Maie Roos, te olete vist esmakordselt Eestis praegu see näid ja seotud nüüd ka oma vanaisa suurte sündmustega ja muusikaesitustega ja, ja muidugi mis peamine oli ikkagi ta enda vanaisa enda põrmu koju kodumaale jõudmine. Mulje teil siis on meie Eestist ja vanaisakodumaast ja ema kodumast. Ma arvan, ma olen pidanud seda kuidagiviisi nii sisse hoidma kõik need tunded, sest see on niivõrd emotsionaalne olnud. Et ma arvan, hakkan seda alles seedima, kui ma ükskord olen lennuki peal ja lähen tagasi, aga nii palju ma võin öelda, et mul on väga hea meel olnud tulla mitte nüüd nagu välismaalane turistweigis tuleb lihtsalt vaatama Eesti olusid ja muljed endale korjama, vaid et ma olen võinud tulla kohe muusikuna. Teisel päeval hakkasime juba harjutama ja see on väga-väga liigutav olnud. Ja terve see minu vanaisa kojutulek. See, see on imeline olnud, sest minul on ka niisugune, nagu on kojutulek ometi see ei ole kunagi mu kodu olnud. Aga ütleme vaimselt avan väga, väga tugevalt mu kodu olnud, nii et see on omamoodi kojutulek mulle ka olnud. Ja nagu ma olen mõnele eestlasele varem maininud Ma ei oleks mitte arvanud, et mull, niisugused soojad ja kodused tunded võiksid üldse üldse. Tekkida aitäh, jäätmed võiksid tekkida, kuna ma olen alati tundnud, et ma olen võõras, kus iganes ma olen. Tähendab, ma sündisin Saksamaal ja see oligi mu esimene keel. Ja siis, kui umbes 23 aastat hiljem võisin tagasi minna Saksamaale, et oma muusikalist haridust seal idas ja ema, siis ma olin väga üllatatud, et mul ei olnud mingit kodumaa tunded seal või mingisugust erilist mingit erilist soojust ei olnud. Et ma olen Ameerikas üles kasvanud ja inglise keel on mul muidugi võib-olla kõige tugevam keel. Aga seal ma olen ennaskaaladi kunagisi võõrandunud ja ameeriklased on ka ütlenud, et teie olete võõrsil sündinud või kas te olete välismaalane ja ometi keel on mul suus võib-olla paremini kui mõni ameeriklane. Aga ikkagi nii ja siis samuti. Prantsuskeel oli mul ka üks allkeel ja olen Prantsusmaal ka õppinud samuti, nii et ma arvasin, et võib-olla see jääbki niiviisi. Et ma, Ma olen natukese võõras igal pool ja minu ema on mind lohutanud, ütlen võib-olla siin isegi kasulik, et et mitte liiga seotud olla maailma asjadega, vaid võib-olla natuke kõrgemalt kõrvalt vaadata, võib-olla ja, ja aga need tulles need eesti tulle, siis on mul väga-väga omapärane tunne olnud. Võib-olla keeleliselt, mul on natuke see, ma pean nagu sõnad siit ja säält otsima, aga emotsionaalselt ma tunnen ennast niivõrd kodusena siin ja keeleliselt ka see inglise keel on mulle sõnade tagavara on, võib-olla tagavara on, on väga rikkalik, aga see keel jätab mind külmalt prantsuse, saksa keelega, ma tunnen ennast ka väga vabavabana, aga samuti see ei ole mull kuidagiviisi südamelähedane, aga eesti keelega mul on seda südamelähedust. Sõna eestikeelne väljend emakeel on teie juures täiesti paikapidav, jah, teenegi Kell. Millal teie hakkasite muusikaga teadlikult tegelema? Ma ei mäleta niisugust aega, kus muusika ei oleks minu elus olnud. Val oli ta muidugi väikelapsest peale juba kindlasti. Väikelapsest peale ja ma arvan, et emale on see. See ei ole olnud niisugune kõrvaline asi, et mida laps võib ka õppida või? Muusika kõlab kodus vaid temaga on see alati olnud nagu elu ja surma küsimus. Nii vajalik nagu nagu õhk ja toit. Ja seda ta on minule üle kandnud ja mõnikord ma olen selle järele mõtlenud, et, et kuidas see võis nii juhtuda. Siis ma arvan, võib-olla tema on, on võib-olla kõige rohkem kannatada saanud oma isa surmast. Sellepärast et tema sündis peale tema surma. Ja tema ongi see, see viimane lapse, viies laps. Tema on see ainus helilooja ainus organist ja see, mida ta on minule edasi andnud. Ma tunnen. Mul ei ole kunagi, kuigi lapsena ma ei mõtle kunagi selle peale, et vanaisa on surnud, ta elas tegelikult elus ja nii nagu tema muusika on, tähendab mina, mina sain kohe algusest peale aru, et, et tema muusika ei ole mitte niisugune mis pakub. Ma ei tahaks nende sõna lõbu, aga mis no palju muusika on lihtsalt nii, et ta on väga ilus ja seal oli teadlik, et see on ilus ja sa oled meelitatud tema ilust. Aga minu vanaisaga tähendab seda, mina lihtsalt avastasin endale. See, see muusika nagu lõikas läbi igasugustest kõrvalistest asjadest ja läks kohe hinge juurde nende kõige tähtsamate asjade juurde. Ja tema juures oli mul alati tunne, et seal ei olnud mitte midagi, mida sai ära võtta või juurde lisada. Nagu suurte meistrite ka, ütleme nagu Bachi ja Mozarti, ka seal ei ole midagi liigset üleliigsed mitte üldsegi, eks ole. Ja nii oli siis see algtunne muusikaga, et see ei ole mitte üks asi, mis on kena juurde lisada kõik nende tsentraalasjadele, mis elu elu on tähtsad, vaid et see ongi üks tsentraalne asi, see ongi elu ise, see on elu ise täpselt ja ja selle eest ma olen oma emale väga tänulik, et ta on suutnud seda kuidagi vimus mulle edasi anda ja ma tean oma ameerika kooridega. Kunagi oli ka üks intervjuu tehtud koori liikmetega ja siis nad küsisid ka, et noot, mis mis tunne teil on olnud laulda niiviisi koos ja siis nad olid ka, et, et no et meil on see muusika tegemine elu ja surma küsimus olnud tööl ja mul oli väga hea meel, sest ilmselt siis olen ma võinud seda edasi kanda, mis on minule edasi antud. Väga mitmekülgne muusikaline tegevus olnud. Tõesti, teil on olnud üks väga ilusa nimega naisko. Kas see oli vist, kui ma ei eksi, ööbikud ja? Ja sellega te vist leiti päris toredaid loorbereid ka Euroopas. Jah, see koor võitis Roomas. Rooma rahvusvahelisel koorifestivalil võitis kõige kõrgema auhind. See oli 79. aastal, nägi nii ja hiljem olete sellega väga palju ka Ameerikas liikunud. Ja tähendab, see, see ööbiku mõte on, on väga ilus, tegelikult ta, et ta ei võtnud mitte seda nime endale ööbikuks, vaid seal olid kaks inimest, üks oli trelli Naidingeel ja teine oli preili Frankfurdi ja nemad siis asusid üht kuulina Yorki, millel on võib-olla kõige tugevam muusikaosakond üle terve New Yorgi ja mina siis läksin sinna tööle, ma olin siis selle muusikaosakonna juhataja. Ja siis samuti oli mulle ülesandeks tehtud, et et ehitada just ansamblit nii nagu noh, selle tasemega, mida ma, ma sooviksin ja mulle anti vabad käed ja mida üldiselt Ameerikas on nii, et koorimuusika, laulu muusika, Seda hinnatakse, aga ei korraldata mingisugust võimalust teda areneda ja mulle nähtus ja ja seda laulukultuuri üleüldse ei ole nagu olemas Ameerikas ja siis mulle anti lihtsalt võimalust. Aga ta harjutusi ja, ja võtta nii palju aega, nagu ma leiaksin, oleks tarvilik. Ja siis oli mul võimalus umbes 12 kuni 15 tundi nädalas harjutada. See pidi aga vabatahtlik olemas ei tohtinud mitte olla kooli ja siis oli muidugi see esimene ülesanne lihtsalt seda entusiasmi üles äratada, et nad oleksid nõus tulema harjutama näiteks kell pool seitse hommikul pool seitse kuni kaheksa samuti koolipäeva lõpus on tõesti juures, see on väga raske. Me, kui meie saime kokku, siis oli veel pime, täitsa pime väljas, eks ole, samuti loolane lõppudel bioloogilisel rajal ju magab. Ja no vot me suur osa meie harjutamisest ei olnudki. Tegev vaid see oli ideede arenemine, isegi minu, minu mina õppisin ühe hoold Johnsoni juures, kes oli omal ajal võib-olla kõige kuulsam kuuri juhte, oli samuti orkestri juht. Ja tema suur tegevustöö oli ameerika depressiooni ajal. Siis oli inimestel muidugi hirmus panna, tulid ilma töödada, neil oli väga palju vaba aega. Ja tema hakkaski selle mõttega, et, et võiks ju tegelikult terved tööpäev pühendada muusikale. Nii et, et lauljad said väiksed palgad, aga nad tulid, ta tuli tööle kell kell üheksa lõpetasid päev kell viis viis päeva nädalas. Aga kõik see asi ei olnud mitte laulmiseks, muidugi suurema osa ajast oli lihtsalt ideede arenemist. Seda mõtte tema andis mulle edasi ja ta ütles, ajaraiskamine lihtsalt laulda. Et kõigepealt see peab peaaju ja hing peavad olema üles köetud. Ja niiviisi, nii et kui te ütlete bioloogiliselt väga raske sel kella laulda, teil on täitsa õigus ja siis tihti pääl, me lihtsalt rääkisime muusikast ja. Arendasime mõtet, aga 79. aasta võistluse võit Roomas oli muidugi väga tore, aga siiski minutit ja 83. aastal toimus ka üks konkurss Philadelphias. Vist mingitel andmetel oli sellel vist 53 54 koori ja seal te võtsite ka ju see näide, aga ma mõtlen, et Ameerikas selline võit võib-olla isegi võis olla olulisem. Jah, arvestades neid kooritraditsioone ja olusid Ameerikas. Ja ja seal see on õige, see see oli, seal on isegi mitmed muud asjad, mida ei olegi teada, kus nad on auhinnad võitnud ja nii edasi. Aga näiteks New Jersey oli ka eksidarannikukoorivõistlus ja. Sai ka väga suur, suur menu, nad nad seal olid nagu hinnangut. Ja see oli ainus koor, mis sai kõige kõrgem hinnang igas kategoorias. Tähendab, mis hakkab intonatsiooniga peale jälle viib lõppusi lõpuseni välja. Diktsioon ja nii edasi ja iga ala ala peal. See oli ajaloos nende ainuainukene koor, kes oli igas kategoorias esimene Ohinud võitnud niitmised. Sellega tegelesin palju aastaid ja. Üheksa aastat oli ta lahti, lasi näitleja. Ja siis see koor oli nagu mainitakse kusagil 30 viieliikmeline umbes C4. Ja nüüd olete siis pärast seda Columbia ülikooli juures. Ja mis on võib-olla omamoodi natuke raskem olukord mitte selles mõttes, et häälematerjal võib-olla ei oleks isegi parem, aga need õpilased olid peamiselt kõige madalama kraadiga Nad õppisid magistrikraadi või siis doktorikraadiga. Nii et siis oli see aja küsimus palju rohkem piiratud. Ja ainuke lahendus oli siis paar korda aastas neid maale viia ja mul oli üks väga sümpaatne. Noh, kuidas nüüd öelda no rektor sellest ülikoolis, kes võimaldas, andis oma väga suur ja vana suvila, mis oli rohkem nagu mõis, aga täitsa New Yorgist eemaldatud. Ta lubas mind koori viia nihukese maratoniharjutustele, siis me läksime siis mitmeks päevaks isegi mõnikord kolmeks neljaks päevaks kus me siis hommikust õhtuni tegime tööd. Ja. Ja muidugi väga tulemusrikka, see oli siis tulemusrikas ja. See on siis Sipa kõral. Ja see on siis, see tähendab skaalat tabletti sees ja mis oli sellega, huvitav on see, et kõik need õpilased mida nad, nende siht oli, siis edasi mingisuguse diplomaatliku tööga edasi minna, mitmes neist on nüüd konsulid või suursaadikud üle maailma. Ja üks eeldus oli see, et nad tahtsid, et, et me laulame nii palju originaalkeeltes kui võimalik. Ja sel juhul, kui keelepraktikat arendada ja täpselt. Niisiis me laulsime umbes 10. keeles, kõige huvitavam neist oli muidugi siis Need, mõned orientaal keeled. Siis muidugi kõik normaalsed kodavai parteid ungari keeles ja nii kreeka keeles, aga siis samuti ka eesti keeles. Ja siis. Nii et valmistusite diplomaatiliselt öeldes juba sel ajal Eestis ette inimesi Ja, ja kui me siis lingu tsentris laulsime, siis oli me tegime, siis pühendasime üks kava täielikult eesti Eesti heliloojatele ja siis selle nimi oli siis egous ab Estonia või kajad Eestimaad ja siis olid kaasaegseid eesti heliloojad ja vanad klassikud, eesti heliloojad, muidugi nagu Rudolf Tobias ja siis välisist eesti heliloojad samuti. Ja kõik toimus eesti keeles, nii et see oli väga huvitav elamus ja nendele see pakkus palju, palju huvi ja, ja see oli isegi sedapidi nagu huumoriga tegema. Sellepärast et ameeriklane ei ole muidugi harjunud oma keelt niiviisi väänama nagu, nagu seda eurooplased on võib-olla harjunud. Ja siis ma lasin neile siis harjutada, kõigepealt kõik silbid ja siis hiljem konsonantide printsiibid ja siis päris lõpuks mõtlesin, tsoon nüüd mina. Mina nüüd räägin eesti keelt kõva ameerika aktsendiga, te peate mind parandama ja see pakkus siis palli lõbu ja siis hiljem näiteks ameeriklane, mülasime, eks teie tea ja muidugi nemad siis väänavad seda ekst häired, hea, et juma ava Champu Auete siis seda kõik niiviisi, nii et sellega sai palju lõbu ja siis hiljem lasi need siis eesti keelt rääkida prantsuse aktsendiga ja saksa aktsendiga itaalia aktsendiga, niisiis lõpuks nad enam-vähem said arukülas asja korda viia. Aa, seal ma lihtsalt väänasin nende nende lõuga ja, ja siis seal on New Yorgis üks teatud häälik, mis natuke sarnaneb sellele, kui, kui Longaylandi tulla siis muidugi kõva Longaylandi aktsendiga, siis natuke. No peale koolijuhi ameti olete te väga palju organistina ja pianistina esinenud ja töötanud. Millised on huvitavad, meenuta sellest? No minu muusikaline tegevus tegelikult hakkaski pianistina peale ja ma lõpetasin, ma võin, ma õppisin kõigepealt Fominaats hais koolis. Ja siis Tšuliaadis, Lorenz Brüsselis ja magistrikraad, siis ma kuuleb, niisugune see oli kõik klaveri alal. Kas see vastab ka tõele, et õppisid mõnda aega lapsena? Noh jällegi see eestist pärit 12 aastasena läksin tema juurde ja see oli üks väga huvitav vahekorda ta mulle väga väga meeldis, teda peeti mitte väga heaks pedagoogikas, kuna tema õpetamise stiil oli enam-vähem ette mängida, et ta nagu ei, ei oskanud distiga edasi anda, siis ta ütles, et mul vanad ei olnud, et ma ei oska õpetada. Aga ta oli pandud naasia, rikas ja see mulle väga meeldis, siis tema mängis mulle ette, siis ma mängisin ja need, see oli üks üks huvitav algus ja hiljem täiendasin ennast. Aspen muusikakoolis ja hiljem siis ma töötasin seal festivalis ka. Ja siis olid see oli alati huvitav näha, et kuidas kellega tegelikult sa sai, jõuad ennast ja tihtipeale need nimekad nimed. See ei tähendanud nii palju selle pärast, et kui seda oskust pedagoogi oskust sisendada ja et sa tahad P1 vaimne kontakt olema ka, eks ole, Pedajaga ja minule on see alati keegi, kes on saanud mulle edasi anda, on, on tihtipeale just need ideed, see fantaasia, see sisseelamine, aga kui keegi siis liiga palju aitab? Ei, tõstke oma küünarnukk nii käe hoiak, nii ja naa, hakkan seda siis liiga uurima, siis see muusika, muusika ja harjub. Aga miks ma siis hakkasin rohkem dirigeerimisel? Ta oli üle minema, on see, et 70 kolmandal-neljandal aastal ma olin stipendiaat Hanov Huxullesse music, see oli siis ja kindlasti märtsunit sonid ja Värnarfondsurnüülen ja tema veel elas, tema elasid sel ajal ja aga siis ma olin siis Hanslai trahvi õpilane ja tema valmistas meid ette igasuguste konkursside leia, tahtis iga kuu nagu üks terve uus programm valmistada ette ja siis ma mängisin hirmsasti ja siis me mängisime ikka nii kaheksa 10 12 tundi päevas. Põletik küll jah ja, ja sealsed arstid soovitasid, et andsid koordisoon pritsi ja ütlesid, et mängigi sellest valust läbi, mängige edasi, harjutage edasi, mis oli täitsa valelik nõu. Ja tulemus oli siis see, et et pärast, kui ma Ameerikasse läksin tagasi, siis arstid ütlesite, kadennid suurt karjääri solistikarjääri enam teha ei saa, et me peaksime tegelikult opereerima. Aga kui me opereerime, siis tulevad need no normid seestpoolt kuidagi, mis takistab liikumist ja kui me ei opereeri, siis see on umbes sama lugu, nii et aga siis ei, ma sain küll siis hiljem mängida, aga vahepeal ma, ma pidin kaks aastat pausi tegema ja siis ma avastasin dirigeerimist ja ma avastasin, kuivõrd hästi see mul istub. Sest see on jälle ideede jagamine. Jää, rõht, püstinimeste kontakt teiste inimestega, et ei ole vaja harjutada isolatsioonis, vaid kontakte teiste inimestega ja seistes mul väga hästi ja hiljem siis muidugi selle kooride kõrval siis oli vaja orkestri juhatamist ka sinna siis sõlmida, kuna suur suur vormilist tööd vajasid ja see oli siis ka huvitav. Ja vahetevahel ongi nüüd küsimus, et kas tahaks üle minna ainult orkestri juhatamise seal aga see kuuri laulmine mulle ikka väga iserepertuaar mulle eriti istub. Ja muidugi see sakraanides litratuur kõikse Vainelistratuur, mis on mul ka Tobiase ka edasikantud, see istub mulle väga lähedaseks. Kuna mulle vaimuliku muusika tervesse sakraalne lib, literatuuri on nii südamelähedane, siis ma tean, et ma kunagi ei ei lahku kui koorimuusikast ja see on mul põlvest põlve niiviisi edasi kantud juba vanaisalt emale ja niiviisi minule edasi. Ma tean, et ma kunagisi sellest viga kõrvaldada ennast ei saa. Ja ma sain hiljuti ühe arhiivilindi Helmi Petlemist, kus te olete seda saatmas oreliga. Kus toimus kontsert, kas te mäletate? See oli Torontos, Kanadas. Kas te olete väga palju eesti soliste oreliga saatnud? Jah, olen küll kõigepealt väliseestlased ja siis eestlased, väliseestlased Euroopas, Saksamaalt ja Rootsis ja samuti need, kui Anu Kaal tuli New Yorki eelmisel hooajal, siis ma saatsin teda samuti. Ja kui te nüüd küsite seda oreliala, see oli minu kõrvalaine klaveri kõrval ja dirigeerimise kõrval. Ja mul on eriti istunud see improvisatsioon. Alla või oma teemadele mõlemad. On väga tore, see on ju praktiliselt. Te olete valmis looja. Kui te nüüd nimetasite, Helmi Petlemad, siis ma arvasin, et teie hakata võib-olla üks teine lugu rääkima sellepärast et Helmi Betlem omal ajal palusid Komponeerida midagi, mida tema võiks laulda ja et temal on mõned luuletused, mis temani ise kirjutanud ja et see oleks väga tore, kui neid võiksid olla seatud klaverile, häälele ja ma olin väga meelitatud sellest ettepanekust ja andsin oma jaatava sõna. Vähe mõeldes, mis, mis tähendab seal ma olin väga aktiivne, see aasta ma elasin Sistorantas juhatasin kandaatedoominu koori ja selle kuuriga, tegime väga palju oratooriumi sel aastal ja siis õpetasin ja ise õppisin orelit siis roojal või kuningliku konservatooriumi juures ja tegin väga palju saatmist ja ühesõnaga oli väga vähe aega, aga ma mõtlesin, et ma olin ülikooli seda teinud konservatooriumis, et see mulle istusid. Saan sellega hakkama, aga selleks on vaja rahu. Ja ma arvan, et see on väga raske olla mängija või tõlkil interpreet ja siis samaaegselt. Ja. Ja siis ta siis hakkas nagu küsima ütles, no meil on juba kontsert, nüüd ta enam-vähem määratud, et nüüd on kolm kuud aega, et kas sa oled kitsid juba teinud ja ma ütlesin, jajajah olen küll ja aga siis hakkas see aeg ikka rohkem lähenema, siis ta ütles, et mul on ikka õppimise aega ka vaja, et kas sa võiksid tulla ja seda näidata ja siis ma tulin ja see oli mulle ühe väikse kaardikese peal. Ja siis ta ehmatas ära, ta ütles, aga, aga mis see on? Et ma näen siin mõni mõni teema, aga sul ei ole midagi välja kirjutatud ja siis ma läksin klaveri juurde, näitasin talle täitsa, no see on väga kena, aga palun kirjuta, ole hea, kirjuta mulle ka välja ja siis, kui ma järgmine kord tulin, siis see oli natuke teistmoodi, nüüd ma sain aru, et see oli ikka nõuab ikka väga palju ja eriti seda rahu ja kui ma olen oma ema käest küsinud, kuidas tema siis kirjutab, mõtlesin, võib-olla ta räägib mõned inspireerivad sõnad mulle ei, see oli hoopis vastupidi. Ja siis ta ütles, et selleks ma kasutan isegi saksakeelne väljendus tahtis selleks on lihtsalt vaja. Sits flash. Tähendab siis istumisistumise kannatus ja ta ütleb, et see on lihtsalt üks. See ei ole mitte tegelikult, et sina, vanad lood, midagi, see on lihtsalt, et see muusika on tegelikult juba olemas ja sul peab lihta tulemas kannatust vaadata. Mis teed, sa valid. Et siis on üks lahendus või teine või kolmas ja kus sa hakkad liiga kiusama, virutama, tama oma omaenda mõtetega, siis sa tihtipeale segad seda, seda muusikat, mis tegelikult on juba olemas, see, see, see tõde, mis juba eksisteerib, sa pead lihtsalt olema olema rahulik ja, ja vaatama, et kuhu see muusika ise tahab minna. Minu lugemise järele vist viies Tobiaste muusikast järel tuli aga te enda poeg alles siis kuues või Taavo näiteni, et temas on, ta on ikkagi teadlikult muusikutee valinud, nüüd. Mulle tundub, muidugi ma näen, et talle väga-väga meeldib esineda. Harjutamine on aga teine asi, et istuda ja kannatlikult ei ole kunagi. Aga, aga paistab küll, et, et see talle väga istud ja talle meeldib. Igal juhul meie kontserdipubliku külastajad olid temast väga vaimustatud püha vaimus. Mis te arvate kaua selline eestlaste maailma mööda laiali olek veel kestab ja kas ta peabki jääma kestma? No mina olin nii vaimustatud koos terve perega Eestist ja eestlastest ja ma ei tahagi seda niiviisi mainida, nagu ma oleksin sellist eraldatud. Ma tunnen, et ma, ma kuulun ka sinna, et ma, ma, ma kuulun siia ja meie nüüd tõsiselt. Tõsiselt, kaalume seda võimalust. Mida ma kõige algusel mainisin, minu nii võõras tunne, et mida ma olen igal pool maailmas tundnud, see on mind aidanud mitte liiga ennast siduda kas maiste asjadega või, ütleme varandusega või mina olen silma paikselt kolinud yhes paika teise ja ma ei tunne ennast mitte seotud oma elupaigaga seal. Jälle selliseid kapitaalmahutusi suuri, kusagil maha jääma. Õige. Kas te osalete ka eelseisval ESTO-l? Mitmel üritusel, seal on siis laulupidu iseenesest olnud seal suures Reidusid inimesi koolis ja siis solistide kontserdil siis ma mängin klaverit ja siis ma saadan nii, et mitmel üritusel kaastegev No tänan ja soovin edasi annaksite meie parimad tervitused emale, kes on haigevoodis ja me kõik soovime ääretu suure lootusega tema peatset paranemist suurtena.