Ligi 50 aastat ei kõlanud eetris ja ka Eestis kuigivõrd vaimulikku muusikat sealhulgas ka suurvorme. Kui poleks olnud paari Hendeli mess ja see või Bahia hammul Mesi esitust Estonia kontserdisaalis võiksime väite sel alal valitses täielik tühjus ja ometi Euroopas ning mujal kristlikus maailmas. Teosed kõlasid uhkelt pidulikult ja hingestatult. Proua Helmi Sakala. Millises situatsioonis oli neil aastail vaimulik muusik? Sõja ajal laulnud mujalgi oma toas mingist nooruse sisemisest sunnist, sageli kindla viisita oma isetekkinud vokaliisina. See läheks sest kirikumuusikast jaan väidet lugedes lehest Bachi haaval messi esituses toomkirikus käisin seda kuulamas saades tugeva muusikalise elamuse. Mäletan, et Sapranali Helmi Betlem Liisi algul Karl viitul jõudo tapmann ei mäleta, kes juhatas. Kirikus oli väga palju kuulajaid, ka saksa kõrgemaid ohvitsere, palju. Kas see oli kirikukoor? Ei tea. Sõjajärgsel ajal kogudused olid väga vähenenud, sest paljud põgenesid, paljusid viidi, paljud olid hukkunud, sõlmib, ütleme näiteks suits ära ja kirikulembelise inimesi oli ainult nii väheks, et kogudused olid vaesevõitu. Kirikutel oli raskusi näiteks kütmisega. Ka eramajadel oli isegi raskusi, aga kiriku suured ruumid vajasid palju kütet. Ja vajasid ka palju elektrit. Aga näiteks kroonlühtri ja orel vajasid ju palju voolu. Ja nagu ma siis kuulsin, et käibel oleva elektri kilovati hind oli kõrgendatud näiteks toomkirikus, kuuekordseks. Selle ajaga nii ta oli vist kogu selle aja. Samuti ei olnud kogudus veel lõpuks enam võimalik pidada organiste ja neile palka maksta. Ja siis leiti ilmselt niisugune moodus pastorite prouad vabariigis, kes natukene oskasid kas klaverit mängida või oli headest perekondadest Ni muusikalisi omadusi käisid konsistooriumi professor Lepnurme ja Juhan pärli juures orelitunde võtmas. Kuulsin ka, et hääleseadet konsistooriumi sandisemilie karjus. No tema oli eestlasi, raadio kooris noorteansambli juhendaja ja raadiokooris solist olnud. Ja kui ta siis ükskord oli Lõuna-Eestis kuskil kirikus soleerinud ja tema nime avaldati, siis ma kuulsin teda olevat kutsutud raadioülema juurde märkuste saamiseks. Mis oli tagajärg, ma ei tea. Aga üldiselt oli sel ajal nagu kirikutes esinenud teatud mõttes kangelastegu, sest see oli kogu aeg võimalus valitseva korraga pahuksisse sattuda. Võimalus kaotada ka oma võimalus kaotada töökoht ja. Sest märgati väga selgesti, et näiteks suurtel pühadel, kui rahvas rohkem kogunes kirikusse ja oli oli suuremaid muusikalisi ettekandeid siis küllap nendel alalistel kiriku inimestel oli teada, et seal olid ka nii-öelda nuhid väljas ja siis, kui olidki kirikuteenistused, kroonlühtrid võtsid palju voolu, siis nad kõne ajaks lülitati voolust väljavoolu kokku hoida siis kui kogudusel laulda ei tulnud. Et tuli igati kokku hoida ja, ja kiriku tegevust ei olnudki nii raske üldse arendada. Sellest hoolimata nii palju, kui mina tean muusikat igalt poolt püüti teha peale selle, et kaunistada pühadeaegseid, jumalateenistusi nagu lihavõtted ja jõulud ja tehti ikka ka igasugust kirikukontserte Tallinna suuremates kirikus olid koorid kui mitte üks, siis siis isegi kaks või tähendab naiskoor ja sega kur ja rakendati soliste. Aga minuga oli siis niimoodi, et sõjajärgsel ajal korteri perenaine laulis toomkirikukooris kutsus ükskord oma sünnipäevale professor August Stockmanni ja preili Salme Krulli. Seal lauas istudes laulsime, ikka. Järgnes nende koorijuhtide kutse, et ninguma kaastoomkirikusse. No me abikaasaga siis tükk aega ikka nagu ei pidanud seda kutset väga tõsiseks, aga aga et perenaine aina tõi korduvaid kutseid, siis läksime koos abikaasaga koos abikaasaga. Olime alles sõja Labelannad. Siis, kui korteri perenaine tõi ükskord professor totlanilt niisuguse teate, et vinguma lihavõttevarahommikul siis peeti varahommikusi teenistusi kella kuue ajal juba minguma varahommikul Oleviste kirikusse, võtku kaasa mingit nooti. No ma olin juba hulk aega isetegevuslikul moel saanud hääleseadet hääleseadjaks oli proua Emilie Aamisepp, kes omal ajal oli õppinud le itaallane armandadel ja Patti juures, kus ikka meie konservatooriumi tuntumad vokalistilt käisid. Ja paralleelselt konservatooriumi arengutega tead poolse alaealist isegi mõni mõned salajasest, mõned pedagoogid ei tahtnud, et ati juures õpitakse, aga tal oli oma stuudio Tallinnas. Ja no ja mina omamata siukest noore inimese kriitilist meelt ja võtsin seda kutset, nagu, et lähen proovin. Ega mul palju repertuaari olnud, mis oleks kirikusse sobinud. Võtsin kaasa Mozarti halleluuja, praegu mul on isegi häbistada tunnistada. Kuidas see välja tuli, ma ei tea. Aga sel ajal oli olevistes luterlaste kogudus, hiljem see muudeti. Aga muidugi professor tapmani osava saate järel ja ja ise ka ikka noor, kõrge hääl sellel ajal veel. Tegime selle loo ära, kuidas ta kuulajatele kõlas, ei tea midagi, äpardust küll ei juhtunud. Aga see oli siis otse koguduse nagu pühade ajal, pühadeaegne koguduse ja ilma igasuguse proovid. Proovita läks, ma ei tea, kuidas professor tockman küll niisugust eksperimenti tegi. Nojaa, aga siis õnnestub. Sealt edasi oli siis nii et professor tapman, ma ei tea, kas ta üldse selles kirkus alati mängis või oli see niisugune ühekordne. Aga ta juhatas Toomkirikus koori koos Prillisalme Krulliga. Ja nad õppisid Toomkirikus Mozarti reekviemi. Mis aastal see oli? See pidi olema siis juba kas 46. 47. aastal. Sest kui meie siis kaasa õppisime seal ja, ja saime juba küllaltki kätte selle teose siis SJ professor tockman ütles, et et me võime esineda raadiole pikal tänaval musta peate klubi ruumes. Ja seal olevisaalis toimuski ülekanne raadiosse. Ja paar nädalat hiljem oli vist see igatahes kuskil 1948. aasta suvisel kenal päikesepaistelisel päeval oli meil kontsert Estonia kontserdisaalis. See oli siis toomkiriku koor, segakoor, segakoor. Kas te mäletate, mis keeles tol ajal Mozarti reekviemi teisiti? Ladina keeles ma seal oli siis niisugune kokku seatud sümfooniaorkester. Professor mängis kohale toodud harmooniumit, orelit veel kontserdisaalis ei olnud. Ja meeshäälte rismi täiendati konservatooriumi õpilastega nagu Arvo Ratassepp, Heino Kaljuste, Ilmar Talvik ja vist ka Uno Järvela. Solistid olid Ellen Laidre, Emilie Karjus, Evald Laanpere, Robert Vahisalu. Ilmselt see tuli meil küllaltki hästi välja, sest tuntud muusikaõpetaja pro Ludmilla väinmaa, kes pidi kontsert tehakse ära sõitma, tuli kuulama. Proovi. Tuli pärast minu juurde, me olime nagu ühekandi, inimesed tundis mind ja imestas, et kallis laps, see asi oli teil kõik peas. Mul tõesti peaaegu pea seda oli, sest ilusa muusika ja noor inimene päevinud jääda. See oli mul veel meeles, siis väga hästi koma 56. aastal raadio kooris sain. Seda seal siis õpiti ja umbes nädala pärast esitati professor Ariste ütles, et nii ruttu tarvitse kontserti kaasa teha. Et olen veel alles uus laulja ega tarvitse. Aga kui tahan, siis võin ja see oligi siis mu esimene kontsert raadio kooris kaasa teha. No siis oli ka rahvast saal täis, aga ettekannet ei võetud nii vastu nagu siis, kui me selle toomkirikukooriga esitasime, sest siis oli see ikka väga haruldane ja kangelaslik tegu. Ja peale ettekande lõppu ma mäletan, valitses saalis tükk aega täielik vaikus ja siis tuli alles väga impulsiivne aplaus. Kas toomkiriku kooriajastust mäletate veel mõningaid suurvorme või kirikukontsert? Professor totmanile ja samme Krullile läks see esinemine väga kalliks maksma. Neid vallandati konservatooriumist sellepärast just et nad niisugust teost kandsid ette kontserdisaalis, kirikukooriga. Siis mäletan, et tuli meile lauljaile vahepeal kutse, et me ilmuksime kontserdisaali sinna tagaruumi näitamaks, et see koor on olemas. Ilmselt juba nendel käis mingi küsimus konsistooriumi raames, et neil oli vaja tõestada, et see koor on olemas ja kes seda ette kandis ja nii edasi, nii sihukesi üksikasju ma nagu ei tea. Selle kooriga me käisime veel tapmanija Krulliga Vigala kirikus kontserti andmas ja ma mäletan, et et tollane noor Veljo Tormis oskas juba väga hästi orelit mängida. Küll mitte selle noh, mitte meie koori saateks, aga pärast mängis koraani Stockmanni aku rull, muidugi enam Toomkirikus ei mänginud ega juhatanud kool. See juhtum mõjus lauljatele omamoodi šokina. Et paljud enam koori ei läinud. Aga siis hakkas toomkoori juhatama ja orelit mängima, härra Arnold Rajamets. Ja pikkamööda Raul lauljad jälle kogunesid. See härra Rajamets oli ennem seda oreliklassi lõpetanud, sõjast naasnud ja töötas ökonomist normeeriana kommunisti trükikojas. Ta oli väga kena inimene. No läksime, ka olid veel järel noodivihikut kantus, toomine omaniku templiga mille ta oli küllalt geni laule kirikupühadel esitamiseks ja, ja ka vanade klassikute üksikuid osi. Nojah, kantust, Domina oli omal ajal tockmani poolt asutatud konservatooriumis. Muusika kooriklass. Ja kuulsin, et, et see oli olnud ka kunagi laulupeol kirikumuusika laulupidu olnud. Ja vaimuliku laulupeol laulsid. Neid oli mitu vihku, neid noote ja sealt oli küllalt repertuaari. Neid kanti kirikupühadel ette jumalateenistuste kaunistamiseks ja härra raja metsakas rakendama ka varsti soliste. Mängides ise orelil saateid isetegevuslikke hääleseade tunde sain ma siis edasi. Ma ei mäleta, kui palju aastaid niimoodi muusikat tehti, kui härra rajamets loobus siis tuli põhjusel. Ma ei tea, kas tervislikel kimbutada või kimbutati teda ka, kes siis kimputamisest rääkida tohtis. Siis tulid sinna proua Heljo hiiesalu rood kellel oreliklass oli jäänud ühe aasta võrra või kuidagi niimoodi lõpetamata, kes hiljem veel täiendas end konservatooriumis ja juhatas seal koore ja andis ka soololaule. Ja nad tegutsesid ka Nõmme Rahu kirikus Jaani kirikus. Nii tema kui Rolf Uusväli, Rolf Uus oli ka usaldas mulle aeg-ajalt saale laule ja. Ja ükskord mäletan isegi Rolf Uusväli kutsus mind Peeteli kirikusse, mis nagu muidu oli teistest kirikutest nii eraldi, aga ei olnud nii tegutsev. Seal toimus mingi kontsert, kus mul tuli laulda mingit Bachi aariat, millel olid, oli kaasas oboepart D ja seda mängis Voldemar Rohtla. Paljud neist, keda ma nimetan, ei ole enam elavate kirjas. Ka Jaani kirikus mängis Rolf Uusväli. Aga seal oli koorijuht ja organist Juha varandi. Härra varandi õpetas jaanis aga ilusat teost mendel soni ataaliat ja tal oli seal selles koorile kõrvale vajada setti. Ja siis kutsus ta Estonia teatris altics Leida soomi metsaks. See oli vist ka leida Karindi. Ja mina olin sõpraniks. See oli väga huvitav ja ilus teos. Ja see ilmselt õnnestus, hästi. Keegi võttis omast huvist seda mingisugune omale magnetofoni, leian, nad olid, koor oli hiljem seda seal teelauas isegi kuulanud, aga mind vist tee takistas, et ma ei saanud kahjuks minna kuulama. Aga Rolf Uusväli hiljem ütlesin, et ta oli seda Jaan Räätsa-le ja Arvo Pärdi ette mänginud. See võis olla jääma, sest mina olin siis juba raadiokooris, aga mina ei hinganudki omal sellest sellisest tegevusest. No kuidas selline konspiratsiooni tol ajal siiski õnnestus? Kas oli ka siin võis olla mingisugune vaikiv kokkulepe nii Alid? Kui toomkirikus juba härra Johannes Kappeli ajal, kes lõi sinna orkestri sümfonietta orkestris ja kui, siis tal oli abijõudu vaja ja ta oli sinna kutsunud mitmeid meie sümfooniaorkestri mängijaid meediumend, raadiust, nägupidi kindlasti teadsid ja ma olin nii kõnegagi vestelnud, aga ei, mina rääkinud neist ja ilmselt ka nemad vaikisid. Ja, ja siis me omavahel ka ei rääkinud sellest oma eriharrastusest, need tehti nagu tegu polekski nagu poleks midagi olnud. Edasi ilmselt ei, nemad, ma arvan ja ka mina. Mina ei oodanud sealt mingit tasu selle eest, see oli niisugune muusika manu, mis seal teha sai. Aga üldse, kas mingil määral õnnestus kedagi tasustada tol ajal? Seda ma ei tea, sest võimalik, et kui telliti näiteks kiriku juhtkonna kaudu mõnele matusele või laulatusele soololaulu siis niisugune väike tasu oli tellijate poolt. Aga kiriku poolt ma ei tea, kuidas fonistidel, aga minule küll mitte. Lauljad tegid seda asja jah, ikka omast. Teie ette väga häid, häid asju, häid teoseid peale. Helju roodi tuli sinna mingil ajal proua Lea Salumäe Mäeväli. Ja ka tema tegi nii nii koori kui soololaule, aga ta oli lühemat aega. Toomkirik, see oli kõik Toomkirikus kõige rohkem, ma teadnudki rääkida toomkirikust. Olin kuulnud küll, et Kaarli kirikus oli samuti koorid ja tehti palju muusikat. Aga kas proua hella Tederil olid omad esinejad? Paar korda, võib-olla ta oma esinejad ei saanud tulla, siis ta nagu kutsus mind ka. Ja ükskord ma mäletan, ma laulsin ühes väikeses ansamblites, kus laulis sel ajal veel konservatooriumis Bev Ene Kaasik üle vaja nüüd hiljuti ühest raadiosaatest, kuulsin, et ta on pühendunud rohkem kirikumuusikale. Siis selle järel tuli professor Lepnurme, no tema ilmselt ka konservatooriumist sai õpetaja kohalt lahti. Ka vist vaadete poolest. Ja see oli ka kuuekümnendatel aastatel Ja siis ta juhatas toomkiriku koori. Ja kui tema orelit mängis, siis ikka võimsaid suurmeistrite teoseid, soolasid. Temalt ma sain väga toredaid ülesandeid, külma, laulsin. Ja, ja see oli suurepärane temaga koos teha, see andis mulle tõesti niisugust muusikalist manu ja tal oli väga palju kutseid ka mujale. Nii et näiteks ükskord me käisime Pärnu Eliisabeti kirikus, kui oli seal olnud remont, oreli remont ja pärast seda korraldati kontsert ja teda oli kutsutud sinna esinema ja ta võttis mind kaasa, oli teinud ulatusliku kava isegi mulle neli, viis laulu. Kui ma siis tõusin sinna kiriku kooripealsele ja nägin altari ees istumas arvukalt konservatooriumi õppejõud ja siis kukkusin nii endast ära. Nad olid seal koorijuhtide seminari tõttu. Ma vaatasin oreli kapi poole ja see pilk oli vist aastab. Aga sain sealt niisuguse muhelema julgustava pilgu vastu. Et kogusin end ja ja ma olen sagedasti on mõelnud, et mis võim selles pil kuskil oli, mis mulle niisugust jõudu siis end hiljem kiriku juhatuse lõunalauas sain isegi kiita, eriti meeldis tolleaegsele praost Roosvaldile Lüdigi minu altar. Leppnurm oskas väga ilusaid registrid sellele valida. Ja see nagu sellele õhtupoolse päikesele sopis kokku. Professor Lepnurmel oli palju kutseid, kord käisime näiteks temaga Põltsamaal ja mulle tundus, et see orel on nii tuttavakõlaline ja ta ütles nii muhedalt. Miks ta siis ei ole see ju sama saue firma, mis Toompealgi. Mäletan veel, et sa olid üks väga paksude müüridega kirik ja altari ümber olid toredad puunikerdustega apostli kujud. Veel käisime paar-kolm korda tapal. Paar-kolm korda Raplas. Raplas oli praost väga muusikasõbralik ja niisugune vastuvõtlik. Ja ükskord tuli mul laulda seal väga väheste proovidega ühte aariat. Kas oli Bachi mingi laudaate, millel mul oli saanud vähe proove ja millel kaasas oli kaks viiulit, Rudolf valmi? Rosenvald? Need niisugused professionaalid käisid tasapisi vaikselt ikka niisugust muusikat tegemas. Mikspärast professor Lepnurm seal Toompeal nagunsust aktiivsest tegevusest koorijuhtimisest loobus, ma ei tea. Tema jälle tuli Johannes cape. Johannes Kappel lõi alguses sümfonietta orkestri niimoodi nähtavasti ühekordseks, aga see oli kevade poole, aga hiljem sügise poole ta juba moodustas selle orkestri niimoodi pidevate harjutuspäevadega nädalas. Ja valmistas ette teoseid kus ta veendu teoseid ja ka tema enda Toomkirikus Me lepp nurmega laulsime enamasti niisuguseid klassikalisi asju nagu Frankija, Stavad, Ellat ja ja ka eestlasi. Härma hõrk lüüdik. Johannes Kappel Lepnurme oma laulud. Kas tol ajal te julgesite esitada näiteks ka mõne tol ajal tegutseva Eesti ENSVs tegutseva helilooja loomingut, näiteks arrol oli ju väga suur vaimulik looming. Väga huvitav, et neid ette nagu ei pandud, kas kardeti neile halba varjusatuvat või võimalik neid nagu ette pandud, aga no tollal tegutsev olid Johannes Kappel ja Hugo Lepnurme. Nojaa, Johannes Kappel ju lõpuks jäigi konservatooriumist eemale. 40 seitsmendat aastat jai väitena sunniti aja ka pärast hiljem ei saanud enam TÖÖD konservatooriumis, kuigi ta oli ju väga tugeva tagapõhjaga teoreetilise tagapõhjaga ja võinuks olla väga kasulik oskatooriumile. Leppnurm on siiski õnnestus kuidagimoodi sidemed konservatooriumi ka alles jätta tänu mõningate kolleegide tugevale toetusele, kuigi pitsitati seda ju pidevalt. Ja tõesti kuuekümnendatel aastatel üks periood, kus. Mõne aasta Biole abist täielikult kõrval. Jaa, sellel ta käiski palju, näiteks instned Raplad ja tapad ja need kõik. Kuskilt sealt siis kindlasti saigi mingisuguse töökoha. Tasulise, ma arvan. No ma mäletan, need lepp nagu sõitis sel ajal ringi väga palju mööda maakirikuid jalgrattaga, kui te koos läksite. Ei, siis me läksime bussiga. Aga, ja et ema armastas jalgrattaga sõita, seda ta jutustab, kuidas ta Pariisis õppides sõitiski linnast välja jalgrattaga see pidi ju jalgu tugevdama orelipedaali jaoks ja muidugi mõte. Ja, ja kui Johannes Kappel hakkas Toomkirikus koorijuhiks organistiks. 56. aasta kevadel oligi tema esimene kontsertorkestriga alul juhuslikud, kes see koosseis sama aasta oktoobris ta koostas iganädalaste harjutuspäevadega sümfooniaorkestri. Ja sellega tehti kontserti aastas kaks kolm. Peale selle siis veel niisuguseid jumalateenistuse kaunistused. Te mäletate mõnda kontserdikava, kas Johannes Kaplil loomingust ja mida ette kanti tol ajal? Ja koos korje solistidega Kappeli kantaat kui kaua veel? Rahu ja õndsus. Ja võimalik, et oli veel midagi, aga neid, need on mul meelde jäänud ja oli ka klassikute oratooriumi test jagantaatides, osi ja seadeid. Tema tegi kenasti saagid ka näiteks Adami jõuluöö, ta tegi orkestrile, koorile ja solistile. Katlal oli väga usin muusik, tema innukas tegevus köitis koori orkestrit püüti harjutustel käia, sest peale kirikupühade muusikaga kaunistamisel tihedasti kontserdikavade õppimist oreli saatel sool õhtut peale sele. Ja ta oli väga tugev provisionaal lõpetanud nii oreli kui kompositsiooni alal omal ajal. Aga mis mindki veel vanast peast temaga kohtudes oli, temast õhkus midagi energiat, sterilist, tugevate organiseerimise ja tahtejõu ja energia ja kõike seda. Ta ei olnud ju kasvult suur mees, ta oli pigem väiksemat kasvu mees, aga see energia suurus, tema seeesse gaase. Et kuidas niisugusesse kehasse nii suur energiaraam. Tõmbab ja alati lahke ja naeratav ja mitte mitte niisugune äge kaasatõmbamine, vaid sõbralik, sõbralik ja. Temast jäi väga hea mulje. Tähendab toomkirikusse tuli Johannes Kappel nähtavasti pärast seda, kui ta lõpetas tegevuse kaljukirikus või edasi. Mõtteta Kaljo kirikus tegutses, aga ma ei usu, et ta siis enam edasi tegutses, kui toompeale tuli, seal oli seal nii, et nii tihe töö juba selle kohta muidugi saad lähemalt teadet tema oma abikaasalt, kas ta siis veel kaljukirikus edasi töötas. Aga ta andis oma abikaasale, kellel oli ja on ilus hele, kõrge sopran andis temale ka väga palju tööd solistina ja oma laule esitada ja seadeid ja, ja panime iduette laulma, näiteks Me laulsime Berguleesistabat materjalist osi ja ja ta tegi oma ühe. Laulupisar tegi Mil duetile ja see oli ühtlasi ka soololaul, mida me kumbki esitasime ja ja väga palju tegime just madu ette. Ta seadis. Ja kas nüüd tagasi, mõeldes sellele ajale kui te töötasite paralleelselt raadio kooris, kust tulid meie igapäevane leib. Kas tol ajal Jüri variste võis aimata, et teie või keegi teine veel oli? Karla. Ta natukene aimas aga ta ei näidanud küll seda välja, nii et ma ei ole sugugi kindel, kas ta aimas Ainult mäletan, et kui ma enam raadio kooris ei olnud, see tähendab, ei saanud seal olla tänu Jüri varistele olgu tal muld kerge. See oli ka omaette küsimus, mis moodi see asi käis? Üks minu rea kaaslaulja ütles niisugused sõnad, millest ma aimasin, et nad teavad. Noh, eks sa siis laulad palvemajas. Et väike niisugune niuke ikkagi käis? Ei, ma mõtlen seda puhtal kujul hiljem, kui koristandis kasvatooriumile üle oma väga rikkaliku noodikogu, mis koosnes peaaegu eranditult partituuridest ja nende partituurid hulgas oli väga palju suurvorm siis ma eeldasin, et tema soov saada orkestri dirigendiks. See oli kunagi tal tõesti olemas. Et ta nagu valmistas ette nende võimalike suurvormide esitustes ise. Eda teadis piisavalt intelligentsi ja haritud inimesena missugune väärtus tegelikult nende taga seisis. Ja teie jutt tuletab mulle meelde, kuidas, kui meil oli raadio kooris esitusel Mozarti reekviem siis tema ükskord juhatas ka. Ainult et mõned orkestrimehed natukene itsitasid. No ja selge see, et kui ta Oriori maneeri Jaa, jaa, aga see oli häbematus itsitada, see oli ikkagi hea tahe seda teha. Sellist kultuuritus on tulnud. Sel ajal raadiokoori suurvormidega oli ka niisugune asi, et mäletan, kuidas meil ühe proovi ajal kontserdisaalis viis minutit läks ette nähtud prooviaeg üle ja kustutati valgussaalis. Ma tean ka, kes selle valguse kustutas ja kes tuli ütlemata, aga ma praegu ei pea, kui soodne on seda öelda, sest see tuleks selle inimesele minu arust miinuseks. Ja, ja huvitav oli see, pimedas mängis orkester edasi siis siis tuli proovi lõpule, öeldi, jääge paigale. Tuleb teateid ja meile teatati. Ning kui me järgmisel päeval filharmoonia kassas küsimas, kas kontserte üldse toimub? See teade levis ilmselt linnas niivõrd, et need, kes muidu sümfooniakontserdil ei käinud, maksid kas või kuitahes palju, et saada pileteid kontserdile. Et mis seal siis on ja see oli heaks reklaamiks. Ja tõesti, seal oli niivõrd teised ribur, rõdu rippus seisja, test. Ja aplaus oli niisugune. Härra Roman Matsov tuli uuesti lavale ja Me kordasime, halleluuja messija, sest. Nii et see oli aeg, kus isegi ühe surmavormi puhul tuli Aleksei Stepanov meile kooriproovi pärast ettekannet veel kuulama ja, ja noot pihus vaatama, et mis teksti me ikkagi laulsime. Aga seevastuvõtt oli ilmselt jah, sellest rahvas. Januneb niisugust muusikat. Ja, ja see ongi see, mille eest tuli nii pikaks ajaks ilma jääd. Ja ja kirik püüdis seda pakkuda. Ja nähtavasti mitte ainult Tallinna kirikud ja kõigis neis ikkagi olid koorid ja tehti niisugust head muusikat. Aga ka maal näiteks see proua Heljo roodiga käisime kord Põltsamaal külmal talvisel ajal. Ta sai kellelegi koguduse liikme, too sellel ei olnud kütet ja oli väga külm ja ja see autojuht pika tee peal tahtis magada. Me külmetasime mis hirmus, aga seal me ära käisime ja ja kõikjal ikkagi armastati kirikumuusikat kuulata. Ja kirikud olid tol ajal kontserdi seal ikkagi täis. Ja kui ikka oli kontsert välja kuulutatud, siis oli tõesti rohkesti kuulajaid. Ja kuulutuseks oli ju tegelikult kirjakene kirikuks. Ja ei mingeid muid, ei mingeid afisse. Muidugi kantslist ka õpetajad ja, aga see oli ainult kogudus. Aga sel ajal näiteks õpetajad laulsid ise ka väga ilusasti, oli õpetajaks Rein preemiaid, kes oli varem RAMi koorilaulja ja tema laulu oli kena kuulata, nii paljugi temal altarist nagu liturgia laulmist nõudis. Samuti laulis väga kenasti praost hiisjärv. Väga ilusasti, kusjuures ühel kontserdil ma mäletan, tuli ta oma liturgia vahel koori peal ja laulis mingi soola väga ilusa häälega isegi nii, ja. Ja siis rakendas ju Juhan Kappel seal mitmesuguseid instrumentaal ja vokaalsoliste. Ma näiteks võiksin teile nimetada mitte selleks, et need neist just rääkida, vaid nende esitus jätab mulje, et see kõik ei olnud mitte mingisugune kerge muusika, vaid seal esitati ikkagi üsna Toekat muusikat kui mõelda, kes olid kõik need esitaja professionaalid sest korduvalt laulis seal seni Siimon sopran Velda Rumessen. Kas Robert vahisele siis oli seal üks? Ma ei tea, kas ta oli kunagi laulmist õppinud, aga ta oli väga hea bass, Oskar Kaarma. Teda ei ole enam Ärnigis külali bariton. Siis viiulil Sulev Orgse, Johannes Talvik kontrabassil roots flöödid Samuel Saulus, Udo Kaljulaidi poel, Voldemar Uustalu Korn, Toomas Velmet tšello. Flöödid, Vaike Neeme tenor, Heino rikas bariton Mihkel sildas Karjus Emilia altina. Naia meelid ja Kappeliga siis sopranit, eks lide Kappel oli ka väga oodatud koguduse poolt ja tema esines palju ja ilusasti. No ütleme siis rahvale, et see oli aegus Kaplema. Margus Kappeli ja teate oli kontsert, mul on kuskil siin märgitud, kus Margus Kappel esines ka kontserdil orelina Ta ja kui tema peale teenistust näiteks läks omast lustist orelit mängima siis isadena kustutasin, ta läks keelama. Et noh, rahvas jäi küll kõik peale teenistust kirikusse ootama, kuulates orelimuusikat, aga see võttis palju voolu ja kaua sa siis seal ikka müristab? Ja nojaa, noorel inimesel on oreli palju väga meeldiv mässata. Improviseerida ja siis oli seal ka niisuguseid kaun nagu Hermanni helindite õhtu siis Karl August Hermanni, Karl August Hermanni. Vaat seal mängiski noor Margus Kappel. Ja siis mingil ajal esines seal ka Altsolist Olga koik. Seal see Olga koik oli sinnamaani tundmatu mulle. Ta oli juba üsna eakas daam, aga ta oli olnud pedagoogilises instituudis mingi ma ei tea siis ka seal asjade või. Ja hiljem ta pöördus minu poole, et kas ei saaks veel omale mälestuseks liin tyh oma lauluga, mina pöördusin siin ainust rutskini poole. Jaanus Trotski, noh, algul nagu kahtlustas, eks ole, tundmatu nimi, aga kui ma ütlesin, et ta on töötanud Helju Tauk iga ja siis võeti ette ja ta laulis prantsuskeelseid laule. Ja need on vist praegu fonoteegis ja kõik imetlesid kõik kenasti seal nelja tuli. Nii et kui keegi töötab oma häälega, siis ka pika aja peale ta suudab veel midagi. Ja kuuldes neid nimesid, praegust, mida te olete nimetanud ka lauljatena võib ju väita suur osa eesti rahvastik teha neist üldse midagi. Ja ometi oli see, kui vari filharmoonia fari kontserttegevus, mis nende aastate jooksul kirikutes toimus kus tehti väga tõsist ja tublit tööd. Ja nende töö vili piirdus koguduse seintega ja ajakirjandusse neist peaaegu mitte keegi ei jõudnud kunagi. Ei jõudnud. Ja ise kõik vaikisin. Vähemalt mina tean, et ma ei reetnud kedagi, ei rääkinud kunagi endast. Eelmisel päeval ma olin laulnud võib-olla Toompeal raske. Mingisugust Hendersoni, kuula Iisrael. Ja tulin järgmisel päeval kooris, istusin oma kohale ja laulsin siin neid laule, mis siin oli tarvis ja ei mul olnud mingit arvet kellelegi rääkida. See oli omamoodi varjukülg. Aga ma ei kahetsenud seda, see oli mulle nagu muusikaline niukene mõnu. Aitäh. Ma arvan, et sest. Nii. Konsistooriumi siis hääleseadet õpetajale andis Emilia Karjus. Jaa, ja usuteaduskonda ülikoolis enam ei olnud hiljem praost, siis järgi samas väga ilusa lauluhääle ja kes oli Tartus usuteadust õppinud eluga sõjast pääsenud. Õpetas ka õpetajaid, konsistooriumi andis neile. Nagu seal ma kuulsin, oli õpet õpitud isegi kreeka keelt ja kõiki vajalikke aineid. Niiviisi raskusest hoolimata kirikuelu Haiti alal. Minu jutustas ei anna hoopiski mitte täit ülevaadet sellest ajast kuid oma mälestuste najal püüdsin teie soovile vastata. Heal meelel ja tänu tundlen mõtlen organistile, kes mind sobivaks pidasid arvata teistega koos meeldivale tegevusele. Tänu provoliidia Kappelile sain lugeda Johannes Kapli kavalehtede albumeid. Meeldetuletuseks kavalehti oli 163. Siis kui. Härra kapell jäi haigeks. Jäid need kavalehed kausta märkimata? See oli 82. aasta. Kleepimate esinejad oktoobrikuus ja 82. aasta novembris saatsime suures kurbuses usina alati sõbraliku ja lahke muusiku Johan Kappeli rahume mulda.