Meil oli väga hea meel, et siiski oli inimesi ka saanud sõita, kuigi tol ajal oli see tuleb väga keeruline. No ega Estole ei saanudki tulla, Estelle meie ei oleks lubatud, aga see oli muidugi isikliku küllakutse jah, ka võimaldatud ja ka teise linna, mitte Stockholmi Stockholmis me olime ka. No nii ja naa, aga igal juhul sai nagu mul oli nüüd õnne. Et ma sattusin siia üle 49 aasta, justkui oli Tobiase ärasaatmine Estoniast. Hommikul tulin laevaga ja kell 12 olin seal kohal ja ja sain seda. Sündmus näha ja sündmused ongi need, mis meid nähtavasti ühest eluetapist teise viivad. Ja 80.-te aasta ESTO, see oli minule täiesti pöördelisteks etapis, kus ma esmakordselt sain üldiselt teada, mida kujutab ennast tänapäeva väliseesti kultuur, kunst, muusika, see avas paljuski silmad. Oli esmakordselt võimalus käes hoida ja lugeda pagulaste raamatuid, ajalehti. Sest mul oli õnn elada balti instituudi toas, mis oli nagu väike raamatukogu. Aga see, mis tol ajal oli pagulaste muusikaelus, siis minu arvates see avaldas ka tähelepanu oma kõrgpunktiga. Just vist Kunigi tänase päevani. Stockholmi ESTO. No asi oli see, et seal oli kaks kõigepealt kaks suurt kontserti, üks oli Tubina 75. aasta sünnipäeva puhul tema heli ja siis oli üks suur solistide kontsert kus oli lõige eesti heliloomingust peetidest, mis ka võib, ja seda ka see hakkas peale Tobiase ka. Ja siis oli Artur Kapp, seal oli Mart Saar. Aavik, Kaljo Raid. Ja kõige noorem oli helves Astok, kes mängis oma sulatiini Kanadast, 23 aastane oli tol ajal ja kontsert hakkas peale, et viisime kõige vanem, laulis Mart Saare laule, meil oli veel õieti, mõtlen, ma helistasin iga luu Talvarile, aga tema oli kahjuks Kanadasse sõita oma õetütre juurde, nii et tema ei olnud seal, muidu ma oleks tahtnud tema arust ka veel laul, mõned laulud laulis päris hästi kuni lõpuni ja mõned väiksemad laulud oleks võinud veel laulda, aga no vähemasti head viisi maali. Ja siis oli viisimoli kõige vanem ja sõstocoli kõige noorem, nii et oli üks niisugune läbilõige ja kannatas, tuli veel. Udo kasemetsa tõid kavas ja Lembit adresson. Kompulistika. No te olete nüüd Rootsi Eesti muusikaelu keskmes olnud, kõik need pagulasaastad ja noh, võiks öelda sihukeses tõusvas geomeetrilises progressioonis ka nagu asejuhi rollis olnud. Kuidas hinnata nüüd seda pagulaste osa Eesti kultuuriloos, mis on nende aastakümnete jooksul sellel meie naabermaal olnud? Jah, ma ei oska nii suurelt mõelda, sellest me hakkasime lihtsalt peale seda pidi tegema, laulukoorid pandi juba laagrites käiku ja hiljem Stockholmis ja siis oli, meil olid õnneks niisugused mehed kõik kaasas nagu Olav Rootsi, Eduard Tubin, Aavik Kaljo Raid, noortest andekate kompolistides. Nii et, et meil oli alus ja soliste, lauljad oli palju, Helmi Betlem, ida Loo Talvar tuli hiljem Saksamaalt, siis oli, viisime ja siis oli veel pianisti ja igat sorti oli nii et et me nagu ei osanud siis mõelda, et me peame nüüd midagi tegema vini, vaid tegime lihtsalt nagu oma lõbuks, eks ole. Et Eesti muusika peab kõlama ja me olime ainukesed, kes seda esitas, siis tollel hiljem hakkas jo, kui Järvi tuli välja, hakkas Tubinud juhatama juba rahvusvahelises ulatuses ja nii ja teiseks, mis, mis võib olla tähtsus. Kui tagantjärele mõelda oli see, et meie esitasime niisuguseid asju, mida Eestis tol ajal laulda ei tohtinud, näiteks Mart Saare leelo õige tekstiga meil oli ikka ihkab ju ikkest lahti siis oli vetika põhja päiksekullas, seda ei tohtinud laulda. Siis oli n-võrgu lille sideme. Ma lillesideme võtaks Tobiase, eks te tea, eesti keeles otsekui hirv kisendab, eks, eesti keeles. Artur, Kapi vaimulikud asjad kõik ja ja see oli võib-olla see tähtsus ja laulupeol samuti, näiteks Eestis pidi siis laulma Tuljakut moonutatud tekstiga, aga meie laulsin ikka rikas talu, mille peremeheks pea seal, nagu ta vanasti oli kirjutatud, sest ei saa muuta, kui on üks asi, siis tuleb esitada, nagu ta on. Ja võib-olla see olise tähtsused, hoidsime nii kaua seda loomingut elus, kui jälle õnnestus Eestis seda võidu esid, see tuli ju õieti varem juba ladinakeelse tekstiga ka nüüd võib laulda eesti keeles kõike, nii kui need laulud on nagu nüüd oli kuulda tobi ja sa saad sellepärast kontserdil veel ja eile ja Jaani kirikusse. Nii et see võib-olla oli see tähtsus. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütleksin, et kõige markantsem matest Eesti muusikutest ehk Rootsis oli ikkagi tor Tubin läbi aasta. Tubin, helilooja ja. Ja ja tema tema seisund ütleme Roosi ühiskonnas kas see oli normaalne, ütleme, mida Rootsi ühiskond suutis talle pakkuda, oli see küllaldane, vähene mind on sageli see probleem vaevanud, see tähendab heliloojale kodu maatus või uus kodumaa või üldse see probleem. Me ajasime tuhinaga pallijuttu ja tema ei kurtnud õieti kunagi, aga ma ise mõtlen nii et siin on õieti nagu kaks erikülge, üks oli see, et tema sai väga soodsad töötingimused, tema olid rotinkholmidiaatri muuseumi juures ja seadis mängimiskõlbulikuks mõnu oopereid ja vaatas need läbi ja nii. Ja ta ei pruukinud kunagi käia väljas tööl, vaid ta tegi seda kodus ja Tubin ütles ükskord, et hommikupoole komponeerisin ja siis, kui ma olin pärast lõunat väsinud, siis ma tegin seda mehaanilist tööd. Nii et selles mõttes oli temal haruldane võimalus. Muidugi, mis oli väga kahju, et tema töid mängitud, mitte nii palju, kui sul oleks pidanud olema, et mängiti väga vähe, ma ütleks, ja see oli muidugi kahju. Aga millega seal seletate? Sellepärast et kõikides nendes programmi nõukogudes istusid rootsi heliloojad sees ja nagu see on, kui nad oleks Tubinat liiga lasknud ette, siis nad oleks jäänud isegi kahvatuks, sest neil ei olnud kedagi õieti tuvi kõrvale panna. Aga ütleme nüüd tagantjärele mõteldes. Hea küll, kui need siis ka ei mängitud, aga ta sai need kirjutada ja nad on olemas ja neid mängitakse jälle jälle. Nüüd oled kõik heliplaatidel välja arvatud esimene süüt eesti motiividel, see on veel mängimata, aga muidu kõik orkestriteosed onni plaadil saada. Mida eestlaskond Rootsis tundis pärast Tubina viienda sümfoonia finaali? See võeti ju väga tormiliselt muidugi vastu, sest me saime nagu aru, mis seal sees on, kuigi Tubin ise ütles, et ah, tema kirjutab ainult muusikat. Ja see oli nii, aga mitte viiendast sümfooniast päris 100 protsenti, sest et see hakkab ju peale. Meil aiaäärne tänavas motiiviga, kuigi kiirelt ta ta, ta, ta, ta, ta tita tüdradid lamba Meil aiaäärne tänavas, eks ole ja siis pärast tuleta jälle sisse aeglas seos. Ja siis tulebki koraan, mille peale saar kirjutas oma hommikulaulu. Öö lõpeb tõel ja see ütleb ju väga palju. Nii et seal on oma sõnum sees. Ma mõtlen seda sõnumit, mis jõuab ka mitte-eestlasele pärale, see finaline ja tohutu kulminatsioon jahust Timpanitega. Ja kes sellest sai aru kõige paremini, see oli Rootsi aga õieti juudi päritoluga helilooja, muuseas pärgament ja tema kirjutas täitsa, võiks öelda kümneliku arvustuse ja ütles, et see vabadus nägemust siis lõpuks tuleb, tema sai sellest aru. Abbott ja, ja niisugune tema kirjutas väga ilus arvustus ja see on ka tõlgitud eesti keelde ja nii see on ka plaadikaanel, ma tsiteerisin just tema sõnumis, tema ütles. Ma kirjutasin nendele plaatidele seletused. Ja ma usun, et viies sümfoonia, tema ilmumine avalikkuse ette Rootsis, see võis olla eestlaskonnale väga suureks moraalseks. Dopinguks küll ta nii oli, küll ta nii oli muidugi, võib-olla isegi rohkem või võib-olla mõnigi hilisem teos ja mis mulle jättis väga sügava mulje, oli kuues sümfoonia, seda mängis Stockholmi raadio orkester, esimest korda juhatas tuurmann, aga tuurmanni saanud sellega päris hakkama, sest Turmann juhatas rohkem romantilist muusikat ja Sibeliuse Rootsi heliloojaid. Aga seda võib juhatada üks dirigent, kes suudab hakkama saada Stravinski, Secret'i Brentaam. Kas see on kevade pühitsemine eesti keeles ja sellega ja sellega tema isand mitte hakkama käisin, proovid läbi ja vaatasin noodi järgi ja tema oli rütmiga nii hädas, et kõik, kõik temaatiline areng läks kaduma ja sellepärast jättis sümfoonia niisuguse imeliku mulje ka, arvustas oli natukene niisugune, et nojah, ei osanud sellega midagi peale hakata, aga tegelikult on see sümfoonia selles mõttes huvitav, et tal on tantsurütmid, tal on boolero, tango, Jacques on, need on õieti võiks öelda nagu selleks, et varjata tema tõelisi tundeid, aga seal on üks suurvesi generatsioon ja niisugune meeleheide ja kõik, mis selles on sellest sümfooniast sees. Nii et, et see, see on nagu väga ütleme, võiks meeleoluliselt nagu kontrapunktilise kirjutatud, et ühelt poolt tantsurütmid, aga teiselt poolt traagiline ja, ja niisugune ja, ja, ja siis oli nii, et meie hakkasime ajama seda, mina sõitsin Oslosse, kus juhatas üks väga hea dirigent Nikolai Mailko, kes oli käinud Eestis omal ajal õppinud mõrtsa Meiega koos ja Reenbaga ja Lembal juhatan, lendasid tooniate Tallinnasse, juhatas Šostakovitši esimest sümfooniat, ma ei tea, 36 ja rääkisin kuuga, näitasin talle seda sümfooniat, et kas ta oleks nõus, kui juhatamas Stockholmis saaksid õige korraliku ettekanded ja mõlkuvatas läbi järgmine päev, et siis jah, et see on hea tööd, ma olen nõus tulema ja siis me hakkasime aega otsida, aga temal oli väga palju tegemist, ta juhatas külalisena Kopenhaagenisse igal pool. Ja siis märtsikuus oleks saanud seda teha, aga sel ajal ta oli Barcelonas juhatus, Boris kodanoffi, nii et ei tuld ajaliselt välja. Aga igal juhul tuli siia siis Saksamaal Hans Schmidti Seppet, kes oli väga hea dirigent, kes sai Stravinski, hakkame nii. Ja tema juhatas 56. aasta sügisel just Ungari mess, käis, tema juhatas seda Tubina sümfooniad siis uuesti ja siis jättis see muidugi hoopis teise mulje. Ja üks rootsi arvustaja kirjutas aasta tagasi, et, et jah, et Tubinalt oleme varem kuulnud huvitavaid töid, aga et siin nagu ei ole nii eriti ja nii ja järgmine aasta kirjutab, et jah, nüüd on helilooja selle põhjalikult ümber töötanud ja nüüd juhtub seal olulisi asju, mis kõik on sama mees, mul värvus, seda alles. Ei midagi ja see näitab seda, et vanasti käisid, ma mäletan sümfooniakontserdi Estonias kuulamas vanad Cap tuli kuulama, Adolf vedru, Eller kõik istrist kuulasid Leister vetika, nii, arvustajad ka. Ja siis nad oskasid midagi kirjutada Stockholmis ka alguses, kui me läksime, muuseas, pärga oli alati proovidel Ingmar lillefašeneed, aga hiljem oli nii, et nad ei ühelgi proovilistigi arvustajad partituuri, nad ei teadnud, mis seal on ja kirjutasid loba. Kahjuks järsult välja öelda, kohe ma niisama oli Pärdi teine sümfoonia Jöteboris. Mina sõitsin sinna, kuulasin noodi järgi proovidel ja esimene kord oli nagu see uudis ja kõik nii ja teinekord hakkas mulle väga meeldima ja kirjutasin sellest pärast pikalt ühtegi lehte, testide arvustajad ei olnud kohal ja kirjutasid pärast ilukõnelejad kirjutasid hästi, aga mitte midagi ehitanud ära, mis seal tegelikult on. Nii et see on see viga nii mudelist, Tubina kuuendaga noaga siis ehk et igatahes päästis selle töö au. Ja pärast Järvi juhatas seda. Tubina muidugi rootslased pärast ikkagi leidsid ja kutsusid aga enda seltskonda hernesuppi sööma. Ja minu teada hotelli rajada. Söövad üks reserve on vaja oli ja üks mees oli ütelnud ükskord, kui ta esimene kord tuli. See oli natuke niisugune šovinism üteldi. Ah nii et ma arvasin, et me oleme siin omavahel. Aga siis see muuseas, pärgament oli ta läbi sõimanud, seda rääkistub. Ikkagi me peame arvestama, et Rootsi maarahvas olid ikkagi väga sõbralikult eestlaste suhtes ja nad võtsid vastu väga soojalt ja munastamalt, eesti rahvas on neile väga tänulik ja aga probleem on muidugi natuke teisel pinnal, tekivad. Aga muidugi alati tuvinat mängiti, sealt kirjutasid tema töödest väga hästi ja väga hindavalt ja selles mõttes ei sa midagi ütelda, ainult et liiga vähe mängitud. Ja no oli isegi märgata, et ühesõnaga hilisemates Rootsi väljaannetes isegi oli juba märke sellest, et jubinat peaaegu hakatakse lugema. Nojah, siis, kui siin lehes sisse ja, aga loojaga Tubinal on ju kõik tööd, kui ta kirjutab neli rahvaviisi minu kodumaalt Eestist, see näitab, mis ta. Ja ühes artiklis siin kodumaal siiski pidin natuke protestima, tähendab et ta siiski on ikka Eesti muidu loomi JK läbile. Noh, Stravinski oli Ameerika kodanikega Ühendriikide kodanikega, mis ta oli ikka veel Ja muidugi Eesti muusika grand old man Johan Aavik. Tema roll nähtavasti siiski Rootsi ühiskonnas kujunes pisut teiseks. Nõiatema oli arhiivi tööl, töötingimused olid tal, ta sai kirjutada suure kaheköitelise muusika ja selles mõttes olid rootslased kenad, et nemad ei, nad ei hakka mitte andma talle tavalist, niisugust mingisuguste lammaste lugemist, statistikat, seda oleks võinud ju ka teha, aga nad said aru, mis mehed need on. Ja Aavik näiteks oli arhiivi tööle, aga see, mis ta tegi, oli ta kirjutas eesti muusika. Watson oli arhiivi tööl, kirjutas teatriraamat. Saareste oli arhiivi tööl õieti, tema oli teaduslik stipendiaat, temad tegi valmis mõistelise sõnaraamatu. Oskar Loorits kirjutas liivi rahvausundite, mis ta kirjutas seal ja nii olid siiski kõik need. Gustav suits oli Nobeli instituudi raamatukogus, kus ta väga vaba aeg ja ta kirjutas seal kirjanduse ajaloo ja oma luuletuses kogu tuli tuul ja nii, nii et selles mõttes käituti väga-väga hästi, seda peab ütlema. Jaa, aga ma mõtlen lihtsalt läbilöögivõime osas ikkagi Aavikul nii hästi ei läinud, kuigi Aavik ju ka kirjutas paguluses kaks sümfooniat, rea kontsert? Nojah, aga ei õnnestunud siiski. Ei, need ei kantud ette ja muidugi kui nii võttega. Aavik ei olnud ju Eestis ka, ma ütleks, mitte kõige. Võtame näiteks Artur Kapp oli ikka tol ajal koloss. Sümfoonia. Aga kõige vilka Aaviku teost ettekande aeg oligi vist saksa okupatsiooniaeg, siis kui ta ise ka palju juhatada. Jah, no Jerisse siis mängid eesti muusikat vist väga-väga palju ja mis oli õnn sel ajal, kui oleks sattunud raadio muusikaosakonna juhatajaks üks niisugune õige parteifanaatik, siis ei oleks sealt midagi välja tulnud, aga seal oli üks mees, kelle nimi oli Helmut virt ja rootslane, eks ikka temast, et see oli mõistlik mees ja tema sai anda heliloojatele töö tellimusi, et nad said raha paniga heliloojaid autorina juhatama, mis andis neile veel lisasissetulekut ja kunagi tema ei teinud takistusi Eesti muusika esitamiseks. Roots näiteks tegi niisuguse seeria eesti sümfooniad. Ja mängis ühe hooajaga, kõik hakkas peale, Lemba esimene Lemba, teine Artur Kapi esimene Elleri sümfooniaid mõõdomics, lüüdja eemaldavad eemal ja siisTubina kaks sümfooniat, mis tol ajal olid kolmas, tuli hiljem. Nii et, et see oli kõik võimalik tänu sellele Virtile. Ja nüüd oli huvitav, ma olin vahepeal selle Virty ära unustanud, aga ükskord ma sain maks reegeri eluloo ja loen, kes autor on doktor Helmut Virt. Laadilt virtutsiooni tuttav nimi. Ja tuleb välja, et see oli sama ja tema oli Hamburgist kammermuusikaosakonna juhataja. Ja ma olin 1079 Hamburgis ja helistasin talle, et kas ma võin tulla ja tuleb väljastama vees? Läksin tema juurde rääkisin, mind huvitas kõige rohkem, et kas tema sai kuidagi Eestist välja nooti ja võib-olla ka linte tol ajal lindistati, nimelt siis oli niisugune traatlint, võeti üles tumine kolmel sümfoonia ja kõiki teisi asju ja verd ütles, et oli küll vahepeal, aga see laev läks kahjuks põhja. Nii et temal midagi seal rullist ei olnud, tal olid mõned noodid, mis ta oli hiljem saanud. Aga seal oli üks helilint, kus Olev Roots mängis Tubina teist sonaati, see oli siis peale sõda. Millal ta seal mängis 50 ja ma ei tea, kaks või kolm, kaks, üks nii, võib-olla. Ja see oli seal ja mina ütlesin, see oleks huvitav, kui seda sellest saaks koopia. Aga see oli väga keeruline ettevõte, nii et sellest ei tulnud midagi välja. See oli väga hea ettekanne olnud, nagu Rootsis ütles, et see olemas on. No see on hea, see on ja see on hea, siis on vähemasti kuskil nii, et see virt oli mõistlik. Ja muidugi tänu ka sellele, et roots oli väga osav, jääb niisugune diplomaatia kuidagi oskas läbi laveerida kõigest sellest ajast, tema rääkis näiteks esimese vene okupatsiooni päästit hakati nõudma, et, et no et rohkem vene muusikat ja et uuemad ka natukene erootsesti ja, ja siis mängis Skinaadini kolmanda sümfoonia, mis ei läinud kuidagi kokku sotsialistliku realismiga. Sakslastel nõuti uuemat saksa muusikat Rootsis hästi. Richard Strauss, Alpens Symphony ja mängite seda Eestis juba siis 42, eks ole. Ja Järvi juhatas seda seal San Francisco s 1982, mis oli nende esiettekanne ja nii, et meil oli juba ajast ees ja niiet roots oskas seda väga teha ja just tema eesti loomingut teadlikult ja pidevalt esitas ja tellis ellutelt uusi töid ja igatpidi seda tegi. Aga see oli muidugi ka, et tänu virtuli mõist Kas te olete kokku puutunud juhtunud või mingil määral õnnestunud jälgi Leida Olav Rootsi loomingu osas mõtlen tema sümfooniad, ma mõtlen seda Vares vaga linnukese teemadel või vabandust pilvele sõua ja Artur Kapi teemale siis seal kvarteti dist kaks tükid alla. Ei, kahjuks ma ei tunne neid, seepärast need, kui need on, siis on, kas tema abikaasaga käes võib fotoaja kuskil raadioarhiivis või seal orkestri arhiivis või seda, neid ma kahjuks ei tunne. Me sõitsime Estule 1972 Torontosse ja Roots ütles siis veel, et noh, et, et tulge vaatab enne ja mõtlesime, et sõidaks siis taas ja sealt, aga see aeg läks natukene lühikeseks. Seal Torontos oli ta mitu kontserti ja saata ja pidi harjutama ja kõik niisugused asjad, need ei tulnud välja, mõtlesin kunagi, ehkki ehk sõidame aga 74, ta suri, nii et kahjuks Probleem on ju selles, Mul on andmed, et noh, et see perekond ja lapsed ja nad ei ole muusika, inimesed. Lihtsalt midagi ei juhtu. Jah, lihtsalt tahtmatult või, aga küll, aga noh, ikkagi nagu ebakompetentsusest, et nendega midagi ei juhtu. Jah. Ma arvan, proua küll hindan neid, aga, aga kus nad on ja need peaks siiski olema Eestis ka hoiul, kes teeb nendega puugotaaž midagi eriti, aga siin tuleks siiski üks osa. Ei teagi, kui saaks jajaja. No teil oli seal veel üks mees, kes aitas väga palju ooperietendusi teha, Werneri pere. Kas tema realiseeris sõnast Rootsi ühiskonnas ka, kui ta Tema oli ka arhiivitööl ja kirjutas noote ja ja siis ta juhatas kooperatiiva For Bunded, ma võiks öelda, see on nagu vanasti oli ETK Eesti tarvitajatekeskis umbes midagi vastavat, nende orkestrit, oli seal puhkpilliorkester, ei, see oli sümfoonia, niisugune väike, kus sa ise nii jamad ja nii ja jah, aga korralikult mängisid igavest, nendega ta töötas. Aga tal ei, muidu ei, see ei ole nii lihtne. Aga ooperite juures oli see tegelikult, mäletan seal sellepärast, et ma mängisin repetiitor nagu vanasti öeldi, repetiitor kontsertmeister, no ja siis oli esimene hurit oska ja edukaris organiseeris, tema oli hea organisaator ja siis oli Vaarman Tosca karisoli kõverad Rossi ja üks bass roodia Persidski laulis siis Scarpijate talle natukene kõrgesosaga, no muidu ta tegi hästi. Ja see oli esimene. Ja siis tuli 49 tuli, ma tahan pater flai, Vaarman laulis seal peaosa kariso viisima, lavastas seda. Ja siis oli, oli veel džudita operett lehaaria ja see on ka suure karisoya ele organiseeris seda, juhatasin, ja siis tuli, tuli, see operett oli mitmeid, mis mere juhatas aardla kalurineiu. Ja siis olid Krahv Luxemburg, Milvi Laidi viisime, nemad olid seal Soomes esitanud ja siis tehti Stockholmis ka. Ja nüüd oli veel viimane muusikal Asso siis oli madalik, seda juhatas läti dirigent Raitters ja seal oli siis eestirootsi ja läti jõud ühiselt kaastegevad. Vaarman laulis Martat, Hallap vedrud ja Sebastian bariton on seda, laulis Neslunud Rootsi ooperi pärit ja siis lõpuks viimane õieti muusikalavastus oli 1958 viisime 60.-ks. Sünnipäevaks oli Straussi nahkhiir, mina juhatasin seda ja seal oli siis Milvi laid, oli kaastegev Mari Kamp. Priit küllap, ja viisime muidugi ise kui juubilar need olid peaosades. Ja sellega me käisime ka ringreis olijate purisse mujal. Kas see oli sama näslunud, kes seal Stockholmis õppi sõlmi Petlemis stuudiost? Tema õppis töötlemine juures ja, ja, ja õppis ja õppis ära Olavi aaria Vikerlastest haava ooperis eesti keeles ja laulis seda mitu korda eesti keeles suurel eduga. Ta oli väga andekas mees, andekas näitlejaga. Ta laulis hiljem ja Rootsi ooperis halverichi näiteks Nibelungide sõrmuses ja Nooja õige mitmeid osi, mis ta tegi, nii et inimesed praegu mäletavad Orlovski nahkhiirest, näiteks. Ühesõnaga, tema oli Helmi Petlevi vast kõige nimekam õpilane. Ja seal tema hakkas jaajaa Betlema deklemi juures hakkas ja ja siis oli seal veel, kes oli väga mõõtuks Alt ta nüüd surnud, kahjuks kalda halverg ja te teate täielikumalt, kui mina mul ei tulnud. Praegu veel. Nojaa, Klaulis viimase viimast korda oli ESTO ajal ja pärast tema suri seal südamega. Ja siis oli seal veel, oli üks tenor, Jaan kuuskel oli väga ilus hääl, aga kes infarkti pärast kiiresti millekkidel tulid. Nii et Petlemma andis väga mitmeid neid, kes ikka suutsid laulda. Eks eestlasest bariton oli veel, kelle surm oli vist väga traagiline, oli Raidve. Tema oli tenor võitjana tenor Raidve õpiska Betlem juures ja, ja temaga oli niisugune lugu, et tema oli aias korjanud õunu ja kukkunud redeli pealt ja murdnud käeluu. Ja see oli valesti kokku kasvanud ja siis võeti see lahti ja hakati siis uuesti ja siis ta pidi kangeid rohte võtma ja see lõpuks oli tal nähtavasti kadus eluisu ära. Ma kujutan ette, et ei parane, ei parane, parane ja siis jäi ta kadunuks olla haiglas, sõitnud koju, jäi kadunuks ja siis viis kuud hiljem umbes leiti tema oma kodu ligidalt järve kaldalt. Nii läks raideks kui kaldest väljapaistvas Petlemis stuudio õpilane, ta oli hea tenor, ta laulis Norras isegi ooperis, ta laulis näiteks seda Haydeni loomises, tenorit, staari, et väga hästi, samuti Mozarti. Ent Sõõrun kaustasid, mis roll see on? Röövimine rallist ja seda terroriosa laulis seda ka väga hästi. Ja siis oli Viliva liblik supra. Hiljem laulis ooperikoorist prints, juba tema oli üks nendest, kes võeti vastu konservatooriumisse, 150 tahtjat tuli, neli võeti Naatan põld Eva Liblik ja ma ei mäleta, kes need kaks olid seal siis Tallinna ja 1940 sügis siis esimese okupatsiooni Betlema, selleks et need neli olid, kes said. Peale nende, keda me nüüd puudutanud oleme, oli ju väga palju rootsi sattunud pianist. Ja ka te ise olete olnud pikka aega pianisti funktsioonis saatjana ja. Ja, aga ma ei ole kunagi solistina mängid, sellepärast juba kui ma klaveritunnis käisin, nii alguses Rakveres, pärast siin öös ja muidugi ma õppisin tükid ära, mis anti, aga mind huvitas ikka rohkem mängida ooperis Viire siis oratooriumi klaviiremist ja, ja siis soololaulude saateid, ma ostsingi, kapi laulud endale. Nõmme Allik näiteks väga ilus ja siis see, mis on latvade kõne, see on täitsa nagu klaveri prelüüd. Kestev klaveriõpetaja oli Rakveres oli juuli, tema juures on ka Pärt õppinud nagu tuli välja ja ma ei tea, kas tema enam elab, ta oli Kloogal elanud lõpuks seda ütles Pärt mulle 1983 nägin esimest korda Jötebori laulupeol Tartu. Las siis. Ja, ja tema ütles, et jah, et vot see Julie Martin ikka mäletas teid ja rääkis nii. Ja ma küsin, kas ta elab ikka Rakveres? Ei, ta pidi Kloogal elama, kui ma Rakverest tulin Tallinna kooli. Ma ei teadnud alguses, kelle juurde minna, mõni natukene nõutu oli see asi ja siis käisin oma sõbraga, kes ka klaverit mängisin sümfooniakontserdil. Siis juhatas Aavik ja Reigo Hoyer mängis seal oma klaverikontsert ja meeli, jäi hea mulje sellest kontserdist, kuisest hõierist endast. Järgmine hommiku läksime, tema elas laboratooriumi tänaval. Linnamüüri juures. Läksime tema ukse taha, kõlistasin, mina ütlesin talle, et, Külla tulla ja hõier muigas natuke, noh, eks ta siis tulge ja võttis need siis õpilaseks. Hõier oli ju muidugi väga õpetaja, tema rääkis ka väga palju niisugust, mis me nagu varem ei tea näiteks Fortwanglerist Jul temast kuulnud. Muidugi me oleme siis noored ka ja Stravinski mängis tema ükskord oma kontserdil ja ja õppisime hõier juures ja siis juhtus õnnetused. Õier läks viimaste ümberasujate ka 41. aasta ma ei mäleta, mis kuuses aprillikuus võib-olla läks Saksamaale sellest, temal on niisugune lugu, et tema oli tulnud Ukrainast siia ja siis ta muidugi kartis. Tuli vist 31 midagi, midagi nii nendele anti valida, et kas võtavad nõukogude kodakondsuse või lähvad välja, nad õnneks tulid välja, siis nad läksid Saksamaale ja siis tekkis jälle niisugune, siis 42 oleks konservatooriumisse, seal oli filmi viitul ja tema juures ütlesin üldklaverit, nagu seda nimetati siis tema oli tore ja ja väga, väga lahke ja niisugune armastusväärne tüdrukutele mõnikord tibikene, tule nüüd ja mingi nii. Nii et kena kahvlid Viitnal surma sai, ta oli suur artist. Kõik, mis ta tegi, ei meeldi. Nii ma mäletan, kui oli Tšaikovski Mazeepa Estonias, kas 38 ja harva mängitakse ja seal tema laulis. Kas ta oli ma seepa ja üks, kes oli kutsuvey ja Karl Ots laulis seal Andreid. Ja see oli väga hästi tehtud, sima seppa. Tema jäi meelde näiteks ma ei ole paremat seda tompaskalt veel näinud ega kuulnud, kui viital oli. Temal oli üks väga peen huumor, ta ei läinud kunagi odavaks või teinud üle või nii. Aga ta kasutas kõik ära, mis seal oli ja tema näoilme kui natukene vaataseni. Ta oli suur artist. Aga nüüd Rootsi pianistid, sinna läks ju neid ka üksjagu, noh, kõigepealt teostas ennast pianistina rootslasest Olav Roots, eks ole. Roots mängis, mängis selle Tubina klaverikontsert Heino 45, kui ma mäletan õieti orkestriga avalikul kontserdil, jaga raadios tema mängis ja siis ta andis oma sooloõhtut. Aga need ands ainult eestlastele kinniselt. Sellepärast seal oli niisugune probleem, et esiteks Ta oli, hiir oli ju niikuinii juba maksis ja teiseks, kui siis avalikult kuulutada kõik lehekuulutused, afišid ja tulumaksud ja kõik need asjad tal ei oleks midagi, tean, et siis, aga igatahes temale andis kontserdi väikses saalis mitu klaveriõhtut väga ilusate kavadega. Ja, ja siis oli rahvast täis ka, nii et ja ta mängis väga palju Eesti asju, näiteks Mart Saare, Eesti sihtnumber üks Ma ei ole seda kunagi parem kuuld. See laulu mõjumisena esimene osa, Niuke pidulike torevam, tema mängis seda nagunii, kusjuures Bach ja muidugi Tubina asju, näiteks. Neli rahvaviisikandlepolka. Ma ei enne ega pärast seda nii hästi kuulda sellest, temal oli mõlemad, tal olid kannel ja tal oli polka. Ta hakkas peale nagu natuke improviseerida, nagu vana need mängumehed olid. Mõned on nii, et mängivad liiga ilutsedesse, vajuvad laiali, mõned mängivad liiga polka pumbapumba, aga Rootsil oli kõik, kõik, mis seal tükis on, on seal olemas. Mina kirjutasin sellest tulimullas mitte sest ettekandest, aga sellest tööst ja pärast Ivar Ivaski luuletaja, kes oli Ameerikas, siis tema käis neil külas ja ütlesin, et jah, et ma ostsin selle plaadi, aga mina ei leinud küll midagi niisugust, seal ma ütlesin. Nojah, vahe on, selles ei ole. Rootsiga. Siis kujunesid ju välja seal ka veel teised. Silma Nerep näiteks on väga palju mänginud eesti muusikat. Ta on olnud ja sageli meil koori solist ka ja, ja mänginud ikka tal on olnud siis Tubin, Pärt või, või saar või nii edasi, nii et tema on väga eesti muusika jaoks väga-väga paljud Kaljo Raidi töid nõnda mängida. Ja, ja see on huvitav selles mõttes, et näiteks ütleme ma ei, vist ei julge ühtegi pianisti Eestimaal kes oleks näiteks ka võtnud koorijuhtimise oma peale või või ütleme, teinud veel midagi muud, aga Rootsis olete pidanud kõik tegema. Ja ilma vist. Ja teie ise olete juhatanud kõiki Stockholmi kooria, peaaegu. No õieti mina õppisin koorijuhtimist seal, seda, seda ma pean nagu oma Diaalakse vetika ja vetika oli ju lõpmata tore, sellepärast et tema Ta ei rääkinud nii palju, aga ta andis lühidalt direktiivid, kuidas teha, mismoodi ja ütles, laske käed käia, laske käed käia ja siis, kui keegi liiga palju tegi, siis noh, kus kus te lehtrikust te lähtetal olid lühikesed napisõnalised märkused ja mul on meeles üks niisugune lugu, tema andis meile alati igaks tunniks ühe laulu, mis me pidime siis selle kooriga konservatooriumi koor, pluss tema vanad lauljad rahvaülikoolide seltsi segakoorist. Pidime siis iga laulu ette valmistama ja juhatama. Ja minul tuli Enn Võrgu sellise ilma. No ma läksin, Scorjete, võtsin siis ühe osa läbis Opraiga ja siis hakkasin alti võtma vetikatega. Miks te ainult naistega töötate? Võtke sopran selgeks, siis võtke tenor vahelduseks Sisvud kaltsis, võtke pass, noh, väga ja ma tegin nii. Minu järel tuli Arnold Kallikorm, kes kahjuks suri hiljuti, ma ei saanudki teda näha. Ja Kallikorm oli Mihkel Lüdigi sügisene lill ja Kallikorm, panin seda kõrva taha, mis feti küttis, hakkas peale siis Oproniga teatud võttis jälle teatud read läbi ja siis ütles tittenoorideni vetikas kustel tihedate enne naisele klaariks, siis meeldis kokku, aga tagantjärele sain sellest päris aru, et tema nähtavasti proovis, et kas me teame vastu või ei. See on ka üks väike niisugune nõks ja, ja muidugi, aga ma võiks ka nüüd ütelda nii, et ega igaühega ei oleks pidanud, mõnegi oleks ikka sülitanud, et mis te räägite, aga vetikuga teadsin, et see kuulub tema juurde ja kui tema ise juhatas. Ma tean, seal üks mees juhatas külaliseks nagu vahepeal ja ja hoidis kinni priiuse hommikul lõpu kaks käinud ja, ja, ja see oli kõrge kohapealsed mees muusikas ja Vetik tõusis tissi tagant ja nii nagu oleks meiega tegemist on ja läksid nood käes, näitas. Noh, miks te ära sööte selle kolmanda löögi seannadest, selle laiuse mõnu sinna, et panen kinni pidada kolm lööki ja see mees kes ehk põhimõtteliselt kaua juhatanud ja, ja nii nii et vetikaid ei mingisugust vahet, kas õpilane või, või, või kõrge tiitliga muusikamees. Tema nõudis ikka seda, mis seal on, et see peab olema ja siis tõid, teiseks oli tema ise väga huvitanud. Ta käis alati kontsertidel ja nõudis ka meilt ikka järgmine tund küsis, kas te olite sümfooniakontserdil ja kui keegi juhtus, ütleme, ei olnud vetikas noh, miks te õpite muusikat kuidagi muidugi ei huvita, miks te ei olnud? Jah, nii et tema pani käima, ta oli ise ka väga taoli igal kontserdil peaaegu välja ja vana Artur Kapp näiteks tema õelas Wismari tänavas ja siis tuli läbi pühendatud linna, nagu sõja ajal oli. Ta ei kuulanud vikerraadios raadio orkestri kontserdi, vaid kobis üles, stuudios tahtis koha peal istuda, kuulata, Sel ajal saksa aeg oli palju kontsa publikut, tol ajal oli ka nendel kontserditel palju. Kas see oli sellest, et muid kultuuriüritus oli vähe? Või võis ka olla mingisugune muu põhjus, et sageli isegi kontserti korrati? Kõigepealt, mis kuuri kontserdisse puutub, siis on, mina tulin Tallinnasse 37. aasta sügisel ja hakkasin siis käima koolikontserte kuulamas. Ja neid oli ju palju, tol ajal oli emu koorne, repi juhatas, siis oli Tallinna koolinoorsoomuusikaühingu koorivad, A juhatas seda. Siis oli Raudeni koor leinas juhatusel, siis oli Tallinna lase selts Ernesaks juhatusel, meestelauluseltsis juhatas alguses Tamberg pärast Karindi. Ja siis olid veel ikka oli, ta oli Ülemaalise Eesti Noorsooühingu Tallinna osakonna sega gorita, Ernesaks, Ernesaks juhatas seda ja, ja kõik, need andsid ju iga aasta kontsert ja kõik need kontserdid täis publikut juba juba eesti ajal, see ei olnud mitte ainult sõjaaga, juba siis käidi, oli veel linnateenijate meeskoor, mida juhatas alguses Ernesaks pärast Karindi ja siis oli Eesti laulupeo, mida Taavi juhatas, noh, nii et koor oli palju, kontsert oli palju ja igal pool käidi. Sümfooniakontserdid ei olnud mitte iga kord välja müüdud, aga venelaste ajal oli juba kas nii, et rahvast tuli murdu täis ja sakslastel ka seepärast see oli üks koht, kuhu inimesed said minna ja kus oli siiski midagi muud kui see, mis ümberringi neile katsete peale suruda. See oli nagu Schubert ühes laulus on. See on see andi, mu siig, seal on naine Bezraevelt ja vot me läksime ühte paremasse maailma. Ja selles mõttes see oli huvitav, et üks aasta istusid seal Säre ja Lauristini potskarioffia, teine aasta istasid mäe Litzmann. Aga see ei läinud nagu üldse korda sellest, see meie oma elu käis, nagu seal ikka edasi, see kultuur käis edasi ükskõik kes alistasid parajasti ja nendega on nii nagu Lepik kirjutas, et võõrad, nad on tulnud, läinud 100 sõda, muldon näinud, aga ma arvan, eks hiljem oli ka, kui see riiklik akadeemiline koor laulis, pidi ka kindlasti krahv tulema. Ja vähemasti Stockholmis, kui nad tulid 67, siis oli kontsert eestlasi täis. Nüüd on üks probleem, mida tahaks teiega veel läbi arutada. Eesti kultuuripärandi probleem. Ma mõtlen seda arhiiviosa, mis on nagu öelda isiklik pärand, käsikirjaline pärand, dokumentaalne pärand. Kas need näiteks Rootsi, eestlastel on kindlates kätes? Ja praegu on niisugune asi, et Stockholmis on Balti arhiiv ja selle juhataja ongi Kalju Lepik, luuletaja ja tema on üks väga hoolikese titub mees ja tema on näiteks korjanud kokku ristikivist järelejäänud materjalid ja need on nüüd korda pandud ja antud üle Rootsi riigiarhiivile ja nimelt kokkulepe on nisuke, et need on deponeeritud sinna, see tähendab mitte nende omadus, vaid, vaid siis, kui on võimalus neid tuua ära. Vahepeal ei teadnud, kuidas on, aga, ja siis on veel August Rei arhiivi varma arhiiv ja veel kirjanike omi seal ja nii et, et on kaunis palju siiski siiski, mis on niimoodi päästetud ja on kindlas kohas ja see on üks, kuus ehitusmäe sees tulekindel, niiskusekindel ja isegi pommide kindel, kui niisugune õnnetus peaks juhtuma. Nii et praegu nii palju on, aga muidugi see probleem on, et seda ei peaks ikka ka tulevikus jätkuma, nii et kogutakse kokku vähemasti olulisem osa. Kas te olete suutnud näiteks omale talletada piisavalt informatsiooni muusika inimeste kohta Rootsis, mis nendega on juhtunud ja kuidas ma olen näiteks on olnud väga suurtes raskustes, kas või mõningate surmadaatumite kindlakstegemisega on lõpuks ikka palju on õnnestunud, aga on ka asju, mida ei ole kuidagipidi õnnestunud. Teie isiklik arhiiv. Kas selle põhjal saaksite näiteks mingeid kokkuvõtteid ja ülevaateid? Ja asi on see, et kõik ei jõua nägu, mis mina olen kirjutanud rohkem ma olen kirjutanud heliloojatest, kui Järvi hakkas Tubine töid mängima ja siis juhtus niisugune asi, et 1977 teatajale määrati riiklik toetus, mis võimaldas lehte anda välja suurema lehekülgede arvuga, sest muidu on ju kõik väga kallis, neid erasi sai olla nii suur, kui rahvast ei ole nii palju väljas ja, ja, ja siis tänu sellele Läks leheruum suuremaks. Ja just tuli järvi ja hakkas juhatama tugine töid. Ja selles ühendus, ma käisin ikka Tubina juures, küsisin temalt neljanda sümfoonia kohta kaheksanda ja, ja krati kohta väga pikalt ja kõik ja ma olen neid lugenud ja kirjutasin nii pikalt, kui tuli üle kahe lehekülje, kui vaja, ja pildid ja noodinäited ka, kõik, siis mõned küll poriseid, mis on muusikaleht. Ja ma ütlesin, aga kui me kunstinäitust meil on ka reproduktsiooni juures ja ma mäletan seda noodinäidete asja Eestis ilmus 1938 üks raamat 20 aastat eesti muusikat. Lehter ja seal on üle, vaadasin fondist muusikast ja seal olid kõik noodinäited. Ja mis oli üks väga suureks kasuks, sellepärast et need olid käsikirjades ja ütleme, roots mängis Tubina sümfooniat seal Tubin elasid Tartus, tema juurest ei saanud ka nooti kätte ja nii aga kui seda väikest näidet näha, see oli nagu üks visiitkaart umbes. Ja siis oli järgmine teema ja kolmas ja see on nagu linnaplaan, umbes et kuule, et ahah, nüüd on sõdima, nüüd ta teeb niinimetatud niinimetatud ja, ja sealt minul see idee jäi ja kui nüüd hakkas see plaadifirmasid, fon, vaar hakkas välja andma Tubina töid, tema tahtis, et ma kirjutaks. Ja ma ütlesin, aga kas ma võin panna noodinäited ka, tema jäi tallu alguseni kuudis, mõtlesin, Heavad Beethoven rajab, Ramsil ei ole vaja, neid saab igalt poolt kätte, aga tuginal kui ei ole partituuri saada. Et vähemasti inimesed näevad selle rea pealt, et kuidas ta kirjutas mulle üks on niisugune lugu, et anti Rootsi raadios, ootamata maks reederi. Täitsa sümfooniaulatusega, mul polnud aimugi missioon ja mul reegel elulugu ja vaatan, seal olid noodinäited ja mul oli nii hea selle järgi jälgida ja missugune oli esimene teema, teine ja nii edasi. Ja selle pärast ma seda tegin ka ja lehes ka. Ja, ja ükskõik mis keegiga ütles, aga muidugi see oli paar tükki, niisugused on ju alati, kes ütlevad. Aga niimoodi jõgedes kuskil nad olemas. Nii et tänu sellele sai, sai pikalt kirjutada ja ka hiljem, noh siis Helsingis kuulsin, kui Järvi juhatas pardi kantust, sellest ma kirjutasin pikalt ja teisest sümfooniast tormis eesti põlaadidest kopikat. Nii et need kõiki Tubinast ja, ja Peeter süda 100. sünnipäeva puhul. Ma ei mäleta enam, kes kõik Lüdigi 100. puhul. Niimoodi ma olen kirjutanud, aga ma ei ole väga suuri niisugust. Noh ja ei jõua, ei jõua, peab piirama millegagi ennast.