Keelekõrv 468. saade stuudios on selle saate toimetaja Mari Tarand ja minu külaline on Heido Ots kirjastaja, tõlkija, keelehuviline inimene, kes alati võtab osa keelealastest koosolekutest konverentsidest. Keel on teile Heido Ots tööriist ja armastuse huviobjekt. Noh, oma tööriista peab inimene ikka armastama, muidu sünnib vuss, töö. Ma palusin, et tuleksite nüüd suve hakul jälle rääkima. Alati on teil kogunenud mõni mõte, kimbukene sellest, mida kuulete ja mida keele alasest kirjandusest loete. Ja täna me otsustasime, et räägime natukene jälle nendest keelekihtidest kihistustest eri keeltest, mis meie emakeele sees elavad. Eks ta ole, ega keeles ei ole ju vigu. Stan ainult. Vigane, ekslik keelekujude tarvitamine eriolukordades. Mulle tuleb tihtipeale, kui ma ära tüdinen sellest mõtestatud teksti ja siis vahel vähem mõttekam muusika läbisegi solksutamisest tahtmine keerata mõne välisringhäälingu peale ja niimoodi läbisegi neid kuulates. Ja siis eestilainetele aastas läheb vahel meel päris kurvaks. Ei Soome, ei vene, ei saksa ega briti raadios, ei ole nii, et ei tehta vahet koju kööki sobival kõnekeelel ja norm keele suulisel esitusel. Raininspans This main legend jääb ikka teatrilavale Kokniga markeeritud lilleneiu suhu ega kõla kunagi briti ringhäälingu ilmateadetes. Ainult meil võidakse öelda uudistesaates, et haigestuti viirusesse võidakse vaagida jõudude vahekorda. Kujutlege näiteks Spliti diktorite järjekindlalt ütlemast sinder karovotjonofoosis krootükansile. Ei oska inglise keelt, ei saa aru, aga taipan, milles jutt on noh, tähendab mani. Õeldasin nüüd kuulajate tasemele korraks. Ütleme, vene keel on paremini meeles, kas võiks ette kujutada, et vene diktor ütleb neutraaltekstis? Viirus on selge? Siis võib kuulda eesti tekstis näiteks ei saa mitte tähele panna. Tuleb meelde, ei saa mitte vaiki olla, tähendab, on rõhutatud, et inimene on tähelepanuvõimetud, ta ei saa mitte tähele panna. Kontekstist selgub hiljem, et ta tahtis öelda, ei saa tähele panemata jätta. Ta konstrueeris eestikeelse arusaamatu lause. Meditan meetrit, eks ole siin segi ajades jälle ka Venemaa ja vene keele, meie emakeel on inimestel mikrofoni ees sageli suus nagu kehva meistri tehtud puseriti valehambad. ETV uudistes näiteks ajab üks eurobürokraatide Lemmikombudsman teist smanni taga ja kui siis kogemata lipsab sisse arusaadav sõnaõigus vahemees siis torgatakse sinna niinimetatud. Ja eks ole kummaline. Isegi kooli aabits. Sellest õpitu on meelest läinud. Üks muusikaproua ei saa kuidagi jätta, ma tean, et kas. Eputamate, või, või publiku Teppateerimata ibi juugaja idiooga, eks ole? No kui hakkad siis mõtlema, mis, mis IBU eestikeelses tekstis siis pead kõigepealt mõtlema, haa, ta inglisekeelseid saateid pist kuulanud ja Euroopa Ringhäälingute Liit on inglise keeles European broadcast Stingi juunion Ivy juurde poolest. Aga miks eestikeelses tekstis Hibiu Deutsche Welle diktor ütleb isegi veel istatud Pebu taid leebeeoo isegi tal on EBU? Meile öeldakse ka. Ma olen seda farmi rohkem past koolnud kui ja siis tekib küsimus, et kas need inimene võib tõesti tahtlikult tekitada infomüra, sest iga eestlane, kui ta püüab ühte tähtlühendit endale avada, püüab neid tähti ette kujutada. Miks ta peab selle kõigepealt inglise keele kaudu endale uuesti ümber ütlema, need tähenimed ja siis seda defineerima hakkama. Mina soovitaksin üldse raadiotekstis kõiki neid Ivi uusid ja Viivi uusid vältida lihtsalt sellepärast, et inimene on, neid on niivõrd palju maailmas ja kirjutatud teksti, sa saad sellesse süveneda. Aga rääkides võiks siiski katsuda selle tähekombinatsiooni asemel öelda lihtsamal viisil selle asutuse, organisatsiooni või asjanduse personal, Briti ringhääling üks no kasvõi BBC on ainus, mis meile on siiski minu meelest nii harjunud, et see jääb myybyysiiks ja. Noh, jah, las tema siis jääb. Olgu nii. Üks tähendab, ega meie siin ei väära mina veel kõige vähem. Aga miks me peame kiusama inimesi sellega, et ühte tähtlühendit tekstis märgates Me sunnime teda välja uurima, kust ta keeleliselt pärit on, enne kui tohib suu lahti teha. Võtame ühe hüpoteetilise tähtlühend, mis võib täiesti ette tulla have eesti keeles. Tähendab, kui ta pärineb soome või rootsi keeles, siis tuleks öelda hoovee. Kui ta päriseks inglise keeles, siis tuleks öelda, et žürii kui ta pärineb saksa keeles, tuleks öelda. Hafao. Jah, aga milleks inimest vaevata sellise asjaga, kui ma näen lühendit u IC? Ma olen kindel, et 95 protsenti meie ütleme, paju, inglastest või kellest tahes ütleb juuess i. Ei ole, see on unioon internatsionaal, tisse, mänd FR raudteede üle, rahvusvaheline liit. Kas siis peaks hakkama peenutsema ütlema hüvi, see nagu prantslane? See keelega on tegemist oluline, aga see on ainuke, mis hoopis lähemalgi on meil ju soomlased ja minu väikelapselaps rääkis mulle eile hästi palju, et kui me ikka vanaisaga maale läheme, siis lähme sinna, kuidas ta küll ütles ka raudtasse, jah? Kolm kas ta ei olnud ei ütelnud ja mina hakkasin talle seletama, et, et mida see tegelikult tähendab, et see on. No aga ei saa ütelda. Rauda, tähendab, see on üldse niisugune asi, et kui see, see, me oleme, seda isegi ühes keele kõrvas, ma vist rääkisin sellest, et kasko rauda soome keeles ka aga siis raudtee eesti keeles või, või raud või lihtsalt see rauakauplus seal seal ja seal. Nonii. No mina resümmeeriks selle küll niimoodi, et eestlased on täieõiguslikud, vanade roomlaste pärijad ladina alfa peedi osas ja ei ole tarvis mängida inglasi, venelasi, miks venelasi venelastel ei ole oma ladinanimetusi, nemad nimetavad neid inglispäraste nimedega ja minu arust õigustatud, kui sul ei ole oma, siis ütle nii, nagu on rakke välja mõtlema. Midagi, mida ei ole, aga nonii, palju nendest tähtedest. Hiljuti avaldas psühholoog talis Bachmann ühe vaimustava üldistusega essee häbitu isehakanud sündroomist. Ja mulle tundub, et see on nii üleüldine nähtus. Tikuka eesti mikrofonide meistrit taanduvat välja õpetamata veel ütleme, õpipoisid ei oska leida mikrofonide ette sobivat olukorrale ja eesmärgile vastavat keelekuju. Halvemal juhul muidugi polegi peale argikeele midagi pakkuda. Ja kõige hullem, et ilmselt ei saada arugi, et niimoodi laostatakse kuulajate keeletunnet. Kui ülikonna ja kingaformaadiga saadetes paterdatakse keeleliselt toatuhvlid hommikumantliga siis ei majasisene raadioinimene ka nende poolt ette häälestamata jäänud külalisesineja. Ei ole mingi inimsõber, noorte sõber, vanade sõber, kes midagi millelegi või kedagi kellelegi lähendab. Mõistmatu hullikene, kes ei oska asjadel antud juhul keele eri tasanditel vahet. See vahe tegematus teinekord ulatub häirivalt kõrgete tasemete, nii näiteks on üks Eesti keele Instituudi vanemteadur kirjutanud sellest, et et normidest lahknevad kontserdite maastik, kuid osad inimesed üles loetlema läbi direktori tootal kinnisvara olevat tendentsid, mis normi rangust. Vaadake, kui julged nad on, ei pelga ja mida reeglid enam ei taltsuta. Mina ütleks selle kohta, et siin ei ole reeglitel midagi taltsutada, see on madalamat sorti argikeel. Neid võib tuhandeid leida neid vorme, mis seal mingitele reeglitele või normidele ei vasta. Ja sellest ei maksa närvi minna, ega, ega ühtegi. Net taltsutada. Asi, et nad ei tikuks sinna, kuhu kõlbab ainult normkeel. Aga ma ei ole küll seda artiklit, millele vihjate ise lugenud, aga mul on tunne, et, et siin see vigade rida või ütleme, vigade viga ei tohiks siis praeguses teie tõlgenduses ütelda. Tähendab, see nende keelendid, mida praegu kuulsime, rida on ikkagi talliuu nopitud arvatavasti avalikust keelest ja see, kui ma oma kodus räägin kontserdite või, või praegult või ükskõik mida ei tähenda, et ma tohiksin raadio. Saatekavas näiteks öelda, et kutsume teid kontserditel ja kontserteid, kuulate või nii edasi, tähendab ilmselt keeleteadlane märgistas ja leidis need ikkagi sealt, kuhu need ei sobi või kuidas? No ma usun, et siin tulevadki nüüd need otsad kokku, eks ole, esiteks need inimesed, kes ei oska, ei viitsi, ei taha keelekujudel vahet teha ja neid vastavalt olukorrale eesmärgile valida. Nemad on tekitanud niisuguse tunde, et see nüüd kipubki normkeeleks, eks ole, aga mina usun, et ta on jätnud arvestamata, et nad ei ole mõelnudki selle selle norm keele üle. Nad on arvanud lihtsalt, et nad räägivad lihtsalt ja rahvalikult ja mis seal ikka ja eesti keel ongi üks selline segapuder, keel. Kui stiilitasandeid ei ole. Vaata sellele, tahaksin ta resoluutselt vastu hakata, eesti keel on rikas, keel, temal tasandid olemas, neid tuleb kultiveerida. Neid saab kultiveerida, see on ainult arenemise küsimus. Ja see total kinnisvara. Kuulge kögertalid võivad endale 100 kögertel kinnisvara teha, ega see ei muuda seda normkeel, eks see on tema aguli Argo ja seda võib trükkida kui suurte tähtedega tahes, sellest tuleb lihtsalt üle olla ja kögertalide üle võib muiata. Ja seda saate teie teadlik inimene, haritlane, kelle tööks on keel ja kes kogu aeg sellega kursis on. Aga kui näiteks laps või noor kogu aeg seda kuuleb, loeb siltidelt ja saab. Näiteks oletame, et me puhastame avalik-õigusliku raadio, suudame keele vajalikule tasemele ja puhastame Eesti televisiooni keele vajalikule tasemele. Peab ütlevad mõlema keel ongi palju parem kui kommertskanalite oma. Kommertskanalid jäävad ikka ja inimesed vaatavad lapsed, noored vaatavad viletsaid tõlkeid, koledaid reklaame. Ja need kinnistuvad. Ja nemad ei tee vahet, et see on rumal köögertel, kes pani endale koleda firma nime ja ei tea, et eesti keeles peaks firma nimedes pigem omastav kääne olema. Mitte pigem, vaid ainult kögertali võib olla kinnisvara, kögertali, kinnisvara, aga no siin teate, Cancina rasvas ei, minu arvates jällegi ei ole, tähendab, minu joon on teine, mina saan aru, et me elame niisuguses ühiskonnas, kus midagi ei keelata midagi tsenseeritud, et inimestel on vaba valik. Kas paterdada, eks ole? Hommikumantlis, toasussides läbi elu või vastavalt situatsioonidele valida keele tarvitust, eks ole. Mul tuleb meelde jälle see kuulus Inglise kuninganna Rätsep kellelt sooviti nähtavasti kuulda, et kuidas riietuse järgi inimest paika panna, seisuse järgi me nii väga seisuslikku ühiskond ju. Aga too Rätsep ütles niimoodi, et inimene pannakse paika palju kindlamalt ja isegi enne tema üle silmitsemist selle järgi, kuidas ta räägib keele järgi. Muidugi, ja me paneme, arvatavasti kui meie lapsed hakkavad saama kooliharidust, kui õpetaja tabavad nende silmad sellele, et keeles on palju kihte keeles on või ei, peaaegu ei olegi vigu vaid ainult vigast eksliku keelekihtide keelekujude kasutamist, eks ole. Siis nad õpivad nägema ja nad võib-olla köögertalile maksab see köögeritel kinnisvara ükskord kätte, et valgustatud publik niisugust kirjaoskamatult tegelast ei külastage, ta jäetakse nii-öelda kõrval. Ja aga ma tahangi selleni jõuda, tähendab, ma jagan teie optimismi, sest mina olen ka optimist ja tahan uskuda, et haridus Tase tõuseb ja inimesed valgenevad ja valgustajad töötavad. Aga ikkagi pean ma elu praktikas nägema, et see asi läheb väga aeglaselt. Ja siin tekib küsimus see, et ärge Jupiter kui Jupiterid ehk kõrgetel positsioonidel riigis olevad inimesed no oma. Ei no ei ole, meil on praegu niisugune stiil valitud ja me räägime nii et nad teevad just Neid, no nüüd ma pean teiega rääkides jälle vältima sõna viga, see on päris huvitav, praegu ma leian, eksivad või kasutavad oma kasutavat keelt raadios või rahva ees rääkides niimoodi nagu ei peaks selle koha peal siis, siis on jällegi väga raske ja ma usun, kuigi ma olen kuulnud, et ka riigikogus on tehtud ettepanekuid, et halva keele eest trahvida ja ja päris tõsiselt püütud keele asjadega tegeleda, aga, aga see ei, see ei saabu kunagi, noolisin näidet aasiti, või oli aasitud Ühte meest uuest noorest Res Publica erakonnast, ET ütles parlamentäär, parlamentäär kogu aeg, et selle oli siis riigikogu mingil esimesel koosolekul kohe publiku seest tulnud. No väike satiiriline nool ja mina kuulasin jutte, mõtlesin jaja, aga alles te ise, need, kes neid kritiseerisid, kasutasite sedasama moodi, aga see näitab, et üks koosseis juba õppis ära, et meie ei ole parlamentäärid, vaid oleme parlamendi liikmed. No näete, siin ongi optimismi, seeme ei läinud kahteteist aastat, käigud said selgeks, kes nad on. Ta oli, ütleme see, aga ma siin hiljuti kuulasin ühte kõrgel positsioonil oleva inimese juttu raadios ja tema kasutas niisugust keele vormi, mille kohta mina olen keeleteadlaste käsitlustes noppinud välja. Et see on üks näide või tunnus eesti keele lagunemisest või, või ütleme, joon, mida tuleks vältida. Nimelt seal oli üks piik pikk rida, et et seal oli küsimus. No mul ei tule need täpselt need tsitaadid meelde, aga ma võtan mingid omad sõrad. Et kui me räägiksime praegu, et küsimus minu suvest, küsimus minule kingade ostmisest, küsimus tänase päeva läbiviimisest küsimus selle raadiosaate valmistegemisest. No hästi, pikk rida niisugune, selle asemel, et öelda, et, et minu saabaste ostmise küsimus, suve veetmise küsimus, saate tegemise küsimus, kui nad üldse on küsimused. See on tegelikult ju üks väga vana ja habemega lugu, see meenutab mulle seda no-omastavat koguni, mida on keeleuuendus ette pannud. Tegelikult on niisugused omastavalised jadad, kui need pikad on võrdlemisi tülikad ja näiteks mitmekeelse suhtlemise puhul see eesti keele omapära omastava ees asend, eks ole. See tekitab ebamugavusi ja see nõuab teatavat sundimist, et pöörata see sõnajärg eestipäraseks, kui sa oled mõelnud, lugenud, suhelnud enne ühes võõras keeles, kus need asjad tulevad kõik taga pärast seda. Kas või siin ei jõua jälle selleni, et hea küll, et meie eesti keel on siis natukene nagu ebasobiv teiste keelte jaoks, aga miks? Tähendab küsimus selles, et võib, võib teha lause natukene ümber tähendab mitte toppida neid väga palju neid omastavaid, et aga kui jutt on ainult ühest omastavalisest täiendist, siis siis ei nõua küll mingit erilist ümbertegemist, seda võib teha, ma ütlen, et see ebamugavus on objektiivselt olemas aga neid ebamugavusi teiste keelte ka võrreldes või nendega kõrvuti eesti keelt kasutades on paljudes muudeski kohta. Ma ei taha öelda, et eesti keele peaks selle pärast nüüd ümber tegema, täielikult või minema viskama. Kaugel sellest, see minu meelest ei tohiks ühtegi liigutust eesti keele kallal teha või eeskuju anda või sundida tegema, sellepärast et siis on meil kergem tõlkida või, või kuidagi seal euros paremini hakkama saada. Vaat siin jään mina täiesti kindlaks, sest et ma olen olnud korduvalt püüdnud oma viletsat inglise keelt veel vanuigiarendada keelekursustel. Ja kui ma seal kuulen, kuidas õpetaja teatud asju, kui küsitakse, et oi, aga miks see nii on, et see on ju nagunii ebaloogiline, õieti et nii siis õpetajad vat inglise keeles on nii ja see tuleb teil ära õppida, sest inglane ütleb nii. Täpselt samamoodi tuleb ta eesti keeles eesti keeles öelda, et eesti keeles on nii ja see tuleb ära, mida ma püüdsin, mitte et ma tahaksin vabandada neid kohakäändeid seal kes omastavat ära söövad, vaid öelda, et siin on natukene midagi sellist, kus inimene peab ennast nii-öelda pingumale tõmbuma tõmbama ja korrale kutsuma. Ja samal ajal muidugi, see tuletas mulle meelde praegu asja, et nende avalikult esinejate, ma mõtlen poliitikuid siin ma ei ole palju nende asja suhu võtnud, aga ma natukene mõistan ka seda, et kui näiteks intervjuus mees tegeleb või naine hästi pingsalt sellele keerulisele küsimusele õige vastuse leidmisega, siis ta võib-olla alati seda keelekuju ei suuda nii täpselt kontrollida. Aga siiski. Ei, siin ma usun, et need asjad on täiesti keele lahutanud lahjendamata, tähendab, kui ta ei suuda seda keeleliselt korrektselt väljenduda, ei saa aru ka siis ta ei saa asjast aru ka ega, või ei oska selget vastust anda. Need asjad on lahutamatult muidugi. Sest keel ja mõistus on ühe ja sama asja kaks külge või noh, Jakobsoni kas suhu pandud või tõesti tema öeldud see väga mahukas ja. Lihtsalt antiigilõhnaline maksiimi, et keel on avalikuks saanud mõistus, see maksab siin täielikult. Keelekõrvas oli täna külas heidad. Armsad keele huvilised, kuuled, kuulake meid ikka ka suvel. Igal laupäeval samal ajal kuulmiseni.