Kavandades püüdsin jällegi midagi teist teha ja selle tõttu jätsin kõrvale kolmeosalise sümfoonia ja tegin selle viieosaliseks, osad on selle tõttu natuke lühemad. Algab ühe moderaato Alegreto osaga. Siis on aeglane osa kontrabassisoologa ja selle järeldes kirtso ja siis uuesti aeglane osa lar geto ja lõpuks midagi marsi tunglevat. Resoluuto osa viimane osa. Orkestrit juhatab Arvo Volmer ja käesolev esitus raadio kaudu on nähtavasti teose maailma esiettekanne. Nii see peaks olema nüüd ta on salvestatud raadio tarvis, aga meil on läbirääkimisi olnud juba mõningaid kuupäevi ka vist kalendrisse pandud. Et siis avalikkusesse tuleb Estonias kas aprillis või maikuus. Volmeriga on mul varemgi koostööd olnud, sest möödunud aastal ta ju tegi mu esimest sümfooniat ja samuti ühel kammerkontserdil kandis teisigi asju. Nii me juba tunnetame 11 ja ta, ma võin ainult head temast öelda, võtab suure tõsidusega, süveneb partituuri ja olen tänulik talle ja samuti orkestrile, orkestrile on ka väga väärtusliku töö teinud. Minule vähemalt. Helilooja Kaljo Raidil on kavas ka esikooper. Läbirääkimised käivad Estoniaga. On sul midagi avada? Sellest kavast? Jah, ma võiksin ühte-teist öelda, ma ei ole kunagi mõelnud sellele, et ma kord ka ooperi kirjutan. Kui, siis vahel on mõtted läinud kolmandale sümfooniale, kuna ma olen nüüd pensionär ja senine nii peatöö vaimulikuna on pisut võib-olla mulle rohkem aega andnud ka muusikale ennast pühendada ja siis on ka mõtted läinud. Sümfoonia oli aga möödunud aastal Tallinnat külastades astusin sisse ka draamateatrisse, kus oli siis esitusel Ain kalmuse Juudas ja see jättis mulle väga tugeva mulje. Ja otsemaid läksid mõtted teiste Ain kalmuse kirjanik Ain kalmuse teoste juurde. Kas midagi saaks ka siin muusikasse panna ja siis tuli meelde tema kaheköiteline teos, tulised vankrid, see on ristikoguduse märtri Polikarpus elust ja tema surmast väga hea materjal ooperile. Kui ma seda esitasin Aarne Mikile siis ta tundis ka, et see on midagi, mida eesti ooperis senini ei ole tehtud. Muide, libreto kirjutas kirjandusteadlane ja teatritegelane New Yorgis professor Mardi Valgemäe. Nii et siis teatraalsuse alge juba läheb siit lahti. Jah, loodame ma olen ikka tükk tööd juba teinud, ühte teist ka ümber kirjutanud ja kui kõik hästi läheb, võib-olla tuleval aastal mais, kui jällegi Georg Otsa päevat on korraldasutamisel võib-olla mõni aaria või koor või avamäng saaks siis ka juba ette kandnud. No tahaks loota Eesti sündmused, kodumaa areng, poliitiline, need tuuled, eks ole need elavdanud ka Kanada eestlaste ühiskonda. Millised uudised on praegu Kanadast kuulda muusikauudiseid ja. Meie suur uudis on muidugi see, et me elame kaasa sellele kõigele, mis nüüd kodumaal on sündimas, aga meie ka teeme ühteteist ja teeme muusikat. Ja püüame ka esile tõsta neid, kellel on teeneid eesti muusikas. Ja mul on hea meel, et sa küsisid, sest ma tahaksin just seda nimetada, et alles mõni nädal tagasi kolmas Tomi fondi preemia sai välja antud pidulikult Tartu College'is Torontos ja selle osaliseks laureaadiks sai meile tuntud ja armastatud hinnatud laulupedagoog ja lauljatar Helmi. Petlemm see on väga rõõmusta uudisest Helmi Petleni õpilasi on ja meil praegu tegevlauljate hulgas mitmeid. Aga kuidas on praegust olukord eesti muusika levikuks mitte ainult eestlastest kanadalaste seas, vaid ka ütleme, Kanada päriselanikke põliselanike hulgas on siin mingisuguseid märke näha. Loomulikult me kõik teame, et Neeme Järvi on ennast pühendanud eesti muusika levitamisele ta on plaadile asetanud kõik Tubina sümfooniat, ka Pärti ja samuti on ilmunud juba kaks CD-kassetti või plaati siis eesti muusikast ja neid asju meie kuulame kaunis sageli ka küll Kanada raadios kui ka Ameerika Ühendriikides ja Euroopas pas. Nii palju Neeme Järvi-st ja tema töös aga on ka teisi kanadalase instrumentalist kes on esitanud eesti helitöid. Ja ühte ma tahaksin eriti siin nimetada, see on mees, pianist ja dirigent, kes elab Montrealis nimega neuroovid. Ta on korduvalt esitanud Tubina klaveritöid Jaan huvitatud teistestki eesti heliloojatest. Ja ma tõin kaasa sel puhul ka ühe meil roobiksi salvestuse kus on üks TPS-i asi, siis šopäen, üks Kanada väga hea heliloojatoos on tema nimi ja lõpuks ka Albanbergi klaverisonaat ja ma loodan, et nii see need palad lähevad ka eetrisse siin Eestis, seal need homme väärt kuulda. Ja see mees on palju teinud ka Eesti muusika heaks. Kas ta on Kanada päritoluga? Tema tema on jah, Kanada päritoluga, aga kas tema ise või vanemad on Venemaalt ja ja õppinud on ta täiesti kana Kanadas hariduse, kanada hari, kanaga jalaga. Pianistliku koolkonnaga see on õige ja üks eesti muusika propageerijaid. Kanadas on ju Toronto päike, orkester lüüra poriaalis. Mida uut kuuldub sealt? Borealis oma lühikese eksistentsi jooksul on tõesti püüdnud propageerida eesti muusikat igal kontserdil klassikalise repertuaari kõrval on nad kas esiettekandena välja toonud tellimist koduma alt või siis kohapealsetel eesti heliloojatelt nagu Aavesson ja doi siis maiste, mina ka. Ja nii siis. See on üks lüüraborealises surnud, sest eesmärkidest just eesti muusika propageerimine. Nüüd esimene dirigent oli seal Reintam kes on nüüd siin Estonias juhatanud. Selle järele rentami järele oli Viljar Weiman lühemat aega ka siis ta läkski ilvendi õppima. Ja nüüd viimased kaks aastat on dirigendipuldis seisnud Paavo Järvi. Vot ongi huvitav. Põhja-Ameerikas tegutseb praegu siiamaani viis Dirigenti, kellel praktiliselt kõigil on oma orkestrit. See on ju tohutu suur saavutus. Nüüd olla kuulda, et veel kuues eesti dirigente Põhja-Ameerikasse juurde tekkinud. Ja proportsionaalselt see on ju väga suur eriti arvesse võttes, et dirigendile on peaaegu võimatu ennast kuskil nii-öelda sisse siia ühte orkestrisse, aga Neeme Järvi ei ole ainukene Taavo Virkhausil, kes elab küll tulus This Tal on kaks orkestrit, Duluusi orkester ja siis Alabamas Hansvile linnas. Siis on meil Tõnuga Tõnu Kalam ja endal Kalami poeg, väga tubli dirigent ja helilooja ka, kui ma eksi, valge on kaks või kolm orkestrit. Rentomit me nimetasime juba tema juhatas ja oli isegi alustaja Toronto pops orkestri-le. Selle järele Paavo Järvi ja Paavo Järvi ja nüüd ka juba tuntud nimi. Ja nüüd ta sai ka koha Toronto ühe kõige parema kammerorkestri dirigendi kohale nimelt Toronto Chambers Playas. Ja nüüd lisandus kuue ja vilja Väiman, kes muide mu kasupoeg, tema lõpetas magistrikraadiga kliiblandis muusik, kõrgema muusikaõppeasutuse. Ja tema siirdub nüüd, kui ta saab oma immigratsiooni paberid kõik ja tööload korda. Hans vile linna labamasse, kus on peadirigendiks Taavo Virkhous. Temal anti seal teise viiuli kontsertmeistrikoht ja siis ka abidirigendipositsioon. Muide, Hansvile on selle tõttu väga huvitav linn. Et see on ju Ameerika õhuruumi ja raketiteaduse ja lendude nii tsentrum seal need kõik toimuvat ja meile kõikidele tuntud Werner von Braun. On ju töötas seal aastaid ja kontserdid. Sümfooniakontserdid toimuvad kehansvile linnas. Värne fon Brauni aulas. Nii et see publik on seal kõrgelt haritud sõjatehnika kosmosetehnika ja elektroonika Põdest koosnev ja peamiselt selle ala inimesed elavadki seal ja ma sain kuulda, et seal elab ka kaheksa eestlast. Nad on kõik abielus mitte-eestlastega, aga nad on insenerid ja teeniliste inimest, kes sellel alal töötavad.