Tervist head muusikahimulised kaasmaalased. Viis minutit vähem kui tund aega liigub kenale, ei kellelegi ma muusika koos šoti rokkgrupiga Braimus krõivad läbi 1900 890.-te aastate kuni sajandivahetuseni välja läbi tolle suurepärase šotlaste seltskonna psühhedeelsed minevikku, Rockilikke tantsutuuride, kuni elektroonilise ja eklektilise nüüdispäevani. Mina selle käimise kulgemise saatel koos teiega olen oma sõnadest Tiit, kus need laseme nüüd kõnelda Braimus kruinil. Tulin ratas, veerev, tunnine ratas, pööning, vill, seesugune kujund, mis võib-olla läbi aastatuhandete omanud kõikvõimalikke müstilisi huvitavaid tähendusi alates vanadest aaria lastest kuni Bob Dylani, kas või mul ei olnud oma nime laenanud selle šotide ja brittide, kui aus olla suurepärasele rokiseltskonnale Braimus, kruime nende palale ninguil aastast 1997. Too väike oja järk oli grupi jaoks teatav taassünniperiood pärast mitmeid küll segaseid, suurepäraseid, küll lausa jooblustavaid ajajärke, millest seal ei mahtunud nii popmuusikalist järele aimamist kui raja leidmist ja mitmesuguseid ekslemise kahtlusi, kõhklusi ja surma suuski, olekuid, rõivas, kriimann, grupp, mis on alguse saanud 1900 kaheksakümnendatel ja eelkõige šoti sugu meeste nagu Bobby Gillespie ja Robert ja ongi eest misel Mersu lähedases sündinud Bobigi lesbi kelle koolikaaslaste hulka kuulusid nii hilisem ansambli liige Robert Jang kooli päevil kahtlemata poobiks kutsuti, kui ka hilisem sõltumatu plaadifirma kration juhtfiguur Alan mäki võttis algul teha seda, mida temavanused poisid teismeeas tavaliselt ikka teevad. Vähemalt inglismannide Jottide hulgas vaatavad jalgpalli ja kui nad muusika vastu mingitki himu tunnevad, siis leiavad nad mokki paremal juhul plekid Castroli või trummi hääl juhul veel paremal kitarri ja kipuvad sellega üheskoos müra tegema, sest lihtsalt lusti saab ja on nendest 80.-te aastate ja lausa 70.-te lõpu lühidalt viidatud päevist edasi. Mitmeid aastaid hiljem kujunes põhjus kliinilised grupp, kes 1980.-te vahetusel dislausa suurepäraselt kokku liita tolleaegse tantsutrendid ja kohitsemata rokivaimu. Järgmine muusikale pikem peatus. Vii meid kui uskuda loo tegijaid kõrgemale veel kui päike. Sall ja leiab meid koos nendega. 1991. aasta brittide happeliste, majade ja muude tantsutaktide keskelt. Kuuldud kaks kitarri helinalist minutit heegeldasid päris kenasti, kokkuvõtlikult toda osa Briti 80.-te kitarripõhisest popist mille tegijale ilmsesti tundub nii tahtnuks olla sündinud pigem 1900 kuuekümnendatel aastatel või õigupoolest kuuekümnendatel. Nad olidki sündinud, ent nad tahtnuks olla juba suured, tublid ja tugevad 1900 kuuekümnendatel aastatel vaimas köimiseks. Esimese tõsi vääriskirjaga hoolhooldoun kestis oma kaks minutit, nende esimesel singli plaadil 80.-te keskpaigas, mille peale tagasi vaadates grupi juhtfiguure Bobby Gillespie hiljem märkinud, et nad olid noored ja pisut pettunud ja alatasa tusased, sest nad üritasid järele aimatava suuri eeskujusid nagu ööd ja laule sealtsamast 1960.-test aastatest ja üle lombi Ameerika maalt. Forever Tšingis 60.-te üks kaunimaid albumeid seisusest kitarripõhisest ja tegelikult mutistiivsest muusikast oli toimus köini, meeste ilmseid, balevusi. Ja eks pettumused tulidki sellest, et sinna maale kuidagi küünitad. Enne seda aga, kui Primes kriim end endast mingeidki jälgi, ükskõik kui kohmakaid või kummalisi algul jätma hakkas jõudis gruppi Liiber Obigi lesbi käia läbi teisest, šoti maisest ja sugugi mitte vähem tuntud ja kindlasti mitte vähem kurikuulsast kambast. Vendade ansamblist Kim ja William õidi püsti pandud püsti hoitud pikki aastaid klubist nimega issand Mary Chain, keda kunagi kenasti rock summeri festivalil Eestimaa lava telgi nähti ja kuuldi Pauligi lesbi seisiski 80.-te lõpus. Kummaline dilemma. Kas valida trummari ametvendade riivide ilmselgelt populaarsemaks ja kõmulisemaks muutuvas grupis Tšižesson märkhein või põhi taga edasi teha oma ansamblit Braimus kruim, milles tema kanda? Juh hääl oli. Lõpuks veel reiside ja bobi kelleski veer lahku läksidki. Tundub nii, et kumbki poolsest eriti kannatanud ja kumbki pool vist ka rusikad taskus ega teise nina alla ei kippunud torkama ega kandma. Tagantjärele see, mis kellelegi halvasti kuuldavale tuleb on üks kaunis kaugete kaartega käidud, aga taas külastatud covidi leski ja grupi Braimas küüni poolt ansambli meeritšini lugu taaklen. Tõsi tollest nukra moonilisest kaheksanda lõpuloost. Nüüd sellest kuuldavad olevas versioonis säilinud väga-väga-väga väike pisi pisi pisitilluke äratuntav osa, ent nii või teisiti vaimus cream'i iseääranis bobi. Minevikust on üks tükike selles kummalises abstraktses Helimaalingus peidus. Kolleegide tunnustus, asjatundjate kiitus ja rahva lugupidamine. Mida enamat võiks üks artist, muusik mis tahes kunstnik tahtagi. Tahtmised olid saanud reaalsuseks šoti briti grupile Primes hõim tolle pala valguses, mida äsja kuulda võis. Ja mõnede muudegi palade mõistel, mis järgnesid tollele eel kuuldud kalale moving, lapp nende albumil skulima teleka aastal 1991. Tagantjärele mõeldes tikub kange nostalgia pääle nonde aegade järele 90.-te alguses, mil vähemasti popmuusikas vähemasti Briti omas tundus olevat eriti helge, rikkalik ja tõepoolest rõõmu külla loega. Kõhuskriimadelikaga jõudsid letti valgele Nendel aastatel nii hästi häppimaalnesi üks paremaid plaate. Pilsandhinson peli eix, samamoodi vetruv tantsu rütmika. Rokikitarride liit nagu praegus, kriinis kliimateel ikkagi või pisut juba vasakule kalduvad eksperimentaalsemaid nähtused nagu My Bloody Valentine'i Laulas põhimõtteliselt liinis kriimuleerika võitis 4992. aastal brittide vastase ihaldatuma populaarmuusikalise priisi. Aivar novello oma ja Meghan Music Brici rõivate nimetatuga keskop kui ka 20000 inglise kaelale rahatäht ehk panga tšekk. Ja tundub, et nendest parematest päevadest, mille rõõme lustakas olid tugevasti toetatud ansambli liikmete psühhofarmakonide mõnustamisest hakkasidki krimijaoks nad kibedamad, kurvemad, kahtlasemad ja heitlikumad ajad. Juhatada auhinda ja rahatähte. Pidulikul olengul vastu võtma minnes hakkas juhtuma asju. Rahatäht ihaldatud 20000 naelaga läks jäljetult kaotsi, mitte keegi ansambli liikmetest ei mäletanud enam, kuhu see hinnaline paber sai, kui järgmisel hommikul pärast privaatset pidutsemist üles ärgati. Viimati tundub, nii, nähti teda tšeki ühe ansambli kitarristi hinnesi peos laval tseremoonia käigus, kus ta seda vastu võttis, kuhu paber hiljem sai, ei teatud, kuhu oleks saanud hiljem, millega oleks lõppenud Braimus, Queeni populaarmuusikaline ühine elukäik on ka raske arvata, kui nad ei oleks ärapagenud Londoni linnast salvestama järgmist albumit Ameerikas. Vähemasti grupi juht kõneleja bobi, lesbi on arvanud, et oleks nad jäävad Londonisse või läinud Ameerikasse, ent mitte mitte Memphises, vaid näiteks New York Los Angelesse. Siis ilmselt oleks loomuliku surma läbi ansambli liikmeskond vähenenud kahe või kolme ühiku võrra. Meeste trookide, roogide, jookide tarbimine oli tolleks ajaks nõndavõrd intensiivne ja muusikalise poole pealt kõige tolle tubli tulemuse järel, mida kujutas eneses kliima, Reelika katsuti kramplikult otsida järgmist käiku. Juhtus olema vägagi vägagi retrohõnguline, seda mitte parimal moel. Järgmine album, Kiva output tunudki vapp lõhnas kangesti ansambli Rolling Stones järele. Ja kuigi too 94. aasta vaimus Queeni esitatud Rolling Stones ilmselt parem Rolling Stones, Rolling Stones tollel ajal, Me oleme ise ei olnud sõbraymoskreemiaks teab mis kaunis loominguline käik. Mitmed heitlemised kippusid jõudma veidi rahulikumasse vormi ja muusikaliselt nauditavamaks kõlade rütmide kätte. Taas tagasi 96. aasta paiku, kui pooleldi juhusele läbi võeti Prins Cream tegema üht pala kultuskirjanikku samuti keldi sugu mehe termin värssi raamatu järgi vändatud filmile Troinspotting. Tollest filmist ta nimipala vaimasklyni mängituna eikellegimaal me nüüdsama pikalt pikalt kuulama jäämegi. Sporting šoti pritsi ansambli Raimonds Queeni mängituna nimilugu samanimelisest filmist, mis vähendatud supluse Heilman Wolfi raamatu järgi. Tolleks ajaks 90.-te keskpaigaks oli Braimus Queen saanud tublit täiendust oma ridadesse muusikute näol kellest mõnigi oli enesele nime teinud kusagil mujal mõneski teises vägagi heas ansamblis ja siis lõpuks moondunud lesbi ja tema kambajõmmi juurde. Näiteks kambajõmmidega olid olnud pikemat aega. Martin tahvi klahvpillidel Robert-Jan jäänud ju in kaks kitarristi, bassi ja trummimehe koht oli olnud Raimus kliinis läbi aastate mõneti muutlik suurus. Kaks muutliku suurust kohterit, no nii mitmed stuudiomuusikud kui lühemat aega grupis vastu pidanud kohalikud mehed Briti saartelt. 96.-ks aastaks võttis aga kätte endine ansamblist tõmblosis bassimees nüansist Ennule mani mõl. Ja kuulutas avalikult. Rokiringkondades oli see oluline uudis, et ta liitub ansambliga Prime kergmise pala isegi kellegi eetris. Esile kerkib osaliseks olla ka eelpool mainitud Mi plaadi vanentanist tuntud Kevin Charles mees, kes oma 90.-te alguse suurtükkide suur kunsttükkide rokk muusikalises mõttes tegemise järel kui otsinud oma kohta ja pikka-pikka aega pausi pidanud avalikkuse eest varjul olla. See lugu, mis nimetatud koguni plaadi Aagestroomiksiks on suuresti Kevin Charlesi kätetöö. Ja seesugusel moel mahub sellesse algselt rokkmuusika põhidesse valla tõepoolest mõjutusi nii meilt kui neilt kui mujalt. Sellele suuresti plahvatusohtlikule hõõguva segule, mis endis ennist just kellelegi mõjutis keerles, on võib-olla isegi raske nime anda või kui neid nimesid otsida, siis populaarmuusikaliste stiilide žanrite killast leiaks terve kobara. Eks omajagu Kessilikendaabilikke tehnolice metall, setu mõjutustega. Pööristorm olnud eikellegimaa võtab end lõpetada koos praegust kuimiga sedapuhku tunduvalt väiksemates vormides. Tasasemate kõlade paistel ja seesuguse populaarmuusikalise. Läbi, mida võiks peaaegu et popmuusikamäe jutluseks pidada, ühtsust, sõbralikkust, armu kuulutav paluv ja lootev kamp, kelle lõpetab tänase kellelegi oma saate. Mis tehtud sotti briti grupist, Raimonds kriimi, nende muusikast, imelikust, ansamblist, kes läbi oma heitliku Ojab jõudis välja edeneda sajandi vahetuseni ja võib-olla küsib, kes teab, mis muusikaliste vormides edaspidi. Eks need ettevõtmised õnnestumisega iseäranis nende 90.-te alguses album, kriimad, eelika, millelt mitudki palav, aga ilmselt ikkagi veel liiga vähe sai kuulatud selleski saates jääb tunnistama seda, milleks nad on suutelised olnud. Ja seda tänu mitmetele abilistele nagu Elvira õudselt tollel ajal pisut iseseisvaks ja teistsuguse koosseisuga Soonuks olnud, aga jätkamas ikka seal kusagil rokiajaloo ja homse päeva vahepeal. Ja aeg-ajalt on nende ebaõnnestumise hetki huvitavamat kuulda võtta kui teiste silutud stuudiotööd. Mina, kes ma olin, eikeegi, liikus, nüüd lõpetan siin laulma viimase pikasõnalisi etteaste ja laseme edendada Payus kriimil seda milleks nad on alati ilmselt kutsutud ja seatud olnud või kellelegi, ma olen tagasi teistsuguse muusikaga taas nädala pärast samal ajal jälle kuulmiseni.