Laulud Jon kanderi muusikalist kabaree kaunistavad paljude staaride repertuaari. Muusikal tervikuna. Eelmise, 1984. aastal Estonias mängitud lavastusega võrreldes pisut uuendatud versioonis astub Eesti publiku ette täna õhtul Vene Draamateatris. Suurepärased laulud ja lauljad, näitlejad kogutud mitmelt poolt eesti teatritest. Kitket klubi, kabaree, tantsutüdrukud, koori ja orkestri on toimivaks tropiks lihvinud Eestis juba aastaid publikumenu nautinud lavastaja Georg Malvius Rootsist. Peaosades on Gerli Padar ja Märt Avandi. Laulev ja tantsiv konferanzee on Mait Malmsten, veerandtrupis Helgi Sallo, Helene Vannari, Guido Kangur, Tiit Sukk, Ülle Lichtfeldt, Laine Mägi, Ülle Tooming ja väga palju noori andeid, kellel ei ole nimelist rolli. Alanud saatetunnis räägivad täna esietenduvas loost lavastaja Georg Marius näitleja Helgi Sallo. Etenduse muusikajuht Mihhail Kertsia, koreograaf Jüri Nael. Niisiis viib muusikalid tegevus vaataja eelmise sajandi 30.-te aastate Berliimik avariisse. Paralleelselt areneb kahe noore inimese armastuse lugu, millesse lõikub massidega manipuleerivad diktaatori võimuletõus. Varem Eestis kolm muusikali viiuldaja katusel hüljatud ja Miss Saigon lavastanud Georg mõlveselt. Küsisin mida ta silmas pidas, kui järgmiseks tööks just kanderid kabaree valis. Alustades siis oma teekonda selle etenduse valikul lähtus ta eelkõige vanalinnastuudio uuest teest, mis siis tähendab seda, et inimesi tuleks häirida ja samas ka lõbustada. Ja ühtlasi tahtis ta teha klassikalist tükki ja kanderiga pere seda just ongi. Tema on kõigest jutuvestja. Ja lavastust valides lähtuda siis eelkõige sellest, mida ta publikule rääkida tahab. Et siis kabaree valikul tekkisid olulisteks teemadeks inimestevaheline armastus, mis peab olema vaba, ühtlasi ka usuvabadus, sõnavabadus, seksuaalne vabadus, millest on üsna palju juttu selle näidendi puhul. Niuke joviaaskuvatavadesse meil hävitiivselt Pidvinditajatisel tõdei seinad hooldis, Fiendam question vs Natšahhiptiat. Ja kui küsida, et mis on sarnast 30.-te aastate ja tänapäeva puhul, siis võib öelda vabalt, et kõik need vabaduse küsimused ei ole siiani lahendatud. I still, so skinhets Tuing hai Hitlev sain, entalin. Et on veel kiilaspäid, kes teevad Hitleri tervitusi ja märguandeid tänapäeva Tallinnaski. Juudist arst, kellel on siis juudi märk kodus seina peal? Homoseksuaalsed, keda pekstakse ja kellele ei lubata väljendada oma armastust? Ja siis inimesi, kes elavad ära põlatud maailmas nagu nii-öelda allapoole ühiskonnakihti kuuluvad prostituudid ja teised nendetaolised. Josaiieti Astanud mändas Litšangis from eitinna ainituutuueneke in to Estonia't näod. Et Eesti on siis teinud läbi palju muutusi 89.-st aastast alates. Kuid paljud neist on puhaskosmeetika Siiski on veel sügavaid filosoofiaid, mille juured ulatuvad kaugesse minevikku, mis võivad ohustada meie tulevikku. Et ühiskonnale endale on siis vabadus leida need seosed ja siduvad punktid tänapäeva ja tolle ühiskonna vahel. Tema on kõigest. Tõvest ja nii, et kui laval on põhiline kujund purunenud peegel, siis on see siiski jutuvestja soov, et publik näeks iseennast piilist. Üks väga tugev kujund, siis laval ongi seesama purunenud peegel, teine sarnane on see tagurpidi pööratud lava, sest et iga inimene, kes lavale vaatab, näeb, et see ei ole päris tavaline. See on täpselt samamoodi, nagu oli pahupidi pööratud maailm Saksamaal kolmekümnendatel aastatel. Et vahel on ju nii, et kui me vaatame ühiskonnas toimuvat, siis me ei suuda uskuda, et see kõik aset leiab. Ja kui me paneme selle inimestele silme ette laval, siis nad vaatavad ja nad samuti keelduvad seda uskumast. Samuti võib öelda ka, et laval toimuv on ebareaalne ja sellepärast oleme meie oma lavastuse puhul öelnud, et lava on maailm ja maailm on lava. Ta püüab olla selles etenduses väga järjepidev ja nagu näete ka ise dekoratsioonid, muutuvad seal väga järjest, kordan paar, siis on juba Clifi tuba ja inimesed on kõige selle keskel ja nad on osa sellest Elu on siis kabaree, kus kõik on pea peale pööratud ebareaalne kiiresti vahelduvate kulisside ja habraste inimsuhetega. Mis on lavastaja Georg Malves arvates need väärtused, millele selle kõige keskel võiks inimene toetada? Tema arust on siuksed pisikesed väärtused elus just need, millest inimesed peavad kinni hoidmas nagu armastus, sõprustahe anda alati endast parimat moraalid, seda nii käitumise kui mõtlemise osas. Dutut vaid tuli Bauel, Lif ass kolmest and ass. Trongas spaasse, natu tungiv. Haualt soolsab ovaali usk nartugi papa Wolfiedel. Ja olles inimene Eesti ühiskonnas ja üht, mis on ühtlasi siis osa sellest suurest maailmast peame me jääma oma tõekspidamistele ja väärtustele kindlaks ja truuks ja täpselt see ongi see, millest tänapäeva inimene peaks kõige rohkem kinni hoidma. Ju Jewiu Apolud maipade action teave i Olvest, but mass, Albanud viik, passassaid. Olles järginud tema lavastusi peaksite te teadma, et tema on see, kes paneb ennast alati nõrga inimese poolele. Nende visandatud äärde Stad so sõidu sõpress Pippa airceenetsemanni Times and stay Hay-i koopiad, maipade action saputinkvashn about päevi, impotent things, liist vormi. Ja põhjus selleks on siis see, et inimesi on alati väga lihtne alla suruda tema eest ta kõrvalt väga palju näinud ja ta tahabki sellega inimestele teatud väärtused küsitavaks muuta. Elus. Ja nii see on siiamaani siis ka läinud. Kuidas siis lavastustrupp on püüdnud rõhuasetused panna, et publik ei võtaks seda lihtsalt kui säravat kabareenumbrite jada, kus on kullatolmu, parukaid, kiiret liikumist, kaunist laulu ja ei läheks teatrist ära, lõbustatud vaika pisut häiritud? Ta ütleb, et ta ei ole selles osas absoluutselt mures, sest et ta loodab, et inimesed siis lihtsalt tunnevad ennast kuidagi osana sellest ja, ja mõtlevad sellele kõigele toimunule. Et kui alguses esimeses vaatuses võib tõepoolest näha säravaid šõu numbreid ja kõike seda sära ja hiilgust, mis selles maailmas on, siis esimese vaatuse lõpuks muutub maailm järjest tumedamaks. Nii et praegusel hetkel ta siis ei muretse üldse sellepärast et inimesed lahkuvad teatrisaalist ja unustavad etenduse. Nad mõtlevad sellele veel päris pikka aega. Lavastaja Georg mõlvius on teinud väga julge otsuse, valides peaosadesse Gerli Padari ja Märt Avandi, kelle teatrilavakogemust õieti ei olegi. Kas see valik on ennast õigustanud? Et ta on oma otsusega siis siiani väga rahul ja kui toimuvadki alguses need prooviti, kus valitakse näitlejaskonda, siis ta alati valib inimesi, kellega ta suudab koostööd ette kujutada ja kellega ta näeb, mida nad teha suudavad. Kerli, ja Märten olnud siis täpselt sellised inimesed ja nendega on koostöö sujunud isegi paremini, kui ta alguses arvata oskas. Kerli tunneb ennast siis laval väga loomulikult ja tundub kohati, et lava on olnud ta koduks kogu tema elu vältel. Märt on siis väga andekas noor näitleja ja tema arvates siis praegusel hetkel on tal areng väga, väga kiire ja ühtlasi lähitulevikus juba näeme teda suure näitlejana Eestis. Kuid tema ülesandeks siis olla loominguline juht paljudes teatrites on anda inimestele võimalus. Ta ei võta siis oma käestinguid kunagi puhta riskina, pigem võimalusena näidata inimestele uusi inimesi, uusi nägusid, uusi võimalusi. Ja sel hetkel, kui ta oma näitlejatega tööd teeb, siis armastab ta neid kõiki, mitte füüsilises mõttes, kuid lihtsalt nad on jumaldatud. Ta loodab siis luua oma tee ümber atmosfääri, mis oleks ühest küljest professionaalne, kuid teisest küljest ka vaba ja innustaks loomingulist mõtlemist. Sellest, et prooviperioodil karilooma moodi tööd teha, mis oli kõige raskem? Kogu selle etenduse kokkupanemine Vene Draamateatri laval on olnud suureks katsumuseks, sest et oli palju kõrvalisi asju, mis olukorda keerukamaks muutsid. Publiku seas istudes siis inimesed näevad vaid teatri kilu kuid olles laval, näeme me kõik seda, kui väikese on, kui vana ta on ja kui, kui, kui väga ta vajaks ümberehitamist. Et on väga raske panna meie platvorme laval liikuma, mis näeb välja nagu kohutav raudteejaam. Ta võiks anda teile pika nimekirja. Iga lavastuse puhul on siis probleeme ja antud hetkel loodame vaid seda, et et inimesed tulevad teatrisse, vaatavad meid, sest meie oleme andnud endast parima, mida oleme suutnud. Kui ta vaatab lavastusi, mida ta on teinud Eestis, siis ta muutub väga, väga uhkeks. Ja mitte uhkeks enda pärast, vaid pigem sellepärast, et ta saab olla koos väga-väga paljude andekate inimestega. Ühtlasi see on tema jaoks kõige suurem põhjus, miks ta ikka ja jälle Eestisse tagasi tööle tuleb. Kuna siin on nii palju fantastilisi artiste, siis ta tunneb iga päev rõõmu, kui saab minna proovi ja teha nendega koostööd. Töötada koos inimesega, nagu näiteks Helgi Sallo või teiste tema generatsiooni inimestega, kellel on nii palju teadmisi ja oskusi seal lihtsalt suurepärane. Ja ühtlasi võib öelda ka, et Mait Malmsten on tema jaoks sümbol sellest, kui andekad eesti näitlejad võivad olla. Ja see ei ole ainult lavalaudadel nii, vaid ka lavavälises elus kus lihtsalt inimese lahkus, töötahe ja kõrge moraal on see, mis ta kõigile meeldivaks ja andekaks. Nii et ta on tõesti väga tänulik võimaluse eest Saab Eestis tööd teha? Ei miks? Mul on tunne, et Eestis on tõesti andekad näitlejad. Miks see tunne tekib mul alles pärast seda, kui Georg muuhulgas on need näitlejad laval prožektorivalgusesse tõsta? Tundub hetkel siis, et tema tööviis ja viis, kuidas ta inimesed paneb enda jaoks tööle lavastajana, on see, mis kogu selle andekuse välja toob, kuid samas ta ei väsi rõhutama seda, et Eestis on ka teisi andekaid lavastajaid nagu Elmo Nüganen ja Priit Pedajas. Olsu tingits veidi õlut. Ja ühtlasi on väga, väga oluline ka vastastikune usaldus, sest et näitleja peab teadma, et neid ei juhita kuhugi valesse suunda ega panda tegema midagi, mida nad teha ei tahaks. Hea on teada, et Georg Marius ei lase end kõikidest teatris ette tulevatest ebameeldivuste eest häirida ning tuleb ikka ja jälle siia lavastama. Tänan teda intervjuu ning Kairit Sildret tõlke eest. Helgi Sallo mängis 1984. aastal Endrik Kerge lavastatud kava ees peaosas pausi. Nüüd on ta laval kui Florian Schneider Helgi Sallo duetti. Jüri Krjukov iga pärineb eelmisest lavastusest. Või muidu see nagu. USA. See on kõige suurem laev mida oleks oleks oodanud. Kui selles projektis. Rõõmus on. Mihkel leid tähti. Kuid tead ju, et paastu pealevi tiigijää. Helgi Sallo, Eesti rahvas usub teid, öelge nüüd ausalt ära, mis tükse kabaree on, et kas ta on nagu ühest tuntud laulust teise või ta on sama möödunud sajandi 30.-test aastatest, emistikese kabaree siin Vene Draamateatris, nüüdsel ajal Misty mängime ikkagi kanderi kabareed, aga need inimestevahelised suhted, inimeste rasked hetked, kui nad peavad valikuid tegema ja ja noh, minu meelest on see ajatu ja sellest lugu räägibki inimestest ja nende probleemidest. Kas rohkem on see rõhk muusik kal või rohkem sellel inimsuhete käsitlusel, aga neid ei saa eristada, muusikal, muusikal ja muusikal on muusika ja ka need tekstiosad, mis siin on, ega siis see ei ole väljaspool muusikat, see on samuti muusika, ainult noodid ei ole kuuldavad, aga lavas tal peab olema see temporütmid ja kõik see ja samuti muusikali näitlejal olema see tunnetus, et see ei ole nagu Draamateatris, mängid sina etendust, siin on teistmoodi need kahe muusikavahelised tekstilõigud, seal samuti muusika ainult ilma nootideta. Ja, ja selles mõttes mina ei saajad kah, kumb tähtsam on, see on kõik üks suur muusika. Nii palju on see lavastus nüüd nagu uuslavastus, kui me võrdleme Hendrik, elage omaga, 80.-test aastatest, Estonias nutan igal juhul uusi avastustest, Malvest teeb oma töö ja siin mingeid väikesi täiendusi, väikeseid parandusi. Minu meelest on see mingi uus Brothy variant, mis on tehtud Ameerikas. Et me mängime nagu seda tükki, aga vaat võrrelda mina ei oska, see peab küsima inimeste käest, kes vaatavad ja ma ei tea, kas see on nagu vajalik üldse, sest iga lavastus on omas ajas ja omas kohas mälestustesse on ta oma koha leidnud see kerge kabaree tänu Jüri Krjukov üle ja kui ma alustasin siin tööd, siis mul oli algul tükk tööd ja vaeva, et ma olin nagu jüri kõndis kõrval kogu aeg, ma kuulsin ta häält, ma nägin ta silmi ja, aga siis ma käisin taga seal metsakalmistul rääkimas ja et anname tabaks, et lõppude lõpuks ma pean ikkagi ja töö tegema nüüd selles koosseisus ja ei, minu meelest see on täiesti arvestatav lavastus, rääkimata sellest, et siin on nii palju noori. Ma istun saalis ja ma ei jõua ära imestada, kust need noored tulnud on. Tänaval vahetan, käivad niisugused lotendavate pükstega ja pole Kuu aega nägu ega olekut nendele, äkki siin on lavatäis inimesi, kes, kes on nii liikuvad, kes nii energilised ja ma imetlen neid kaks korda päevas nad vihuvad tööd teha ja, ja nad on ikka silmad säravad, et võrratu kogemus. Vaatasin Mait Malmsteni praegu siin laval, siis mulle tundus küll, et, et natukene nagu Jüri Krjukov, ühing on, on uuesti laval. Et miski on nagu hästi sarnane ja, aga see võib olla muidugi lavastaja taotlus. No ma arvan, et kui te olete näinud sõlmist kabaree, et siis on ka teil hakkab alateadvus tööle, mis teil on sinna salvestunud ja aga ei, see lugu iseenesest tõesti taon kirjutatud väga kummaliselt, siin on pisarad ja naer ja kõik on läbisegi. Ja alguses, et noh, me oleme ka nagu taotlenud seda, et oleks hästi bravuurse ja ja nagu nagu näiliselt väga kerge ja siis kui ta hakkab äkki kalduma kalduma sinna traagikasse, siis on lõpus peaks ikka pisara nii mõlge välja võtma. Jah, see kergel avastuski tõi pisara silma oma Pompresse. Aga kui palju siin on, on niisugust kaasaega või, või kas Georg valges on proovi Te käigus nagu selgitanud, miks ta tahtis just niisugust lugu tuua tänapäeva Eestis lavale ma ei ole kõikides proovides ei olnud ja minu proovides me ei ole sellest rääkinud, aga tal kindlasti oli oma mõte, aga mul ei tule praegu meelde, et ma oleksin seda tema suust kuulnud, talle poolt rääkinud, seda kuskil ma ei käinud kõikides proovides. Ralph Schneideri osa on ainus, mis on duubel osatäitjate ka, kui palju teid Helgi Sallo laval näeb? See ei ole meil kuskil kirjas. Nii, kuidas me Heleniga kokku lepime? Tõenäoliselt niimoodi mängima? Mihhail kirts, rääkige natuke palun raadiokuulajale iseendast, sest ega teie nimi ei ole teatrisõbrale. Ma olen lõpetanud muusikakeskkooli eelmisel aastal ja antud hetkel õpin Eesti muusikaakadeemias klaveri ja dirigeerimise erialadel ja selle selle töö kõrvalt olen ka akustika süvitsi dirigent. See ei ole küll Mul esimene kokkupuude muusikalimaailmaga. Nii nii Miss Saigon kui ka kui ka hüljatud on juba olnud varem ja seal mul on olnud võimalus teha koormeistritööd, et päris esimene nagu kokkupuudet ei ole, aga, aga, ja vastates on selle etenduse puhul väga suur ja mul on väga suur au teha seda näitlejatega, kes meil on, see on, see on suurepärane näitlejaskond, nad on kõik väga professionaalsed inimesed ja mul on väga, väga hea meel nendega töötada, mis oli prooviperioodil kõige raskem. Öelge ausalt siis otsene noodimaterjali puudumine, kuna meil ei olnud noodimaterjali meil oli kuna versiooni noodimaterjal, samas nagu te nägite, me tõime uut versiooni. Mis minu jaoks tähendaks lihtsalt seda, et ja kuus suurt numbrit olen, olen täiesti orkestreerinud ise ja jaga peaaegu kõikides numbrites on olnud väikene, ehk minu poolt sees kindlasti, sest et algselt need partiid, mis meil agentuuri poolt saadeti, olid ainult neljale puhkpillile ja löökpilligrupile mine omalt poolt, siis siis võtsin veel juurde ka keelpilligruppi, et olekski see kõla, kõlapalett oleks natuke rikkalikum, nii et see oli ilmselt kõige raskem oli selle prooviperioodi jooksul samas. Ja üldse see kogemus töötada ilma nootides on harukordne ja, ja selles mõttes on orkestrantide oli ka väga raske, sellepärast et igas proovis tuleb jälle uus korrektuur ja uued remargid. Nii et seal on olnud kõige suurem raskus minu jaoks selle etenduse puhul, kuidas. Neid laule õppisite õpetasite, kui noodimaterjal oleks kuulmise järgi Siin on palju abi, abiallikaid, ekskavaatorid on väga palju lindistatud ja ja ka kõik teavad kabaree filmi. Mitmeid aastaid tagasi Estonias on see etendus jooksnud ka sealt tuli mõningane noodimaterjali abi mis ma töötlesin ümber. Aga, aga eks kõik noodid lauljatele. Ma olen koorile, ma olen teinud nüüd ise. Aga need solistide laulud, need olid nagu ikkagi originaalmaterjali poolt kaasa saadetud. Et pärisaugus noodimaterjali muidugi täiesti puudulik. Orkestri, kui suur see siis nüüd on? Orkestris on meil 12 inimest, neli puhkpilli, kolm keelpilliklaver, akordion, löökpillid, kitarr ja bass. Kuidas te olete need siia Vene Draamateatri laval ära paigutanud, sest et sageli neid ju nagu ei näegi? Ja me oleme lava taga osas ja meil on ees sein. Tellissein, mis on etenduse etenduse üks osa ja siis vastavalt siis kabaree numbritele liigub, kui on, kui on number, mis, mis nagu sisaldab kabareestseeni toimub klubis, siis on siin üleval ja siis, kui on stseen ükskõik kus mujal, siis on seinal käsis orkester varjatud. Teie tegite ka Salistidega teed? Ei, solistidega on teinud tööd meie kontsertmeister Zoja Hertz. Minu minu osa oli nagu orkester ja jaga kooriga olen töötanud, mina. No see on ju haruldane, et niisugused tugevad draamanäitlejad nagu Helene Vannari ja Guido Kangur ja mitmed teised on pandud laulma. Te kindlasti teate, kas Zoja Hertz pidi kurja vaeva nägema sellega? See oli väga suur töö, see oli väga suur ja raske töö ja see töö tegelikult algas juba ammu, enne, kui meie prooviperiood algas, kui selline nad on töötanud väga palju ja alles nüüd viimastel päevadel meil on hakanud reaalselt tulema enam vähemalt kindel tulemus, sellepärast meil on seal seal on olnud väga raske näitlejad, nad on, nad on niivõrd fantastiliselt tublid. Ma üldse imestan, kuidas inimesed suutsid ära õppida, ilma et nad kunagi elus varem oleksid laulnud ja rääkimata veel laulnud etenduses. Aga nad on suutnud selle välja kanda ja see on muidugi ja solistide töö. See on väga suhteline. Piss tuleks mainida seda, et selles lavastuses nüüd selles versioonis on kolm täiesti uut laulu. Teate ja meie jaoks enam kindlasti ei ole täiesti uued, sest et need on lisatud etendusse juba 87. aastal? Jah, tõepoolest, selles vanas 60.-te aastate versioonis seda ei ole, need on, meil on neid kaks mani ja Aidulnudki matš on, on teises vaatuses konferentsee laul mis on üks, üks dramaatilisemaid kõrgpunkti etenduses üldse. Mis on teie arvates selle etenduse kõrgpunktid muusikalises mõttes? Kas seda on väga raske öelda selles mõttes, et esimene ratas on täis huumorit ja sära ja väga-väga suurt positiivset energiat? Kõik need kabareenumbrid, mis meil on esimeses vaatuses, need on koostöös koreograafia, lavalise tööga nad muusikaliselt annavad annavad väga ereda elamuse. Samas teine ratas on suures plaanis ikkagi ikkagi dramaatiline ja, ja vot neid kahte väärtust omavahel kõrvutada on, on minu jaoks väga raske. Nii teises vaatuses kui ka esimeses vaatuses omad kõrgpunktid, muidugi me teame kõik veelaulud teisest vaatusest. Üldiselt ma usun, et laiemale audientsile on see muusikal suhteliselt hästi tuttav. Nii et siin on siin on väga mitmeid kõrgpunkte ja teos, kui selline kabaree on, on väga, tugeva ülesehitusega. Ta on tõesti väga haruldaselt, ma ütleksin, tugevalt liigendatud. Need tsirkus vaheldub samaga ja, ja selles mõttes ma, ma ei oskagi teile otseselt vastata, vot see ja see laul on meie jaoks kõrgpunktid. Üleüldse on, on väga dünaamiline, terve etendus. Etenduse koreograaf Jüri Nael, mis on teie meelest sel etendusel rosinad? Etenduse rosinad on kindlasti need inimesed, kes selles tükis kaasa löövad. Ma arvan, et see seltskond, kes on nii-öelda välja valitud ütleme, et kui üldjuhul muusikalide puhul, mida mina olen varem teinud, ütleme, linnahallis ja kuskil mujal et korraldataks ikkagi tugevad audišinid selleks, et leida osatäitjad, siis tegelikult selle tüki jaksa ikkagi inimesed kutsutud personaalselt. Et kabareetükk kui selline on tõesti niivõrd mahlakas ja niivõrd hea tükk, et see vajab tõesti suurepäraseid artiste ja küpseid artiste, mitte noori hakkajaid, niipalju, kuivõrd just selliseid inimesi, kes on lava näinud ja kes on nagu tõelised staarid ja sellepärast ei kutsutud siia tõesti inimesed, kes ka kunagi omal ajal on olnud tõelised tõelised staarid nagu näiteks Laine Mägi, Ülle Tooming, Paavel, kes on kõik töötanud kunagi kabaree ees ja, ja kes on olnud tõeliselt tõeliseks, olid omal ajal, et minu arust on lihtsalt võrratu näha, et Need inimesed on endiselt täiesti tipus vormis ja, ja teevad selle tükiga nii-öelda oma kambaki. Ja ma arvan, et esiteks on publikul võrratu nautida seda kvaliteetset tööd, mida sealt laval tehakse, eks ole. Need inimesed on küpsed, neil on tugevad rollid, nad on heas vormis ja, ja see, mida nad pakuvad, ei ole lihtsalt mingisugune ilus liigutus, mida, mis on ettenäidatud vaid nad kasvatavad sellele sellise mahlaka liha ümber. Et kuivõrd ta on nagu mina võtma oma koreograafiat vähemaks või jätma nendele rohkem mänguruumi, et nad saaksid tõesti seda, mis nende sees on olemas, nagu seda maksimaalselt välja panna. Et vot see on see etenduse rosinat näha neid inimesi, kes seal laval on ja näha neid niimoodi üksikult fragmentidena. Sest tegelikult on see võrratu, ansambli mängimisel tuleb õega laulusalistidest ei saa staaridest teisad trupi, nad jäävad ilka staarideks ja, ja see ongi selle tüki puhul, et kui näiteks vaadata seda etendust kuskilt tagumisest rõdureast, see võib tunduda kohati näiteks tantsujoonised ei ole nii puhtad ja kõik on nagu selline kriibu. Aga tegelikult ongi see, et, et need inimesed mängivad etteantud materjali sees. Aga nad kõik säilitavad oma rolli ja karakteri. See ongi just see, mis teeb sellest kabaree. Kabaree. Ei ole see žanr, kus tüdrukud, ühepikkused ja kõigil on ideaalsed pikad jalad ja siis nad tõstavad seda 180 kraadi kõrva taha. Vaid kabaree ongi see, et kui inimesele kilkab reisse, siis publik oli lai ja, ja maitsed olid erinevad ja sellepärast on siin laval no tüdrukuid ja poisse, igale maitsele on pisikesi suuri, väiksemaid paksemaid, lühemaid pikemaid ja, ja see ongi see, mis teil selle tüki põnevaks, sest kogu aeg on midagi vaadata ja sai tüdine sellest kunagi ära. Kuidas te siia Vene Draamateatri suhteliselt kitsukesele lavale üldse ära mahtusite? Homme pidime loobuma sellest, et mis meil oli häiritud, et kõikides suurtes šõu numbrites teevad kõik tantsijad kaasa või siis kogu trupp mingites numbrites, kus olid suuremad liikumisjoonised, tuli väheneda lihtsalt tantsijate arvu, nii et see tähendas lihtsalt seda, et osad inimesed osades numbrites lavale ei pääse siis tõesti see Vene Draamateatri lava on väga-väga kitsas ja, ja see kabaree kohati nõuab sellist suurt liikumisjoonist, noh ütleme seal balletitantsijad teevad Shateesid, mis on kiired pöörded väga kiires tempos ja neid lihtsalt ei anna üle kolme siia lavale panna ja sellepärast tuli lihtsalt teised kõik ära võtta, aga see ei kaota mitte midagi, sest see väike lava mõjub omaette kompaktselt ja isegi kui laval on kolm inimest, siis see lava ei tundu tühi. Kui linnahallis panna lavale 30 inimest ja siin pane kolm, siis noh, siin laval näeb see kindlasti parem välja. See on tõenäoliselt Kogemus töötada esiteks niisuguse lavastajaga koosneva Georg Marius ja teiseks niisugune tükk, mis. Küljest nõudlik, aga teisest küljest ja väga palju võimaldav. Ja on küll maius, aga me oleme teinud mitmeid-mitmeid muusikale. See kabaree on nüüd vist kõige tantsulise masin või selline muusikal, kus on tõesti tantsu kõige rohkem, siis me oleme temaga koos teinud. Ja tänu sellele, see on tõesti minu jaoks olnud kaks kuud see prooviperiood, mis on olnud väga-väga intensiivne. Alguses loomulikult selle materjali väljatöötamine välja mõtlemine ja, ja nüüd siia lava peale sättimine, et ja kuna nuga oli ka jutuks, et, et inimesed on kõik nagu persoonid iseenesest siis siis on, seekord on mul nagu raske vaadata seda, et laval on natukene nagu kaost või kui on mingisugune improvisatsioonilised kohad, kus kus rahvastad näiteks märksõna laat, eks ole, ja nad teevad möllu. Et tahaks nagu teha süsteemsemaks. Aga samas inimestega ei saa seda teha, sest siis kaotaks juba nende roll ja karakter, aga see antud etendusest tõesti kõige-kõige olulisem kui me neid ei mõjuta. PT stsenaariumi järgi toimub tegevus 30.-te aastate Saksamaal. Ausalt öeldes mind seltsi mõjutan, sest Ma ei lähtunud mingisugusest Audentsest materjalist vaid mina lähtun muusikast, inspireerib mind ja ütleme, märksõna kabaree. Ja see muusika, mis ette antakse, noh, see on see, millega mina töötan võib-olla tõesti mingeid asju, mida tol ajal kindlasti ei tehtud ja ei tehtudki, aga, aga ma arvan, et kõiki asju tuleb natuke kaasajastada ja pakkuda ikkagi tänapäeva publikule sellist tänapäevast vaatemängu, et ei ole nagu mõtet x1 Pole mingit videost asju maha võtta, vaid et ikkagi lähtuda sellest, mis on praegu in ja pop ja lihtsalt töödelda seda nii, et see oleks tänapäeva publikule huvitav vaadata. Vaatemängulises kui selline on kõige olulisem.