Tere hommikust, kell on 12 minutit, 10 läbi on esimese advendihommik, päkapikud on juba liikvele läinud. Ja kolmapäev val algasid suurejooneliselt Eesti vabariigi juubelipidustused, aga uuel nädalal täpsemalt neljapäeval, siis kuuendal detsembril tähistab Soome vabariik oma üheksakümnendat sünnipäeva. Niimoodi kõikusid mina siis nende kahe sünnipäevalapse vahel. Et kellele keskenduda. Ja lõpuks leidsin oma peas inimese, kes tunneb ühtviisi hästi minu arvates nii soomlasi kui eestlasi. Täna hommikul on jutusaate stuudios Maimu Berg, tere hommikust. Tere hommikust. Mina olen Margit Kilumets ja helipuldis täna hommikul Ingrid Roosipõld. Lugu, millega algas meie tänane saade, oli aga hoopis venekeelne maimu ja see oli sinu valitud. Räägi nüüd rahvale, miks niisugune muusika panna, mitte küll pärast, et meil integratsioon nii moes on, aga ma sain hiljaaegu Soome Kirjanike Liidult selle plaadi kingiks, kus Maria teater, Maria teatrikoor ja solistid esitavad Soome laule ja olin üllatatud sellest, kuidas niisugune soome rahvalaul, mida ma teadsin, kui ühta. Ma ühte kahest ilmselt rõõmsameelsest soome rahvalaulus, kõik teised on väga kurvad. Mõjub täiesti venelaulule, no kui teda esitatakse niisuguse karmoškaga niisuguse saatega, ühesõnaga mõtlesin, et las eesti rahvas kuulab kaja mõistvalt. Mis laul see niisugune on? No ma ütlesin, et sa tunned ühtviisi hästi nii eestlasi kui soomlasi ja, ja seda, mis seob sind Eestiga, noh, seda pole raske ära arvata, aga ütle, mis seob sind kõige laiemas plaanis Soomega? Noh, tegelikult vana armastus, ütleme nii. Ma arvan, et ma olin kuskil 10 11 aastane, kui mu ellu sattusid kaks raamatut, üks nendest oli seitse vendamissari just eesti keelde tõlgitud. Tõlgitud oli ta küll ammu, aga ilmus 56. aastal 55, aga minu kätte sattus 156. aasta trükk. Ja teine oli 23. aastal Eiseni tehtud, nagu lastele rohkem mõeldud väike Kalevala. Vana oli niimoodi inimese keeles ümber jutustatud, aga need sündmused olid nii põnevad, nii õudsed ja nii erilised ja kogu see maastik, kus see toimus, oli nii eriline, mul hakkas niisugune teravdatud tähelepanu Soome suunas ja muidugi meie põlvkonna põhiline saatja teel oli ju Soome raadio siis televisiooni veel ei olnudki. Ja, ja raadio mängis hommikust õhtuni ja me elasime nagu tund aega siis taga, sellepärast et saame, kell oli tund aega taga ja me elu käis nagu sellel pinnal ja väikese tüdrukuna mul oli huvitav kuulata Soome raadiost, et kõikide väikeste soome tüdrukute nimi oli Marja-Liisa. See oli tõepoolest moenimi sel ajal nii ikka väike Marja-Liisa luges luuletusi ja teine laulis laulukesi. Kas soome keel on praeguseks nagu sinu teine emakeel? Noh, ma ei ütleks nii, sellepärast temaga ikka emakeel. Aga soome keel on muidugi ma loodan, et ta mulle ikka enam-vähem selge ja ja ma olen pidanud soome keeles päris palju esinema ja rääkima erinevates kohtades, ka televisioonis ja raadios, nii et et ju ma siis võin praegu jah, teda teiseks emakeeleks pidada. Olete Soome Instituudi kultuurisekretär praegu, mida see töö hõlmab või kuidas seda ametinimetust kommenteerida? Jah, see hõlmab väga palju soome kultuuriga tegelemist ja sa lähed, töö kõige meeldivam külg on see, et seal ei ole kahte ühesugust päeva, et sa kunagi ei tea, mis on see järgmine põnev asi, mis Soomes juhtub ja mida peaks Eestisse tooma ja Eestis kajastama. Ja kuidas saada kokku need inimesed, just need õiged inimesed seda asja, seda või teist asja kuulama, vaatama, mis parajasti tuua on. Peab ütlema, et kõige oma 15 aastase sele härjajooksul on mul ainult üks kord juhtunud, nii et ühtegi inimest ei ole olnud kuulama tulnud. Ja ma võin sellest rääkida. Tavaliselt inimesed negatiivsetest asjadest ärge pöördus mulle väga positiivse, kes lõpuks see oli niisugune juhtum, et Eeva lillega töötasime siis koos ja ema ütles, et nüüd Eesti rahvas on ikka väga paheline, täid, suitsetavad nii palju, joovad nii palju ja kutsume siia kellelegi, kes õpetaks meile, et ei tohi suitsetada. Ja kutsusimegi vähe, niisugune küllalt kuiv härrasmees saabus kohale. Aga kuulajaid ei tulnud sellepärast, et kes suitsetas mõttes, mis ma sest kool on ja kes ei suitsetanud, seal polnud vaja seda kuulata. Ja Eeva ütles ka mulle järsku, et ta peab hambaarsti juurde minema, ma jään siis selle härrasmehega läbi savi. Ja, ja meie sekretär tar ka. Ja ta ütles meile, et istuge ja kuulake, Ma olen tulnud siia loengut pidama ja masele loenguga peal. Ja siis me, kes me kumbki ei suitseta, kannatasime selle ära. Ma kirjutasin sellest Ekspressile artikli, ma sain selle eest preemia kui niisuguse tervislike eluviiside propageerija ja üldse väga suure tähelepanu osaliseks, nii, mulle läks see lõppkokkuvõttes kasuks, aga härrasmees muidugi oli solvunud, ma kahtlustan härrasmees ja ma ma oleks seda hea meelega kohvikusse viinud, aga ta tahtis rääkida, ta rääkis, jalu, läks, järgmisel nädalal on sul tihe tihe töönädal seoses Soome vabariigi sünnipäevaga, kuidas seda tähistatakse Eestis? No tegelikult see tähistamine käib juba ammu, soomlased ise alustasid sellega ju kohe, kui kahe 2007. aasta nüüd ette lõi. Ja meiega oleme kogu aeg selle tähe all, lõppude lõpuks võid ju ka kõik üritused, mis sa teed pühendada Soome vabariigi 90.-le aastapäevale. Päris vale ei olegi. Aga me üks põhiline, mis me instituut korraldas, üritus on juba möödas, kuidas oli raekojas niisugune pidulik kõnekoosolek? Kus siis Soomest olid mitmed esinenud? Ja kui ütleme kuu aega varem olime esitlenud siin Sepotzetterberi seda Eesti ajaloo suurt paksu koguteost. Ühe mehe elutööd. Siis tuli nüüd professor klinge ja hakkas vaidlustama muidugi provokatiivse, ses mõttes mõningaid sepatseterberi seisukoht. Üldse, need ettekanded kujunesid väga huvitavaks seal raekojas. Väga hästi rääkis meie oma praegune välisministeeriumi kantsler ja kunagine Soomes kasu saadikuna resideerunud Matti Maasikas. Paavo Lipponen äratas jusin erinevaid tundeid. Tema oli ka meie kutsutud. Et see asi läks veel korda, aga seitsmendal detsembril avame siis näituse Tallinna Ülikooli raamatukogu fuajees. See on niisugune moodne interaktiivne näitus, mida teevad noored. Kunstiakadeemia tudengid või magistrandid, on vist üks ja teine tudeng seal nii salapärane. Me oleme ainult sinna igasuguseid komponente hankinud, näiteks 40 meetri pikkuse ja ma ei mäleta, kas viie meetri laiuse, sinise vaiba ja ja muid niukseid, kummalisi asju, eks me siis näe, mis sest välja tuleb. Aga konkreetse aastapäev õhtul oled sina, kus vabandust, konkreetse aastapäeva õhtu. Me oleme traditsiooniliselt kutsutud Soome saatkonda vastuvõtule. Saadik korraldab, tal on väga raske päev, Soome sõpru on hirmus palju ja mitmes vahetuses tuleb neid võõrustada ja meie oleme siis ka mingis vahetusesse. Me lubasime omavahel ennem saadet mõeldes, et, et räägime täna rohkem inimestest kui riikidest. Et tuleb selline hiljem ja, ja hubasem saade esimesse advendihommikusse. Kui sa võrdlete Soome vabariik ja Eesti vabariiki vanaprouadega. Et siis siis millised võiksid olla need loomuomadused, mis ühte või teist iseloomustavad? Jah, see on küll väga ootamatu võrdlus, ma pean kohe mõtlema hakkama. Siin Priit Hõbemägi võrdles Soomet temaga ja meid siis nagu lapsega. Kaks vanaprouat soome vanaproua on hästi puhas. Hästi kodune. Hästi ütleksin, et suhteliselt naiivne, natukene eluvõõras meie meie pilgu läbi vaadatuna väga aus, väga korralik väganis, natuke pedantne. Ja väga täpselt jälgib igasuguseid seisu seisuste reegleid ja tiitleid ja niimoodi Eesti vanaproua on? Rementsem kindlasti, ütleks ka avatum, võib-olla ka natuke rõõmsameelsem. Võib-olla ei ole ta oma kujunduses nii. Ta on täna välimuselt natukene niisugune Pameelse, nüüd läksin natuke bohemlikum. No aga, aga mis puutub sisemisse ilusse, mid hästi, kõik armastavad rääkida, siis ma arvan, et need on mõlemad väga kenad seestpoolt. Ma lugesin veel täna hommikul nõest sellel nädalal ka ajalehest niisugust mõtet, et soomlased on elanud pikemat ja turvalisemat väärikamatelu, samal ajal kui eestlased elavad lõbusamat ja huvitavat elu võib-olla mitte nii väärikate austust väärivat, et kas selles mõttes on ka mingisugust loogikat, mõttekäigud, mis on väärikas elu mälest väärikas ka lõbus olema? Surmtõsine, väärikas ei pruugi ollagi, aga ma tahaksin öelda seda, et kui me võrdleme Eestit ja Soomet, et et mis, mis minu meelest on nagu väga kurb Eestis, et meil ei ole paratamatult meie ajaloo tõttu sellist järjepidevust, et kui me näeme soomes mingi perekond on elanud kuskil Helsingi kesklinnas nii-öelda põlvkondade kaupa, mingis juugendmajas näiteks suures korter, päris nad on saanud korjata kõike maale ka põlvkondade kaupa, nendel on võimsad kunstikogud, nendel on vana vana-vanaemade ehted, nendel on fotokarbikesed igasuguste selliste fotodega, mis meil on kõik küüditamiste käigus laiali puistatud. Ühesõnaga see järjepidevus, mille nad on suutnud tänu oma vaprusele saavutada, et et see on see, mis mind kadedaks teeb. Kui ma siit eesti poolt neid asju Mis on see, mis võiks ühe soomlase hinge kadedaks teha, kui tema vaatab Soomest Eesti poole? Sa juba ütlesid seda? On see, et oskan asju võtta võib-olla kergemalt, aga mis meil üle on jäänud, kui me oma ajaloo keerdkäikudes oleks, olime pidevas masenduses ainult olnud, siis me vist ainult kuskilt metsast veel mõni nukker hall nagu vaataks vastu ja see olekski kõik eestlane. Aga ma arvan küll, et see avatus ja see julgus, ütleme, kasvõi rõivastumises ja ei hakka võib-olla käitumises ja see suurem ignorantsus seisuste suhtes ja et, et see kindlasti nagu ütleme, soomlased armastavad, et öelda noh te olete tunduvalt euroopalikumat, et meie nagu oleme need esimesed nende poolt vaadatuna, kes 400 euroopalikust esindavad ja võib-olla see ma ei tea, kas just kadedaks teeb, aga sunnib meie poole vaatama nii natuke teistmoodi. Sa tegid äsja intervjuu elukirja jaoks Soome presidendi Tarja Hallasega. Kas see oli sinu esimene, nii isiklik kokkupuude temaga ja mis mulje sul sellest külaskäigust jäi? Jah, see oli küll esimene isiklik kokkupuude sellisel tasemel ja. Mul jäi väga hea mulje kogu sellest asjast, me läksime sinna koos fotograaf Tiit kohaga ja kuna me tahtsime kaanefotot saada selle intervjuu jaoks, sest milleks muidu siis nii kõrge Taaviga intervjuud teha pealegi ei saa panna, siis olid Tiidul kaasas võimsad aparaadid, meid lasti sisse presidendilossi paraaduksest, kus tuli asjast väljunud Armeenia president, punased vaibad, kõiksugused, muud austusavaldused olid veel värskelt seal. Ja kogu see aparatuur, mis Tiidul kaasas oli äratanud mitte mingit huvi kelleski, et kas seal võiks olla vintpüssi või kergekuulipilduja või fotoaparaat kostatiiviga. Seda üldse rollid on, meid usaldati täielikult. Ja mis mind kõige rohkem selles majas, esimene hetk jahmatas väga, väga ilus, nii soome moodi hoolitsetud lääne moodi uhke loss, eks. Aga lõhn selles lossis oli sama, mida ma olen saame puhtas talumajas tundnud niisugune mänd, soov looduslik puhastusvahend ja männioksad ja, ja võib-olla isegi kuskilt soome sauna lõhna ja see oli nii armas. Aga president ise, milline inimene ta on, noh, president ise on ikkagi president, eks ole, kõigepealt ja ja väga asjalik. Kuna elukiri on eakate ajakiri osustes küpse inimese ajakiri, siis ja president pidanud niisuguse foorumi maha, kus räägiti soome eakate probleemidest. Nendes hästi kursis väga-väga asjalikult, vastas orienteerumis kõikides nendes küsimustes lihtsalt kadestamisväärselt hästi. Samas oli ta humoorikas, erakordselt soe ja kui me siis mõnikord või selle intervjuu lõpu poole mõnede ühiste tuttavate juurde jõudsime, no siis oli hästi meeldiv õhkkond tekkis. Et kas mõnele küsimusele vastas Tarja Halonen nii et ta suutis sind üllatada, et, et see oli see, mida sa ajakirjanikuna Ma ei oodanud, et ta sulle ütleb. Ausalt öeldes oli niimoodi, et ma ei osanud ise aega hinnata, kulus nii kiiresti käest, et et niisugused üllatused. Nojah, ta üllatas võib-olla sellega, et kui ma palusin teda võrrelda eestlasi ja soomlasi, siis ta tuli välja selle sama asjaga, millega soomlased tulevad, aga mida ma presidendi käest ei arvanud kuulda, et Eesti naised on ilusamad kui Soome omad? Tema julge ei avalda, sest Ta mõtles, kõhkles tükk aega, aga enne kui ta lepiteedi ütles, ta ei olnud päris ilusamalt, ütles nädimad, mis tähendab noh, nihukesed eredamad, eks ole. Aga, aga ta ütles. Milline renomee, Tarja Halonen on praegu Soomes, kus ta on jätkuvalt niisugune rahva lemmik ja kuidas see on aastate lõikes muutunud. Lemmikud kõiguvad ja, ja vahepeal saavutas küllalt suuremat populaarsuse Sauli Niinistö ja ta on üksi, kasvatab oma lapsi, eks ole, ajada tsunamis suutis ennast ja oma perekonda lapsi päästa ja no ühesõnaga, niisugused momendid. Ja, ja üleüldse vaheldub teatavasti poliitikamaastikul ikka see paremini ja vasak ja nii. Aga huvitav oli see, et kui ma muidugi ma seda intervjuusse pannud, aga ma võib-olla sulle siin räägin, läkibki, äkki kuuleb ka, aga loodame, et ei kuule, et kui ma läksin Tallinnas, võtsin takso sadamasse sõita, taksot küsis kunagiselt, pole küsinud, aga ilmselt oli see nägu, et mis te soome lähete, kas tööle või? Mõtlesin, ma lähen Darjat intervjueerima. Järgnes pikk kiidulaul eesti taksojuhi poolt tariale ja panust tervitada ja ma tellisin endale ka presidendilossi takso vastu ja see küsis, mis te seal käisite. Ma ütlesin, ma intervjueerisin tariad jälle taksojuhi poolt samasugune juba Soomedaks Baltic kiidulaul, mis algas sellega, Tarja Kiva plika. Ja täpselt samadest sõnadega umbes nagu eestitaks, iseloomustas teda Soomedakse, nii et ainult eesti taksojuht ütles, nii et ma lähen vahel soomlastele öelnud, et kodus olete naise tuhvli all, riigis olete ka naise tuhvli all, et kuhu see kõlbab? Nemad ütlevad, et sellega rahul. Me oleme mõned küsimused maimuga täna hommikul nagu ette omavahel ära rääkinud, aga mina ei tea vastuseid selles mõttes, et Maimu teab äkki mõnda küsimust oodata, aga vastust ma ikkagi ei tea. Me lubasime rääkida inimestele sellest, millised eestlased on soomlaste jaoks tähtsad. Et enne veel, kui me mängime teile lordid mis kindlasti võiks võiks kuuluda nende kandidaatide Vastupidiste kandidaatide hulka, siis aga, et millised eestlased võiksid soomlastele, muidugi, millise soomlasega sa kokku puutud. Kirjandusringkondades on muidugi number üks, Jaan Kross. Ja kohe järgneb Kaplinski, aga mõnikord ka vastupidi. Aga no ütleme, niisuguse ma, ma olen käinud ka Soome kooli lastega rääkimas, küsisin nendelt, nimetage mõned eestlased, keda te teate, kes teil nagu esimesena pähe tuleb? Anu Saagim, loomulikult. Georg Otsa teadsid Lennart merd, kuigi meri oli juba siis lahkunud. Ja siis ütlesid nad peaaegu kooris ja bussijuht Lembit sellepärast et bussijuht Lembit oli isegi hommikuti kooli ja koolist koju. On neid eestlastest, bussi ja taksojuhte, siis Soomest tõesti nii palju, olen ise tunud mäega sõitma ja Soomes peaks olema praegu kuskil paarikümne 1000 eestlase ümber, mis on vist suuruselt kolmas kogukond Soomes nii-öelda muulast, nagu nüüd on kombeks öelda kogukond ja ja praegu käivad kõvad ettevalmistused Eesti kooli rajamiseks Soomes, et noh, eesti lapsed saaksid seal Eesti haridust ja eestlasi on palju. Aga ma olen peaaegu kindel, et vähemalt kellega ma olen rääkinud nii puhtjuhuslikult, keda ma ei ole enne tundnud, on öelnud, et nad ikkagi teenivad mõned aastad ja tahavad koju tagasi tulla. Seisan, umbes selline. Sa oled kirjandusinimene? Ta natuke lahti seda Jaan Krossi fenomeni soomlaste jaoks, et et kas meil ei ole endal siis ühtegi päris sama kaliibriga kirjanikku? Tähendab Jaan Krossi fenomen on muidugi ajaloolises romaanis ja mitte ainult soomlaste jaoks, seal on kross, on selles mõttes väga hea nähtusetame ja kõiki eesti kirjanike eest läinud nagu jäälõhkuja ja teinud vere teed, et kui eesti kirjandusest juttu tuleb, siis enam-vähem kõik oskavad ainult ühe nime ja see on kraiss alguses saksa, Rootsis, Soomes, kus iganes. Aga selles on ka päris huvitavaid ajaloo teemadel kirjutajaid, põhised küll naised, Laila hirvi saari on üks ja loomulikult kari Utriooge, tasin, Kaiu, tuntakse Laila hirvi, Saarion, Laila Hieba, mees võib olla sellise nimega rohkem siin tuntud. Aga no krossistiil on teistsugune, natukene ikkagi mehelikum ja seal on niisugune viide kaasajale on nagu tänapäeval kuidagi selgemalt tajutav sõna valesti voolav soomlased armastavad väga Tallinna vanalinna ja siis muidugi vastavalt ka keskaja teemat Krossi loomingus noh just kolme katku vahel näiteks ja aga praegu tõlgitakse, Juhani Salokannel tõlgib soome keelde esimest korda täielikult kogu Tammsaare tõe ja õigusega need kolmanda osa ka juba maha saanud. Ja see, kuidas võeti vastu esimene tõe ja õiguse esimene osa, oli päris üllatav selles mõttes, et et sealt leiti väga palju vägivalda, et eesti mees on väga vägivaldne naise vastu, teestlased kohtlevad kahelmasti loomi, vot seal pekstakse koera jõululaupäeva õhtul ja mis, kas pannakse sabapidi ukse vahele, et see, mida me ise üldse ei märka, võib-olla selles vaata, see on niisugune suurkeskuste traat, mingisugune sadism, mis ilmneb sellega, see tuleb ikkagi kindlasti sellest tõlkimise ajavahest. Mulle tundub, et, et see, mis meie jaoks on olnud aastakümneid täiesti normaalne ja aktsepteeritav, et nüüd ja kus, kus on aastakümneid räägitud päästjad ei tohi loomi piinata, ei tohi seda teha ja see on kole ja niimoodi ja siis ilmub järsku niisugune raamat. No igal juhul oli see üsna suur üllatus nii tõlkijale kui, kui meile siin. Soomlastel on suur ja väga tähtis kirjandusauhind, mida nad välja annavad. Ja, ja Maimu valdab informatsiooni roni selle kohta. Kes on tänavuaastased, kandidaadid, sellele preemiale seal Finlandia auhind, see on tõesti suur, aga seda antakse välja kahjuks ainult romaani eest, vanasti nad andsid seda nii luule kui lühiproosa eest, aga nüüd on see jäänud romoonile. Suur žürii valib välja kuus nii-öelda sõelale jäänud ja alati on peaaegu alati on seal sees mõni rootsikeelne autor. Näide soome, rootsi rootsi keel, autor on endast mõistlik Soomes, et see ei ole seal soomlane, kes kirjutab rootsi keeles, ütleme siis nii. Seekord on selleks üks proua nimega Agnetha ära. Ja tema kirjutabki niisugust on üle kuuekümneaastane. Kena daam kirjutab siis selles võtmes nagu segamini noor põlvkond tema oma põlvkond siis on seal noh, kõik niikuinii ei jää, isegi üks debüütromaan on ühe noore naisterahva debüütromaan on juba jõudnud kohe nii kõrgele, et ta nominentideks muuhulgas ja võib-olla on huvitav teada, et seal on ka hästi tuntud soome kunstnik kannu väisanud oma romaaniga ja mis kõige rohkem mulle muidugi meeldib, on see, kes määrati, sest tänavu selle auhinna nii-öelda määrajaks või välja seda peab vist natuke seletama, et neil ei määra mitte žürii au. Kuus valib välja, aga selle ühe ja parima valib välja üks inimene, keda nimetatakse diktaatoriks, kuna siis ta tõesti see on tema valik. Mõnikord räägitakse küll kuluaarides, ütleme kui proua, see või teine valised, tema mees mõjutas teda või vastupidi ja kas see mitte alati natuke nii ei ole, jah. E-kommentaaris ja, aga seekord on selleks üks daam, kes minu teada vist on isegi vallaline, nii et teda ei saa päris lähedal seisjat mõjutada. Hästi, särtsakas, hästi tore. Üle 60 hakkab liginema, seitsmele 10-le on eluaeg töötanud Kaleva lehe kultuuriosakonna juhatajana orienteerub muide väga hästi ka eesti kultuuris. Ta nimi on kaisu, Mikola ja miks ma sellest taas ilmselt räägin, on see, et ma ei kujutaks üldse Eestis ette pensioneeritud kultuuritoimetajale antakse nii vastutusrikast. Aga teisest küljest. Ta on kindlasti üks, kes seda asja kõige paremini peaaegu tunneb. Ja millal see juhtub, see juhtub iseseisvuspäeval. Nii et jääme ootama, aga nüüd siis lubatud lordi, üks asi, mille üle soomlased viimastel aastatel loonud, tõsiselt uhked olla ja on vist uhked tänase päevani, sest me ei tea, kas see kordub. Jutusaate stuudios siis jätkuvalt Margit Kilumets ja Maimu Berg. Me Lordiga jõudsime nüüd selle teemani, et mis asjad, mis inimesed mis sündmused on need soome kultuuris, mis eestlastele korda võiksid minna. No ma arvan, et soome rock on kindlasti üks emis eestlastele ja eesti noortele eriti korda läheb, kui juba meiegi siin niimoodi kaasa kõikusime, Lordile. Ja kaasa elasime, nii et aga muidugi saame film, see selle ütleme tänavu aastani, kus meil endal ei olnud nii tugevad filmi vaatasime Soome poole hämmastusega, sest veel paarkümmend aastat varem ei olnud soome filmist midagi rääkida. Aga nüüd ütleme, kaunis mägede ja nende tulekuga on tulnud täielik buum, eks ole, soome filmi üks parem kui teine. Ma olen ise pisaraid valanud seal lõpuga kaadrites küll halase filmise Alexis kivi filmi peale, küll küll koera küünelõikaja ja mis nad seal kõik on olnud. Eriti muidugi need sõjafilmid, milles nad saavad nüüd vabalt rääkida nendest sündmustest millest ei saanud ka nemad oma talvesõja kogu kogu asjani vabalt ära rääkida, aga siis üks niisugune või õieti kaks nähtus soome kultuuris on seitse vendaja tundmatu sõdur mida iga põlvkond oma jaoks avastab ja lavastab, ütleme siis nii, et kui näiteks tundmatu sõduri kõigepealt tegi sellest filmi Edvin Laine ja mul on lihtsalt natuke seal ära ja me leppisime kokku, et kuna see on otsesaade, siis maimu köhib täpselt siis kui vaja, vaja küsida. Et ühesõnaga, Edvin Laine tegi filmi ja kõik need näitlejad, kes seal mängisid ja kellest elus on veel ainult mõned praegu see oli 60.-te algusesse film. Et kõik need said kohe paras ja varsti pärast seda rahvuskangelasteks, sest see film läks nii soomlaste hinge ja südamesse. Ja kui paarkümmend aastat hiljem sellest tegi molberi noh, tuntud filmirežissöör ju temagi oma versiooni, siis see, see nii nii ei, ei vallutanud rahvast. Ja nüüd on tulnud aeg, et praegune põlvkond jälle sellesama asja juurde tagasi pöördub. Ja 90. juubeliaasta puhul. Rahvusteatris lavastas Kristian Smetstan Welco lavastanud ja tuntud oma versiooni sellest tundmatust sõdurist, mis on äratanud juba väga palju keskustelu, saame ajakirjanduses ja ühiskonnas üldse ja üldiselt on see moderne versioon heakskiitu leidnud positiivse vastu ka. Nii et ma hindan ise kõrgelt ka Soome teatrid ja Soome näitekunsti, et võib-olla sellega eestlased ei ole nii palju tuttavad, aga nüüd sügisel käis siin rahvusteatri päike, trupp, meie ütleme jälle on tekkinud uus soome-eesti kirjanik Sofi Oksanen olen, eks ole. Kelle ema on eestlanna ja, ja kes seetõttu valdab hästi ka eesti teemat. Et tema näidendiga puhastus ja. Vabandust, ja see näidend läks tõesti Soomes väga hästi, see ütleksin nii, et, Vabandust pole hullu, et Eesti 15 aastase iseseisvusega on nagu soomlased siiski palju rohkem teada ja selgeks saanud, mis meil tegelikult nõuka ajal juhtus. Nüüd on esimesed korrad kused nii Imbi Paju raamat, eks ole, kui kui Sofi Oksase näidend, kus tõesti mõistet antakse juba, et seda ei vaadata, nii nagu mingisugust seiklusi kuul või ma ei tea, mida ei osata nagu mingisse konteksti panna, vaid vaadatakse kaasaelamise kaasatundmisega ja, ja räägitakse sellest palju. Et, et me oleme nagu selles mõttes omaga läbi murdnud. No Soome filmiga on vist nii, et sellel hakkas hästi minema, siis see on nüüd minu valdne tõlgendus, aga siiski kui soomlased julgesid peeglisse vaadata ja hakata tegema selliseid filme, nagu nad on jah, ehk siis, et ei ilustanud, ei kaunistanud, vaid sellised natuke metsikud inimesed, kes, kes ahnelt pikkade nugadega ringi jooksevad ja on suhteliselt depressiivsed ja, ja ja nende huumorimeel on selline meie jaoks pisukese nihkega, et, et siis hakkas sellel filmil triumf ja, ja soomlased ja ka kõik kogu ülejäänud maailm uskus seda, mida nad nägid ja huvitav, et, et ülejäänud maailm sai ka asjast aru. Just see vist ilmselt oligi kartus soomlastel olnud pikka aega, et teised ei saa nendest lihtsalt aru, kui nad näitavad ennast just sellistena, nagu nad on, sest et noh, niisugust asja ei ole olemas mingi prantslase või sakslase meelest aga vastupidi, hästi on läinud ju peale ka paasi linna. Tähendab siis see on alati need vennad segamini ja üks nendest on juba surnud. Ardo Arto, Paasilinna, Arto Paasilinnaraamatut, kus on niisugune Soomel selle puhta elu fenomen mingis humoristliku absurdses võtmes kajastamist leidnud, ma mõtlen puhta elu Soome niisugust rikkumata loodust, mida on ikkagi seal väga palju ja ja seda, kui niisugust kõik maailm hukka läheb, siis soomlased jäävad alles, kuna nendel on nii palju niisugust puhast, õiget asja. Ja vaat need raamatud on prantslastele näiteks hästi läinud kohale. Uskumatu, et lihtsalt pruugib ainult julgeda, näidata asju nii nagu Mul on, selle tunduvad ja maailm saab aru, et noh jah, selles mõttes filmid ka, jah. Ja kui oled eestlaste filmi juurde tulla, sest praegu käib ju ka PÖFF ja see oli ka üks minu niisugune tänaseid kõhklusi, et kas me ei peaks mitte filmiinimestega saadet tegema, aga nüüd me räägime natukene filmist ka, õigupoolest oleme juba rääkinud, et siis sama eestlaste sügisball ja millel on läinud maailma sääski, kas ei ole ka mitte peaaegu et esimene kord, kus eestlased, nii ausalt ja enesekriitiliselt? Jah. Et mõnikord hakkab õudne, kui sa vaatad neid kaadreid ja neid inimesi mõtet, kas me tõesti niisugused oleme, aga ju me siis oleme, ju me siis oleme ja, ja, ja teistel on ka võib-olla õudne, aga, aga ma arvan, et tegelikult, ega Euroopa inimesed nii väga üksteisest erinegi, need varjatud niisugused küljed on kõigis olemas, need tuntakse lisaks sellele, et on eksootiline ja huvitav. Et ma arvan just jah, et see julgus olla nii, nagu oled vaadata endale otsa nii nagu vaatajad me oleme ju aastakümneid pidanud nägema filme nii soomlaste kui eestlaste, tehtud, kus kus on? Pole ei soome soomlasele, eesti eestlase lähevad mingisugused kummalised väljamõeldis, et nüüd me vaatame endale ots. Millised on need kohad või see koht, maimu? Kuus ja Soomes alati lähed või ütleme, esimesel võimalusel lähed terve Soome. Mul oli üks aasta möödunud üle möödunud suvel võimalus teha niisugune autosõit, et alustasin Helsingist, sõitsin mööda mererannikut üles oluni sealt läbi Soome, see on tegelikult CD, mille kaudu vastassuunas on tahtnud venelased kogu aeg Soomet niimoodi kaheks lõigata, aga neil pole see õnnestunud. Aga minul lääne poolt tulles õnnestus. Sõitsin siis Ida-Soome ja sealt koos oma koha päält alla mööda Ida-Soome maastiku niimoodi kuni tagasi Helsingis endiselt ilus väike ring, aga mitte päris Lapini välja. Ja no mis mulle kõige rohkem meeldib, me räägi looduses, loodus on ju fantastiline soomes, olgu ta siis seal läänerannikumereäärsed kohane saarest saarestik on, ööbisin seal mingil haavakese saarestikus või olgu ta siis ida pool koguse järvemaastik, kuppelmaastik ma ei tea, kas seda võib nii nimetada, aga nihuke voored? See, et ta on fantastiline. Fantastiline oli ka see, et kui sa sõitsid läbi küla ja keegi sulle jalgrattaga vastu sõitis, ta ilmtingimata lehvitas sulle ja tervitas, ma mõtlesin, et ta ei tunne ju mind, et kuidas nii seal see maimu eestist. Et selles mõttes oli noh, nagu see pool ka väga meeldiv niisugune inimestega ja eriti just Helsingist väljaspoole inimestega kokku saada. Ja üks lappi elamus on mul selline, et kui ma kuskil see oli vist pisut enne jaanipäeva sattusin sinna päris põhja üles, siis mooniast veel ülespoole siis see, see, niisugune, need tundrudwinanud mäekesed seal seal otsas oli veel lumi ja see lumi sulas ja kõik oli nii soe ja päike paistis, hääled kostsid hoopis teisiti kui meil tavaliselt taevas oli nii lähedal, et ma mõtlesin, Encamad, sirutan käe, siis jumal võtab mul sealt ülevalt käest kinni. Ja, ja seal on mingi eriline enamus täiesti kirjeldamatu. Ja muidugi see läbi läinud päike looja ja ma võisin vaadata see hõreda metsa algustes rebane, jänes, aga see paistis kilomeetrite kaugusel. Jah, klappima armastusest, võiksin minagi pikki lugusid rääkida ja kõikidele eestlastele, kes kes teevad, reisib Laane ja mõtlevad, kas minna nüüd suusatama näiteks ma ei tea, Alpidesse või, või kuhu minna suvel paadimatkale ma soovitan südamest, et kui teil on vähegi võimalust ja materiaalseid vahendeid, siis sõitke lihtsalt Soome ja, ja see, kui mina Lapimaal mäe otsast alla vaatan, siis seda tunnet, et sellele ühtegi inimest sadade kilomeetrite kaugusel mõnikord mulle tundub, et ei ole ja seal on tõesti valge lumi ja metsad, et, et see, seda ei saa võrrelda sellega, kui sa vaatad kusagil alpides mäe otsast alla ja sa näed seal mustmiljon pidu. Just et see Soomes on niisugune tunne, et kõik on veel võimalik ja et maailm ei ole veel maast laeni inimesi täis. No mõtlesin, vanad lähevadki maailma vallutama, nii nagu ma ütlesin, et baasil Einar avatud just selle peale nagu suruvad ja kõik tunnevad igatsust ja selle järel ka see, kes elab Pariisis keset kõige suuremat rahvamöllu, tahaks vahetevahel sinna. Soomlaste tango armastusest ei ole täna rääkinud, ma juba vaatan õudusega kella, sest neil on jäänud loetud minutid, et kõik need toredad asjad, mis soomlaste juurde kuuluvad, jäävad ajapuudusel läbi võtmata, aga kas nad ikka tantsivad tangot armastavad seda noh hea, nendel on ju need tantsulavad ikka veel siin-seal olemas ja, ja jaaniõhtutel ikka tantsitakse, isegi seal tantsinud, põrand on kuskil järve veeres, eks ole, ja ja kas on siis seinad, peeglid seina peale, sa võid vaadata, kuidas sa saad pangosammul mööda vuhiseb, aga see kõik tehakse parafiini ka niimoodi nagu libedaks, et see oleks hea tantsida. Ja tangoga seoses ja valgete öödega seoses tuleb mul meelde, kui soome kirjanikud mulle rääkisid, et nad viisid Argentiina kirjanikud kuskile Rovaniemi kanti. Argentiinast on tango tulnud ja sinna, Soome on ta ka sealtkaudu tulnud ja kuidagi soomlased on ta omaks võtnud, aga aga argentiina, tango ja soome tango on nagu öö ja päev. Ja seal otsustati soomlaste initsiatiivil, et juuakse niikaua, kuni päike looja läheb. Noh, soomlased muidugi teadsid, et päike looja ei lähe, argentiinlased seda ei teadnud. Ja nad olid üsna Tase õnnetud ja üsna purjus, aga need alkoholi ta natuke teistmoodi seal, Argentiinas. Aga mis seal siis niimoodi aeg-ajalt ikka ärkvele ajas, oli see, et soomlased pango saatel nende merest marssisid ja nad küsisid, miks soomlased marsivad. Miks päike looja? Kusjuures tänase saate lõpetuseks me oleme valinud ühe Morsijaga veel seda ei mängi, et et kui nüüd tuleb neljapäev ja Soome sünnipäev ja inimesed oma kodudes näiteks keset täitsa tavalist töönädalat, mõtlevad, et tahaks kuidagimoodi seda tähistada mõne söögi või mõne joogi või mõne muusikapalaga, et kas sa oskad öelda maimu, mida viitsiks Eesti inimene teha Soome iseseisvuspäeva praegu Soomet toitude nädal minema ilmselt siis võiks huvi tunda, et mis seal all, eks ole, toidud ei olegi nii väga sarnased meie toitudega ja võib-olla mõned salatid, mis meil on, me oleme harjunud ilmast täna sööma, on seal natuke magusavõitu ja niimoodi. No on veel üks niisugune laps, selle nimi on marskin rüüp ja seal Mannerheimi lemmik või kuidagi, seda on alati põhjendatud Mannerheimi kava seotud ese ja see sisaldab teatud koguse valget viina ja teatud koguse džinni. Püha Mooses, püha Mooses ja see tuleb juua ära niimoodi, et sa paned pitsi omale niimoodi käe peale. Käsi on allapoole pööratud peopesaga ja siis selle käega tõstab selle sooni ühtegi piiska maha ei lähe. Joodsale. Ma nüüd panin käe suu ette, võib-olla kasutatud ära, aga juhatusele pitsi tühjaks, seda võiks ju harjutada näiteks, aga aga no ma arvan, et tasuks mõelda selle peale, et naabreid ei valita ja meil kõikide naabritega pole väga hästi läinud, aga ma arvan, et kuigi me, me, me oleme rääkinud suure venna ja väikse venna ja igasugustest kompleksidest, et ega me väga suures kompleksis üksteise suhtes ei peaks olema. Et vaatame ikka Soome poole, kui lihtsalt sõbraliku naabri poole, kellega meil on nii lähedane keel, võib-olla mitte just päris lähedane ajalugu, aga siiski väga palju ühist. Ja kellega meil on kerge teineteist mõista. Ja mõtleme hästi sinnapoole, jah, palju õnne Soomele siis järgmisel nädalal juba ette soovides ja tänase saate lõpetab üks lugu sellelt samalt maimu valitud plaadilt, see nüüd siis tuleb ka jälle venekeelne. Paratamatult jah, sest et no kannatage ära, aga igal juhul on päris minule oli see päris huvitav kuulata neid vanu tuntud armsaid oma asju ka vene keeles, aga ärge võtke seda kui mingit hoiakut. Ei, see lihtsalt on tänase plaat jah, ja nagu nagu Karlsson ütles, et nalja peab saama ja pauku olgu ka. Kuidas sa muidu ikka seda sünnipäevade ja sa tead, aitäh maimu Bergile ja ilusat ilusat esimest advendipühapäeva teile kõigile. Ja ega ta ei tarvita.