Täna võib öelda jälle, et meil on tõlkijate saates haruldane külaline. See külaline on nii kauge kui lähedane. Ta on rahvuselt norralanna ja tema nimi on juurid, artereid. Kui päeval rääkisime enne lindistamist, siis te ütlesite, et teil on kolm kodu? Jah, mis Need on ju tihti ma ütlen, et mul on kaks kodumaad ja ja eks isamaa on muidugi norra, sest seal olid minu vanemad ja elas siin-seal lapsepõlves. Aga praegu on, eks kodu Helsingis ja teine kodu on siin Eestis. Nii et praegu ei ütlegi, et, et norras oleks, tõi kodu. Enno, et on isamaa ainult, ent see on Isamaa ja muidugi on väga tore Norras Käia. Aga. Mul on palju häid sõpru seal. Ma olen nüüd juba nii kaua Soomes ja Eestis elanud tite. Vähemalt ma ei igatsenud Norra järele, sel viisil aga on hea tunne seal käia ja seal mingi laial elada, aga siis. On Helsingi korter nagu kõige tähtsam koht, sest seal on mul töövahendid, mul on seal arvuti ja raamatuid ja nii edasi. Ainult seal saamest sel viisil tööd teha, kuna kõik on seal mu ümberringi olemas, aga Norrast veel siis niisugust korteritega, kus te olete, kui te Norras olete, kus elate, ma olen siis enamasti Oslos, mul on ühetoaline korter Oslos, aga lapsepõlvekodu oli Stavangari kandis. Kas te vanemad elavad veel? Ei, nad möödunud surnud ammu. Ema suri aastal 85 ja ta oli siis juba peaaegu 91 aastat Vanna. Nii, räägime siis Helsingist. Kõigepealt te töötate Helsingi ülikoolis, enam ei tööta ülikoolis maha. Ma mõtlesin kaua, et mul pole tegelikult aega seal olla. Et ma tahtsin kem eesti kirjandusse käia, eesti kultuuriga tegeleda. Ja selleks tekkis võimalus, ma sain sellega rohkem tegeleda, kui ilmselt kirjanik Arvo Walton ka aitas ja soovitas mind, nii et norra kultuuriministeerium andis mulle, mis käib, käib riigi stipendiumi nime all, aga see tähendab tegelikult, et mina saan norra kultuuriministeeriumilt kuupalga kuni pensionini, mis on Norras 67. Naistel keegi ei ütle, on see üldine pensioniiga ja see on ju hea küll, kui ehk ma saan kauemini palka, kui et ma saaksin pensiooni, pension on ikka väiksem kui palk. Kas Norras teisi inimesi, kes intensiivselt tegelevad eesti kirjanduse, kas ma kardan, et vist mitte mitte samal viisil kui mina veel, aga loodan, et neid on tulemas? On näiteks üks mees, kes tõlkib midagi, ma ei tea, mis ilmselt lühikesed tekstid või, või asjatekstid. Et tal on oma tõlkimise büroo ja ma olen tema reklaami näinud tõlkeid eesti keelest ja soome keelest. Aga ma ei ole midagi näinud, mis ta, mis ta on tõlkinud. Ilukirjandust veel mitte. Aga et tal on ilmselt olnud niisugune plaane, kui ta suudaks seda teha, siis tahaks. Te olete muidugi mitmeid intervjuusid andnud ja ja rääkinud sellest, kuidas te hakkasite eesti kirjandust tõlkima, aga ma mõtlen, et et räägime sellest jälle uuesti, sest et kuulajad on jälle uued ja nii kuulajate nõuet ei teagi, kas need uued kuulavad niisugust saadet, kui see, siis mul on tunne, et need on need need sametise truud kuulajat, mis oli juba 10 või 20 aastat tagasi. No ütleme, et meie tutvusringkond ja minu nemad kuulavad. Et kas see asi, et ma ütlesin ka, et Eesti noored inimesed ei, ei tea enam, kes on tseerid far projektist? Kui ma läksin viimati Helsingis Eesti konsulaati, Etti viisumid saada, siis oli mul nii suur, et raskus, sest sellepärast, et keegi ei olnud mind kutsunud. Aga kui oli mõned aastad tagasi, siis nad nägid minu nime ja siis nad ütlesid eksmoment ja liia minuti pärast nad viisa ja tasuta ja kõikjalt. Olin Eestisse, põlvkonnad vahelduvad ja et see ei ole nii selge, et huvid on samad. Nendel noortel, et nad teavad, kes tegeleb vat kirjandusega ja nii edasi, see oli võib-olla enam-vähem juhuslik. Sellepärast, et ma kohtusin eestlastega ja ma käisin esimest korda Eestis aastal 79, et võrkpalli mängida. Kogemus oli niisugune, kuidas ütelda, vapustav, see oli nagu suur vangide laager. Ja see on võib-olla kõige tähtsam põhjus, miks ma hakkasin tõlkima. Hakkasin tegelema eesti kirjandusega. Mina olen ise väike ja olen alati, nagu on. Väikest tega solidaarne ei jää. Kui oli küsimus Nõukogude Liidust ja Eestis, siis see oli üsna selge, kumb oli päike. Ei, mul oli häbi selle pärast, et ma teadsin Eestist nii vähe. Aga ma teadsin samal ajal, et teised norralased teavad sama vähe. Ja seal võiks üks ülesanne olla minu jaoks, et tõlkida ja ja muid seadmeid Eesti kohta vahendada norra lastele. Aga missugusest kirjanikust alustasite, pidi ju olema head kirjanikud, norra kirjastajad võiksid veenduda, et kvaliteet on nii hea, et tasub välja anda. Ja ma pakkusin Jaan Krossi keisri hullu. Mäletan kuidas kiiresti ja küsis, et kas on, on Lenna Decaramaasovi tasemel? Ei, mina polnud seda kahjuks lugenud, aga ma ütlesin muidugi, et on. Ja ta uskus ta oskus ja andis välja. Jaan Krossi, te olete rohkem ka tõlkinud vist kolm raamatut, juba kalme raamatut ja siis on nende kirjanike hulgas siin Mati Unt ja Jaan Kaplinski ja Viivi Luik. Viivi Luigel siis mõlemad, ajaloo ilu ja seitsmes rahukevad ja on teil ka mingisuguseid kokkupuuteid olnud norra lugejatega, kuidas nad on vastu võtnud eesti kirjanduse teoseid? Mul on tunnid, kõige rohkem on mõjutan ette Kaplinski luuletused ja Jaan Krossi keisri hull sest inimesest norralased on tihti minu juurde tulnud ja hakanud nendest raamatutest rääkima. Ja eks Norra luulet ja jutustas mulle, et tal on Kaplinski luuletusi voodi kõrval, et ta saapa üheselt, kui ta ei maga, siis ta loeb Kaplinski siis kas need panevad magama järsku ees isale mõnus tegevusi. Kui ta nagunii olime üleval? Aga üldiselt, missugune on see pinnas, kuhu need teosed on läinud, kas Norras loetakse palju? Narralassid ongil kirjandusest huvitatud, aga on väga raske Lugijatele leida, kui on, on väike maa. Ja eesti kirjandust pole varem tõlgitud ja enamasti need, kes lugevat on kirjandushuvilised ja kriitikud. Nad kirjutavad raamatutest, aga nad on niisugused, kes saavad oma eksemplaride tasuta just sellepärast ja. Kirsid kirjutavad, ilusasti hakkab, müük on väga väike, kõige suurem tiraaž oli Ilpsist, Norras Kaplinski. Aga see oli sellepärast Norra riik toetab kirjandust ja tõlgitud luule on nagu norra keeles uuesti luuletatud Saksamaa toetust kui norra originaalkirjandus. Mis tähendab, et riik ostab 1000 eksemplare. Terve tiraaž oli 1500, mis on luulekogu jaoks palju, Norrast, aga need 1000 eksemplari lähevad siis raamatukogudele ja jah, kas te koos meie kirjanikega olete Norras ka käinud? Jah, olen käinud. Neli kirjaniku käis aastal 87 vist. Kross Niit, Kaplinski ja Unt, see oli muidugi sündmus. Nendele meile nii vara Norras käia, politseis, kirjandusõhtud, valimised lugejatega. Jah, oli niisugune asi ka ja nad tulid sellepärast, et oli ülikooli raamatukogus eesti raamatute näitus ja siis kutsuti kohale ka, olid kirjanikud. Selle idee taga oli Aimee ooberg, aga kahjuks tema isa ise sõita, sest käis ju niimoodi, et pidi kutse olema ja norra poolt kutsus ainult kirjanikke. Aga kuidas te need teosed siis valisite, millega need teie tähelepanu köitsid? Kas te tahtsite valida niisuguseid teoseid, mis on nagu erinevad norra kirjandusest pakuvad mingit omapära või lihtsalt valisite meie olemasolevat paremad ja huvitavamad? Krossi kohta oli teada, paljud tõlkitati on hästi tuntud ja nii edasi ja otsustav oli kindlasti, et oli juba rootsi keeles olemas. Kirjastaja oli rootsi keeles lugenud. Et keisri hullu ja Ivo Iliste tõlkes tõlkes ja Ivailistid tõlkib ju väga hästi. See on väga-väga täpne tõlkija. Kas te saite kasutada ka seda? Võtsite kõrvale selle tõlkerootsikeelse tõlke või see häirib hoopis? Sellest oli palju kasu, sest mina ei valda nii hästi eesti keelt, no tema, tema on eestlane ja ma ei leia kõike sõnaraamatust. Aga ei saa ju niimoodi ka teha, et ma lihtsalt võtan teisest raamatust ja toonile. Alkmäe, võib-olla saan mingi aimu, mis peaks olema ja ja siis ma kontrollin alati. Kasutan inimesi väga palju, küsin kõiksuguseid rumalaid asju eestlaste käest ja ka norralaste käest, kuidas seda norra keeles ütelda, nagu ma valdaks norra keelt, aga igas keeles on ju palju võimalusi mage, hea tihti proovida, et mis läheb hästi, mis istub kõige paremini, need, kelle käest ma küsisin, natsa ei saa kontrollida, aga kui sisu, et kuidas see sisu teises keeles väljendada, see on oluline asi. Ja tõlkide juures ma alguses vaatan ju originaalid ja püüan sisu norra keelde ümber panna aga see pole veel hoopis norra keelt. Tuleb tõen originaali ära panna ja siis edasi tehasele tõlkega. Et lõpuks on keel, mis noh, ei ole. Ei ole kohe tunda, et et tõlketekst, mis keelis, tõlkitud ja nii edasi. Muidugi igaüks, kes kirjutab või tõlkib, tal on oma keeletaust. Et ei saa sellest lahti. Aga hakkan nagu otseselt oma murret, Maie. Nii õel ja te nimetasite, Tõnu Õnnepalu. Sõitsite tema piiririigi, mille ta kirjutas Emil tude nime all. Aga kas tega hinda kavatsete tõlkida? Ehitalkiksin hea meelega juhul, kui kirest ja tahab seda. Aga ta pole veel otsustanud. Ei, ma ei tea, millal otsustab. Tegelikult. Siis ka, kui kiiresti diab, need. Vähe tasub tihti välja anta nagu, nagu eesti kirjandust, sest kõik, mis on tõlgitud, on kvaliteetne kirjeldus. Ja selle peale Norra riik toetab norra kirjandust ja ja tõlkeluuletust. Siis on veel mingi süsteem, et riik toetab. Aga üks asi on see, et suudame toota kirjandust ja raamatuid välja tuua. Teine asi on ju alati, et kas lugejad leiavad neid raamatuid. Kirjanike liidus Cornelius Aselblatte rääkis huvitavalt, et praegu on mõningad Hollandi autorid Saksamaal väga populaarsed ja ütles, et ega see ei tähenda, et needsamad autorid on ka Hollandis populaarsed. Aga kuidas suhtuda nendesse eesti kirjanike teostesse, need paistavad olevat küll niisugused, mis te olete tõlkinud, et et olete võtnud ikka need, mida ta, meie lugejad siin loevad. Ja alguses, kui ma hakkasin eesti kirjandust tõlkima, siis, siis oli veel suhteliselt lihtne turustada kirjandust, Norras. Oli niisugune aeg kiiresti, võtsid hea meelega, tuli uudne või selles mõttes, et jah, oli uus ja huvitav ja mina olin varem tõlkinud soome keelest, et nad teadsid et mina, kui tõlkija kõlbaksid. Aga kas siis see oli majanduslikud, raskemate aiad, jess siis? Ei saanud sama lihtsalt lepinguid nendega paistis vahepeal, et nad olid hakanud niivõrd usaldama, et kui mina soovitan, siis on hea ja kindel asi, aga ma ei ole veel nii kaugele jõudnud, tahavad ikka ise ka lugeda. Ja sellepärast, juhul kui raamat on varem ilmunud rootsi keeles, siis norralased suudavad seda lugeda ja nad lugevat ja ja siis nad teevad lepingud. Kõik, mis on seal nimekirja sees on varem ilmunud rootsi keeles, ainult viimane, Emil Tode ilmus umbes samal ajal Norras kui Rootsis. Teil on üks suur töö käsil, sõnaraamat? Jah. Keeenne, kus sigri kanguriga. Norra, Eesti, Eesti, Norra sõnaraamatut? Oleme juba kaua seda teinud, aga see on niisugune aeglane töö. Sellest saab ainult taskusõnaraamatut, nagu öeldakse. Et on võib-olla umbes 12000 norra märksõna ja sama palju Eesti märksõna. Aga aeglane töö, aga vahepeal on ilmunud. Westmikut. Väiksema mahuga ja niisuguseid reisijate jaoks siis kuidas nagu mis, mis, mis ütelda erinevates situatsioonides? Farmid lauseid niimoodi. Neid on ilmunud kas kaks või kolm. Ja on ilmun ilmumas üks. Eesti-norra sõnastike tartus. Tartu norra seltsi esimehe algatusel Akkadi niisugust kirjutama Gennadi Jagomägi, väga suur Norra ja Norra kultuurisõber. Te olete nüüd eesti kirjandust tõlkinud juba peaaegu 15 aastat. Mida see teile endale on andnud, on see teid ka mingil määral rikastanud? Mingit uut maailma avanud? On see muidugi. Ja võib-olla tõlkijad on natukene kiren nikega sarnasid, iga kirjanik on nagu maailma keskpunkt võib-olla tõlkija ka natukene niimoodi ja kui mõtelda, et mis see tõlkimine on mulle andnud ma sisse vist eelkõige see, et ma leidsin koha, kus Ma suutsin midagi ära teha, kus minust oli mingi kasu. Aga see on jälle minu taostit nii suurt perre, kus laps number 12, kus ma olin liigne juba siis, kui ma sündisin, oli viimane laps 12. jah. Ja siis tundub, et on olnud niisugune võitleminet mingi kohe leida, kus mina oleksin ka keegi, kes suudaks midagi ära teha ja nii edasi. Ja kuna ole nii, võiks ütelda nii suure menuga tõlkinud, et eesti kirjandus sisse on ka selle tööd tähendus minu isiklikult jaoks olnud väga suur, et kas ma leidsin midagi, juut oli küsimus, mingil määral ma eesti keeranduse kaudu leidsin vanu asju. Näiteks Viivi Luige romaani tõlkimise juures seitsmes rahukevad, ma leidsin muidugi oma lapsepõlve, kus olid samad lõhnad ja hääled, mis oli minule maalne põlves ja. Ma olen ise ka maal kasvanud. Märkasin seda kui kõige uuemat, mis ma olen tõlkinud Dali Miltode, kus tegutsemine on peaaegu niit sama laiali, et see oli kuidagi ka kõige raskem vähemalt sama raske tõlkida kui Jaan Krossi romaani. Mis oli ajaloolise, oli see, oli see kuidagi see uus uus aeg ja uus keel ja nii edasi. Ma märkasin, et tuleb väga usinalt eesti praegust keelt õppida ja Eesti olusid praegusel ajal. Kuidas te õpite eesti keelt? Ma püüan lugeda, üks väga tore raamat, mille hiljuti lugesin, oli Merle Pajula ees niux kriminaalromaan. Keel meeldis mulle nii väga, oli nii palju ehtsaid eesti väljendeid. Ja palju niisugust, ma imestasin, et miks ma ei ole seda varem pinud mees näiteks niisugune väljend. Peenemate keeli inimesi, Te võib-olla ei ole nii rõõmustate taga. Et kui räägitakse millestki ja siis pannakse juurde ja puha. Ma ei ole seda koorma ei olnud leidnud, aga kõnekeeleline jah, siis märkasin, et see, see on ju väga harilik keel. Missugust ma õpin, kui ma loen uut kirjeldust ja ma püüan ka ajalehte lugeda. Aga kas teil on olnud ka kohe õpetajaid? No viimasel viimasel ajal mitte. Ma mõtlen, et varem, kui te hakkasite ja siis oli mul Eestis väga head, õpiti, et mul oli. Kaljo Pihel alguses, kui ma siin Tallinnas viibisin pool aastat. Ta õpetas kolm gootja, siis õpetas Helga Laanpere, kes oli ja eesti keelt Helsingis õpetanud, ma käisin tema kursusel seal juba. Ja helkaga on kogu aeg lähedane kontakt olnud. Nüüd ta vaatab Ka natukene meie sõnastikku. Ta on muu hulgas ta anne, leksikograafid, ta teab. Kust tuleks seda tööd teha. Teised tähtsad õpetajatena olnud Piret Saluri ja Mari Tarand. Sellepärast, et nad lugesid eesti kirjandus koos minuga. Ja mõtestasid lahti ja võttis et ma suutsin lugeda ja nad seletasid, nad said aru, mis on need välismaalase probleemid siis ka, kui saab keelist aru? Ei saa alati aru, mis seal teksti sees on, sest ei tunne seda taust, et kõik sõnad on tuttavad, aga, aga mis lause mõte oli, jah, jah. Sellepärast hea koos nendega lugeda, Piret Saluri hakkas koos minuga lugema ja siis ta andis töö edasi Mari Tarandile. No teil on siin väga palju sõpru. Ja on küll, et on alati tore ja sõpru tuleb kogu aeg juurde. Ja, ja kui ma olen niivõrd panna, siis on niisuguseid noorit. Mõtlen, et need on minu lapsed ja selle kaudu ma olen ka vanaemaks saanud. Jah, ja eks keel areneb edasi ja, ja need niinimetatud lapsed ja aitavad seda keelt omandada ja täpselt see oli tore. Jah, aga nii palju räägitakse eesti keele kohta, et eesti keel on ikka üks väga raske keel. Mida teie ütlete, välismaalasena on see keel siis nüüd nii hirmus raske? Vahepeal, ma mõtlesin, et on lihtsam kui soome keel. Praegu ma pole nii kindel, et kas on lihtsam et kui ma tegelen sõnaraamatutega Siis võib-olla üks suur probleem on, et Eestis pole uusi sõnaraamatuid, tähendab teie materiaal oleks ka uus. Nüüd tehakse seda eesti kirjakeele sõnaraamatut, akenet, neti sõnasedeleid selle taga, need on juba vist enne 100 kirjutatud või et see materjal on kogutud. Materjal on vana. Meie vestlesin Helga Laanpere ka sellest täna, et sõnaraamatust peegeldub see wanna Acraarne Eesti kus on talu ja higised hobusid. Aga mis praegu toimub, seda on palju vähem, et kohe, kui nad on valmis saanud selle sõnaraamatu, siis tuleb oodsam sõnaraamatut teha, kus on praeguse aja keelt rohkem. Nii et kui sõnaraamat ilmub, siis ta on juba vananenud. Mis tähendab, et see on uss võrrelda soome suomen kirjaga kus on nagu see vanem. Taustaks on vanem kirjandust ja ja keel, mis oli 50 aastat tagasi. Ja see on väga tähtis, väga väärtuslik asi. Et tehakse selle põhjal sõnaraamatuid, see on keel, mis, mis on olnud ja oli, elab keelsel laial haka tuleb ka teha sõnaraamatut, mis on, mis on uuem ja millest peegeldub uuem keel.