Alo Mattiiseni lahkumisest on möödas juba veidi rohkem kui nädal ja tänane saade ongi pühendatud tema mälestusele. Huvitaval kombel sellest esimesest hoobist, nagu praeguseks oled juba üle saanud, aga tihtipeale ikka. Mõtled, nagu ta oleks siinsamas kõrval ja alati, kui teda vaja on, siis ta oleks nagu olemas, näiteks kui ma mõtlesin, keda tänasesse saatesse Kutsuda teda meenutama tema paremate sõprade hulgast tuli kõigepealt meelde näiteks Riho Sibul. Ja siis hakkasin mõtlema, et mul ei ole ju Riho Sibula telefoninumbrid, kust teda kätte võiks saada, et tuleks helistada alule ja küsida sellepärast, et aluga. Ma olen teda alati kätte saanud. Nüüd kahjuks ei ole enam kellelegi helistada. Aga mul on hea meel, et ma sattusin kokku Urmas latikasega, kes samuti oli Alo väga hea sõber ja meil on sinuga isegi selles mõttes üht-teist ühist, et Me oleme Aloga mõlemad jaganud tuba. Mina siis, kui ta oli siin mõned aastad tagasi raadiomaja raadiomajas toimetajana tööl, olin temaga ühes kabinetis. Aga sina olid temaga ju vist veel rohkem. Konservatooriumi aastatel ühiselamus ühes toas. Ja nii see on, meie alustasime oma konservatooriumi õpinguid peaaegu koos, mina aasta varem, aga, aga siis me sattusime tõesti ühte tuppa. Ja, ja võiks öelda, et et see aasta pani pani aluse meie sellisele-sellisele sõprusele, mis on tunduvalt sügavam kui sõprusliselt tavatähenduses. See oli selline eriline suhe. No muidugi need aastad olid meie jaoks sellised maailma avastamise aastat meie mõlema jaoks. Ja siis mis kulgesid paralleelselt muusikaõpingutega ja ja tõepoolest, see tuba 107 on konsi ühikas. Ma arvan, et me ei pruugi püsida kogu aeg ainult väga Minoorses toonis, sest et kõik, kes on Anuga suhelnud, neil on temast ka väga mitmesuguseid jaga naljakaid mälestusi. Seoses selle ühiselamutoaga tuleb mul meelde üks naljakas juhtum, see tuba oli meil tavaliselt alati väga, väga lootusetult sassis ja segamini. Jah, ja, ja aeg-ajalt tabas meid mõlemaid meeletu entusiasm ja me kukkusime seda tuba koristama täitsa ennastunustavalt ja, ja siis taastasime nalja heita selle üle niimoodi, et ütleme, selle toa niimoodi korda ta enam mitte kunagi segamini ei lähe ja tõepoolest see tunduski oledki niimoodi, et kõik, kes meil külateid seal toas imestasid, toidu pärast ei luba, on väga kestnud siiski kahjuks. Rohkem kui paar päeva jälle endine tagasi, nii et kõik osad peale. Ma ei tea, Urmas ega sa ei pahanda, kui kui mina räägin ära ühe loo, mille Alo mulle kunagi rääkis just sellest ajast, kui te kahekesi seal ühes toas elasite. Nimelt noh, tema oli ka selline minusugune mees, kes armastas hommikuti kaua magada. Aga sinul tuli üksvahe selline Ortlik, tuhin peale ja sa otsustasid hakata hommikuti metsajooksu tegema. Ja siis tõusid hommikul kell kuus üles, läksid välja jooksma, Alo keeras selle peale ainult teist külge ja natukese aja pärast olid sa tagasi tulnud hoidnud käega otsaesist kinni ja longanud ühte jalga. Siis et mis juhtus. Siis sa ütlesid, et no mis teha ei olnud veel päris üles ärganud, jooksid kõigepealt peaga vastu puud ja siis vihastasin nii kohutavalt, et lõin jalaga sedasama puude, sõin jala ka veel ära. Kas see vastab tõele, see faktises? See on küll ainult, et tagavad olid natuke teised, see oli nimelt niimoodi, et oli tarvis saada kehadega selles arvestuses kätte. Ja sellega seoses oli mul ka viimane võimalus antud minna minna hommikul jooksma ja see oli vist natuke hiljem küll küll. Kell üheksa on ka vara ikkagi arvestades meie elustiili ja, ja nii ta tõepoolest tuli alulise tunnistajaks, saad armastus. See oli üks tema populaarsemaid lugusid selleks väga edukalt. Päris mitmes samas ma näen seda. Seda küll, aga Alo oli ju tegelikult ise temal nagu kehalise kasvatuse arvestusega probleeme ei olnud või tähendab, ta oli omal ajal päris kõva spordipoiss. Tema spordipoisina mängis korvpalli ja ja kuidagi läks libedalt kunagine või? Ei mäleta küll, et oleks, oleks tõesti väga imelik rääkida, mul ka praegu ma taban ennast kogu aeg, et. Tormiga ei ole nagu harjunud minevikuvormi ei lähe või mitte, aga. Aga eks tuleb harjuda selle mõttega. Aga no põhilised õpingud olid teil muidugi mitte nüüd seoses metsajooksu või korvpalliga aga te õppisite mõlemad kompositsiooni ja ka sama õppejõu juures. Ja mina olen selle vahega, et alguses õppisime mõlemad muusikapedagoogikat ja mina seda ei lõpetanud, mina jätsin selle pooleli kolmandal kursusel. Tundes minust pedagoogi saa ja läksin seeria professio, Tambergi kompositsiooniklassi Karu lõpetas ka selle pedagoogika ära, nii tal on nagu kaks diplomit. Nüüdsest muusikaakadeemiast tulles konservatooriumisse. Ja kui sa nüüd meenutad neid konservatooriumi aastaid, siis hilisemal ajal teie Loomingu suunad on mingil määral läinud lahku selles mõttes, et et sina oled võtnud rohkem sellise džässisuuna tema jäi siis no kuidas seda öelda tema tegelasega väga mitmes suunas tegelikult, sest et ütleme kirjutasmasina kontserti või tšellosonaat ei saa ju võrrelda nende viie lauluga või ütleme, kasvõi nende lauludega, mida ta Eurovisioonile kirjutas. Noh, tema oli selles mõttes Universaalne kirjutaja, et ta võis tõesti kirjutada, kirjutada väga mitmele koosseisule väga erinevat muusikat ja see õnnestustel väga hästi meloodiameister ja muidugi meie sõpruse selline ta kunagi nagu eriti muusikast ja ma olen isegi rääkinud või mõni kuidagi pidanud vajalikuks või lihtsalt kuidagi jutu sees tuli välja, kui üks või teine asi teenilisele väga niimoodi meeldis, siis tuli ikka välja, arve on spetsiaalselt nagu muusikalisi, analüüsime. Omavahel läbi viinud melonid. No ma ei tea, kas on sellest, et lihtsalt igavest igavesti räägi oma tööst. Te ju mõlemad mängisid. Noh, ilmselt juba enne konservatooriumi, aga konservatooriumi ajal ka mitmetes ansamblites, ega ta vist kunagi koos ei ole mänginud ühes ansamblis või on olnud ka sellist juhust Et need on olnud Kui ma nüüd õieti mäletan, kaks korda üks kord oli päris alguses õpinguid alguses, kui ma sattusin Jõgevale alale külla. Jah, jaa, Anu Alo, siis tuli nagu külaline Tallinnast ja me läksime kuskile Jõgeva kõrtsi. Seal oli bände, kus ta oli kunagi mänginud ja siis ta tuli nagu külalisena ja endised bändikaaslased väga rõõmsad teda nähes ja seal oli solfedžoõpetaja selgus pärast. Ja halo mängisin mõned lood ja siis ta ütles, et mine mängi ka ja siis me mängisime ja teine mäng oli, oli siis kus mängisime, koos oli halo 29. sünnipäeva kontsert linnahallis. See oli üks põnev otseses mõttes, ma küll ma mõtlesin, et mikspärast 29, just, aga nüüd tagantjärgi ma saan aru, et et see on kuidagi tähenduslik. Et kui tundus niimoodi, et alu elas nagu lihtsalt kiiremas tempos selle 30 viieaastane, siis mis talle oli antud, elas ta ometi väga-väga pika aja täisväärtuslikku elu ja siis paistab nii, et vastavalt ka siis tema juubelikontsert lükkus natuke varasemale ajale mis võib-olla tavalist toimub siis kas siis 50. aastal kuidagi niimoodi, et niisugune mõttekäik lihtsalt. Nii riigi kui ka käeluu, aga kui see ka ei ole vahel hull. Aga alla kahe päeva. Ka tookord pahade aega. Aidata ja. Haigeid ei. Ei. Ei, me ei lähe kaaluda. Väheda. Kui juttu oli nüüd sellest, et millal ja kui palju te olete aluga koos mänginud, siis minul meenub muide üks juhus, kus me oleme kõik kolmekesi koos noh, võiks öelda olnud ühes ansamblis, kuigi tegelikult pillimehena olid vist tegev ainult sina. Ja see on minu arvates ka väga hea näide selle kohta, kuidas nii sina kui Alo olete mõlemad sellised väga spontaansed lahedad inimesed, kes võivad seltsida noh, mitte ainult muusikutega, aga, aga igasuguste toredate inimestega ja mäletan ühte õhtut, kus me siin raadiomajas olime juhuslikult kolmekesi koos. Üks minu kolleeg, kes töötab siin raadiomajas insenerina, kutsus meid oma sünnipäevale. Jaa, Te olite haloga mõlemad nõus tulema, sest teil ei olnud midagi konkreetset ees just sel õhtul ja sõitsime sinna, noh, seal oli tema perekondlik, selline tutvusring oli juba ees. Ja siis mingil ajal leiti kuskilt tagatoast ka üks üks, noh, akordionit seda vist nimetada ei saa, see oli rohkem selline harmoonika või lõõtspillimoodi asi. Laste lõõtspill, laste lõõtspill ja igal juhul sina võtsid selle kohe julgelt enda kätte ja vist üks tubli pool tundi, kui mitte rohkem, sai seal kogu rahvaga siis lauldud igasuguseid laule ja ja igal juhul kõigil oli väga tore ja, ja see, minu kolleeg on hiljem mulle mitu korda kinnitanud, et see on tema elu kõige toredam sünnipäev, mis tal kunagi olnud. Ja kas me isegi mõnda arulauludel ei laulnud, ma pole kindel, et me ei teinud neist vist laulsime, trügis juba kirjutanud need laulud. Ma arvan küll, et kui ka helilooja ise istus ehitusseltskonnas, siis tuli ka neid laulda. Oskad sa öelda, mis oli Alo meelismuusika või mingeid konkreetseid lugusid, tuleb sulle meelde, mis talle. Mis talle endale meeldis? Muidugi meeldis, aga põder puud, selline bänd, mis on, ju ju loetakse des moekaks. Talle meeldis väga see muusika. Ja siis meil oli üks lugu, mida me mõlemad, aga see lugu oli kuidagimoodi. Ilmselt tähendab meie jaoks ma ei tea, kas täpselt ei mäleta, aga no teda sellepärast, et ma olin juures, kui sündisid Alo jaoks palju selliseid tähendab asju. Seal ta sai tuttavaks saama naisega ja mina. Mina olin siis nagu kõik selle tunnistajaks ja võib-olla siis ühel hetkel, kui olime kuulnud sedasama lugu seda mida esitas ansambel, mäleta Transfer kohvi kallektiis, oli kuidagi niimoodi, et kui me seda lugu kunagi kuulsime, siis siis olime vahel mingisugune seletamatu side kokkulepe et mingi mingi märk, sümbol, see tähendas midagi meie jaoks. Viimasest ajast mäletan seda, et üks muusikastiil, mis alale kohe üldse ei meeldinud, oli see niinimetatud vaibakloppimine. Ja Ta on selle kohta ka avalikkuses paar korda päris teravalt öelnud, mäletan, ta tegi TOP-raadios siin vahepeal ühte saatesarja, kus ta pidi arvustama heliplaate, mis on just äsja ilmunud. Ja seal ühe ansambli kohta, ta ütles kuidagi väga halvustavalt, et oli see vist niimoodi, et vaibakloppimise maaletooja Eestis või midagi sellist ja siis ma mäletan, et isegi TOP raadio, need ülemused tegid talle märkuse, nagu, et ka ei tohi öelda ja seal tuli kompromissi. Aga muidu ta oli ikkagi oma väljenduste selline diplomaatiline, mida tahtsin midagi öelda halvasti, siis ta ütles seda ikkagi läbi lillede. Seda niimoodi otse. Ta oli tegelikult ju minu arvates väga hea muusikakriitik, temas on kaduma läinud või temas jällegi oli kaduma läinud. Minu arvates väga hea muusikakriitik, sellepärast kõik need kommentaarid, mis ta tegi alates juba televisiooni sellest sarjast mis, mis selle nimi iganes oligi, kus ta Vahur Kersnaga sai tuttavaks ja hiljem top-raadios ja Eesti raadios ja igal pool, kus ta on teinud, need on olnud kõik väga sellised. Intelligentsed ja tabavad ja humoorikat ja ja tõesti hea oli kuulata neid tema muusika kommentaar. Ja ta oli väga täpne selles mõttes jah, aga muidugi vaibakloppimine, see oli selline asi, mis teda natukene vist harja punaseks ajas. Kui nüüd rääkida Alost inimesena, ütle, kas sa jääd minuga nõus, selles mõttes, et jällegi tahaks tuua teie kahe vahel sind paralleeli. Noh, ala on sündinud Jõgeval, sina oled sündinud tapal kumbki teist ei ole selline pealinnapoiss ja kas sa arvad, et selline ümbruskond noorpõlve ajal eemal suurlinna melust, et see mingil määral mõjutab ka teie sinu puhul mõjutab tema puhul mõjutas ellusuhtumist hiljem ja kogu sellist olemust. Võib-olla tõesti, aga ikkagi see sisemaailm ja see on selline asi, et see pistan sõltumata kui ta on, siis ta on ja mida ta ei ole, seda ei ole. Ja igalühel erinev ja ütlemata. Seda muidugi tähendab, tähendab mõõtude lõhkuda eriti võib-olla noorest peast kui kaitse nagu nõrgem Tallinna kaitse. Hiljem on seda juba raske teha, aga, aga, aga kokkupuude loodusega mis võib-olla poleks võimalik olnud, Tallinna-lähedane võib-olla see tõesti neid teid pidi, mida ma enam ei oska lahti seletada praegu. Aga kindel on see, et muusika elab meis kõigis ja meie keskel. Mida muud oskan öelda? Eesti Raadio oli alamatiivsenile kui teiseks koduks, siis võib-olla kolmandaks, neljandaks, vähemasti, sest raadio teises stuudios tegi ta üpris tihti tööd ja mõnda aega töötas ta ka meil muusikatoimetuses. Aga Jaak Ojakäär, sina tantsid alad tegelikult juba hoopis varasematest aegadest ja küllap oled olnud ka nii mõnegi laulu sünni juures. L Jaan laulude sünni kohta ma ei julgeks nüüd sõna võtta, aga muidugi me tundsime teda juba ammu enne seda, kui need kuulsad viis laulu sündisid, siis ennem seda laulvat revolutsiooni, sellepärast et kaheksakümnendatel aastatel olid ju mäletatavasti väga populaarsed Tartu muusikapäevad ja ma arvan, et eks seal said ikka omavahel kokku ja tuttavaks nii pillimehed, lauljad kui ka raadio ja ajalehtede toimetajad. Nii et meie tutvus küllalt pikk, aga sellest tutvusest ma julgeks küll öelda, kasvas välja sõprus juba siis nüüd tõesti viimasteks aastateks. Aga toona, kui need Alo Mattiiseni viis laulu Jüri Leesmendi tekstidele Tartus esimest korda ettekandele tulid, ma ei tea, kas keegi üldse nende sünniloost midagi nii väga palju teadis. Võib-olla konkreetselt see ansambel ja solistid, kes pidid neid ette kandma, ülejäänud olid kõik lihtsalt väga põnevil, sellepärast et tala oli ise ka selline salapärane, ta ütles, et no mul on siin noodivihu vahel viis laulu ja loomulikult nii alu kui ka kõik teised. Kui mitte teadsid, siis vähemalt aimasid, et nendel viiel laulul on palju suurem tähendus kui tavaliselt, see võiks nii olla. Aga muidugi see, mis kõik neist viiest laulust hilisemate aastate jooksul välja kasvas, seda ilmselt tookord ei osanud küll keegi ette näha. Kelle poole? Kelle? Tihtipeale sale. Täna raadio teises stuudios ja vahel oli isegi režissööripuldis. Tõepoolest, ta tundis süntesaatoritega hinge ja tundis ka hästi esitajaid ja nendega oli tal hea kontakt. Kui ta mõne laulu kirjutas, siis minu meelest ta teadis, kellele ta seda kirjutab. Ja see esitajate ring siis põhiline võiksin ära nimetada. Loomulikult Ivo Linna siis Henry Laks, siis. Tee koos oma Salistidega. No ja neid soliste on vist võimatu kõiki üles lugeda, kes on Alo laule laulnud, sellepärast et sinna tuleb veel väga eksootilisi nimesid juurde. Ja nagu sa ennem ütlesid, et ta leidis nende kõikidega väga hea kontakti, ma olen ise olnud juures, näiteks kui ta on teinud loo, kus meie kahevõistleja, presidendi lugu, loomulikult, aga näiteks meie kahevõistleja Allar Levandi, Ago Markvardt, sellised spordikuulsused siis, kas see oli vistki fill või üks Kalevi korvpallimeeskonna mustanahaline täiendusjõud laulis ühte tema räpis tema laulu, ütleme nii, see ei olnud nüüd otseselt laulmine, võib olla, aga tähendab, et kõik need õnnestusid kuidagi hästi selles mõttes, et TALO oskas igale ühele vastavalt tema võimetele oskustele kirjutada ja samas ka lindistuse ajal oskas kuidagi seda niimoodi kõike läbi viia, nii et lõpptulemus oli alati arvestatav. Ma ütleks nii kui mitte väga hea, isegi. Aga? Ta. Ta. Eesti muusika biograafilises leksikonis aastast 90. On Alo Mattiiseni kohta kirjutatud järgmist. Sündinud 22. aprillil 1961. aastal Jõgeval helilooja, heliloojate liidu liige, aastast 1988 lõpetas Tallinna riikliku. Konservatooriumi muusikapedagoogika erialal 1984. aastal ja 1988. aastal Eino Tambergi kompositsiooniklassi on aastast 1983 ansambli InB kunstiline juht ja klahvpillimängija. Võitnud loominguvõistlustel auhindu Eesti NSV muusikaline aastapreemia aastatel 1988 ja 1989. Eino Tamberg ja nendele kahele preemiale on siis lisandunud ka 95. aastal veel kolmaski suur tunnustus. Ja see oli Alo ooperi eest mis tuli esiettekandele soolalaos ja üks kolmest lühiooperist mis võitis päris suure populaarsuse. Rahvast oli see ruum täis mitmel õhtul ja vastuvõtt oli väga soe. Jah, aga alustaksime siis teie koostöö algusest, kui nii võiks öelda, sest et kui Alo kompositsiooniklassi astus, siis ta ei olnud enam päris algaja. Ta oli juba konservatooriumis õppinud muusikapedagoogika erialal ja kas on meeles veel see sisseastumiseksam? Minu meelest tal ei olnudki sisseastumiseksamit, kuna ta konservatooriumis õppis siis oli võimalik kompositsiooni õppida fakultatiivselt. Seda Alt alguses tegigi. Nii et tuli ilma eksamiteta sisse ja pärast, kui selgus, et ta on väga andekas ja suuteline ära tegema kogu kompositsiooniprogrammi siis ta sai ka lõpetada heliloojana ilmad oleks heliloojana sisse astunud, aga nüüd selleks ajaks muidugi, kui ta tuli õppima, oli tal juba ühteteist kirjutab, et tal oli vist isegi üks väikelasteooper või lastemuusikal seal Haapsalu jaoks paraku ei kirjutanud seda just esimesel õppeaastal. No igatahes ala oli jah, kuulus nende õpilaste hulka, kes oli ikkagi väga andekas, see selgus üsna kiirelt, aga mitte kõik väga andekad õpilased ei ole mul olnud nii hingele väga lähedased. Ja mitte kõik. Õpilased, kes on hingele väga lähedased olnud, pole olnud väga andekad. Tööd me tegime tunnis muidugi muusika kallal, aga väga palju ajasime lihtsalt juttu ja Ma kuidagi tundsin seda, et me mõtleme noh, lähedased, et meil on teineteise suhtumised vähemalt arusaadavalt mitte alati, samas et loomulikult ja ta huvi maailmas oli päris päris lib noh, eriti kultuuri alal ütleme, kirjanduse suhtes ja kõige muu suhtes ja see oli väga Kas programmi läbivõtmine käis traditsioonilist rada pidi või oli see ala puhul kuidagi teisiti, sest ei ole just tavaline rokkmuusik õpib konservatooriumis kompositsiooni alal olid selleks ajaks juba kirjutatud nii mõnedki laulud ja mõnedki instrumentaalpalad oma ansamblile inspee. Jah muidugi, tema puhul ei olnud ka nii oluline range kinnipidamine õppeprogrammist. Sellepärast et ta õppis valgusest fakultatiivselt, aga samal ajal me tõenäoliselt tegime tõesti läbi kõik, mis oli vaja. Ja selles mahus nagu iga tavaline kompositsioonitudeng peab neid tõsiseid asju kirjutamata kirjutas ja isegi kübeke ehk rohkemgi. Ja mis puutub inspeed, siis see on ju täiesti tõsine ansambel või oli nii, et ma ei saaks neid asju, mida ta inspeega tegi, liigitada justega kergete hulka seal olid väga selgelt loomingulised ülesanded ja üldse alu. Alo puhul oli ju sümpaatne see et kuni lõpuni Tal olulist vahet nii-ütelda tõsise muusika ja kergemuusika vahel ta kergemuusika tegelikult polnud kunagi lihtne, pole kunagi lihtsustatud. Ja see sisaldas Ta tõsises muusikas oli alati ka noh, niisuguste inimlikult vastuvõetavaid ideid, kuigi ideed olid mõnikord päris päris teravad, julged sümfooniat näiteks ja et ta oli selles mõttes väga sümpaatne, sümpaatne loojanatuur. Et ta ei kõikunud mitte kahe pooluse vahel, vaid ta kirjutas tegelikult ühte ja sama muusikat ja kasutad lihtsalt erinevaid vahendeid selleks. Konservatooriumiaegsetest töödest kindlasti mõndagi, mis väärib esiletõstmist. Inspele siis sellised suurfarmid kirjutatud nagu risotooriumaid, roheline muna ja näärmed mis on küllalt humoristlikud ja sarkastiliselt ühelt poolt, aga teisalt ka kompositsioonitehniliselt sisaldavad väga erinevaid võtteid, kuni ooperini välja ja küllalt täiuslikud, keeruliselt kirjutatud. Ja siis suurfarmid, kirjutusmasina, kontsert ja siis oli veel selline instrumentaalteos, nagu ajaga filmiti, mis samuti on väga sügavmõtteline ja võitis seal levipäevadel Tartu muusikapäevadel suure tähelepanu. Need on siis ühelt poolt sellised suurteose taga siis nii-öelda lausa otse tõsisesse saamerisse. Kindlasti kuuluvad siis tema tšellosonaadi aastast 85 siis kantaat segakoorile lähe aastast 87 ja konservatooriumi lõputöö sümfoonia. Kas siia vahele jäi veel midagi olulist? Vist midagi olulist küll mitte, aga tahaks esile tõsta tšellosonaati, sest minu arvates oli see väga hea teos ja. Ta omab eluõigust praegu ja 10 aasta pärast ja veel hiljemgi ja teda võiks võiks sagedamini kuulda olla. See võis olla siis umbes nagu teise kursusetöö Umbes nii, jah, ja kohedena mängiti heade kõla toredasti võeti teda hästi vastu. Nii et ma arvan, et me võiksime siinkohal seda kuulata. Kas võiks meenutada järsku seda loomeprotsessi, kas helilooming tuleb kihki spontaanselt, aga vahel ka läbi valu ja vaevade? Kuidas alal see loomingu protsent kulges? Ei ole kunagi niimoodi, et oleks võimalik loomingu alal töötada noh, päev-päevalt ühesuguse pingega on aegu, kus tehakse vähem tööd või või ka üldse mitte. Aga mul on tunne küll, et alal tuli noh, suhteliselt kergelt tähendab, tal ei olnud vaeva ja muret sellega tema loomingu mahtu täis kirjutada. Aga täiesti selge oli see, et, Tal võttis aega mõne idee küpsemine ja ja ta ei tahtnud midagi kirjutada, ilma et oleks teadnud, mida ta tahab. Seal olid omad muredamad vaevad. Aga need jäid kuidagi töö taha ja. Ja nad ei paistnud kunagi muusikast välja. Alo lõputöö sümfoonia on küllaltki traagiline dramaatiline teos. Ja Mul on selline tunne, et tal on mingil määral eeskujuks olnud ka inspee. Endine juht Erkki-Sven Tüür ja kuskilt ulatuvad need juured ka Arvo Pärdi, nii et see on üks selline liin. Eesti muusikas. Ma ei tea, kas teadlikult või alateadlikult, aga lihtsalt selle ajastu tunnusjoon nagu kass ala kunagi kompositsioonitundides ka oma lemmikheliloojatest rääkis. Heliloojatest oli palju juttu, aga noh, ei olnud just juttu sellest, keda ta parajasti momendid rohkem või vähem armastab. Targates üldse palju erinevat muusikat ja samal ajal tal ei olnud minu meelest iidoleid eriti. Ei kerges ega tõsises muusikas. Et selle teeotsani jõudis ta nagu ise Jaa tähendab, ta kirjutas EMA sümfoonia, mitte traditsioonilises vormis, eks ole, ta ei tahtnud korrata neid vanuganoneid. Ja ta leidis mingisuguse uue tee ja loomulikult noh, see ei olnud tema, ent avastus ta ju oli avali kõrvadega kuulamas kõike, mis maailmas juhtus. Ta valis sellest endale sobiva ja selleks hetkeks sobiva. Nii et aga see on küllaltki tõsine teos noore autori kohta ja küllaltki kompaktne. Ja minu meelest see on õnnestunud teos ja mis numbrialasel hästi sai näputööna lõputööna ta ei saanud mitte ainult selle eest. Tähendab, me lõpueksamil hindasime tema üldse viimase perioodi loomingut. See oli päris kena ja ilus kontsert heliloojate majas päris rohkearvulise publiku osavõtul ja ja peale seda ütelda kava esitust oli ka väga palju sõnavõtte. Tal on meil tavaliselt loomingu eksamid, olid niisugused, et, et ka kuulajad, kaasõpilased, teised pedagoogid peale eksamikomisjoni võisid oma mõtteid avaldada. Ja see vastuvõtt oli erakordselt soe. Millel on nagu pöördas? Tõsisemate väljendusvahendite juurde tagasi mõtlen ooperliku vormi juurde. Ja selline mõnus huumor läbib tegelikult väga paljusid ala teoseid, et kas ta ainete dispuuti ka oma õpetajale veel tuli näitama või sündis juba täiesti iseseisvate, küsis arvamust vähemasti. Mis oli ka täiesti iseseisev töö ja ma usun, et enamik häid heliloojaid saab küpseks, nii et tõesti see näitamise vajadus noh, langeb üldse ära, tavalised muusika on ju niisugune asi, mis nõuab headeteganud aparatuuri, nüüd kui sa näitad poolfabrikaate, siis selles oli peaaegu jälgegi sellest, mis lõpuks tuleb ja kui lõpuks midagi tuleb noh, siis on valmis teos ja lihtsalt, et inimesed kogunevad kontserdile ja avaldavad tõesti oma arvamust. Aga see on siis juba nii tagantjärgi arvamus, nii, ja kuidas see tagantjärgi arvamus oleks selle ooperi kohta? Mulle ta väga meeldis. Mulle ta meeldis selle tõttu, et ühest küljest ta oli niisugune teravalt satiiriline ta oli õieti vaidlus ooperiga. Tähendab kirjutades ooperit, eitas ta manu ooperit, traditsioone, ta tegi seda vaimukalt, ta tegi seda hästi ja ta tegi seda väga täpses vormis. Viimase nädala ajakirjanduses on alast juttu olnud kui teravate nurkadega ja satiirilise heliloojast ja sellega kahtlematult oli täitsa loomulikult. Aga minu meelest Alo kõige suurem voorus oli see, et ta tundeskaala nii inimesena kui ka heliloojana oli väga lai. See algas sügavast õrnusest ja lõppes tõesti terava satiiviga. Ja minu jaoks olid küll mõlemad poolused olulised ja tegelikult oli vist minu jaoks olulisem veel see õrnem pool, sellepärast et olla noh, viimasel aastakümnel satiiriline. See on nagu moes. Aga ma hindasin alot väga selle tõttu, et ta julges olla õrn. Ta julges olla ilus siis, kui see ei olnud. Ja tõepoolest, tema loomingus on väga palju selliseid hümni like momente või lauludest selliseid ülevate akordidega lahendusi, mis nagu lähevad hinge või see on nagu tema heliloomingu üks selline iseloomulik võtte või, või ma ei oskagi öelda, et võtta ja see tuleb loomulikult hinge sügavusest, aga see on iseloomulik kalale. Ja mitte ainult hümnelikke, vaid tal oli väga intiimseid intiimseid, tundehetki mitte ainult lauludes, vaid ka süntesaatori muusikas. Alo ja julges alati olla tema ise, ta julges ütelda seda, mida ta mõtles. Ja ta julges. Teha seda, mida ta teha tahtis. Ta oli inimene, kes oli teel. Ta ei leppinud sellega, mis ta oli teinud ja tal oli vaja minna sealt edasi, ta ei tahtnud korrata ja ta leidis tee edasi. See oli suur vaev seda leida. Ja ta läks edasi ja ta oli noh, viimasel aastal edasi minemas. Teelolek ja samal ajal iseendaks jäämine. See oli see, mis mind väga rõõmustas, tema puhul ma ei teagi, heliloojad, kes ehk nii suure rahvahulga armastus oleks võitnud ja ikkagi tema hingesoojus, tema suhtumine oma lähedastesse oma kodukohta Vanematesse. Venke mõõda võib-olla. Enne.