Tänane saade on kunagisest Martna valla komsomoli algorganisatsiooni sekretär-ist Oskar sepast. Leitud taskuraamatu ühel leheküljel on mitmed nimed ja aadressid. Nende hulgas on, ta oskab sepp matma pannud oma nimed, kirjutasid Läänemaa komsomoliaktivistid Arnold Kruusi taskuraamatusse viiendal mail 1941. aastal, kui nad olid koos Haapsalu linnas. Peidetud taskuraamat on aidanud tänasesse päeva tuua mälestused Arnold Kruusi, Heino Irma ja Eduard Rannamäe lühikesest, kuid võitlusrohkest elust. Kas need nimetatud poisid pärast viiendat maid enam kokku saidki, pole teada. Üks on aga kindel. Meie tänase saate kangelase, Oskar seppa saatus viis neid olnud Kruusiga veel kokku. Meie otsingute tulemusena on nüüd teada, et Oskar Sepp, nagu Arnold kruuski viidi hukkamisele petiaidast ja nende mõlemi kohta on arhiivis lühike teade. Pärnu politseiprefektuuri otsusest hukatud esimesena. Augusti 1941. aastal. Miks viidi Pärnusse-Peti, aita Martnast pärit poiss Oskar Sepp? Sellest tänases saates kõnelda tahamegi. Alustaksime aga sellest kurikuulsast kohast Pärnus. Meie eelnevates saadetes on ühel või teisel põhjusel petiaidast juttu olnud. Aga ühtegi inimest, kes seal ise oleks viibinud, polnud me kohanud seda kuni viimase komandeeringu, nii kus juhus, meid Linda Reimanni ka kokku viis. Tema isa oli kommunist. Siit edasi jätkab Linda Reiman. Mu isa võeti kinni, pandi ühte majasse ja ega seal nädal siia ei antud, tegime kodus süüa ja läksin süüa viima ja pisteti mind, viidi meid jala ja küll autoga ja igatemoodi, siis viidi peti aitäh. Ja seal me siis olime. Mina olin kolm kuud, käisime kartult koormas, jah. Anti mingisugust süüa ka unes nägin ainult leiba ja muud mul unenägudes ei tulnud siis ette ja päev oli kõht tühi, aga päeva suutis veel välja kannatada, aga õhtu ja siis seal oli karussell. Ja siis mind lasti täpselt samamoodi välja, nagu ma tulin. Ei ole üht ülekuulamist mul ei ole olnud, aga isa. Isa istus aste kinni. Aga kuidas sa pead tööd üldse välja nägi? Mina ei oska teil rohkem midagi aidata, seestpoolt, ma nägin teda, seal olid suured sambad, olid selle sees sammaste vahel me seal olime. Noh, rõõm oli kohe täitsa suur, puupüsti täis, nii et me olime külg külje vastu, kui me igal olime ja mustlased olid teises ääres ja meil on teises mehedaida esimesel korrusel. Aga mida noor tüdruk matustes, kui ta sealt uksest sisse läks, aga ta nägite lõppude lõpuks, missugust ruumide lähetaja pole seal, ei osanud mõelda midagi, ei osanud mõelda, rohkem midagi, kuid tapetakse, siis tapetakse ja olin kõigiga ükskõik, mis tehakse. Juudid olid rohkem hädas sellepärast et nemad teadsid, et nemad lähevad. Aga ma teadsin, et mul siit midagi ei ole, kahjuks ootas oma saatust. Kas oli palju neid, keda enam tagasi ei tulnud, pärast ülekuulamist näiteks? Vaata pilti aidast? Ma ei tea, sellepärast et sealt ülekuulamisel nagu ei geency kuigi palju. Ja kui läksid, siis läksid ära ja kadusid, jah. Ja kes läksid, aga neid ülekuulamisel nagu ennem ei käinudki. Aga kas te teadsite, kes öösel Rolloriidi, kuhu nad viidi siis tagasi tulnud vihm ei teanud. Teadsime veel, kuhu viidi, seal peeti aidas, hukati palju noori mehi, nende hauad on praegu teadmata ega ei tea, olid seal läheduses kuskil püssipaugud, sellest mina jäin, mitte midagi sellest, me ei tea, me ei tohtinud isegi aknast välja vaadata. Kes aknas, üks naine vaatas aknast välja, lasti kohe maha. Niisugused olid siis Lyndon Reimanni mälestused-Peti aidast. Meie küsimusele, kas ta Arnold Kruusi või Oskar sepa tundis, saime eitava vastuse. Naisvangidel ei olevat mingisugust sidet olnud mees vangidega. Isegi oma isast ei teadnud Linda vangisoleku ajal midagi. Niisiis, mingem oma otsingutega edasi Martnasse Oskar sepa kodukohta. Seal oli Oskar veel paljudel meeles. Küsitlesime Oskari omaaegseid naabritüdrukuid Herta õunapuud ja Magda lehte. Juba väikesest peast ikka hakkasime koos mängima naabri naabriga ja naabrid missugune Oskari kodu oli liit, nad jõukad, olnud jõukad, väga viletsast, isegi nendel oli siin üks väikene kauplus ja see seegi läks haamri alla ja ja niimoodi oksjoni pean müüdi kõik kaupluse praamil maa ja ei nihukud, need surid kõik siin peale selle ära. Su ainuke laps isaemal oli ja sellepärast siis on väga raske ka neile üle elada ja see, kus Temasid koolis käis oli ainukene suitsutare, mis mis oli siin järgi veel pisikese tattninaga petroolilambiga küünlaga ja suits tuli kõik sisse. Seal tema õppis. Teie toona poolita tema naabritüdruk või kuidas öelda küll, jah. Niimoodi küll polite ühevanused. Ja tema oli paar aastat noorem tüdruku pilgu läbi, kuidas ta tundes, no me olime, mina olin 18, temal vist 16, noh, mis seal siis veel oli, vaikne tasane poiss, oli, jah ja korralik, oli hea iga digipüüdlik ja edasipüüdlike iga tubli poiss, mille järgi te seda korralikust hindate, õppis korralikult ja ulakust ei käinud jah, ikka nagu nagu ikka, korralik poiss. Noorukese ajalehte ja tutvustas üldse raamatuid ja selgitas vara inimestel, kes seal koos käisid ja nii et külaelanikele jah, külaelanikele jah. Peeti lugu temast õieti. Tubli poiss. Niisugune poiss oli Oskar naabritüdrukute pilgu läbi. Leidsime üles ka ühe koolivenna. Nüüd Tallinnas elava Herman Tammela. Ma ei mäleta teda võib-olla esimesest klassist, ta tuli aasta hiljem minust kooli. Aga juba kolmandast neljandast mammel. Ta oli vaikne, rahulik pois, teiste hulgas oli paistnud. Noh, kui räägime õppeedukusest. Siis ta oli üks andekamaid poisse oma klassis. Oli niisugune värk Martna koolis või sellel öelda putkastev kool. Et kaks klassi õppisid ühes ruumis, tähendab, esimene, teine, kolmas, neljas ja viies, kuues, nii et nii et ma siis edasi sai kolm aastat koos pida. Seda võib öelda, et Oskar näiteks ta ei olnud kangesti sirutama püsti, nii kui võib-olla üldse, ta oli tagasihoidlik poiss ja sellepärast võib-olla ta ei tõstnud iga kord kätt, kui õpetaja küsis. Meil oli niisugune komme, et pead käed tõstma, kui sa vastu seriaal. Ta jäänudki seda kätt, aga kui õpetaja küsis isegi sel juhul võib-olla kontrolli, mõtlesid, miks ta käsi maas on, küsisid, et miks siis sisse. Oskar ei tea rikka tavast õieti Ta lihtsalt ei tõstnud kätt. Teie tahtnud olla edev nagu eeldaks. Aga kõik õppeained. Väga hea peale. Tal oli alati juturaamat. Koolis kaasus. Muide, meil oli niisugune komme kools, et joonistamisest andis õpetaja leitaal hiljem abielludes viitma. Ja tema luges meile Tootsi jutte ette. Õudsel Lutsu teoseid ju Talle omale meeldisid, need meile ka meeldis, sel ajal, kui meie joonistasime, sellel tema luges. Aga noh, eks need said läbi lõpuks, ja siis me hakkasime ise raamatuda hankima. Tol ajal olid Minul meeldis, koolil oli väike raamatukogu, veel meeldis näiteks indiaanlaste winning, too suur, esimene, teine, kolmas, ja eks see noh, nii palju, kui seal kooli raamatukogus oli. No ega ehk siis kollast kirjandust lehesaba siia Kaiu tuligi. Noh, lõikasime välja see, kes käest kätte Teie ja minal Oskari käest laienes. Andsin Oskar neid lugeda ja palju meilboks või enamuses niisama kokku pandud lapata. Me teame, et koos Oskar Sepagastusite kommunistliku noorsooühingusse. Kas te mäletate seda päeva? Seda päeva ei olnudki. Sellepärast ei saa seda mäletada. Meil oli miilitsavolinik, ta oli ühtlasi valla partorg tol ajal või parteiorganisaator, kuidas ta nimetati, klaas tema siis hakkas noori organiseerima ja oma ümber ja koos me käisime juba septembrikuust. Nii et tegelikult nüüd seda päeva, milles me komsomoli astusime ei olnudki. Siis me tegime komsomoli tööd juba ennem kui meil piletid käes olid. Oskar sepa on kõik inimesed seal hammustanud, et ta oli hästi vaikne ja väga tagasihoidlik. Miks tema oli ka esimeste hulgas, kes nüüd astus kommunistlikuks nooreks. Eks nii paljudki vaesed poisid piid tol ajal tagasihoidlikud olema. Ega seal ei olnud kuskil trügida, kui sul püksipõlved välja paistsid või sealt võib-olla isegi see tagasihoidlikuks. Vaesest perekonnast, siis ei ole kikilipsu mehega ju võistelda kuskil ja aga kui palju tal nüüd, miks ta pärast hiljem siis välja paistma hakkas? Kirjandas ta luges juba enne pöörduma, et võib-olla sel ajal ei olnud, ma tean, et meie kätte juhtunud ega ei satu ütleme nõukogude kirjandust enne juunipööret 40, aga hiljem seda sattus kätte meile küll ja ja et ta oli kirjandusega harjunud, seda lugemust hakkas ka seda lugema ja eks sealt need õied ja tõeterad siis, eks ta sellepärast hakkaski. Te olite ikka ju tegelikult väga noored mehed, veel 17 18. Noh Tjaagu meesteks ennast veel pidanud, aga tol ajal, eks noorus läkski kõigepealt kaas. Egas ma oma isa keskiiaad sõnu kuulnud, sellepärast et maja ütleme seal Joll kuud, eks ole. Tee parem töö, käib koosolekutel, lainetaks mooduli vaest poolest päevastki ära minna, aga tol oli üksiktalupidamine ja töö tuli teha. Sügis oli septembris veel viljakoristamine, kartulivõtmine, mul vaja koosoleku minna poolest päevast töö jääb tegemata, kus sai seal Jelgudessessaa? Paljude koosolekuid pidasid ja mis te seal rääkisite, kuidas üldse need koosolekud tol ajal välja nägid? Arutlesime tollel palavaid päeva probleemi, mis tol ajal oli suu lahti kuuls, mis Klaassen rääkis ja eks siis lugesime ja tuli jälle rahvale edasi seda viia. Mis kõige rohkem. No ikka need küsimuste ja vastuste õhtut. Need tõmbusid rahvast kokku, no kas nii palju küsimuste-vastuste, aga ikka siiski tahtsid meiega vaielda. Need, kes meie vastu need tahtsid, vaielda, ega nad ei tungi iga kord nii palju tantsu pärast kokku. Lõpus oli tants küll tihtipeale tantsija ära, sellepärast et juba öö tuli peale, ei olnud enam Ederoomikuni tantsida. Küsimus vaidluste värk läks nii kaugele, et et peaaegu tuli külla ühe-kaheni, vaidlesime, millesse enam tantsid. Läksimegi laiali, ilma tantsima. Kuule pruudid, kas teie voolavai hoidsid rikastega labaste poole nõeks tol ajal ikka iti vistrike arst. Ikka köige Abruut Tabrikale mehelemin, eks tol ajal veel kindlat, noh ja teadmised olid JK pruutidele ka ikka veel väiksed, ega need ei saa süüdistada selle pärast. Njaa Martna vallas torkab silma see, et esimesed kommunistlikud noored olid ainult poisid, tüdrukuid ei olnud. Teie olite Martna vallas esimene komsorg ja pärast oli siis 41. aastal. Need vähesed kuud, mis enne sõda jäid, oli Oskar Sepp Martna vallas komsomol. Jah ta oli vist detsembrist kuni surm parimat poissi valida. Teie läksite doktoristide kursusele, sellepärast tee komsorgi koht vabaks. No mina olin veel tollel komsorg nii-öelda ühiskondlikus korras, algusi on Sepposkaga palgaline, tööd oli vaja teha, noori oli vaja organiseerida ja juba oli vaja ühte kindlat inimest, kes ikka hommikust õhtuni tegeleb sellega, mitte peale tööd. Nagu me alguses tegime, ei tol ajal paremat poissi võtta. Niisiis, üheksast Martna valla kommunistlikust noorest peeti konsorgi koha peale kõige sobivamaks Oskar sepa. Ja missuguseid tänapäeva mõistes organisaator võimed, tollaaegsed, lihtsad maapoisid omada võisidki, olid neil ju enamasti vaesed, kodud, vähese haridusega vanemad. Nii oli enamikul ka Oskar sepal. Teie Zinaida männi kasvatasite Oskar sepa seltsis elasime, ühine pere oli, oli väga hea poiss. Kui ta koolis käis. Haruldasele õppisi. Ta oli abivalmis, sõnakuulelik oli aru haruldane laps oli ikka sellepärast, et ega ta muidu mandurtada sekretäriks, ta oligi hea õpilane. Kas mäletate, kuidas kommunistlikuks nooreks vastus, kas ta rääkis sellest kodus ka midagi? Ja ema oli sellega nõus, aga isa oli sellega vastu, ütled noh, et sa saad ikka leiba puidu ka, et pead sa just sinna sinna minema, aga aga siiski, nad olid sellega nõus, olid jah. Ei ta selle vastu ei olnud ühtilt. Et ta läks sinna, kui ta nüüd kommunistlikuks nooreks hakkas sekretäriks, saia. Kas oli ta siis vähem kodus ka ja oli näha, et ta tegi aktiivselt siin ja noortega tööd? Jah, Ta käis, liikus ühte lugu siin ja isa ütles ikka. Et sul läheb ikka nende paberite peal ja sellega tööd, aga, aga no kui sul on tarvis, et ega sellepärast meie tüli tegemata Komsomoliorganisatsiooni kuulumine tõi loomulikult kaasa uued ülesanded ja kohustused aga jäidki alles oma kodused tööd ja kohused ema isa vastu. Vaevalt jõuti kõige selle uuega harjuda, kui algas sõda. Kas ta võttis nendest lahingutest kraažin Kasari jõel osa või kas ta oli seal ka? Ei teda Põldi siis enam kui need lahingud olid seal neid veidi juba ennem ära. Siinkohal saab kahe konsorgi edasine elude ühesuguseks. Nagu Arnold kruuski arreteeriti, Oskar Sepp oma kaitsepoolt oma kodus päris sõja esimestel nädalatel. Oskar seppa vangistamist kuupäev oli meeles endisel naabril Herta õunapuul. 12. juuli oli, ma tean, selle õhtu olised valge lindiga mehed ja käsitöö ja viisid ja Oskar ära viidi, nüüd kas teil oli selge kohe, miks ta ära viidi või kommunistlik noor muutvad uute teinud midagi ei olnud halba? Vabandust, mitte keegi, kedagi vihavaenlaseks võin eemale pidada ja ei, ei, ei ole lihtsalt, et oli kommunistlik noor. Tol päeval, kui me Martnas käisime võttisti näida männi kartuleid seal kartulivaol istudes meenutas kida üks vähestest Oskari lähedastest oma tädipoega. Oleme ennegi seda saatesarja tehes pisaraid näinud. Nii ka seekord. 40 aastat nagu polekski vahepeal olnud. Nähes, kui palju valu teeb inimesele nende aegade meenutamine, on vahel piinlik kogu aeg päridaja küsida. Seekord olekski võib-olla küsimata jäänud Oskari arreteerimise üksikasjad, kui mitte Zinaida männi poleks järsku sellest ise rääkima hakanud. Õhtul tulid sinna tuppa ja, ja ütlesid, et et relvad siia ja vane koe riidesse, tal oli teises kleidis, aga teised sokid ei leidnud ühtegi. Kas ta nüüd läks siis selle? Aga kingad olid voodi ääre all, hingad torkas kohe jalga ja läks välja ja tuli tagasi, ütles, et need pressivad nii hirmsasti peale, et peab relv olema. Tal oli relv, aga see relv oli hoopis aidaa katusse sees? Jah, linase riide see oli ja ja oli seal, aga üks vana relv oli seal, selle ta võttis ja ja viisis nende kätte üks vanaaegne oli niukene. Ja, ja sellega nad siis läksid sibutkaste maisusi seal puukuuris, kus need seal kinni olid. Ja ma teisel päeval läksin siis tal pintsaku järel viimete pluusi väel, läksin teisipäeva siin, nüüd viidi sealt Pärnusse ja ema viidi ka siis vangi ja kui ema lahti lasti, siis ta käis küsimust, kus ta poeg on. Isa käis tal leiba viimas ja siis leiba vastu ei võetud. Kus ta poeg on, ta ütles, et ma lastud. Mis nad siis süüks panid? Noh, et ta on punane. Muud süütal pole midagi. Lapsel süvidon, kohana oli, oskas. Kas ta oli siis 17 või 18 või selle ümber tooli? Ja ema ütles niimoodi, et Oscarile Lähme metsa, et ma olen sulle seltsiks seal. Ta ütles, et et ei, ma ei julge minna, ühtigid. Et võib-olla tuleb kaua olla ja surena nälgida. Sa ikka mulle tuua toitu. Ema ütles ikka, et ma tulen suga kelkisid ei ta ei läinud. Et ma olen kindel omadused, las tapavad mind. Ja ei läinud ühtegi. Võib-olla metsale oleks elus olnud. Kas ema isa selgitasid välja, kuhu ta maeti või ei ei ole midagi sellest? Ei tea, kuhu need on maetud, on siis lahti neid palju maha kuskohas haudunud? Niisiis elas üks noormees. Kui ta elu teeb, oleks seitsmeteistkümne aastaselt katkenud, ehk oleks ta praegu kõigile teada ja tuntud. Ehk kes meist tahaks surra nii noorelt elu nägemata, midagi suuremat saavutamata. Ja kangelastega Oskar Sepp meie mõistes ei sooritanud. Aga kui arutleda, nii, oli peres poeg, kes hukkus sellepärast, et oli vallas noortejuhiks. Kas mitte need noored, kes tänasel päeval käivad muretult kooliteel ei peaks siiski seda austusega meenutama olema toeks nende vanemate kurbusele? Tõsi, rohkem kui 10 aastat tagasi. Martna kooli pioneerimalev taotles Oskar sepa nime. Meie pioneerid taotlesid kunagi tema nime oma pioneerimalevale. Ja siis asusid kirjavahetusega Pärnu rajooni ajalehe toimetusega kuid sealt saime eitava vastuse, et midagi ei tea temast andmeid. Niisiis meil ei olnud ka kusagilt rohkem tema töö ja tegevuse kohta leida ja siis jäimegi niimoodi ainult koduste materjalidega lankide midagi ei olnud tema tööst ja tegevusest. Aeg, millest Martna kaheksa klassilise kooli ajaloo õpetaja Helgi Reiles rääkis jäi 60.-te aastate teise poolde. Siis elas veel Oskari ema, olid ehk alles mõningad noormehele kuulunud esemedki andmeid Oskar sepast oleks tol ajal rohkem leidnud ja saanud, kui nüüd ajasime telefoni teel juttu tolleaegse malevanõukogu esimehega. Ja kõlama jäi mõte, et pioneerid oleksid hea meelega Oskar sepast andmeid kogunud. Kui kooli poleks teatatud, et võtke mõne tuntuma kangelase nimi. Oskar sepast olevat teada liiga vähe. Olinit tookord see lugu nii või naa on raske praegu öelda. Selle väljaselgitamine nõuaks uut saadet. Tänaseni on väike Martna kool ilma nimi kangelaseta. Oskar sepa foto seisab stendil teiste fotode seas. Kas teie arvates Oskar Sepp, tema lühike elu ja see, mida ta uue korra heaks tegi? Kas ta vääriks seda näiteks pioneeriorganisatsioon kannaks Oskar sepa nime Martnas. Kas pioneerid seal Martnas töötavad nii hästi, et nad väärivad Oskar seppanimi? Vaat nii, muuseas kysimus hüljes.