Täna ennelõunal avati Tallinnas rahvusvaheline konverents pärimuskultuur muutuvas maailmas ja selle konverentsi tööd juhib Eesti rahvusliku folkloorinõukogu esinaine proua Ingrid Rüütel. Mõni sõna, proua Rüütel, palun sellest konverentsist, miks see on kokku kutsutud, miks just Tallinnas ja mis on selle eesmärk? No eesmärgiks on käsitleda pärimuskultuuri ja tänapäeva folklooriliikumisega seotud nii teoreetilisi kui praktilisi aspekte ja samuti vahetada ja levitada positiivseid kogemusi oma kultuuripärandi uurimisel, hoidmisel. Ja selles valdkonnas on eri rahvastel eri maadel nii ühiseid kui ka erinevaid meetodeid ja lähenemisviise ja. Me otsime koos vastust küsimusele, kuidas siis tänapäeva muutuvas globaliseeruvas kultuurikontekstis hoida ja arendada nii autentselt kui ka sekundaarsed traditsiooni ja samuti säilitada paikkondliku kultuurilist eripära. Kust te meie igapäevaelus kõige tugevamini märkate ja tajute seda, et popkultuuri ja massikultuur tungib peale ja oma pärimuslikultuur on sunnitud taganema? No võib-olla üks kõige kõige mõjukam selline valdkond on kindlasti meedia ütleme näiteks televisioonis eriti me peaaegu ei kohta oma pärimuskultuuri küll aga globaalset massikultuuri. Ja noh, kui vaatame ka näiteks no kasvõi neid kalendrikombeid siis ka koolides ja meedia propageerib selliseid uusi ameerika tähtpäevi ja, ja üha vähem räägitakse üha kommerstlikumaks, muutuvad meie oma vanad traditsioonilised tähtpäevad. Kui ma näiteks pereemana pakun õhtul perele kodus hiina köögist toodud toitu ja jätan kõrvale kaerakile ja tangupudru, kas ma olen sellega reetnud, rahvuslikud traditsioonid? Oh, see uusi asju tuleb alati juurde. Küsimus on selles, et me siiski peaksime, mis on meie pärimuskultuur? Toitustamine muutub kogu aeg, aga kas peab just kindlasti kaerakilest sööma, võib-olla me sööme näiteks hoopiski kohupiimakorpi või midagi muud, igaüks valib endale sellest vanast, mis meeldib või kui palju söödi vanasti palju rohkem, näiteks ütleme igasuguseid vilju ja, ja, ja näiteks kaunvilju ja kõike sellist võiksime meie tänapäevast kööki küll enam täiendada, aga võib-olla veel veel olulisem on, on see vaimne pool? Just see, kuidas me paneme oma lastele nimesid ja, ja missuguseid tähtpäevi tähistame missuguseid häid kogemusi, kas naaber või, või kaugematest maadest oleks võimalik Eestisse uuesti üle võtta, et pärimust kultuuri pisutki rohkem elustada. No näiteks leedulased on vastu võtnud oma pärimuskultuuriseaduse ja nad on sellega tõsiselt tegelnud ja nad on selle seaduse abil on võimalik oma kultuuri märksa rohkem väärtustada ja kaitsta. Aga meil sellist seadust ei ole ja ei ole ka rahvakultuuriseadust veel ja on tegelikult ei ole kellegi kohustus üldse sellega tegeleda, on rohkem missiooni asi, milline omavalitsusjuht või, või ka poliitik seda soosib ja seda toetav, milline mitte. Et see on üks asi, mis meil tuleks paika panna. Aga kas Eestist on tuua ka häid näiteid, niisuguseid kogemusi, mida me võiksime teistele konverentsist osavõtjatele maadele jagada? Kahtlemata no kõigepealt on meil paar ilusat paikkonda, kus meil on ikkagi vana pärimus veel järjepidevas traditsioonis säilinud nagu Setumaa ja Kihnu saar, need on väga unikaalsed paigad ja ja selle kultuuri vastu on maailmas suur huvi, aga teiselt poolt kaasa meie sekundaarne taaselustatud traditsioon, meie folkloorifestivalid on väga kõrgelt hinnatud maailmas. Sellest kõigest siis räägitakse, et täna ja homme Tallinnas peoleo hotellis, kes on külalised. Külalisi on Soomest, Leedust, Ungarist, Suurbritanniast, keda ma nüüd veel nimetanud Eestist muidugi kõigepealt Udmurtiast. Lisaks konverentsitööle on õhtul kultuuriprogramm mõlemal õhtul. Mõlemal õhtul esinevad Eesti pärimuskultuuri auhinna laureaadid. Näiteks täna esineb Ants Tauli Belerist Tuulepill Valgamaalt ja rahvakunstiansambel leigareid Tallinnast. Ja homme esinevad siis Lahemaa Rahva muusikud Viivi Vooranna juhtimisel Lääne-Virumaalt ja Pärnumaa Audru fotori hoiuspuu ja seri ostsipagi juhtimisel. Ja ma siiralt loodan, et sellest kahepäevasest ajurünnakust on kasu, et kõigepealt Eestis, aga ka kõikides teistes osa võtvates maades pärimuskultuur popkultuurile ja massikultuurile alla ei anna. Aitäh intervjuu eest, proua Ingrid Rüütel.