Härra laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning rahva teenrid hakkavad võtma kokku lõppeva nädala sündmusi ja täna oleme täies koosseisus. Peeter Kaldre ETV-st, Neeme Korv Postimehes diab Lauri Hussar vikerraadiost. Ja loomulikult räägime täna Ukrainast, kuidas on Eesti olnud Ukraina sündmustega pildil ja kas me peaks ka oma julgeoleku pärast mures olema, räägime ka valitsuse vahetusest, uuest võimalikust peaministrikandidaadist ja tema aastatetagusest tegevusest. Ning ma pean küll, head kolleegid teile ütlema, et kogu oma kuueteistaastase ajakirjanikukarjääri jooksul ei ole. Ei olnud mul sellist hetke nagu sellel nädalal, kus ma ei ole enam uudisvoos suutnud kõike hoomata, sellepärast uudiseid on tulnud uksest ja aknast. Ja, ja ühel hetkel seda kõike on niivõrd palju onlain meedias ja, ja kõikvõimalikke teisi meediakanaleid jälgides lihtsalt seda kõike on ühel hetkel juba nii palju, et seda ei ole võimalik enam enam ka ajakirjanikuna hoomata, et, et siin on tõenäoliselt väga palju põhjuseid, et ühelt poolt see, et, et ka siseriiklikult on toimumas väga olulised protsessid, aga loomulikult, et Ukraina teema ja, ja ma pakun välja, et selle üks põhjus, miks me oleme uudistest üle uputatud, on ka käivitatud täiemahuline propagandasõda millelaadset. Me ei ole mitte kunagi varem näinud. Vaata, sina räägid, sinu karjäär on 16 aastat ajakirjanikuna, minul, kirjuta sinna 30 34 aasta kanti. Ja, ja tõepoolest korda kaks jah, et et ega mina ei mäleta ka sellist aega, kus ütleme, tavaline Eesti inimene oleks niivõrd palju tundnud huvi välispoliitika ja mujal maailmas toimuva vastu. No viimati oli võib-olla selline hästi eksalteeritud, õhk on siis, kui oli need kurikuulsad 80.-te lõpu ja 90.-te alguse aastat, kui oli kaalukausil Eesti taasiseseisvumine. Aga nüüd ma olen mitmel puhul juhtunud sellistes seltskondades kus täiesti tavalised inimesed, seal 50 kuuekümneaastased, mehed-naised omavahel. No ma ei tea, ütleme, seal ujulas saunas ei aruta mitte selle üle, et kellel on podagra ja kellel hammas valuta vaid põhiline jutuaine on see, et mis sellest Ukrainast küll saab. Et mis meist saab, mis saab kogu maailmas. Ja on inimesi, kes ütlevad, et, et ma olen kaotanud nädalaga kaalust kaks kilo või et ma ei saa öösiti magada, et ma mõtlen ainult selle asja peale, et seal sellist olukorda ikka annab mäletada, kus, kus nagu kõige tavaline tavalisem Eesti inimene väga ärevalt jälgib maailmas toimuvat. Jah, need uudised, mis siin võib-olla et eelmisest reedest nagu väga teravalt kiiresti eskaleeruma hakkasid, on sõna otseses mõttes nagu füüsiliselt puudutanud inimesi ja ka mina olen seda seda näinud ja kuulnud ja tunnetanud. Ja mis puutub sellesse info putusse, siis tõepoolest, et kui omal ajal oli niimoodi, et, et ma ei tea, minu, see karjääri pikkus, kui juba siin ütlemiseks läks siis 21 aastat jah. Et kui omal ajal oli siiski niimoodi, et rahvusvahelised kanalid ja usaldusväärsed kanalid nii-öelda kontrollisid infot mitmest allikast, siis nüüd on neid kanaleid lihtsalt niivõrd palju, põhimõtteliselt iga inimene võib olla kanal läbi sotsiaalmeedia ja, ja väga raske on leida tõepoolest selle selle sees istudes ahmid sisse kõike ja pärast mõtled, mis on usaldusväärne ja mis ei ole. Ja mis on muidugi põhjus, miks eestlased niivõrd ärevalt Ukraina sündmusi jälgivad, on ju see, et see, mis toimub praegu Krimmi ümber, et see ju meenutab väga elavalt väga markantsemalt, mõnikord isegi vaata et nagu üks-üheselt seda, mis on meiega tehtud 40. aastal. See meenutab veel väga paljusid muidki asju, et kui siin hakkame ajaloost paralleele tooma, siis siis kahjuks see seep, paralleel loomulikult meie 40. aastaga. On on õigustatud, aga samal ajal ka Natsi-Saksamaaga paralleel, ehk siis Tšehhoslovakkia võtame ka anšlussi, näite, kus, mis on väga sarnane, noh, meil ei ole veel õnneks praegu ette näidata selle Ukraina puhul seda Klaimizzi konflikti või intsidenti, kus siis 30 30. augustil 39. aastal Saksa sõdurid, kes olid Poola vormidesse riietanud, võtsid üle ühe Poola raadiojaama ja andsid sealt sellise natsidevastase saateid, intresse, mis mis käidi välja ettekäändena tungida Poolasse, et õnneks sellist sellist intsidenti ei ole veel ette näidata, aga, aga kui nüüd vaadata ka ka mitmete analüütikute seisukohti, siis nad leiavad, et et ka selline stsenaarium on võimalik. Praegu on veel kogu see Ukraina konflikt piirdunud terava vastasseisuga verevalamiseks riikidevaheliseks verevalamiseks ei ole läinud, aga aga see on tõesti ainult tikutõmbamise kaugusel. Nii et siin kindlasti neid ajaloolisi paralleele võib tuua ja mõneti ma tooksin ühe paralleeli veel sisse, mille üle me võiksime siinkohal arutleda, et ma lugesin kolleeg Krister Paris ja kirjutas selle kohta, et pealkiri oli seal küll mu meelest päris ebaõnnestunud, et me ise justkui kutsusime venelased Krimmi ehk siis ehk siis läänemaailm ise kutsus venelased Krimmi pärast seda, kui Kosovo iseseisvuse osas otsustati Kosovo iseseisvus toetada, siis anti justkui venelastele sarnastes kohtades, kus kus rahvas justkui tahaks iseotsustamise viisil vahetada poolt või vahetada riiki või, või kehtestada iseseisvus, et siis anti venelastele sellega justkui kaardid, et ma, ma väga ei tahaks selle seisukohaga nõustuda, sellepärast et et Venemaa hoolimata sellest, mida tehti Kosovo puhul, oleks käitunud ikkagi täpselt nii, nagu ta õigeks peab, sellepärast et oleks leidnud lihtsalt selle varasema õigustuse ajaloost või oma suurriiklikest huvidest. Nojah, kui parafraseerida ühte ühte karmi vene vanasõna, et nad ei tasu ikka nagu öeldakse, näpumütsi võrrelda omavahel. Et Kosovo ja Krimm ja ka Kosovo ja Lõuna-Osseetia ja Abhaasia ja need on kaks täiesti eriooperit, et Kosovot ei tahetud vägisi liita ühegi suure riigiga. Kosovo tahtis lihtsalt iseseisvuda, Kosovo tahtis lahti saada selles genotsiidis, mida serblased seal toimetasid ja, ja, ja see on mõistetav, et lääneriigid tulid, tulid sinna appi. Et selles mõttes näiteks Krimmi juhtum on hoopis midagi muud, et siin tahetakse vägisi üks teise riigi territooriumist traageldada kolmanda riigi külge, et seda Kosovos tegelikult ei olnud või see võrdlus on minu meelest pehmelt öeldes kummaline. Ja pigem on ikka õigus, õigus, minu meelest hõreldasin nagu Sudeedimaa ka või, või, või siis mul on kogu aeg veendunud, nii nagu omal ajal Gruusia puhul seesama Jaan Jenseni karikatuur, kus siis Hitler neelab seda Tšehhoslovakkia kujulist kooki ja siis vaatavad pealt seda Prantsusmaa ja Inglismaa juhid, kes ütlevad, et noh, see on täitmatu poiss, las ta neelab selle koogi siis äkki ta ei tunne huvi meie toidukappide vastu. Jätku Krimm tahaks iseseisvuda, see oleks nagu nagu teine küsimus, eks ole, et kuna seda rida edasi ajama, siis me võiksime öelda ka seda, et Šotimaal toimuv referendum, kus nad tahavad siis ülejäänud Suurbritanniast eraldada, et et võib-olla maailma üldsus ei luba ka sellel juhtuda, et äkki ka see annab Venemaale mingisuguse ajendi või ettekäände või kataloog kataloog oleks just me ei saa asja absurdi piiril viia. Aga ma tulen veel korra selle propagandasõja juurde tagasi, sellepärast et, et noh, see on, see on see, millega ka meie siin oleme seoses Ukraina konfliktiga kõige rohkem ka maailmas pildis olnud ja, ja noh, see on ka see, mis tõenäoliselt praegu meid kõige rohkem kõige rohkem puudutab väga mitmel erineval põhjusel, aga, aga, aga kui me võrdleme ka näiteks Lääne telekanalite ja oma käsitlust Ukrainast, siis siis me, me võime küll öelda, et vene telekanalite osas meenuvad ajad kusagil 30 aastat tagasi, kuskil aastal 1984 tehti tõenäoliselt selliselt viimati Venemaal televisiooni. Aga, aga toona ei olnud selliseid vahendeid, loeti lihtsalt tekst ette ja kui oli pildimaterjal, siis kaeti ka sellega, aga, aga täna on ikkagi tehnoloogia nii palju edasi arenenud ja, ja kogu see tehnoloogia, mis on meedias viimase paarikümne aasta jooksul kasutusele võetud, see on ka rakendatud nende propagandistlik eesmärkide käsutusse kasutusse ja ma pean ütlema, et siin on küll nagu märkimisväärne märkimisväärselt hea töö, aga samal ajal noh, see selle võraga, see valemi muutub veelgi mõjuvamaksja veelgi suuremaks, et siin neid üksikuid näiteid välja tuua on mõttetu, lihtsalt. Ma ei, nii palju, kui ma olen vene telekanalid vaadanud, ma ei ole näinud seal kaadreid nendest väga hästi riietunud Krimmi omakaitseväelastest kes tegelikult ju esindavad vene sõjaväelasi seal Krimmis ja kelle kohta Putin ütleb, et neid ei ole seal, et neid kaadreid ei ole siiamaani veel vene televisiooni sattunud ja muuseas, viimastel andmetel väidetavalt siis on juba Krimmis ligi 30000 Vene sõjaväelast. Ma ma millegipärast ei ole nõus selle selle suure imetlusega, mis ka ka meie ajakirjanduses meie teoreetikute poolt on, on puhkenud seoses Vene propaganda ja vene eriteenistuste efektiivsusega. Hüva, ma olen nõus sellega, et vene propaganda on olnud väga võimas, väga osav, aga ta on olnud väga osav siseriiklikult, ehk siis kõik see, mis on siseriiklikuks tarbimiseks paisatud seal väga hästi. See on ju ühele valijagrupile, see on ühtse Venemaa ja Putini valijale väga selgelt suunatud tavalisele venelasele, tavalisele venelasele, aga valdavalt ikkagi nendele, kes valivad, valivad enamust, valivad neid juhte. Aga see ei ole ju ka midagi uut, meenutame Tšetšeenia sõja ajal oli täpselt samamoodi ega ju, tavaline vene inimene ei saanud aru, mis seal Tsetseenias toimub, kujutate täpselt samamoodi Iseseisvus lasi terroristidena Vene vägesid vabastajatena ega neid massimõrvu, mida vene sõdurid seal korda panid, seda ju vene televaataja ei näinud. Aga mis, mis ma tahan öelda, on see, et et väljapoole ehk ütleme, läänemaailmale on Vene propaganda mõjunud nende jaoks, kuidas diplomaatide lemmikväljend on kontraproduktiivsed. Ehk siis see vale on olnud niivõrd ilmselge, niivõrd läbinähtav, tähendab et isegi sinisilmsed lääneeurooplased on, on, on hakanud aru saama, et mis tegelikult toimub ja, ja kõik need väit, mida Venemaa välispoliitika ja Lavrov on toonud isegi ameeriklastel oli vist 10 punkti, mis nad niimoodi hoobilt ümber lükkasid, mis on, on vene propaganda poolt esitatud? See on, see on punkt üks, mis, mis on hea. Et seal läbi nähtud ja punkt kaks. Niivõrd räige tegutsemine välispoliitikas on jällegi, ma nimetan lääneeurooplase sinisilmselt, eks on natukenegi avanud võib-olla nende nende silmi. Venemaa välispoliitika tegelik, kõige eesmärkide ja selle olemuse ees me teame, et kõik need viimased aastad, ükskõik mida vene välispoliitika ette võttis, kasvõi seal Süüria sanktsioonide takistamine töötamine lääneriikide ja nii edasi. Meie partner, meie partneril oma arusaamised asjast, et no las ta ajab oma asja, eks ole, niimoodi. Aga see, mis praegu ta on ikka Ukrainas korraldanud, see on minu arust ikka sõnaselgelt ka äratanud, et Euroopa Liidu, no kas te kujutaksite ette, et veel paar aastat tagasi oleks Euroopa Liidu tippkohtumise võetud vastu selline jõuline avaldus, selline sanktsioonidega ähvardada ähvardamine nagu nüüd Brüsselis kaks päeva tagasi tehti? Et see on lausa pretsedenditu? Aga tegelikult oleks pidanud juba pärast Gruusia sõda. Aga tegelikult oleks, loomulikult, oleks pidanud ärkamine võttis aega, siis mis ta siis oli meil kuus aastat, eks ole? Jah, aga, aga mis sa nüüd arvad, et ka, kui ütleme, olukord õnnestub seal kuidagi stabiliseerida ja, ja see Krimm jääb selliseks häguseks alaks, et kas siis nagu see nii-öelda ärganud Euroopa hakkab siis ka edaspidi nii-öelda sellisel ärganud kombel tegutsema või siis kaetakse vaikselt kaleviga ja nii-öelda patsutatakse mängitakse seda liivakasti mängu edasi kookeanimadi. No eks see kõik oleneb sellest, et mis sellest Krimmist saab, ma millegipärast arvan, et see Krimm jääb hämaraks alaks. Kuueteistkümnendal märtsil toimuv referendum, kõik märgid viitavad sellele, et otsustatakse Venemaaga ühineda ja ühinetakse ja hästi kiiresti ühinetakse. Ma ei tea, kas meie, meie kuulajad vaatasid eile seda, seda, seda kummalist kummalist juhtumit, mis oli, kui isehakanud Krimmi parlamendi delegatsioon käis Venemaa parlamendiliikmetel külas ja see oli, kunagi jooksis Soome televisioonist minu selline nooruspõlve hea headele seal mapis show kus siis nukud mängisid, et igasuguseid totraid tegelasi. Et noh, see, mis ma eile nägin seal televiisoris CK üllatas map'id sõuga ikka mitmekordselt. Rääkimata Benny Hilli show, eks ole. Seinovski oli seal peadega punases pintsakus, eks olemas, tervitas palavalt krimi krimidelegaate ja sisuliselt tervitas ta juba uue Vene Föderatsiooni koostisosa esindust. Eks ole. Et no teha tule taevas appi. Jah, et ma tuleks korra veel selle selle propaganda juurde tagasi, et, et samas Peeter, et tegelikult ikkagi seesama Vene siseriiklik propaganda, see, selle ulatus, tõusja massiivsus ja, ja seal ikka tegelikult selline mõnes mõttes ikka täiesti enneolematu tase ja muuseas, see ulatub ju ka tegelikult serva pidi sellesse uude meediasse. Et siin Henrik Roonemaa kirjutas Postimees reedel päris eilses lehes päris päris huvitava ja mõtlemapaneva loo sellest, kuidas ühe vene ärimehed, tuur, huvid on loonud selle. Ühe ühe teatud nii-öelda justkui krüpteeritud äppi ja justkui tegelikult maailmas tekibki nagu tavakasutajal küsimus, et kas ta siis usaldab oma andmed siis jänkide päritolu nii-öelda sotsiaalmeediasse või, või siis või noh, vene päritolu sotsiaalmeediasse, mis, mis kokkuvõttes tähendab midagi sellise digitaalse võidurelvastumise taolist ta nüüd otseselt ei viita, et neid keegi veel kuskil nagu kasutab. Aga fakt on, see kõiki asju on võimalik kuidagi kuidagi ära kasutada. No mina juhiks selle propagandasõja puhul siiski tähelepanu veel ka sellele, et et see on ikka väga hästi korraldatud koos vene eriteenistuste ja vene meedia ja just suurte meediakanalite vahele. Kui me vaatame kas või seda Urmas Paeti ja Catherine Ashtoni telefonikõnet, mis jõudis läbi RKT või täpsemalt öeldes siis Youtube'i riputatuna läbi Roshete tei avalikkuse ette, siis see oli tõenäoliselt väga selgelt koordineeritud tegevus väga selgelt ühe eesmärgiga, et tuua välja see versioon. Urmas Paeti sõnul on justkui need snaipreid olnud endise opositsiooni praeguse Ukraina koalitsiooni poolel, kusjuures Urmas Paet tegi tegelikult viite ühele inimesele, kellelt ta kuulis sarnast väidet või olete kust, mis ei mis ei mis ei ole tänaseks ka kinnitust leidnud ja, ja see maidani emaks kutsutud Olga Bogo muulad, son ka selle on selle väite ise ümber lükanud. Et aga, aga see, kui tihedalt Vene eriteenistused praegu vene meediakanalite propagandatööstusega koostööd teevad, et see on muljet Avaldab tuleks vist täpsustada, et et Vene meediakanalid ei tee mitte luureteenistusega koostööd, vaid Vene luureteenistused on andnud meediale vastava korralduse käituda niimoodi esitada selliseid selliseid käsitlusi, nagu nad esitavad, et et koostöö on ikka selline asi, mis toimub võrdsete partnerite vahel. Okei, aga tulles nüüd veel korra selle telefonikõne juurde, siis see telefonikõne on, on mõneti tekitanud ka küsimuse, et kas Eestis on midagi valesti, kas, kas me oleme kõik teinud selleks, et meie kõnesid ei saaks pealt kuulata. Ja kuivõrd-kuivõrd tõenäoline on selle pealtkuulamine või nende kõnede pealtkuulamine siin siin Eestis ega meil ei ole mingisugust selgust, aga ma ma pakuks välja oma versiooni, arvestades seda, et ma olen käinud neuroopas, olen käinud nendes asutustes kus siis tegutseb Gefriini Ashton ja kus, kus ka veel tegutseb Siim Kallas, et see on siis Parle moonihoone Euroopa Komisjoni peamaja Brüsselis ja kõik asepresidendid töötavad seal 12. korrusel ja, ja kui nüüd seal ringi kõndida ja vaadata, milline on see turvalisuse aste ja kui ma käin Eesti välisministeeriumis, kus NATO liikmesriigi puhul on turvalisuse aste kordades kõrgem välisministeeriumi hoone on jaotatud tsoonideks, eks on, on tehtud mitmeid erinevaid erineva turvalisusastmega tsoone ja mõnesse tsooni ei ole üldse kõrvalistel isikutel võimalike sisse minna, seda seoses riigisaladusega ja nii edasi. Ja kuidas on lähenetud kõigele sellele siis Euroopa puhul? Ma ma näen seda, et, et eeldus on, et et kõik on avalik turvakontroll, loomulikult on, jälgitakse mingisuguseid selliseid põhiprintsiipe, aga, aga mitte midagi sellist, nagu me näeme näiteks Eesti välisministeeriumi puhul, et see on märkimisväärne erinevus. Kui nüüd hakata mõtlema, et kustpoolt on pealt kuulatud, et ma ei välistaks Pealt on kuulatud Euroopa Liidu välisteenistuse poole pealt ehk siis sinna on kuidagi ligi pääsetud ja sealtkaudu on seda kõnet pealtkuulatud. Ja kui nüüd lähtuda ka sellest, et keda on huvitav on pealt kuulata, siis kindlasti Gefriini Ashtonit on huvitavam pealt kuulata sellepärast et, et Euroopa Liidu välispoliitika kõrgejuhina on tal oluliselt tihedamad kontaktid kõigi Euroopa Liidu liikmesriikidega, seega on ka kasulikum teda pealt kuulata. Südamest juba üpris selgelt vihjatud, et pealtkuulamine toimub mitte Eesti poole pealt või Eesti poolt Eestist vaid, vaid pigem ikkagi sealt Ashton Ashtoni poole pealt, et see on vist nagu enam-vähem juba nagu, nagu, nagu kindel sõnum. Aga, aga mis on, nagu selle selle asja juures on keskpärane see, et noh, see on, tegelikult peaks olema see ju teada ka meie välisministrile, et selline võimalus on olemas, et sellist asja kuulatakse pealt. Et siis võiks natukene tagasi hoida oma arvamust kuulujuttude levitamisele oma arvamuste avaldamisega, et ei, ei, ei oleks pidanud Ashtonil seda võib-olla niimoodi lahtise lahtise tekstiga lahtes torusse ütlema, et et levivad versioonid nagu, nagu oleksid, eks ole nad snaipreid hoopiski olnud uute uute võimude käsutuses. Et natukene suud koomal hoida, natukene diplomaatilisem olla. Urmas Paet on väga kogenud välisminister ja, ja võiks nagu võiks nagu seda seda teada. No kui ma kuulasin seda salvestust täispikkuses, siis mulle tundus küll, et et Urmas Paet nagu väga usaldas oma oma vestluspartnerit, aga aga ma ei tea, kas ma ei tea, kas mina küll mujal ei ole kindlasti, nii kogenud välispoliitika vaatleja kumu lauda istub reedel, aga, aga mina ei tea, kas, kas ma niimoodi ütleks, mulle tundus, et pigem nagu võib-olla see see, see tõlgendus ja siis selle sellepärast hilisem nagu töötlemine ja tükeldamine ja pealkirjastamine nagu vastavalt. Ma mõtlen siin see, mida lauljanna viitas, et toimus süsteemselt teatud teatud teatud süsteemi alusele. Pigem see nagu võib-olla nagu, nagu veel rõhutas, võimendas seda seda tunnet, et tegelikult ju peab ju partnerite vahel usaldus olema. Ma juhiks tähelepanu siiski veel ühele nüansile, mida, mida Venemaa ja siin nädal aega tagasi ja, ja ka pisut vähem kui nädal aega tagasi üritas teha, ehk siis ta üritas surve alla seada ka mingi osa NATO liitlastest ehk siis tehes lahinglaskmisi Kaliningradis. See on vist, mis meil on need idapiiri ääres, looda ringkond, eks ole, looda, ringkonnaväed olid liikvele aetud, ka nemad viisid läbi õppusi ja ja, ja, ja tekitada sellist ebakindlust ja, ja anda ka sõnum NATOle. Et juhul kui te, kui te tegutsete või kui ta Ukraina osas mingeid liigutusi teete, siis on meil võimekust ka mujal tegutseda, et seda sõnumit üritate edasi anda ja ja ma pean ütlema, et Urmas Reinsalu kaitseministrina suutis siin kiiresti reageerida, kui ta ütles USA-le, et et kas te saaksite meile hävitajaid juurde anda ja ma saan aru, et USA nagu siin seekord ei kõhelnud hetkegi, et sõnum jõudis kiiresti pärale ja kuigi me võime rääkida Urmas Reinsalu rääkis sellest ka siin, ma ei mäleta, vist kaks ja pool kuud tagasi, eks ole. Et siis. Hävitajate kaks transpordilennukit olid naksti kohal. Teisalt, ma tahaksin juhtida tähelepanu siiski ühele olulisele nüansile. Lääne eriteenistuste nõrkus viimasel ajal on, On muljetavaldav. Nimelt ajakirjanduses arutletakse rahvusvahelises ajakirjanduses arutletakse ka selle üle, et miks ei suutnud lääne eriteenistused läbi hammustada seda, seda Krimmi minekut, miks nad andsid vale hinnang, olgu seoses seoses Krimmi sündmustega ja ei suutnud seda seda ette ennustada, see on omamoodi muidugi huvitav, et mõneti me võime öelda, et jah, USA luureteenistus on väga tõsiselt pihta saanud seoses NSA juhtumiga WikiLeaksi on kõvasti USA võimekust kahandanud ja, ja kui me vaatame, et kelle heaks praegu need mehed või kelle kaitse all need mehed tegutsevad ehk siis Julian Assange ja streeriks nõudena Edward Edward, Edward Snowden siis noh, võtame nüüd ikkagi nagu mingil määral härral otsast kinni ja vaatame, et kustpoolt need on initseeritud, et jah USA ei ole tegutsenud nendes küsimustes kõige demokraatlikumad, kuulates Pealt oma liitlaste kõnesid, sealhulgas ka näiteks Angela Merkeli telefonikõnesid. Seda tuleb tunnistada, aga samal ajal, kui me vaatame nüüd lääne ühiskonna eriteenistuste teed, siis see jätab ikka tõsiselt soovida. Aga siin võib ju sind musta huumori korras sulle lisada, et Vladimir Putin on üks Nobeli rahupreemia kandidaate väidetavalt, eks ju. Et tänu sellele tänu sellele nii-öelda tiivale, millega on sirutanud Snowdeni kohale näiteks, eks ju. Aga, aga põhimõtteliselt põhimõtteliselt loomulikult, et seda ju minu meelest sai ka siin selles samas saates räägitud, et et ühel hetkel nagu küsitakse, kus te, kus te olite ja kus te olete, kui, kui nagu midagi sellist juhtub, aga aga tundub, et et, et noh, läänepoolses maailmas, kus ju vabadust ja isikuvabadusi ja kõike hinnatakse väga kõrgelt ekse sellist asja on, on ikkagi lahendamata suuresti ikkagi see, see noh, mida, mida teha nüüd selle, selle uute kommunikatsioonivahendite ja samal ajal inimeste privaatsusega ja privaatsus, turvalisus. Kuskil tuleb tehase kompromiss. See on jah, naljakas, et isegi isegi Eestis on ju olnud ju päris palju analüütikuid, kes on juba aastaid rääkinud, et kui Venemaa tahab midagi Ukraina suunal ette võtta, Ukrainat tihedamalt oma loo otsa siduda, siis on Krimm see koht kus, kus asi läbi läbi viiakse ja. Mul juhtus hiljuti käteks Tom kantsi, viimane viimane raamat. Tundub, et see on siis teatavasti või oli õigemini Ameerika selline bestsellerikirjanik, kes pani selliseid poliitilisi Fryllreid kokku. Ja see oli mees, kes oma raamatus näiteks siis ennustas ka 11. septembri toimumist, ennustas oma ilukirjanduslikult, eks ole, ennustas ette Gruusia sõda ja selles viimases viimases raamatus, mis ilmus, esimene raamat, mis ilmus postuumselt pärast oma surma seal ta kirjeldab väga värvikalt seda, kuidas, kuidas Venemaa võtab, võtab Krimmi ette ja kõik langeb peaaegu sajaprotsendiliselt kokku, mis praegu tegelikult seal Krimmis toimub. Nüanssina veel, see, et seda raamatut, mis ei ole veel eesti keeles ilmunud, tasub kindlasti lugeda, sest seal on ka sees need leheküljed, kus esimene esimesena tegelikult Venemaa võtab ette NATO liikmesriigi Eesti kus toimub väga vinge Põlva lahing. Ja situatsioon lahendatakse siis sellega, et jälle tulevad ameeriklased ja peksavad siit minema. Aga noh, selles mõttes on jah, et et terve mõistusega inimesed juba juba ammu ju viitasid sellele, et Krimm on aus ja miks Ameerika luure sellega hakkama saanud või miks sellest, õigemini pole järeldusi tehtud sõnumitega. Kui ma ei eksi, siis Allan Roosilehe lause, kus Eestisse kutsuti Rambo siin korra majja lõi, aga kui kui veel korra snaipritest ainult lühidalt, et et kui nüüd siin on väga palju erinevaid versioone snaipritest kõlanud, siis riigikogu liige Mailis Reps on, on seda teemat avanud ja ta on öelnud, et et raada juures tulistamistes, kui tulistati kummikuulidega olid just miilitsajõud need, kes tulistasid kummikuulide, aga tulistamine oli sageli pahatahtlikke ja tulistati kummikuulidega, on näiteks ka silmadesse, mis, mis toona on ja see on leidnud kinnitamist. Nüüd nende hukkunutega juhtumite puhul, mida on ligi sadakond, on on viiteid tõesti sellele, et on tulistatud ühtemoodi, aga kinnitas selle kohta, et kes täpselt on lasknud, ei ole seda kindlasti hakatakse uurima aga veel Ukraina nagu hakkamasaamisest rääkima. Nii ma tahan endast teha, asja öelda, ma ei tea, kas teil jäi silma, aga minule jäi silma, ühel päeval oli väga huvitav artikkel semiootik kui poliitiku Mihhail Lotmani sulest. Osa nendest snaiprite omavahelisest telefonivestlusest on ju ka lekkinud. Avalikkusesse ja Dacis analüüsis nende keelekasutust Mihhail Lotman, et, et keelekasutuse järgi saab enam-vähem paika panna, kustkohast on snaiprid pärit ja tema järeldus oli see, et nad ei ole ukrainlased. Kuigi ka Ukrainast oskavad suurepäraselt vene keelt. Nad ei ole ka Ukrainas elavad venelased. Ja ta analüüsis täiesti täht tähe kaupa, koe või häälduse kaupatajad, et kuidas see, kuidas asi eristub. Ja, ja minu meelest oli järelduse, et tegemist on Lõuna-Venemaalt pärit inimestega. Snaipritest on avalikkuse ette jõudnud ka pildid ja on näidatud relvi, millega nad on tulistanud ja väidetavalt on inglise päritolu relvad, mida siin Ida-Euroopas on ainult Vene eriteenistustel, nii et siit võib ka mingisuguseid võimalikke järeldusi hakata tegema. Aga veel Ukrainast rääkides siis Ukraina uus peaminister Arseni Jatsenjuk on minu hinnangul praegu väga hästi hakkama saanud. Ta on, ta on olnud jõuliselt vähemalt nii palju, kui tal see võimalik on olnud asunud tegutsema, sõnum selle kohta, et Ukraina saab oma assotsiatsioonileppe Euroopa Liiduga Ukrainas saab oma 15 miljardit laenuna, et et need on, need on märkimisväärsed edusammud. Noh, neid probleeme endal tõenäoliselt iga päev aina juurde tulemas, aga praegu mulle tundub, et Arseni Jatsenjuk-il on, on mandaat tegutsemiseks ülemraada poolt antud. Aga kuidas te nüüd, selle valguses hindate siin ühe Tallinna munitsipaalpoliitiku Edgar Savisaare hinnangut selle kohta, et, et seesama Ukraina uus valitsus ülemraada poolt kinnitatuna ei ole? Siin. Kas me peame seda kuidagi hindama? Seda absurdsusest KUI legitiimsuse seisukohalt võib-olla välja. Aga mõtlesin, et tegemist on absurdse väitega, et nagu me siin enne saadet arutasime, et huvitav, kas Krimmi parlament on sel juhul legitiimne siis ja kas, kas sel juhul on ka rahvahääletuse tulemus, mis toimub püssitorude ees legitiimne, kui kui ei ole legitiimne see, kui valitsus on kinnitanud teise riigi parlament ehk siis ülemraada Et mina küll ei tahaks võtta siin mingisugused teise riigi konstitutsioonikohtu rolli, et hinnata, hinnata nagu riigiõiguslikult seda, seda legitiimsust, mis ma ei tea, see on ju mis peaks olema nagu ilmselge, aga, aga noh, ma ei tea, ma tuleks ikka veel korra tagasi selle sellesama ukraina juurde, aga jätsin njuki juurde, et ja kui meenutada oranži revolutsiooni järgset järgset Ukrainat ja võib-olla siis ka oranzi revolutsiooni ennast, et Ukrainas on siiski ju ju toimunud demokraatlikud valimised, eks ju, mis on siis ju kokkuvõttes selle legitiimsuse alus. Aga sellist noh tegelikult ju sellist siiamaani, et see on ju tore nüüd, et Jatsenjuk tõesti tegutseb ja paistab, et ta tõesti tegutseb, eks ju. Aga aga samal ajal on ta olnud olnud ka varem nii-öelda ajuasjadega seotud ja ja ikkagi ikkagi ta on olnud üsna sarnane nagu paljude teiste Ukraina poliitikutega, kes on olnud väga sellised, et nii-öelda osanud viia läbi hästi kampaaniaid olnud sihuksed, loosunglikud kandideeris ka 2009. aastal presidendivalimistel ja, ja ikkagi aga samal ajal sellist sellist nagu Ukraina nagu, nagu noh, ülesehitamist selliseks mõistlikult toimivaks riigiks tegelikult seda ju seda ju tegelikult ei ole olnud ja, ja minu meelest ka lääs, kui tal on ikkagi edaspidi edaspidi hakkab nagu tegutsema selles Ukraina liinis peaks ikkagi peaks ikkagi vaatama, et et nagu Lääne ja nende hulgas ka meie tugi oleks tõepoolest sellele sellele riigil olemas, sest muidu see asi langeb tagasi sellesse aega. Muuseas, ka selle Jatsenjuk suust on kunagi mingisugustel aastaid tagasi kõlanud väide, et et noh, näed, kuidas Putini Venemaa korra majja pannud, eks. Tolles tollases mingis valimiskontekstis ja nii edasi ja nii edasi, aga siiski Noh, inimesed ju muutuvad ja me ei tea ju kunagi, mis on nende tegelikult seisukohad olnud, meenutagem meie armast presidenti Arnold Rüütlit ja tema tegutsemist Eesti NSV ajal ja pärast oli ta väga suurepärane Eesti vabariigi president, eks ole. Aga kui sa ütlesid, et Jatsenjuk ei ole nagu midagi nagu korda saatnud, siis meenutagem, et kui vähe on olnud aega, see on kuskil poolteist nädalat küsimus. No ma tean, et ma hakkasin selle esmaspäeva välisilma kokku panema siis eelmisel reedel ja ma keskendusin Ukrainale, sest Ukrainas oli täielik patiseis, eks ole, see, mis toimus seal Maidanil ja nii edasi ja ühe päevaga muutus olukord täielikult. Ei olnud juttu enam Ukrainast ega sellest, kas Janukovitš on diktaator, mitte Janukovitši põgenenud. Ukraina kriis oli sisuliselt lahendanud ja peale oli tulnud robinal, umbes päevaga oli tulnud, et Venemaa agressioon Krimmis, eks ole. Nii et sisuliselt nukid on poolteist nädalat heal juhul olnud üldse aega midagi teha, nii et me ei saa nagu hinnangud selles mõttes anda. Aga see, Ta noh, sellise poliitikuna ja ukrainanäona väga hästi on esinenud, seda näitas kasvõi sedasama Euroopa Liidu tippkohtumine, kus kus jätsi nukk oli täielik staar. Kes keda kõik käsitöö, Merkelit ja kõik käisid juba juba juba kätlemiseks, hoolimata sellest, ta alles oli võimule saanud. Nojah, eks, eks ju ongi see, et peab keegi olema, peabki olema, kellele loota, aga nüüd Ukraina nägusid, kellele justkui nagu on loodetud, on siin ka ju varem olnud pärast pärast erinevaid valimisi ja, ja kaane. Neid nägusid ma ainult veel väga lühidalt puudutan Ukraina teemat, küsiks teilt niimoodi, kas see lääne surve, mida me nüüd viimastel päevadel oleme näinud ja jumal tänatud, et oleme näinud? Kas surve säilib arvestades, et meil on siin jätkuvalt õhus küsimus, et sõltuvus Vene gaasist problemaatika on lahendamata, Venemaa on seda gaasi teemat juba hakanud vaikselt torkima on ähvardanud katkestada Ukrainaga gaasitarned, võib-olla ka Euroopa suunal võib midagi hakata juhtuma peale selle siin hea näide sõjarelvastuse hange Prantsusmaalt Mistral-tüüpi või laevade näol, Prantsusmaa kaitseminister vist jah, ei öelnud otsesõnu siin veel paar päeva tagasi, et meie nüüd katkestama selle hankega seoses kõik kõik tegevused. Et see koostöö on Venemaaga nii mitmel tasandil läbipõimunud ja nüüd kõikide nende ahelate läbiraiumine, et kas see, kas see on võimalik ja et kas, kas Euroopa ja USA on selleks võimeline. No vot, see on huvitav küsimus loomulikult ja see ongi see põhiline küsimus, minu meelest ma ei mäleta, kas oli, kas oli Poola või Ungari välisminister, kes eile Narvas kui olid koos võssagradi ja balti riikide välisministrid, ütles, et tegelikult see väide, et Euroopa on täielikult sõltuvus Vene Vene Vene toorainest, et, et see ei vasta tõele. Et kui ma ei eksi, oli see Ungari vist ütles niimoodi või kujulise Poola nüüd eksid. Et tegelikult jah, et, et on Vene gaas olemas, aga kui on hädavajadus käes, siis saadakse hakkama ka oma energiaallikatega vabalt, et see, see nagu on rohkem nagu selline selline müüdi moodi asi. Et see on üks asi, et et Euroopa liit ka need Krimmi küsimuses ei õigustaks seda nime, mille lõppeval nädalal andis talle erukindral Ants Laaneots, tegemist on ind patentide klubiga. Et nad ikkagi suudavad midagi midagi ette võtta, aga teine asi on see, et, et kas need sellised sanktsioonidega ähvardamise, et ja ka majandussidemete võimalik katkestamine poliitilise läbikäimise katkestamine, kas kuidagi avaldab mõju Putini plaanile, Krimm ikkagi endale endaga liita, ma kardan, et mitte. Et see asi tundub ikkagi olevat otsustatud pikemas perspektiivis, minu hinnangul on tegemist enesetapjalik sammuga. Aga noh, jäägu see minu hinnanguks lühemas perspektiivis loomulikult Putin või võib sellega võita ja võita, nagu ta ilmselt ise arvab, elades oma mulli sees nagu Angela Merkel ütles, et et selle sammuga ta nüüd näitab läänele kätte, et kes on mees, kes on tegija, et ei ole siin midagi, et siin mingisugune ühepooluseline maailma ameeriklaste eesotsas tegutseb, et me oleme ka tegijad ja ta tahab ilmse krimmivõtmisega seda tõestada, aga see on minu arust lühinägelik. Pikemas perspektiivis on see endale jalga tulistamine. Vaat ma ütleks veel lühidalt, et tähendab Ukraina, Venemaa silmis peakski jääma selliseks ebastabiilseks nagu, nagu gaasiventiiliks, kui nii-öelda Euroopa saab midagi midagi teha ja kindlasti saab teha, et Ukrainas stabiliseerida ja nii-öelda normaalseks normaalsemaks riigiks, muutes kõike seda teha. Nii hakkame rääkima Eesti sisepoliitikast, meil on aega parasjagu, et siin natukene nendest tendentsidest arengutest rääkida ja ja kõik, kes Eesti poliitikat on jälginud, on tähele pannud siis et Andrus Ansip on Kadriorgu oma tagasiastumispalve ära viinud ja otsitakse. No mitte ei otsita uus peaministrikandidaat, vähemalt reformierakonnal lisaks on leitud ja, ja nüüd arutatakse ka koalitsioonikõnelustega ja raadio vahendusel, kuulsime siis Reformierakonna tuntavalt. Esimene eelistus on hakata läbi rääkima sotsiaaldemokraatliku erakonnaga ja ilma igasuguste põhjendusteta lükatakse vaikselt kõrvale Isamaa ja Res Publica liit ja, ja see on minu arvates kummaline, sellepärast et siin oli vahepeal arutluse all ka see, et kui suure pauguga Isamaa ja Res Publica Liit sellest koalitsioonist välja visatakse või millega siis see koalitsiooni koostöö lõpetatakse, aga selgub, et lihtsalt lausega, et me nüüd alustame pigem koalitsioonikõnelusi sotsiaaldemokraatliku erakonnaga kui IRL-iga. Jah, omamoodi huvitav, omamoodi huvitav lähenemine, täiesti ootamatu ka Eesti poliitikas pole veel niimoodi asjad aset leidnud. Ei no selge muidugi jah, et poliitikutele ja poliitikaga tegelevatele ajakirjanikele on nagu selge, mis, miks see põhjus on, miks IRL-is tahetakse lahti saada ja ükskõik kellega siis ühte heita? Aga tõepoolest, et noh, meil on demokraatlik riik ja meil on kõrgema riigivõimu kandja teatavasti rahvas. Et kui selliseid väga otsustavaid lüket tehakse kõige kõrgemal võimutasandil, et siis no ma ei tea, minu arust ollakse nagu inimestele võlgu kui ühe seletuse, et miks siis nii tehakse. Et miks on nõndanimetatud usalduslimiit siis nüüd läbi, et miks, miks on vaja minna siis kokku ja alustada läbirääkimise sotsidega, kes kõige vihasemat Reformierakonna kritiseerijat viimastel aastatel. Et see, see põhjendus võiksime tulla või õigemini oleks võinud ammu tulema enne, kui need koalitsioonikõnelused, mis muide praegu peaksid just just toimuma. Et see põhjendus on jobu. Kui me vaatame rahvusring, Allingu küsitlus, mille on läbi viinud EMOR ja mis jõudis eile Aktuaalse kaamera vahendusel avalikkusele, et mis käsitleb võimalikke koalitsioone ja inimeste toetust nendele koalitsioonidele, siis sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Reformierakonna koalitsioon on saanud ainult 13 protsenti toetust 500 küsitletu seas, samal ajal vormierakonna ja IRL-i koalitsioon on saanud 25 protsenti toetust ja on kõige populaarsem, teisel kohal on reformi ära on IRL-i ja sotsiaaldemokraatide valitsus ehk siis nii-öelda klassikalises mõttes vana kolmikliit, millest on räägitud, selle võimaliku koosluse toetus oleks 17 protsenti ja neljandal kohal on Sotsiaaldemokraatliku erakonna, IRL-i ja Keskerakonna koalitsioon 10 protsendiga. Ja viiendal kohal siis Reformierakonna ja Keskerakonna toetus vaid seitsme protsendiga, et selle küsitluse põhjal võib küll, võib küll järeldada, et, et siit võib siit tuua välja mitu nüanssi, et ühelt poolt tõenäoliselt inimesed leiavad, kui juba on midagi koos ja stabiilselt koos, et las ta siis jätkub, seda on analüütikud toonud ühe põhjendusena. Mina arvan, et selle küsitluse puhul on toodud välja ka pigem seda, et inimesed on eeldanud, et on mingi maailmavaateline ühisosa, mille alusel on koalitsioon koos, mispärast ta, seda, mispärast see asi toimib ja, ja siis alles tulevad need kõik muud põhjendused sinna juurde, miks üks või teine koalitsioon on hea. Ja nüüd me esitame siinkohal siis küsimus, et kas maailmavaateline ühisosa reformierakonnal ja sotsiaaldemokraatlikule erakonnale on hakanud lähenema, et, et nüüd on see koalitsiooni moodustamine kergem või, või pigem hakkavadki tuli ja vesi koos koalitsiooni tegema, selleks et ühel hetkel ka valimiste eelselt mängida välja oma konflikt näiteks maksupoliitikas ja siis valitsuse liikmed ühelt poolt sotsid, teiselt poolt reform omavahel saavad mõnusa diskussiooniga vallutada eetri ja võita ühtlasi ka siis vastastikku valimised. Kuidas teile tundub? See tule ja veenäide on iseenesest huvitav, aga aga kui me mõtleme siin viimaste paari aasta peale, siis tegelikult on ju kogu aeg räägitud ja võrreldud omavahel kõigis reitingutes nii-öelda valitsuskoalitsiooni ja siis opositsiooni, ehk siis Sotside ja Keskerakonna nii-öelda toetusi omavahel. Nüüd see joon nagu raiutakse nagu avalikus kuvandis täielikult läbi ja siis jäävad siis, kui seda sinu mõtet edasi arendada, siis ma ei tea, jäävad mingisugused omavahel segunematud, ehk siis kui, kui sa nüüd nii peaks minema, eks välja ja, ja keskeks ju, mis, mis see nagu põhimõtteliselt ju mõlemad mõnes mõttes lammutab opositsiooni oma, mina veel kord ütlen, et, et ma ei tea. Sotside erakonnas leidub kindlasti suur entusiast, aga mina arvan, et see on neile mitte. Ma arvan, et see kahju, mida nad võivad saada, on suurem kui potentsiaalset kasu, aga seal minu arvamus Muide, kas te olete tähele pannud, et varasemate koalitsioonide sõlmimise puhul ei ole ajakirjandusse veel enne koalitsioonikõneluste tekkimist nii palju informatsiooni laekunud nagu sellel korral, ehk siis enne kui hakkavad ametlikud koalitsioonikõnelused on arutluse all juba väga selgelt koalitsioonilepingu punktid on räägitud sellest, millises personaalias on kokku lepitud või mis, milline on kuule see personaalne, mis on kokkuleppimisel. Ja, ja huvitav on siinkohal ka veel see et sotsiaaldemokraatliku erakonna esindajad isegi ei eita, et neil on toimunud konsultatsioonid, millel on osalenud näiteks Reformierakonnast Kristen Michal samal ajal sotsiaaldemokraatliku erakonna poolt Eiki Nestor ja Indrek Saar ja, ja pärast neid konsultatsioone on toimunud kohe koosolek näiteks sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonis, kus on need ettepanekud üksipulgi läbi. Ja sest kui me vaatame nüüd jah, need punktid, mida nad on, võib ju oletada, et suuremad punktid, mida siin on nagu esile toodud, siin on ühelt poolt on räägitud kaitsekulutustest on räägitud lastetoetustest, siis võib eeldada, tegelikult selles osas on isegi juba mingisugune kokkulepe võib-olla olemas, et seal, selles mõttes on ta tõepoolest nagu sisepoliitilisel noh, nagu viimasel ajal ikkagi äärmiselt iseäralik olukord. No eks siin ole siis tegemist sellise poliittehnoloogide kaalutlusega, mõnes mõttes ma saan Reformierakonna poliittehnoloogide täiesti aru, miks on vaja üks aasta enne valimisi IRL üle üle parda visata, sellepärast et Reformierakond ja IRL teatavasti võitlevad ju ühe elektoraadi pärast, et valimistel ja viimase kohalikud valimised näitasid, et IRL on väga võimekas tegija, tegelikult ehk siis ta hammustada Reformierakonna valijaid ära. Teine on see, et nii nagu sa lauri mainisid, et juba mõnda aega on opositsioonierakondade reiting olnud suurem kui võimuerakondade oma kaalutlus see tõmmata, siis üks osis sealt opositsioonist endale ära üksik tiga hääled nõrgestada opositsiooni, ehk siis Sotside ja Keskerakonna võimalusi järgmistel valimistel. See on nüüd üks kaalutlus. Siin võib väga hästi minna ka või väga vabalt minna ka hoopis teistmoodi. Minu meelest ei ole võib-olla sugugi paha, et IRL jäetakse opositsiooni just selle tõdemuse valguses. Ta heitlus käib sama elektoraadi pärast. Opositsioonis olles on on päris päris hea mugav anda, nagu öeldakse, turmtuld. Nii, nüüd sotside pihta, Keskerakonnast rääkimata, see on alati IRL-il, on sihikul ja nüüd ka Reformierakonna pihta, eks ole. Ja eriti kui arvestada, et Reformierakonna peaministriks uue koalitsiooni peaministriks saab küllaltki haavatav mees ehk Siim Kallas, et ma arvan, et siin tuleb väga põnev võitlus häälte pärast. Sten. Ma juhin tähelepanu ühele nüansile veel nimelt mängimine vene kaardile, et, et siiamaani olemasoleva valitsuse puhul me seda ei ole näinud, et On tehtud kummarduse Eesti venekeelse elanikkonna poole, et reeglina kõik need otsused, mis on tehtud, on, on lihtsalt vajadusest tingitud, aga ühtegi sellist sellist väga selgelt integreerivat põhjalikku laiaulatuslikku otsust, mis on kantud nagu sellisest laiemast huvist, et seda ei ole, ei ole väga palju tehtud. Et nüüd sotsiaaldemokraatide lisandumisel ja teades, et see huvi on selles erakonnas olemas, siis ma eeldan Ossinovski lisandumise Ossinovski ja mitte ainult me võime ka Jaak Alliku nime sisse tuua ja neid nimesid on veel, kes on ilmselgelt huvitatud, et siinkohal midagi muutuks. Ma pakun, et selle võimaliku koalitsioonileppe puhul me näeme ka väga palju just Eesti venekeelsele elanikkonnale suunatud tegevusi, sealhulgas on räägitud sellest Ida-Virumeetmete paketist, on räägitud 10 eestikeelsele gümnaasiumiharidusele või eestikeelse gümnaasiumihariduse nõuete leevendamisest ja nii edasi ja nii edasi, et siin on siin on väga mitmeid selliseid samme, mis võivad ühel hetkel, no ega kaugel ei ole ka topelt kodakondsus. Jah, tõenäoliselt seda, neil on praegu ühe aasta perspektiivis väga keeruline teha, aga me võime siis eeldada, et see teema, arvestades, et Urve Palo on sellest ka rääkinud, et see tuleb siis 2015. aasta valimiste kontekstis valimislubadusena välja, et see on kindlasti üks oluline nüanss. Nagu kirjutasin sel nädalal ühe kommentaari, kus väitsin, pakkusin välja, et väga suuri reforme võib-olla see ma ei tea, valge kampsuni või kevadkollektsiooni valitsus endaga võib-olla sellisel kujul kaasa ei too. Vaata, kuidas, kuidas me hakkame nimetama edaspidi ka rahvateenrite kevadkollektiiv. Kevadkollektsioon minu kolleeg Tuuli Koch Aristavastusele hektarite kevadkoalitsioon, kevadkollektsioonist see on väga hea ja valge kampsun. Mõistagi tuleb sellest, et et ühe valget kampsunit kandnud mehe täht, nagu on hakanud reformierakonnas jälle tõusma. Kui me siin näeme mõningaid intel, saate Tuut Tallinna piirkonna esimeest, mõtlen uut Tallinna piirkonna esimest. Nii, aga kui nüüd ikkagi veel rääkida sellest, mis on koalitsiooni moodustamise juures keeruline, siis siin Peeter mainis, et Siim Kallas on väga haavatav. Ja, ja kui me, kui me vaatame esmaspäeval alustab president Toomas Hendrik Ilves konsultatsioone erakondadega, et selgitada välja, kes on siis võimalik peaministrikandidaat, et ja, ja me teame, et sotsiaaldemokraatlik erakond on öelnud, et, et nad ootavad ikkagi selle 100 miljoni dollari garantiikirja küsimuses ammendavat selgitusi. Ja tõenäoliselt ootab seda ka ka president, et on räägitud siiski, et Kallas jätkuvalt on see kandidaati ja nii edasi, aga, aga selgitusi ei ole avalikkusel siiani piisavalt saanud, et et mis see olukord nüüd on, et kõigepealt me võime öelda, et president on pandud nagu väga keerulisse seisu. Ja president on väga keerulises seisus, et kui me räägime siin põhjendustest, et trefer, Reformierakond põhjendama oma oma koalitsioonipartneri vahetamist, et tegelikult peaks ju ka president, kui ta teeb ettepaneku ühele poliitikule moodustada uus valitsus, põhjendama, miks ta seda teeb. Ja ma arvan, et, Sest ei, me ju ei tea, mis sellest 100-st miljonist veel välja tuleb. Me ju ei tea, kui Kallas president määrabki Kallase valitsuse moodustajaks valitsuse ta kindlasti kokku saab, sest hääled on koos, eks ole. Aga mis juhtub siis kolme kuu pärast tuleb välja, et tegelikult on väga suur jama selle uue peaministriga. No kujutage ette, et tuleb välja veel üks paber näiteks hüpoteetilises 500 miljoni kohta. Ei ma ei tea, mingisugune koberg, keegi, kolmas isik näiteks on siiski seda garantiid kuidagi kuidagi mingil moel kasutada. Me peaks lahti rääkima ikkagi, misasi see garantii on, et et neeme Me käisime ühel ajal ülikoolis aastal vist 90 293 hakati ülikoolis andma õppelaenu, esimest korda hakati andma õppelaenu Eesti vabariigi üliõpilastele ja need on vist olid veel krooni rubla laene ei saanudki hankida käänd krooni laenu ja tuli hankida käendus ja mis siis juhtus, siis kõik üliõpilased käendasid omavahel oma oma laene ja, ja nii-öelda mina küll mina küll selles mängus ei osalenud, aga ma tean, et valdavalt minu kursuseõed ja vennad kõik käendasid üksteise laene. Ja tagantjärele ma olen kuulnud, et nii mõnigi laen läks selles mõttes hapuks käendaja jaoks, ehk siis ühel hetkel see, keda käendati, selgus, et ei olnud piisavalt usaldusväärne, ei maksnud oma laenu tagasi ja pankadel oli toona väga lihtne pöörduda käendaja poole ja käendajal tuli maksta. Et garantii on ju täpselt seesama asi, ehk siis nii kaua, kuni see, keda ja mida garanteeritakse, on, on seadusekuulekas, lähtub kõikidest kokkulepetest, täidab oma kohustusi, ei ole garantiiga mingit probleemi. Aga mis siis juhtub, kui midagi valesti läheb ja me teame, et ärimaailmas võib üsna tihti ka sellest laenu võtjast olenemata midagi valesti minna ja siis on probleem selles, et sellise garantii pööratakse täitmisele, ehk siis seetõttu ka garantiid. Liigitatakse alati bilansis kohustuste all. Ja kummaline selle kogu selle selle asja juures ja mitte ainult mitte mitte ainult selle asja juures, vaid ka väga paljude teiste asjade juures on ju, on olnud see inimeste mälu. Et kuidagi esimese hooga mälu täiesti kadunud, siis hakkab mälu vaikselt taastuma, siis tuleb mingi üks fakt välja, siis tuleb teine fakt välja ja eile ju siin vallasedas aktuaalsel kaameral, et mõne aja pärast tuleb ikka rohkem veel tead neid andmeid ja, ja fakte välja, et et kust see mälu siis kogu aja on, et mis võrgumaja, kas on vaja mingisugust gaasikokteili sisse võtta, et mõnu taastaks nagu, nagu vene suusatajad teevad või et see on nagu kummaline asi? Tundub vägev, pehmelt öeldes passimise moodi. No selge on see, et 90.-te aastate alguses testi ju igasuguseid asju, mis tänast nii-öelda väärtuste ja tõekspidamiste kontekstis näevad ikka täitsa hullumeelsed, eks ju, ja, ja, ja nii edasi, ja sellest sellest võib-olla võiks ka kõigest aru saadaks, seda enam tuleb seda asja ikkagi nagu, nagu lahti seletada, sellepärast et vastasel korral läheb ikkagi mingisugune võimalused. Et ilmuvad mingisugused uued asjaolud, mis asetavad selle niisugusesse valgusesse, et tõepoolest, et noh, ei olegi võimalik nende asjadega niimoodi edasi minna nagu praegu. Ma vaatasin eile õhtul aktuaalset kaamerat, et seal Siim Kallas uuesti lubas anda, ammendavad selgitused, aga, aga ta eile veel neid ei anna, meid ammendavad selgitused, miks nendele nimede, nendele inimestele, nende nendel tingimustel need firmad ja nii edasi, et mõneti neid selgitusi kindlasti tahaks, tahaks kuulata, aga. Vähemalt enne, kui peaministriks saab pärast. Enne kui ta peaministriks saab loodetavasti siis esmaspäeval oleme juba targemad, aga siinkohal paneb rahvateenrite saade täna punkti ja siin vikerraadiolaua taga olid Peeter Kaldre ETV-st, Neeme Korv Postimehest ja Lauri Hussar vikerraadiost.