Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku neljal päeva, kuuenda märtsi olulisemad päevasündmused stuudios on toimetaja Uku Toom. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu. Välisminister Urmas Paet ütles, et Eesti parlament peaks Ukraina sündmustest hoolimata lepped ratifitseerima. Ukraina peaministri kohusetäitja Arseni Jatsenjuk teatas Brüsselist. Ukrainale ja Euroopa Liit on valmis allkirjastama vabakaubandus- ja assotsiatsioonileppe. Krimmi parlament otsustas aga krimistaatuse teemalise referendumi tuua veelgi varasemaks ja hääletas täna ise Krimmi Venemaaga ühinemise poolt. Brüsselis käib Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kriisikohtumine, kust oodatakse poliitilist vastust Venemaa agressioonile. Ukrainas avati täna pidulikult Estlink kaks merekaabel. Eestit ja Soomet ühendava kahe alalisvoolu kaabli koguvõimsusest piisab Eesti elektrivarustuse tagamiseks normaalse tarbimise korral. Euroopa Komisjon saatnud Eesti riigile märgukirja, milles tuntakse muretsema toimeliste ravimite turu konkurentsi piiramise pärast. Rahvusraamatukogus saab tutvuda Euroopa vanima koomiksiajakirja tegelastega, kelle hulgas on näiteks tandenn lakil, juukja, Azneffid näitusekavati ühtlasi frankofoonia päeva Eestis. Eesti jalgpallikoondise eelmine juhendaja Tarmo Rüütli jätkab karjääri Kasahstani klubi Pavlo tariirdushi peatreenerina ja ilm püsib meil vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta. Sooja on täna veel õhtul üks kuni kuus kraadi, taadi homme umbes sama palju. Valitsus kiitis oma tänasel istungil üksmeelselt heaks Eesti-Vene riigipiirilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu ja saatis selle parlamenti. Liisu Lass jätkab sel teemal. Eesti ja Venemaa välisministrid allkirjastasid lepingud 18. veebruaril. Täna oli kord Eesti valitsuse käes, kes suunas lepped edasiseks ratifitseerimiseks Riigikokku. Välisminister Urmas Paet ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eesti ei peaks piirilepete ratifitseerimisel venitama. Minu ja ega valitsuse seisukoht on see, et jah, et me ei peaks siin selles mõttes tõmbama sellelaadset paralleeli, et me peaksime jätma praegu need lepped veel ei tea, mida ootama paralleeli keegi tahab tõmmata, siis noh, minu meelest senisest veelgi selgemalt kehtib see seisukoht, et mida vähem on lahtisi ka julgeolekut puudutavaid teemasid ja piir ja õiguslikult fikseeritud ja mõlema poole poolt aktsepteeritud riigipiir kindlasti on väga otseselt julgeolekusse puutuv teema, siis seda parem. Mõned Isamaa ja Res Publica liidu liikmed ning parlamendisaadik Juku-Kalle raid on teinud avalduse, et Eesti ei peaks Ukraina sündmuste valguses praegu piirilepet ratifitseerima ja see tuleks külmutada. IRL-i kuuluv haridusminister Jaak Aaviksoo ütles, et oluline osa IRL-i fraktsioonist siiski toetab lepingu allkirjastamist. Kas on ka neid, kes oma südametunnistusest lähtudes seda õigeks ei pea, on mul raske kommenteerida ja kindlasti on igalühel võimalik selles küsimuses oma seisukohta väljendada, aga ma olen isiklikult küll veendunud, üsna tugevasti veendunud, et see on mõistlik otsus ja mida suurem on selgus, seda suurem on ka meie julgeolek. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluv Jaak Allik ütles, et sotsiaaldemokraadid on olnud alati seisukohal, et Eesti-Vene piirilepe tuleb allkirjastada võimalikult kiiresti ja sama seisukohta on neil ka nüüd. Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps ütles aga, et Keskerakond on piirileppe teemal juba aastate eest kokku leppinud ja tema sõnul ei muuda seda seisukohta ka sündmused Ukrainas. Kuigi sel teemal on Keskerakonna fraktsioonis juttu olnud. Eelmise otsuse, väga selge seisukoht oli, et me toetame me hetkel loomulikult on asju künnis ja igal pool mujal, mis on tähelepanu juhtinud erinevatele probleemidele, aga, aga me ei ole oma otsust ümber vaadata. Me oleme arutanud seda, katsun seda vaja ja ühine otsus oli see, et me ei vaatluste ümber. Eesti-Vene piirilepped jõustuvad, kui mõlema riigi parlamendid on ratifitseerinud Urmas Paeti sõnul ei ole Vene parlamendis ratifitseerimine aga veel alanud. Oleks vajalik, see parlamendid muidugi omavahel suhtleksid selles osas, et kuidas nad seda protsessi ka ajalises mõõtmes näevad, aga noh, see ongi võimalik pärast seda, kui see edasine protseduur ongi täielikult parlamentide käes, nii et tänase Eesti valitsuse liigutusega, nüüd meie puhul see protsess nüüd on. Brüsselis käib Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kriisikohtumine, hägust oodatakse poliitilist vastust Venemaa agressioonile Ukrainas. Johannes Tralla teeb ülevaate ülemkogule saabunud liidrite seisukohtadest. Peamiseks küsimuseks tänasel erakorralisel ülemkogul on, kas Euroopa liidrid otsustavad koostöö Venemaaga külmutada ja kehtestada sanktsioonid või kutsuda Putinit veel kord kannatlikult dialoogile. Kohtumisele saabunud liidrid olid selles küsimuses üsna erinevate ootustega. Hollandi peaminister Mark Rute ütles ülemkogule saabudes, et kui Euroopa Liit otsustaks täna tugevate sanktsioonide kasuks, sulgeksime igasuguse tee pingete jahutamiseni. Ka Austria liidukantsler Werner Faimann rõhutas dialoogi tähtsust. Meie soovime dialoogi, ütles Fayman. Venemaa peab olema lahendusse kaasatud, dialoog ilma Venemaata ei ole võimalik. Soome peaminister Jyrki Katainen soovib Venemaad julgustada istuma ühise laua taha OSCE ja Euroopa Liiduga. Show koos ei välitöö ka siis kui olukord läheb hullemaks, peab Euroopa liit olema. Mis kaaluma ka suunatud meetmeid, ütles Katainen. Rootsi peaminister Fredrik Reinhold. Võidan think tank kümnendat maid. Kesk-Rootsi usub, et nimekirja koostamine vastutavatest isikutest võiks sanktsioonidena toimida. Leedu president Dalia Grybauskaitė ei varjanud oma pettumust Euroopa liidu seniste mõõdukate sammude osas. NATO vastus on olnud kiire, Euroopa ei saa siiani aru, mis toimub, ütles Grybauskaitė. Sõjalised õppused Balti meres, Poola ja Leedu vastu näitavad, et Venemaa ähvardab tervet Euroopat ja muutub ettearvamatuks. Venemaa üritab ümber kujundada Euroopas teise maailmasõjajärgseid riigipiire, ütles Leedu president Grybauskaitė Saksamaalt. Kantsleri Angela Merkeli sõnul näitavad tänase päeva sündmused, kuidas edasi liikuda. Sanktsioone ta ei välista. Ka Prantsusmaa president Francois Laan rõhutas ülemkogule sisenedes dialoogi tähtsust, öeldes, et surve Venemaale olukorda deeskaleerida on suur. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Nüüd Välisuudised, Martha Grauberg Ukraina peaministri kohusetäitja Arseni Jatsenjuk teatas Brüsselis, et Ukraina ja Euroopa Liit on valmis allkirjastama vabakaubandus- ja assotsiatsioonileppe. Tema sõnul võiks leppe allkirjad saada võimalikult ruttu ta tänase Euroopa Liitu, Ukrainale pakutava finantsabi eest. Et majandussituatsioon on üsna tundlik teema meie kõigi jaoks küll valitsus püüab taastada stabiilsust, täita oma kohustused, katta kõik eelarvelised kulud ning maksta Ukraina inimestele ette nähtud toetuse ju. Bändid. Soshostendantsen. Arseni Jatsenjuk kiirustas Venemaad vägesid tagasi tõmbama. Tagasi mitte toetama ebaseadusliku niinimetatud krimmi valitsust ning alustama sisulisi läbirääkimisi rahumeelse lahenduse leidmise nimel. Ukraina peaministri kohusetäitja Arseni Jatsenjuk lisas, et Krimmist Lootuse üle kavandatava referendumil pole mingeid seaduslikku alust, sest Krimm on ja jääb Ukraina osaks. Krimmi parlament hääletas täna aga Venemaaga liitmise poolt ning teatas, et referendum Krimmi staatuse üle toimub juba 16. märtsil. Krimmi asepeaminister Rustam teemirg, Alijev. Referendumile pannakse järgmised küsimused. Pooldate Krimmi taasühinemist Venemaaga Vene Föderatsiooni liikme õigustega ning alternatiivne küsimus, kas pooldate Krimmi Ukraina osaks jäämist? USA president Barack Obama andis täna korralduse kehtestada viisakeeld neile ametnikele, kes on otseselt seotud Ukraina tee stabiliseerimisega. Samuti külmutab USA nende isikute varad Ameerika Ühendriikides. Valge maja kinnitusel puudutab korraldus nii Venemaa kui Ukraina kodanikest, kes on seotud Venemaa sissetungiga. Krimmi sanktsioneeritud isikute hulgas pole Venemaa presidenti Vladimir Putinit. Välismaalt veel nii palju, et Läti endine peaminister Valdis Dombrovskis tagasi enda kandidatuuri Euroopa Komisjoni presidendi kohale et ühendada jõud luksemburgi endise peaministri Jean-Claude Junckeri toetuseks. Ülejäänud erakondade esitatud tugevate kandidaatide foonil arvan, et Euroopa Rahvapartei parima tulemuse saavutamiseks tuleb ühendada jõud ühe kandidaadi laialdaseks toetuseks vahendas Leto Dombrovskise sõnu. Ja Eestisse. Täna avati pidulikult merega kaabel Estlink kaks. Eestit ja Soomet ühendava kahe alalisvoolu kaabli koguvõimsusest piisab Eesti elektrivarustuse tagamiseks normaalse tarbimise korral. Sellest Ago Gaškov. Elering avab täna koos windriidiga Estlink kaks merekaabli, see tähendab siis seda, et Soome ja Eesti vahel kaks alalisvooluühendust ja see tähendab seda veel, et Eesti saaks elektrit nii palju sisse osta, kui tal on vaja, nii et Eestis ei peaks enam elektrit tootma. Aga aktsiaseltsi Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi on siis oht, et Narva elektrijaamad pannakse kinni pärast seda, kui Estlink kaks täie hooga tallaga. Ma arvan, et elektriturul määrab ju iga tootja konkurentsivõime see, et milline on tema hind. Kui Narva jaamad on konkurentsivõimelised omahinnaga, siis töötavad nad jätkuvalt edasi, nii et kindlasti Elering ei ole see, kes ütleks, et mis jaam töötab, mis ja me ei tööta. Pigem võiks ju anda segatootjatele Narva jaamadele võimaluse mitte ainult Eestis oma elektrit müüa ja mitte müüa seda ainult Läti Leedu suunale, aga aga müüjaga põhjamaadesse nii et ta peaks töötama. Ehk need kaks kaablit peaks töötama ühelt poolt tarbijate huvides, tarbijatel oleks parem, in suurem konkurents, aga teiselt poolt loomulikult ta peaks töötama ka tootjate huvides tootjatel oleks võimalik oma elektrit müüa siis ka Põhjamaade turul, kes sellesse ka lõppude lõpuks võidab Eesti või Soome. Kui vaadata trivoogusid, kuidas elekter voolanud nüüd, detsembrist alates, kui meil prooviperioodiks on Estlink kaks olnud töös, siis loomulikult kaabel on enamus aega töötanud suunal Soomest Eestisse ehk mis on tähendanud, et Eesti hinnad on olnud kõrgemad kui soome hinnad, et sellest on võitnud Eesti tarbija läbi madalamate hindade juba nende paari-kolme kuu jooksul, nii et tahaks küll öelda, et see ühendus peaks kos Estlink ühega tähendama seda, et Eesti tarbija jaoks lisaks varustuskindlusele peaks olema ja elektrihinnad oluliselt stabiilsemad oluliselt ette prognoositavad, aga ka madalamad, põhinedes nendele paari-kolme kuu kogemusele, mis me juba Estlink kahega oleme saanud. Soome jaoks tähendab teise ühenduskaabli valmimine, et hinnad on senisest stabiilsemad ja elektrivarustuskindlam, ütles Soome võrguettevõtte finn kriit tegevdirektor Jukka Ruusmäel. Estlink kaks tagab varustuskindluse meie piirkonnas ka väga kriitilisel ajal. Selle kaabli avamine polnud planeeritud praeguse julgeolekukriisi ajal, kui praegune olukord näitab, kui vajalik on meile elektrienergia varustuskindlus, ütles Jukka Ruusunen, kes on Soome võrguettevõte Vingerit tegevdirektor. Tehnilise järelevalveamet uuris vanemate kortermajade rõdupiirdepaneelide olukorda ning selgus, et enamuse rõdude olukord on vilets. Indrek Kiisleri ülevaade. Uuringust selgus, et Eestis on kuni 1000 nõukogude ajal ehitatud maja, mille rõdupaneelid võivad alla kukkuda Kuda. Sääraseid möödunud sajandi kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel ehitatud paneelmaju võib leida peamiselt Tallinna magalarajoonidest, ütles ameti ehitusohutuse osakonna juhataja kohusetäitja Ahto Tuuling. Viisime läbi sellised visuaalsed vaatlused teatud hulgal rõdudel, kus me siis võrdlesime selle rõduoluga võta võrreldes sellega, milline ta pidi projekti järgselt lahendatud olema, ehk siis kui hästi ta on välja ehitatud ja kuidas teda hooldatud, ehk siis mis seisus ta tänaseks on, need tulemused olid, olid selles mõttes üllatavad, et pigem Nad halvasti säilinud ja see tolleaegne ehituskvaliteet on ka üsna-üsna kehvakene olnud. 60-l ühel protsendil juhtudest ilmnes rõdude esipaneelide kinnitustest sääraseid puudusi, mis võivad kaasa tuua esipaneeli varingu mistõttu tuleks nende tugevdamisega tegeleda kohe, millised need põhipuudused olid? Esimene nii-öelda puudus, mis silma hakkas, on rõdupiirdepaneelide kinnituskonstruktsioonide korrosioonikaitse puudulikkus. Korrosioonikaitse kas on eemaldunud või eemaldumas või, või mõnel juhul võib-olla ei ole teda algselt joonud eritiselt. Teine udus tunnus on see, et need konstruktsiooni kinnituselemendid peavad olema reeglina kinnitatud. Kolmest küljest. Täna sündisid, mis peavad olema kinnitatud nii keevisõmblustega, nii rõdupiirdepaneeli kui ka siis hoone seina või põrandaelementide külge. Pahatihti eksis pea kolmandikul juhtudel oli tegelikult kolmest keevise mullusest reaalselt tehtud ainult üks. Kes aga rõdu esipaneelide korrasoleku eest vastutab, kas korteriomanik või ühistu? Paneeli seisukord ei ole kindlasti iga üksiku korteriomaniku nii-öelda ainumure rõdud on kindlasti kõik kaasomandis, eks eelkõige rõdupiirded ja see on kogu majarahvaprobleem, ehk siis tuleb selle probleemiga ühiselt ja ta mõjutab kindlasti kogu hoone nii-öelda seisukorda ka, ehk siis kui on kahtlus, et nende rõduga võib olla probleeme, siis kindlasti soovitame kaasata, kas ehitusekspertiise tegevad ettevõtjaid või projekteerime töötavad ja kes kes oskavad anda hinnangut, täpsemalt hinnanguid ja soovitusi, kuidas ja mida edasi teha. Ravimifirmade võitlus Eesti ravimituru pärast on toonud riigile kaasa Euroopa Komisjoni märgukiri, milles tuntakse muret Eestis müüdavate samatoimeliste ravimite turu konkurentsipiirangute pärast. Piiranguks peetakse tingimusteta haigekassa soodusravimite nimekirja kantakse samatoimeline. Ma võin vaid siis, kui see on originaalist 10 protsendi võrra odavam. Sotsiaalministeeriumi hinnangul piiranguid siiski pole ja soodusravimite tingimuste seadmisel on lähtutud haigekassa eelarvest direti RMK. Ravimifirmade väitel piiratakse Eestis samatoimeliste ravimite turu konkurentsi. Täpsemalt on pinnuks silmas asjaolu, et haigekassa soodusravimite nimekirja kantakse samatoimeline ravim üksnes siis originaalist vähemalt 10 protsenti odavam. Advokaadibüroo kliimste vandeadvokaat Merit lind leiab, et see on turukonkurentsi piiramine ning on pöördunud ühe ravimifirma huvide kaitsel. Euroopa Komisjoni. Euroopa komisjon leidis oma märgukirjas, et Eesti riik on sellise 10 protsendi piirangu kehtestamisega rikkunud tal Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Põhjus on selles, et sisuliselt kujutab selline 10 protsendi piirang endast keelatud koguselised impordipiirangut Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Ka meditsiinitooted ei ole vabastatud Euroopa liidus kehtivatest üldpõhimõtetest, milleks muuhulgas on ka kaupade vaba liikumine. Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berg tõdes, et ministeeriumile tuli üllatusena, et teemaga on pöördutud kohe Euroopa komisjoni Emitte esmalt nende poole. Berg leidis, et ravimisektoris ilmnevad selgelt era ja avaliku huvi vastuolud, kuid riigikohus on tagada siiski inimestele mõistliku hinnaga ravimite kättesaadavust. Ravikindlustuse ressurssi maja uute innovatiivsete ravimite soodustusele võtmiseks tõhusamad ja ohutumad kui vanemad toimeained, aga Tamadele neist kallimad. Kuna haigekassa eelarve on piiratud ja tegelikult vastavalt ravikindlustuse seadusele ei tohi ravimite hüvitamisel aastas kuluda rohkem kui 20 protsenti tervishoiuteenuste kuludest siis tegelikult tuleks rahaline piirang juba siinkohal nagu ette turustamisel ilma kustus, ütleme mingeid piiranguid ei sea ja ka näiteks sellistele, mis on originaalravimite taotlused nendele samamoodi me hinnakujundusel mingeid piiranguid ei sea, piiranguid ainult nendele, mis on need paralleel imporditud ravimit ja Euroopa riikide praktika on ikkagi valdavalt selline, kõik riigid kasutavad põhimõtteliselt Merit lind tõdes, et meditsiinivaldkonnas on arusaadavalt teatud põhjuseid, miks piiranguid seada, kuid samatoimeliste ravimite puhul on neid tema hinnangul keeruline leida. Sotsiaalministeeriumil on Euroopa komisjonile oma põhjenduste esitamiseks aega 14. märtsini. Helemer. Meie oleme siiski pigem seisukohal, et, et tegemist ei ole otseselt mingisuguse kaubandusliku piirangu ja see on ikkagi pigem siseriiklik hinnakujunduse mehhanisme, mille eesmärk on ikkagi haigekassa vahendite võimalikult mõistlik ärakasutamine ja ta ei piira ravimite paralleel importiga looga kaubandustõkkeid. Kui riigi selgitused Euroopa Komisjoni ei rahulda, võib järgneda hagi esitamine Euroopa kohtusse ja trahvinõue Eesti riigi vastu. Piret Erremreis. Tartu. Rahvusraamatukogus avati näitus Euroopa vanimast koomiksiajakirjast. Le Journal de Spiruu. Mari Rebane räägib sellest 1938. aastal Belgia prantsuskeelses osas toonias ilmuma hakanud ajakiri andis tõuke koomiksi menukasvule Euroopas ning kui ajakirja nimi ei pruugi paljudele eestlastele midagi öelda, on kindlasti tuttavad tegelased, nagu tan, näen laki, luuk või smurfid. Need on vaid mõned ajakirja lehekülgedel sündinud 500. tegelaskujust. Rahvusraamatukokku jõudnud rändnäituse koostas belgia koomiksikeskus, mille direktori Shannokjee sõnul muutuvad koomiksitegelased koos ajaga. Kui viiekümnendatel aastatel meeldisid inimestele vägada Lähen ja lakiluuk, kes oli kartmatu rüütel valgel hobusel, päästes ära kõik lesed ja orvud, siis sealt edasi asjad muutusid. Tuli Vietnami sõda ning kangelane ei olnud enam kartmatu, kuid ta jäi alati ellu. Seejärel kadusega kangelase nimetus sootuks ning edasi räägiti koomiksitegelasest, ükskõik, kas oli tegemist politsei uurimisega või kodutüliga. Tegelaskuju elas samasugust elu nagu tema lugeja prooviski, et koomiksitegelane võimalikult palju temaga sarnaneks, rääkis Sanoki. Koomiksite kogupauku ei lasta rahvusraamatukogus aga niisama, vaid sellega avatakse frankofoonia päevad Eestis. Frankofoonia päevi korraldatakse märtsikuus ühtekokku 70. riigis rahvusvahelise frankofoonia organisatsiooni eestvedamisel, kus Eesti on vaatlejaliige. Tänavune teema on naine ja tema roll ning Belgia suursaadik Eestis Mark tünüüs rääkis, miks nii. Miks selline teema valiti, on seepärast, et tihtipeale just õppetöös ja keeleõppes on naisel väga oluline roll ka näiteks siis, kui ema lihtsalt kodus raamatuid ette loevad. Ka paljud koomiksikunstnikud naised. Ma olen siin Eestiski näiteks märganud, et kui pean kedagi tööle võtma, siis ütlevad kandideerijad tihtilugu, et nad hakkasid prantsuse keelt just seepärast õppima, et nende maa oli kas huvitatud sellest keelest või lausa rääkis prantsuse keelt, selgitas Belgia suursaadik. Puunia päevad toimuvad tänavu 28. märtsini Narvas, Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Ja nüüd sellest, milliseks kujuneb meile ilm, Silve, Grabbi, Kaiv. Eeloleval ööl ja homme päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Öösel puhub edela ja lõunatuul kolm kuni kaheksa, saartel ja läänerannikul tugevnes puhanguti 14 meetrini sekundis. Homme päeval puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb eeloleval ööl miinus kolme-pluss ühe ja homme päeval pluss kahe pluss seitsme kraadi vahele. Laupäeval on pilves selgimistega ilm, hommikul ja päeval sajab mitmel pool vihma või lörtsi. Õhtupoolikul sadu lakkab. Puhub lõuna ja edelatuul kaheksa kuni 15, saartel ja rannikul puhanguti 21 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul läände ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on laupäeva öösel nullist pluss kolme päeval pluss kolmelt pluss kuue kraadini. Ja nüüd spordiuudised Juhan Kilumets. Eesti meeste jalgpallikoondis alistas eile õhtul aasta esimeses sõprusmängus võõrsil Gibraltari kaks. Null. Tegemist oli uue peatreeneri, rootslase Magnus Pehrssoni. Esimesega kohtumisega koondise eesotsas Eesti väravad lõitmitri Kruglov, 11. Rimo Hunt 81. minutil. Väärssoni uue mängujoonise tõttu harjumatult väljaku vasakus ääres mänginud Konstantin Vassiljevi jäi meeskonna esitusega rahule. Nagu mäng näitas, et ei pea, oleme naiivsed. Kui mängija, seltsimees 10. aasta ja Gibraltari ja San Marino on midagi sarnased ja lihtne ei ole, on vaja väravad lüüa, et raske seda teha, kui 10 meest seisavad oma poole peal. Ta oli rohkem positiivset kui negatiivset selles mängus. Et võidan hoid kaks ees, null, aga, ja see on väga tähtis. Negatiivne oli see, et ikka andsime neile paar võimalust. Standardolukordi mingil hetkel ka kaotasime kontroll, see oli negatiivne, aga ma arvan, üldjuhul esimesed kolm päevad läksid hästi. Eesti U21 vanuseklassi jalgpallikoondis kaotas võõrsil eurole meistrivõistluste valikmängu Taanile koguni null. Kaheksa. Juba kohtumise kuueteist- 10.-ks minutiks jäi Eesti kahe mehelisse vähemusse. Eesti jalgpallikoondise eelmine juhendaja Tarmo Rüütli jätkab karjääri Kasahstani klubi Pablo tariirdushi peatreenerina. Vaid paar kuud Tallinna Kalevit juhendada jõudnud Rüütli sõlmib klubiga lepingu üheks hooajaks. Rüütli sõnul tuli otsus vastu võtta kiiresti. Väga palju pole aega olnud, et ütleme, et päevadega päevadega, eks, mitte tundidega, vaid päevadega, eks igaüks midagi otsustada, kuidas asjad sünnivad, et eks igaüks võib ette kujutada, et praegu on võib-olla vaja tegeleda sellega, mis on, see tähendab, et ülehomme on minek ja siis paistab, mis edasi saab. Kohanemisvõime mul päris hea, nii et igal pool on ju elu suht sarnane, et inimesed on kahe jalaga klubid on nagu ikka klubidest, mis rikka. Sloveenias Buckley hukas toimuval laskesuusatamise maailmakarikaetapil võitis meeste sprindi rootslane Björn Ferry venelase Anton Shipulini ja sakslase Fatheri ees. Ainsa eestlasena pääses jälitussõitu täna 60. koha saanud Kalev Ermits. Ja see oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.