Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab nüüd tänased sündmused kokku. Stuudios toimetaja Margitta otsmaareformierakonna peaministrikandidaat Siim Kallas kinnitas täna pärast juhatusega koosolekut, et veel ei ole otsustatud, kas moodustatakse uus valitsus Isamaa ja Res Publica Liidu või sotsiaaldemokraatidega. Viimastega jätkatakse konsultatsioone ühisosa leidmiseks rajal, leiab ühing Korruptsioonivaba Eesti, et Kallas peab avalikkusele selgitama Eesti panga juhina antud pangagarantii 100-le miljonile dollarile. Ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu ütles, et IRL on valmis moodustama Reformierakonnaga parempoolse rahvusliku koalitsiooni, et hoida ära vasakpööret. Sotsiaaldemokraatide esimehe Sven Mikseri sõnul ei kavatse sotsiaaldemokraadid haarata hallist vabaks jäänud ministrikohti. Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Tšernov allkirjastas seadluse, millega Vaatatakse Krimmi ülemraada otsus referendumi korraldamiseks Venemaaga ühinemise küsimuses. Võrreldes majanduskriisiaastatega on väljaränne Eestist langenud, mis võib näidata, et välismaale tööle minejate arv pidurdub. Samas on suurenenud nende inimeste hulk, kes näeksid ennast välismaal töötamas pikemat aega. Nii selgus vastavast uuringust. Naised on koondunud vähem väärtustatud töökohtadele ning neid on vähe ettevõtluses ja juhtimistasandil. Seda peab aga muutma. Leiti täna Eesti naiste kongressil. Kultuuriajakiri Akadeemia on ilmunud 25 aastat. Äsja tuli trükist ajakirja 300. number selle aja jooksul Akadeemia olnud otsekui ajatu sild akadeemilise ja kultuuris tari vahel, tuues lugejani silmaringi avardavad tekste nii humanitaaria kui ka täppisteaduste vallast. Spordist nii palju, et Marek Niit pääses Sobotis alanud kergejõustiku sise-MMil 400 meetri jooksus poolfinaali. Kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko piirdus eelvõistlusega. Ilm läheb pilvisemaks öösel ja homme hommikul sajab paljudes kohtades lörtsi, puhub üsna tugev tuul. Õhutemperatuur on nullist öösel pluss kuue kraadini. Homme päeval. Ja nüüd kõigest järgemööda, täna selle Reformierakonna juhatuse koosolekul ei sündinud selget otsust, kellega valitsust moodustama asutakse. Mari Rebane käis kohal reformile. Olen tänasel juhatuse koosolekul moodustati delegatsioon konsultatsioonide pidamiseks, et moodustada uues valitsuses enamuskoalitsioon. Reformierakonna peaministrikandidaat Siim Kallas välistab koostöö Keskerakonnaga. Kuid kas jätkatakse IRL-i või sotsiaaldemokraatidega, seda Siim Kallas veel ei öelnud. Praegusel hetkel me ei välista kumbagi, ehk siis me ei välista ei praeguse koalitsiooni jätkumist ega läbirääkimisi sotsiaaldemokraatidega. Ega me alustame koalitsioone sotsiaaldemokraatidega, et nende vaateid põhjalikumalt kaardistada, nii-öelda, ja analüüsida, mis majanduslikult tähendab ja mis muidu tähendab nii et päris läbirääkimised hakkavad ikka siis pihta. Kui järgmisel nädalal, kui algavad konsultatsioonid, presidendiga jääks, siis võtab seeläbirääkimiste, niisugune mõõde võtab konkreetse kuju rohkem. Olulised valdkonnad tulevases valitsuses on Kallase sõnul julgeoleku tugevdamine eelkõige tööjõu maksustamist puudutavad maksupoliitilised muudatused ning lastetoetuste reformi jätkumine. Valitsuse isikkoosseis muutub ilmselt ka siis, kui jätkatakse senise partneri IRL-iga ja mitte tingimata Reformierakonna ministrite osas. Siim Kallas. See on nüüd kõik üldiste läbirääkimiste küsimus, meil ei ole otseselt erakonnale ettekujutust, et meie ministrid on halvasti töötanud, see tähendab, selles mõttes ei ole nagu mingit põhjust ministrid välja vahetada, aga ma arvan, et, et koalitsioonipartneri ka kindlasti tulevad läbirääkimised, mis ja kuidas, kuidas nüüd ametit siis jaotuvad vara rääkinud ära. Ühing Korruptsioonivaba Eesti leiab, et Eesti panga endine president ning praegune peaministrikandidaat Siim Kallas peab täiendavalt selgitama asjaolusid, mis puudutavad Eesti panga antud 100 miljoni dollari väärtuses pangagarantiid. Ühingu juhatuse esimehe Jaanus Tehveri hinnangul ei vähenda teema olulisust see teadaolevalt ei saanud Eesti bankega riik garantiide väljastamisega rahalist kahju. Siim Kallas ütles täna Aktuaalse kaamera küsimusele vastates, et selgitused kindlasti tulevad. Kindlasti annan põhjalikumad seletused, ega ärge nüüd seda liiga suureks teemaks pidage, sest et tol ajal oli see ega meile tuldi pakkuma mingisuguseid deposiidi variante, et jah ja öelda, et raha ei olnud vaja, raha oli kindlasti vaja pangakriiside lahendamiseks, nii et noh, neid läbirääkimisi peeti, aga mingisugust garantiid ei antud. Liisu Lass sai täna telefonile ka IRL-i esimehe Urmas Reinsalu, kes ütles, et Reformierakonna otsus alustada läbirääkimisi ka sotsiaaldemokraatidega tähendab IRL-i ja Reformierakonna koalitsiooni lõppu. Tänane koalitsioon, mille IRL on sõlminud neljaks aastaks Reformierakonnaga, näeb ette kahe erakonna parempoolse koalitsioonivalitsuse neljaks aastaks. Et kui Reformierakond alustab paralleelselt läbirääkimisi ka kolmanda poliitilise jõuga, siis tähendab, et sellisel kujul see koalitsioon Reformierakonna vaates on lõppenud. Ma loodan, et see ei vii Eestis vasakpöördeni ja tahan rõhutada seda, et IRL on valmis moodustama koos Reformierakonnaga parempoolse rahvusliku koalitsiooni, mille kesksed märksõnad on Eesti julgeolek. Meie oluliste proovide läbiviimine ja perede toimetulekusissetulekute parandamine. Aga mis on need punktid, millest IRL ei tagane, läbirääkimistel? Ma arvan, et kõige kesksemad küsimused on meie põhimõtete puhul on just nimelt see, et esiteks rahvuslik julgeolek, teiseks see, et Eesti tuleviku jaoks Eesti jätkusuutliku majanduskasvu jaoks vajalikud reformid, et neile ei antaks tagasi pöörata, vaid nendega minnakse edasi. Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser ütles, et koalitsiooniläbirääkimistel räägitakse läbi kõik valdkonnad ja sotsid ei haara IRL-ist vabaks jäänud ministrikohti. Meil on oma programm, eeldan, et Reformierakond tuleb laua taha oma programmiliste nägemustega, vaatame, kui suur see ühisosa on, kas on see piisav, et otsida võimalust koalitsioonileppe sõlmimiseks või on ta selleks ebapiisav, millisel juhul siis tuleb leida teisi võimalusi, kuidas valitsust moodustada? No Siim Kallas ütles täna, et julgeoleku kõrval on üheks põhiteemaks tööjõumaksude langetamine ja lastetoetuse tõusu reform. Kuivõrd need teemad sotsiaaldemokraatide programmis haakuvad? See, et nüüd Reformierakond üritab korraga lauale käia maksu vähendamise ja mitmete kulutuste tõstmise, see ei ole päris traditsiooniliselt reformierakondlik lähenemine. Et eks me tahame täpsemalt sotti saada, et kuidas nad kavatsevad üheaegselt maksja langetada ja kulutusi suurendada, et millega siis see nii-öelda puudujääv summa kavatsetakse katta. Mis on need punktid, millest sotsiaaldemokraadid ei ole nõus taganema? Hea diplomaatia on see, et lähtuda põhimõttest, et miski ei ole kokku lepitud enne, kui kõik on kokku lepitud. Kui jõutakse koalitsioonileppe eelnõu nii ühel päeval siis kindlasti pannakse see ka nii-öelda avalikkuse ja ajakirjanduse, et siis saab igaüks juba ise hinnata, et kui palju on võidetud, kui palju on selle nimel tehtud kompromiss. Me tahame kindlasti tühista tugevalt oma programmiliste seisukohtade eest ja eks me läbirääkimiste käigus peame ka ise hindama, kas see, mida me saavutame, on piisavalt selle nimel minna. Aasta enne valimisi koalitsiooni. Meedias on ilmunud juba spekulatsioonid võimalike ministrikohtade jaotusest, mis võiksid tulla sotsiaaldemokraatidele. Kas neist on tegelikult juba Reformierakond, on ka teile juttu olnud ka? Ei ole ja ma eeldan, et kui konsultatsioonid algavad, et siis lähipäevadel ka ministrikohtade võimalikust jaotusest juttu ei tule, selline olukord, kus portfellid jagatakse ära ja siis alles hakatakse rääkima poliitika sisust siis oleks äärmiselt ebakonstruktiivne. Edasi vahetame teemat ja räägime sündmustest Ukrainas. Janek Salme. Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Artur Tšernov allkirjastas seaduse, millega peatatakse Krimmi ülemraada otsus referendumi korraldamiseks Venemaaga ühinemise küsimuses. Turtšeonov, teatas Krimmi ülemraada otsus on vastuolus Ukraina põhiseaduse ja teiste seadustega. Krimmi ülemraada on referendumi kuupäevaks määranud 16. märtsi. Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk rõhutas täna taas, et Krimm oli, on ja jääb Ukraina lahutamatuks osaks. Ma tahan kohe hoiatada separatiste ning teisi Ukraina riigi reetjaid, kes püüavad tegutseda ukraina vastu. Teie mistahes otsuseid peetakse ebaseaduslikuks, põhiseadusele mittevastavaks ja mitte keegi tsiviliseeritud maailmas ei hakka tunnistama niinimetatud Krimmi võimude niinimetatud rändumine otsust, rääkis Jatsenjuk. Moskvas Krimmi ülemraada delegatsiooniga kohtunud Vene Föderatsiooni nõukogu esimees Valentina Matvijenko avaldas. Aga toetust referendumi korraldamisele. Kui Krimmi rahvas väljendab referendumil oma tahet ja võtab vastu otsuse ühinemiseks Venemaaga, siis meie parlamendi ülemkoda tingimata toetame seda otsust, rääkis Matvijenko. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni ehk OSCE sõjaliste vaatlejate missioonil ei õnnestunud ka täna Krimmi pääseda. Sellest teatas Ukraina välisministeerium. Vaatlejad peatati kontrollpunktides. Neljapäeval peatasid relvastatud isikud OSCE vaatlejad Armyanskis ja neile öeldi, et poolsaarele pääsemiseks on vaja Krimmi võimude luba. OSCE emissioonis osaleb 40 vaatlejad 21-st riigist ning neil on kavas olla Ukrainas Kaheteistkümnenda märtsini. Programm näeb ette ka visiite Ukraina relvajõudude ja Vene Musta mere laevastiku baasidesse Krimmis. Ukraina piirivalveameti andmetel on Vene sõjaväelaste arv Krimmis viimastel päevadel pea kahekordistunud ja nüüd on need seal hinnanguliselt umbes 30000. Ukraina piirivalveameti juhiabi Sergei ja Stockholmi sõnul on selle arvu sisse arvatud ka juba varem Sevastoopoli mereväebaasis olnud sõjaväelased. Ukraina nafta- ja gaasifirma Naftogaz ei ole veebruari gaasitarnete eest tähtajaks tasunud, teatas Vene Gazprom. Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller ütles ajakirjanikele, et Ukraina gaasivõlg on kasvanud 1,89 miljardi dollarini. Veebruari tarnijate maksetähtaeg oli täna ja Gazpromi kontole ei ole Milleri sõnul seni Ukrainast raha laekunud. 12 Euroopa riigi välisministrid arutasid Narvas Põhjamaade ja Ida-Euroopa välispoliitikat Ukraina kriisi taustal. Narvast jätkab Ago Gaškov. Põhjamaade Balti riikide ja Visegradi grupi riikide välisministrite kohtumine oli muidugi kavandatud juba ammu enne Ukraina kriisi lahvatamist ning Ukraina-Vene suhetele polnud ka seekordne kohtumine algusest lõpuni pühendatud. Kuid nagu ütles Visegradi grupi praegune eesistuja Ungari välisminister Jaanus Smartoni Iga meie kohtumise teema puudutas Ukrainat, isegi kui otseselt Ukrainast ei rääkinud, puudutasid need teemad Ukrainat ka siis, kui me rääkisime julgeolekust, idapartnerlusest, naabruspoliitikast, rääkimata energeetika ja transpordiküsimustest, ütles Jaanus Smartoneik energiasõltuvusest vabanemise kohta ütles Martin. Meie riik on huvitatud sellest, et USA kongress lubaks veeldatud maagaasi ekspordi Euroopasse, ehk siis lõpetaks sellealased piirangud. Me oleme väga huvitatud uutest energiaallikatest, olgu see siis nafta, gaas või midagi muud. Samuti on vaja arendada gaasitorude ja elektrikaablite võrku, et need energiakandjad ei tuleks ainult ühest piirkonnast. Millised on aga Ukraina-Vene kriisilahendusvõimalused? Rootsi välisminister Carl Bildt oli väga resoluutne. Nad peavad viivitamatult tühistama föderatsiooninõukogu loa viia Ukrainasse Vene väed ja Krimmis olevad väed viivitamatult baasidesse tagasi viima. Ja uuesti koduste asjade juurde. Aasta esimestel kuudel püsib inflatsioon madal, kuid pärast seda hakkavad hinnad taas kiiremini kasvava. Nii kinnitavad keskpanga ja Swedbanga eksperdid. Statistikaameti andmetel aeglustus Eesti inflatsioon veebruarist 0,6 protsendini, viimati oli see number nii väike ja neli aastat tagasi. Keskpank prognoosib samas, et kogu aasta kokkuvõttes kujuneb inflatsioonis 2,1 protsenti. 2013. aasta veebruariga võrreldes mõjutas tarbija ja hinnaindeksite enim 2,4 protsenti kallinenud toit, millest suurimad panustajad olid 5,5 protsendi võrra kallinenud piimatooted ja 8,1 protsenti kallinenud köögivili. Toidu hinnatõusu tasandab elektri, soojusenergia ja küte odavnemine. Täna avalikustatud uuringust Eesti tööealise elanikkonna väljarändepotentsiaal selgub, et Eestist välismaale tööle minejate arv enam nii väga ei kasva. Samas kaalus seda eelmisel aastal umbes 50000 eesti inimest. Liisu Lass räägib lähemalt. Kui majanduskriisi aastatel avaldas proovi välismaale tööle minna ja tegi selleks ka mingeid ettevalmistusi 8,5 protsenti küsitletutest, siis eelmisel aastal nägi ennast välismaal töötamas 5,9 protsenti Eesti elanikest, mis absoluutarvudes oleks umbes 50000 inimest. Sotsiaalministeeriumi analüütik Häli Talinurm ütles aga, et see arv ei näita siiski tavaliselt lähiaastatel välismaale tööle siirdujate arvu. Tootlused rände potentsiaali langus võib näidata trendi, et välismaale tööle minek ei pruugi enam olla nii massiline kui majanduskriisi aastatel. Me ei saa nüüd täpselt seda küll prognoosida, aga me võime loota, et ta ei ole enam nii hüppeline, ta jääb võib-olla sarnasele tasemele, aga mõnes mõttes on see pidurdunud ja seda just sellepärast, et kui 2010 inimesed väitsid, et neil ei ole Eestis tööd, tööpuudus Eestis on see põhjus, miks nad tahavad välismaale tööle minna, siis 2013 nüüd enam ei taha minna, sellepärast et neil Eestis tööd ei ole. Kodumaale jäämise peamiseks põhjuseks on aastate lõikes olnud pere ja kodumurettekitav on aga see, et kõrgema palga kõrval tuuakse üha enam mineku põhjusena välja välismaa paremat sotsiaalkindlustussüsteemi võrreldes 2006. ja 2010. aasta tulemustega. Ka ütlesid ka eelmisel aastal vastajad etnoaegsed ennast välismaal töötamas pikemat aega. Hälli talinurme sõnul on see ohuks just seetõttu, et tõenäosus, et pikemaks ajaks tööle siirduvad ka päriselt välismaale elama jäävad, on seetõttu suurem. Majandusteadlane Raul Eamets tõi välja, et inimesed, kes praegu mõtlevad välismaale töölemineku peale kaaluvad ehk oma edasist elukorraldust põhjalikumalt läbi. No esiteks, inimesed on nüüd juba rohkem informatsiooni kogunud targemat võrreldes varasemate uuringutega nad teavad, mis neid ees ootab ja kindlasti on siin sellised uued skeemid tekkinud nagu see endale pensioni väljateenimine Soomes, mis ongi pikemaajaliselt, need on selged skeemid ja inimesed kasutavad neid. Endiselt soovib välismaale tööle minna rohkem mehi ja madalama haridustasemega inimesi. Keskmine netopalga ootus välismaal töötamise puhul oli eelmisel aastal 1900 eurot. Sihtriikidest on enim eelistatud Soome, Norra ja Rootsi. Sektorite lõikes on kõige suurem soov välismaale tööle minna ehitussektoris töötavatele inimestele. Kui nende seas on viimastel aastatel välismaale töölesoovijate arv pigem vähenemas, siis tervishoiusektoris töötavad noortest inimestest näeb ennast välismaal töötamas järjest suurem arv inimesi. Raul Eamets ütles, et selle pidurdamiseks väga head lahendust praegu pole, sest töötasude erinevused on lihtsalt nii suured. Ja ilmselt on naiivne loota, et Soome riik hakkab maksma kinni arstide koolitust Eestis ei saa, see on võib-olla eestipoolsed meetmed stiilis, et kui inimene on saanud tasuta kõrghariduse ja läheb välismaale tööle, siis ta maksab mingi osa oma õpetamise kulust kinni, aga noh, need on politsei, ta raskeid otsuseid ja vaevalt nüüd neid lähiajal tegema hakatakse. Pärast ligi kaheksakümneaastast vaheaega peetud eesti naiste kongressil leiti, et aeg on küll edasi läinud, aga probleemid jäänud samaks. Mari Rebane. Kuuldavasti räägiti juba esimesel naiste kongressil aastal 1917 naiste ja meeste ebavõrdsest tasustamisest. Nimelt on edetabeleid armastav Eesti ühes asjas Euroopa liidus konkurentsitult esikohal. Siin on suurim sooline palgalõhe Euroopas. Euroopa liidus on see juba aastaid 16,4 protsendi juures, siis Eestis saavad naised 30 protsenti vähem palka kui mehed. Ühtlasi on Eesti üks kuuest riigist, kus sooline palgalõhe on aastatega kasvanud, mitte kahanenud, nagu mujal Euroopas. TEA kirjastuse juhatuse esimees Silva Tomingas võtab asja kokku nii. Kui meil kasvaks näiteks praegu hüppeliselt kuritegevus ja põivaks esimesel kohal kuritegevus, et Euroopa liidus, nii nagu me oleme esimesel kohal palgalõhe poolest kas siis reageerikski või kas me laseks ikka samamoodi edasi, see ei ole tegelikult retooriline küsimus. Ma vastan sellele ka ühiskonna kohus on reageerida ja jõuliselt reageerida ja teha seda kohe. Palgaerinevus arvutatakse kõigi töötavate meeste ja naiste keskmise palga järgi ametialadest sõltumata ning see iseloomustab soolist ebavõrdsust ühiskonnas üldiselt. Lähemal vaatlusel on tasakaal paigast nii, et naised on koondunud vähem väärtustatud töökohtadele ning neid on vähe ettevõtluses, juhtimistasandil, kuigi naised moodustavad rohkem kui poole ühiskonnast ning Eestis on kõrgharidusega naisi oluliselt rohkem kui mehi. Üks suur takistus on soorollid ja Tallinna tehnikaülikooli professor Rainer Kattel ütleb, et selle muutmine pole ainult naiste probleem. See on suuresti seotud meeste probleem meeste käitumisega tegelikult kuna ühiskondlikel juhivad mehed, sest mehed on ka need, kes aktsepteerivad neid rollijaotusi või neid siis ka nii-öelda ütleme siis läbi võimu tegelikult taastoodavad, eks ole, nii ettevõtetes kui ka teaduses poliitikas ametnike hulgas. Naiste alatasustamine seab samas suure surve meestele, keda sooroll näeb ette kui pere ainukest toitjat. Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson pakub seadusandlikke lahendusi olukorra muutmiseks. Esimene meie vaatenurgas on see, et noored emad, kes on just tulnud tööle sõimeealiste laste kõrval immuunsüsteem alles kujunemisme, peaksime kindlasti maksma vähemalt 100 protsenti sellest sissetulekust, mida nad sel hetkel saavad ja mitte viimasele tagasi alampalgale, nagu praegusel hetkel on aga lisaks ettevõtetele võrdõigusauditi kohustuslikuks muutmine lisaks et, et me avame töölepinguseaduse ja paneme tagasi suured hüvitised puhkepäevatöö õhtuse töö ees on see aeg, kus pered saavad olla koos kujundada neid uut tüüpi väärtusi. See pakett tegelikult on täiesti tehtav ja see tuleks, tuleks ühiselt välja töötada. Kõige alus on aga ühiskonnas juurdunud mõttemallide muutmine meeste ja naiste, poiste ja tüdrukute töödest ja rollidest. Seda tuleb hakata tegema juba maast madalast. Tuuri ajakiri Akadeemia nüüdseks ilmunud 25 aastat ning äsja tuli trükist väljaande 300. number jätkab Piret Erremris. Veerandsada aastat igakuist ilmumist on saavutus, millega võivad silma paista vähesed Eesti ajakirjad. Akadeemial on see õnnestunud, kuigi selle aja jooksul on ühiskond teinud läbi tõsiseid muutusi, võib öelda, et akadeemia on püsinud oma vormilt pea muutumatuna, ütles ajakirja viimased 13 aastat juhtinud Toomas Kiho. Me püüame vahendada teadmist jäise istliku mõtet eri teadusaladelt, nõnda et seda oleks huvitav lugeda teise teadvus ala inimesel. Kui algusaastatel, vahetult pärast laulva revolutsiooni oli tähtis tuua tagasi neid vahepeal keela toonud tekste ümber trükkide osakaal oli küllaltki suur, siis tänapäeval ei ole nagu põhjust ju vanud juba eestikeelses trükisõnas olemasolevaid tekste ümber trükkida sellises mahus, nagu see toona oli mõistlik, sest see on muutunud. Akadeemia on vormilt küll ajakiri, kuid tegelikult sisult aegumatu. Tallinna Ülikooli kultuuriteaduste dotsendi akadeemia mitmekordselt auhinnatud kaasautori Marek Tamme sõnul on see ajakiri otsekui sild teadlaste ja laiema kultuuriavalikkuse vahel. Tihti kipub olema nii, teadlased avaldavad ennast oma erialastes väljaannetes, mida laiem publik ei loe, kultuurile Piret siis avalduvad peamiselt nii-öelda kultuuride meeste tekst. Ega akadeemia on olnud see sillaehitaja ja minu jaoks akadeemia ei olegi klassikaline aja teatavas mõttes isegi ajatu kiri, kuivõrd selles väljaandes ilmuvad tekstid, mis on tihti nagu püsiva tähendusega, teatavas laadis on see justkui regulaarselt perioodiliselt ilmuv artiklikogumik. Tamme hinnangul teeb akadeemia vahest kogu Euroopa kontekstis eriliseks just see, et ühendatud on eri teadusvaldkonnad. Ta on võib-olla selline universaalse haardega välja, no umbes nagu ülikool ise ta ise, selline universitused hõlmab kõiki olulisi valdkondi, millega inimmõistus tegeleb. Eesti humanitaarinstituudi professor Mihhail Lotman tõdes, et akadeemia 25 ilmumisaasta jooksul on ajakirja roll, et tema silmis isiklikud muutunud ajakirja algusaegadel oli Se akadeemilistes ringkondades otsekui uute, ausate pürgimustega väljaanne. Ma ütleks, et neid akadeemial on teine roll kui 90.-te aastate alguses. Akadeemia täidab väga olulist lünka ühelt poolt keele, kirjanduse loomingul ja päris populaarsete ajakirjade vahel minu jaoks see on koht, kus ma ennast hari. Ma ütleks, et praegu ma olen rohkem akadeemia lugeja, koi Akadeemiasse kirju. Akadeemia tunnustab igal aastal kuld ja hõbepreemiatega eri valdkondade parimate artiklite autoreid. Filosoof galal pälvis tänavu tunnustuse Kristjan Laasik, keeleteaduse vallas Mati Hint, Jüri Allikut ja Anu Realo tunnustatakse artikli eest, mis olid siis vene hinge. Erki Tammiksäärt pärjatakse artikli eest, mis uuris põlevkivitööstuse algusaegu Eestis. Tõlkeauhind läheb Kalle Kasemaale ning kunstiauhind Martin Eelmaale. Piret Preis Tartu. Nüüd ilmast ja sünoptik Eva-Maria Sula. Taanduv kõrgrõhuala hoiab Ida-Eestis eeloleval ööl ilma kuivana. Briti saartel kirdesse liikuv aktiivne madalrõhulohk testis tuulega juba tugevaks ning pilvedki jõuavad öösel Lääne-Eestisse. Vihma ja lörtsi hakkab saartel sadama varahommikul ning sealt levib sadu kiiresti itta, edasi lõunatuul kaheksa kuni 12, saartel, rannikul 12 kuni 17, iiliti kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss kolm kraadi pilves taevast ning vihma ja lörtsi jagub ka homme enne lõunasse. Puhub lõuna ja edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 15, saartel, rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Pärastlõunal tõttab madalrõhulohk itta, edasi pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Pöördub läände ning nõrgeneb veidi. Õhusooja on homme kaks kuni kuus kraadi, pühapäeval aga jah, suurem osa esmaspäevast veedame kõrg- ja madalrõhkkonna kokkupuutealal. Ilm on suurema sajuta, kuid tuuline. Päeva sooja tuleb neljast kraadist tuulele avatud rannikul 90 kraadini sisemaal. Taavi Libe võtab nüüd kokku päeva spordisõnumid. Marek Niit pääses Toputis alanud kergejõustiku sise-MMil 400 meetri jooksus poolfinaali esimeses eeljooksus 46 52-ga kolmanda koha saanud niit oli oma ajaga kõigi eeljooksude peale paremuselt kuues. Marek Niit. Jooksu ajal ei tundnud ennast väga hästi tegelikult et ei ole selline päris tippvormi ikkagi, kus, vaid nagu lihtsalt nii-öelda jalutades kiire joosta, pidigi pingutama. Baraki aeg ka ikkagi sellest, et nagunii-öelda treeningplaani järgi sai kõik ära tehtud, et seal nagu midagi vajaka ei jäänud, et sealt see nagu selline üldvorm nagu okei, vaata aga noh, sellist nagu päris teravat minemist ikkagi ei olnud. Kujutab rahule jääda. Rada on väga kiire, et kui siin nagu oskad joosta neid kurve ja, ja noh, ütleme natuke sellise paremvormiga ka, et tegelikult rada on ikka super kiire. Mäletasin poolslarist, tuleb lihtsalt natuke irve alustada. Siis hoida, aga noh, eks eks see näha saab. 400 meetri jooksu poolfinaalid peetakse täna õhtul. Niit on esimeses poolfinaaljooksus, mis peetakse kell 22 15. Hooaja tippmarkide võrdluses on nyyd kuuest osalejast nõrgim. Kõrgushüppe rekordinaisele Anna Iljuštšenko ei õnnestunud lõppvõistlusele pääseda. Iljuštšenko alistas kvalifikatsioonis avakatsel üks. 79 ja üks, 84. Üks, 88 alistus kolmandal üritusel ja üks. 92 oli täna liig. Lõppvõistlusele oleks viinud avakatsel alistatud üks 92. Iljuštšenko lõppkohaks MM-il on 15-st. Iljuštšenko tõdes, et täna ei õnnestunud tal head enesetunnet leida. Noh, jalg ei viskas siis, ega ma ei saa midagi teha, eks nii ei oska öelda, et ma lootsin, et nüüd natuke rohkem puhkan ja, ja kõik teistmoodi oleva, aga kahjuks ei olnud täna lihtsalt NSV tunne hea ja. Ma ei oska seda millegiga seostada, see rada noh, kuidagi ka noh, kui noh, ei hüpparaadi hästi, siis noh, ma ei oska olla, rada on pehme, seal ka võib mõjutada, aga, aga iseenesest võistlus on tore ja selline ilu saama, muud siin ei oska öelda. Ott Tänak hoiab Mehhiko MM-rallil kahe katse järel WRC2 klassis liidrikohta, Tänak on oma klassis võitnud mõlemad senipeetud katsed. Aitäh selline oli Päevakaja seitsmendal märtsil, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.