Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kusagil eelmises sajandi viimase veerandi keskel elas enamus inimesi internetis teadmatuna ja arvutitest hirmununa. Kuid oli ka neid, keda huvitas arvutitevaheline andmevahetus ja kõik, mis oli seotud kaugetesse paikadesse ühenduse loomisega. Kui info- ja sidetehnoloogia olid tänasega võrreldes lihtsamad, aga samas vahest isegi kordades ebatavalisemad. Asjaolu, mis tõmbas ligi teatud meelsusega inimesi, selliseid, kes uurisid telefonijaamade ja andmeside toimimist ning nõrkuseid et siis suures võrgustikus omamoodi varajast netti surfi harrastada. Infotehnoloogiliste mehhanismide füüsiline ja loogiline lahtiharutamine ning oma huvides tööle sundimine kulges paratamatult vähemalt osaliselt süsteemi vastase kult suuri nähtuse väljakujunemise suunas, mida tuntakse täna paremini häkkeri nähtusena. Ühe arenguna under kaski konflikt uue ajastu normide ja olemasolevas süsteemis eksisteerivate tavade vahel tänu millele sündis uut tüüpi ebaõiglust. Selline olukord aga motiveerib aktiivsemaid ning ärksamad inimesi organiseeruma oma ja teiste õiguste kaitseks ja nii sündis 1909. 10. aastal eesti keelde raskesti tõlgitavana elektroonilise rindejoone või horisondi organisatsioon, elektroonik fronter Foundation ehk lühidalt siiski, et see organisatsioon analüüsib muuhulgas Kõikide seadusloome juriidilist teksti, et avalikkust informeerida sõnadeta peidetud rumalustest kahjulikest võid, küünilistest kavatsustest. Ja arusaadavalt teevad Peetriga koostööd paljud juristid kelledest. Üks pikaajalisemaid on tänaseks 58 aastane ameeriklane maikud Punn Mikey, õrnem noorus, paigutubki aega kui ärksamad. Inimesed vahetasid sõnumeid mitte postiljoni antava kirja teel vaid kasutasid selleks telefoni mõni külge ühendatava modulaatorite ja d modulaatorite ehk modemeid, mis siis vahetasid faile ja tekste kiirusega kusagil 1200 sümbolit sekundis. Selle aja populaarseimaks suhtluskeskkonnaks oli kindlasti Youzneti uudisgrupid, kus arutati igasuguseid asju inimestega kõikjalt maailmast. Kuigi viimase suhtes peab mõtlema oluliselt kitsamalt, kuid tänasest, nagu öeldud, oli tegemist suhteliselt ebatavalise sidepidamise viisiga. Ja taolise kaugete inimeste aeglase sidevõrgu vähese teksti ja piiratud eneseväljenduse vormis suhtlemise kõrval nähukson arusaamatuste poolt lõkkele lahvatavad vihakirjad. Ja seesama nähtus jätkugi tänaseni. Kuigi enam ei saa süüks panna eside võrgu aeglustega ka eneseväljendust piiravaid tehnilisi võimalusi. Ning ühe paratamatu arenguna pani maikud vunud Lähed. Suvaline teemaarendus hakkab tänu diskussiooni jätkumisel lähenema peaaegu vääramatu jõuga kriitilisse faasi. Kuni keegi lahvatab, ütleb kellegi kohta midagi väga halvasti. Mike sõnastas oma tähelepaneku, öeldes et teemast sõltumata, kui diskussioon jätkub piisavalt kaua, võrdleb keegi kedagi, kas Hitleri, natside või natsismi. Ka nähtust tuntakse täna seadusena ning fikseeriti isegi Üle-eelmisel aastal ametliku inglise keelt valvabas Oxfordi inglise keele sõnaraamatus ja sekkutvunny seadus tuli meelde seoses sündmustega Ukrainas kus sõjalised operatsioonid aset ainult Krimmi poolsaare pinnal sest küberruumis käib teatud mõttes palju ägedam tegevus. Vene häkkerid püüavad mäkerdada ukrainlaste veebilehti ja Ukraina häkkerid vastavad siis samaga. Olgu siis tegemist kas riikliku või eraalgatuslikke häkkerigrupeeringute ka, aga justkui oleks tegemist vääramatu jõuga, kasutavad mõlemad häkkerikultuurid teineteise pihta just Hitleri ja natsi solvanguid. Aga kui enamus inimeste elu sõltub internetist ja oluline osa sõjapidamisest toimub kahekarluse vormis kusagil sidevõrkudes pole virtuaalne ruum millegipärast suutnud sünnitada Hitlerit varju jätvat nähtust. Ja see paneb mõtlema. Huvitav, kas see jääb nii või peaksime olema väga tõsiselt mures?