Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Öeldakse, et ära päri inimeselt, kuidas ta elab, vaid jälgi tema elamise viisi. Sest tõenäoliselt väidab, et suurem osa inimesi, et nad istuvad vähem kui tegelikult ja liiguvad siis rohkem kui reaalselt. Leiutame ju pidevalt viise, kuidas end füüsilisest vaevast vabastada. Ühtlasi reedavad hästi disainitud toolide diivanid, mille poolt tegelikult oma rahaga hääletame. Kuna inimene on valmistatud elusast materjalist ehk pidevalt kohanemast ainest siis kajastub liikumise vähesus ja liikumispaikade mugavus ka muutuvas kehas. Muutus kuulge kõigi silmal paraku halvenemas suunas hinnanguliselt kümnendik kaasaegsetest töödest minimaalse vajaliku füüsilise koormuse kuna oleme paljud varasemad tööd kas asendanud masinatega või terrigeerinud arengumaade töölistele. Selle asemel istuvad inimesed büroodes, teevad peenemat tööd, mida kaunistatakse ees liidritega nagu nutiintellektuaalne või info. Peamine tööriist on aju, kuigi paljud seda ilmselt ei teadvusta. Aju on aga inimese jaoks kõige kallim organ mitte ainult eluspüsimise või inimeseks olemise mõttes vaid puht raamatupidamislik argumentatsiooni tõttu sest paariprotsendilise massi juures tarbib aju ära veerandi kehasse jõudvast hapnikust, jakk lükoosist järelikult rabaajuga palka teeniva inimese verevarustus olema väga hea, mis on loomulikult sügavas vastuolus istumise. Tega igavalt loenguga jätkamise asemel aga vaadakem parem mõne aasta tagust lihtsat katset, milles kaheksa päeva päeva jooksul piirati bürootöötajatel laua tagakirjade kirjutamist, mille asemel nad dikteerisin vajaliku teksti, kuna nad pidid ka võimalikult palju ringi liikuma ja vältima kontoris ühe koha peal istumist. Enamus katses osaleb jäänutest, hakkasid end varasemaga võrreldes peagi hoopiski teisiti tundma. Hoolimata istumisega võrreldes kurnavama kõndimise ja seismisega tundsid nad end tunduvalt Hämbasinutena ega ei märganud tavapärast tööpäeva kiusanud kehalisi vaevuseid, nagu näiteks pea- ja seljavalud uimasus, surnud jalad, et ja nii edasi. Lisaks oli neil suurem motivatsioon midagi ära teha. Paradoksaalset teab aga umbes 80 protsenti töötest väita, et ühel kohal istumine teeb neile halba aga ilma kellegi poolt ette võetud katseta istuksite kurdaksid nad edasi. Õigemini nii ju kõik teevadki. Õnneks on aga märgata olulise muutuse märke. Kui aastate eest tutvustas USA-s Mayo kliinik uut mobiilset töökohta, millel lauajalgade vahel asus kõnnilint, siis arvas enamus, et tegemist on omapärase naljaga. Naljaga, millest töötaja pidi laua taga. Kõndima tegemist aga ei olnud naljakas sest tänaseks on paljud inimesed jõudnud juba kõndivad töökohta proovida ja nähtus hakkab võtma vaikset uue epideemia vorme. Ning siia peaks nüüd lisama loodetavasti. Minnesota Ülikool tutvustas käes ja finantssektoris tegutseva firma 40 tüüpilise Töötajaga aasta jooksul läbi viidud kõndiva töökoha projekti tulemusi, millest selgus, et töökohal umbes kolm kilomeetrit tunnis rahulik kõndimine suurendas inimeste tootlikkust ning loomingulisust. Töötajad kulutasid päevas keskmiselt kaheksa protsenti rohkem energiat ja neil kujunes harjumus sattudes keerulisema ülesande ette minna kõndima, sest siis tuli pähe rohkem häid ideid. Töötajad paigutasidki kõnnivõimelised töökohad teineteise vastu, nii et muuta ka koosolekud viljakamateks. Sest nagu on öeldud, tuleb liigutades. Vähe rohkem mõtteid ja teisalt ei veni taolises formaadis koosolekud aja raiskamise sündmusteks. Kõnnirajaga töögo hind kulgeb umbes 1000 ja 4000 dollari vahel. Kuid Hiina pärast ei pea muretsema, sest kasulike asjade hind hakkab ju kindlasti langema. Lisaks võitjaga. Kõndimise asemel lihtsalt püsti seista ja õige pea hakatendilma kõnni rajatagi liigutama sest ühe koha peal seismine ei ole mugav. Tervislik tõstke need lihtsalt tööpind kõrgemale ja lükake tuul oma toast välja. Võite üllatuda, aga elu muutub sellest ainult paremaks.