Raadio kaks. Apteek Indrek Vainu on siin meil külas, tervist, ilusat hommikut. Tere. Millest siis täna juttu tuleb, nagu ma aru saan, siis kiirust peamine on nüüd oluliseks teemaks kujunenud, aga, aga miks no nii ta on, et kiirlugemine on või ütleme nii, et lugeja, mina olen muutumas. Ja kõike tänu sellele, et kolm aastat siin selline firma nagu Sprits ink võib, Sprits ins Dodgom tegeles kolm aastat sellega, et kuidas saada inimesi kiiremalt lugema. On ju teada nii-öelda vanast ajast, et kiirlugemine on ammu olnud inimestele huvi pakkunud ja kuidas kiiremini saaks lugeda ja noh, tegelikult sellised suuremad edusammud tehti 1900 viiekümnendatel. Ja noh, peale seda on igasuguseid meetodeid üritatud teha ja muidugi ka enne seda on, on inimest proovitud kiiremini lugeda saama. Näiteks tavalised niuksed, õppeprogrammid koosnevad, ütleme, heligassettidest, videotest, mingitest harjutustest, sa pead nagu tükk aega vaeva nägema, enne kui su see kiirus kasvab. Ja ütleme, niisugune normaalse inimese normaalsel normaalne, ütleme see kiirus on umbes kuskil seal 150 kuni 250 sõna minutis. Ma siin praegu tegin selle Sprits inki kodulehekülje lahti ja seal saab siis koduleheküljel ka proovida kiiresti lugeda, seal on siis inglisekeelne tekst algkiirusega 250 sõna minutis ja see on nagu päris talutav, aga aga mulle ikkagi on nagu see küsimus, et kus mul seda nii kiiresti lugemis oskust võib vaja minna, et ma peaksin seda, et ma peaksin endale selle rakenduse tõmbama mobiili ja siis hakkama hakkame seda, ütleme kusagil trammis harjutamist. Aga mis veel on, täna on veel seis selline, et seda rakendust ei saa nagu mobiili tõmmata, millal siis saab? Eile öösel ma registreeri. Ma registreerisin juba mitu päeva varem ennast selle arendaja konto tegin omale nii ja muidugi ma ei saanud sinna ligi, sest et nõudlus selle tehnoloogia järgi on väga suur ja lubatakse, et 21.-st märtsist alates on võimalik nii-öelda arendajatel liituda selle programmiga ja hakata tootma ise, mis siis aitavad kiiresti lugeda, ükskõik kas sul siis on näiteks uudis täpse, paned sinna selle kiir-lugeri sisse ja inimene saab lugeda või teed sa näiteks mingi oma mingisuguse leiutise millega, millega saavad inimesed saavad siis sinu äppis kiiremini lugeda või sinu kodulehel või noh, kus iganes ühesõnaga lihtsalt lugemine selles, nagu see asi ei seisnudki või vaid poitlenud, seletasin, pritsi inki külge saab hakata panema ja igasuguseid teisi rakendusi, et ongi niimoodi, et ma võtan endale näiteks telefoni lahti, teen sealt vastava rakenduse lahti ja siis ja siis Delfi ütleme, mingisugune uudis tuleb niimoodi sõna sõna haaval minusse, nagu ta sellest printsiibist tuleb, just nii ongi umbes ma loen ta lihtsalt ülikiirelt läbi ja siin on igasuguseid kasutusvõimalused, näiteks esimene kasutusvõimalus, mis mulle kohe meenub, on see, et noh, eksamid on tulemas ja jumala eest sai seanahka veetud ju koolis ja kõik asjad lugemata küsimust, tõmbad selle pritsi käima ja. Läbi loetud, sest et katsetasin enda peal seda ja kogusin ka teistelt inimestelt nii-öelda tagasisidet, et kuidas nendega kogemus on. Ja mina sain sellise 400 500 sõna minutis oli täiesti talutav mõningase harjutamise järel. Et ta ei ole kohe nii, et sa, et sa kohe saad selle selgeks ikkagi noh, nii-öelda ma olin 600 praegu aga võrreldes tavapärase siuksel noh, nii-öelda kiirlugemise harjutamisega on ikkagi revolutsiooniline, sest sa õpid selle Väga kiiresti selle kiirlugemise selgeks saabki sellest tekstist aru, et noh, seal on ja mida nad siis kolmandad tegid, mis osast erinev on see, et iga sõna kuvatakse siis sinu silma jaoks võimalikult samasse kohta striimivad teksti, nii nagu me oleme kuulnud streaming, muusika, streaming, videost striimivad teksti, iga sõna kuvatakse keskele, mis tähendab, et su silm peab liikuma tunduvalt vähem. Ta ei pea liikuma nii-öelda vasakult paremale otsima neid tekstiplokke on ja ta saab rahulikult nii-öelda keskenduda sellele sõnale ja mis nad siis veel teevad, on see, et nad markeerivad selle keskkoha ära ja markeerivad ka mingisugused tähed sellesse sõna sära, mis siis tähendab seda, et see tänu sellele markeerimisele õige tähe markeerimisele sa suudad seda sõna öelda koheselt tajuda, et sa silm nagu fokusseerib sellele markeeringule ja, ja noh, nii-öelda taustal ta fokusseerib kui ülejäänud sõna ära ja see sõna nii-öelda tuhiseb sulle ajju. Et noh, näiteks, kui võrrelda siin teiste kiirlugemismeetoditega näiteks nagu skiming või siis sihuke sõnade vahele jätmine ja läbi selle tähenduse saamine siis seal sul ikkagi osa tähendusest läheb kaduma on ju siis on näiteks on niisugune asi nagu medakaiding või, või osutamine, mida juba vanad vanad juudid kasutasid toorarullide lugemisel, et sa kasutad pointeritu oma näppu. Näiteks tähele pannud vanemad inimesed väga palju hoiavad näppu teksti all, see jällegi hõlbustab teksti kiiremat lugemist ja paremat arusaamist. Juba mitu 1000 aastat tagasi juudid lugesid oma toora rull ja täpselt samamoodi, et ta oli niisugune pulk pulga otsas oli väike näpp ja siis sellega lasid mööda mööda joont edasi, aga neil oli see point, et seal oli nii pühas puudutada, et, et siis oli hea osutada, aga noh, põhimõtteliselt annab, annab ka ikkagi siukse lugemiskiiruse välja, siis on näiteks olemas siukse häälega lugemine või mõmisemine, mis annab kiirust juurde, et sa loed teksti, mõmmisid samal ajal kaasa. Aga siin ikkagi tekib jällegi see, et füüsiliselt inimese silm ei suuda tavapärast teksti, mis on nii-öelda äärest ääreni lehe peale prinditud või trükitud ei suuda, ei suuda nii kiiresti lugeda, sest et jällegi uuringud näitavad, et 20 protsenti kogu sellest ajast, mis inimene loeb, kulub teksti protsessimisele ajus noh, nii-öelda tähenduse loomisele ja 80 protsenti kogu sellest nii-öelda jõudlusest, mida sa lugemisel rakendad läheb silma liigutamisele, õige fookuspunkti otsimisele ja ses prits liider siis teeb seda, et ta fokusseerib seal keskele Martin keerib kes koha ära ja markeerib need mingisugused spetsiaalsed tähed, mis aitavad sul. Sa loed teksti nii, et silmad ei liigu, just et see on just väga huvitav. 20 protsenti läheb nii-öelda siis teksti analüüsimisele, 80 protsenti Powerist läheb lugenud, mul on just see kuidagi, ma just mõtlesin, et vastupidi, et sageli noh, kus sa loed raamatut, õhtul on voodis, kui natuke juba sihuke enne magaminekut, siis on see, et sa nagu. Ma olen lugenud mingisugune neli lehekülge nagu selles mõttes, aga ma ei ole suutnud nagu protsessid, ehk ma hakkan mõtlema, millest nüüd jutt oli. Siis me nagu ei mäleta, ma just mõtlesin, et see kõik nagu vastupidi, et ma tahtsingi kuidagi küsida seda, et et kui siin tekstides pappaugu sule hullu kiirusega sinna peale, et kas sa nagu Mul on tunne, et nagu väsitab isegi rohkem sind kui tavaline lugemine, sest sa pead nagunii ka kiiremini protsess ei liigu ja noh, seal lisaks sellele silma liikumisel on ka muud sellised nii-öelda närviprotsessid, mis su ajus hakkavad toimuma ja mis ütlemisse silma liikumise signaal hakkab segama teiste signaalide vastuvõtmist. Et seal on teooriat, sa näed kõrvalt sodiga endiselt nagu. Ja võib-olla tõesti sul seda sodi on vähem ja, ja noh, muidugi on ka veel olemas nii-öelda foto fotolugemine, et sa vaatad lehele peale ja, ja noh, nii-öelda tabad selle kõik ära, see on mingite imemeest jämed, kaevurite ja seenemileeninud Lenin Lenini ordeniga kindlasti ja võib-olla ka Põhja-Korea juht suudab naguniimoodi lugeda, aga, aga noh, tavapäraselt mitte. Ja noh, kui nüüd vaadata nii-öelda meister lugejaid mitte siis pritsige vaid üleüldiselt toimuvad ka kiirlugemise maailmameistrivõistlused siis seal on nii-öelda siuksed, meistrid loevad 1000 kuni 2000 sõna minutis ja, ja see on siis 50 protsendise arusaamisega. Aga poolest jutust ikkagi aru poolest jutust aru ei saa, aga noh, see ei ole siis pritsige vaid tavaliste jajajah. Jajah, maailmameister annetšovs olla ainult siis siukse rekordi nagu 4700 sõna minutis ja midagi sellest 67 protsenti on ta aru saanud. Aga kuidas need sellest, kuidas ta sellest sellest aruga said päras pidi ümber jutustama ja, või mingi nii-öelda kontrolltöö tegema. Aga noh, kui hakata mõtlema, et täna tegelikult on olemas juba sarnaseid lahendusi, kuigi see Nendes prits on väljas ainult vis, siis Samsung, S viiega mingisugune väga uus telefon pole näinud, pole, katsun, ja siis Samson keeriga, mis on siis nagu Kell, kui me nüüd sellesse maailma mõtleme nii-öelda kantava tehnoloogiamaailma, mis peab olema pisike, mis peab kuhugi ära mahtuma, siis ses pritsi poolt pakutav lugemise lahendus no kella pealt jumala eest oleks võinud ju nii-öelda Nokia 51 10 ajal juba niisugune asi olla olemas olla või noh, nii-öelda esimeste mobiiltelefonidega oleks seda teksti saanud hõlpsasti, aga siis ei teadnud veel sellest nii-öelda tehnoloogiast midagi siuksest trikist, et et noh, nii-öelda põnev on see küll ja on muidugi ka juba siukseid rakenduse moodi asju olemas. Mis kõige lähedasem on näiteks Aifonil on Velossiti ehk siis veloCity võib-olla eesti keeles maksab 299 ja ta on ainult EAS-il on olemas selline asi nagu riit kuigk, mis maksab kaheksa, 99. Pritsi puhul on see, et nad ütlevad, et kõik on tasuta, andke tuld, lihtsalt et nad tahavad nii-öelda muuta viisi, kuidas maailm loeb ja nende nii-öelda katsed näitavad, et iga iga tavaline inimene pritsiga harjutades tähendab, mis seal harjutada, lihtsalt pead lugema ja siis oma kiirust nii-öelda muutma, et suht normaalne on see, et inimene jõuab ikkagi 1000 sõnani minutis, selles pritsiga saab aruga masin seal koduleheküljel proovisin ja 350-ga ühesõnaga minutis inglise keeles ei ole nagu probleemi. 400-ga on ka veel päris okei, 405 ja siis järgmine 500, aga siis ütleb mulle see programm juba, et noh, mis, mis show see nüüd siis on. Ja 500 500-ga läheb juba natukene noh, Eesti inimesele ikka see ei ole. Aga ma arvan, et ütleme, lihtsamat teksti seal kuskil 300 saja-viiesaja vahel lugeda noh, nagu sa praegu tegid seal ilusti lahti ja juba on see 400 enam-vähem käpas eesti keeles, kui see oleks veel eesti keeles ja kui hakata mõtlema, et siukest kergemat kirjandust, ilukirjandust või mingeid artikleid on ülihea näiteks mul siin üks inimene, kellelt ma tagasisidet küsisin. Ma küsisin, et mis, millise rakendusse tema teeks? Ta ütles, et tema tahaks siukest rakendust, et kui ta istub tööl, aega ei ole lugeda, ta paneb kirja need artiklid. Ta märgib ära nii-öelda Pukmargib või kuidas mõnes nii-öelda lisab lemmikutesse. Ja pärast, kui ta ühistranspordiga koju sõidab, saab rahulikult kõik need päeva jooksul nii-öelda huvi, pakun artiklid, mida ta töö tõttu lugeda jõudnud, saab seal ühistranspordis naksti läbi lugeda ja ongi vanus. Ma mõtlen ikka niimoodi, et üks lugemine, teine on sulle nagu ettelugemine, mis on ju palju lihtsam, et et sul ei ole mingit infot, et palju siis keegi sulle ette loeb. Olemisega on niimoodi, et ettelugemisel soovituslik 150 kuni 160 sõna minutis on, on arusaadav, see on ikkagi siis kaks korda vähem, kui seal siis selline täiesti audioaudioraamatute ettelugemise kiirus on, on selline. Varem näiteks siin praegu 400. Ja sa ei jõua lugeda nii kiiresti enam, siin tekivad füüsilised piirangud, samamoodi nagu silmaga tekivad füüsilised piirangud, et et sa ei suuda nii kiiresti liigutada oma silmu ühest äärest teise, sest ikkagi sinisilm on paksult lihaseid täis ja raadiokuulajal lihtsalt infoks, et siin ingliskeelne tekst, mis jookseb siis jah, et alati on üks must font, aga keskel on üks umbes keskel on üks täht on siis, vahetab kohta, et seal on jällegi igal sõnal on omase markeeringuga ja üks sõna korraga sisese Sprits põhimõtteliselt lihtsalt pillubki pritsibki sulle neid sõnu siin ette, ühesõnaga selline Brichib ühesõnaga selline põnev nii-öelda platvorm väga paljudeks võimalikeks rakenduseks, mis, mis siis tuleb, 21.-st märtsist saab, kellel vähegi huvi, noh, neil on, tung, on praegu suur ja kõik tahavad seda kasutusele võtta, aga mina olin sihuke varajane registreerija arendajaks, mida sa tegema hakkad? Lugeri okei, miskit et viskad teksti sisse. Panen näiteks oma mingi PDF-i EPavia sisse, Colopeedeeeffestades küll päris nii tüütud, sageli. Spritsing punkt com, minge ja proovige siis ka, kui palju sõnu suudate minuti jooksul läbi lugeda, nii et ise ka midagi aru saate. Indrek, suur aitäh sulle kõike head ja kiiret lugemist.