Tere eetris on portaal, kommentaari esitab Kristjan Port. Põgusalt meediaväljaandeid lugedes saab ka maabeline külaline kindlasti kiiresti aru, et muusikud on populaarsemad kui insenerid või arstid või taksojuhid. Ta märkab kindlasti ka, kuidas paljud inimesed mitte siis ainult noored unistavad kuulsa muusiku ametist või vähemalt tema rollis olemisest. Tõenäoliselt moodustavad enamuse unistajates siiski need, kes. Alles sisenevad tööturule lootuses, et miks peab ta olema igav. See peaks olema lahe, tähelepanu, väärne ja loomulikult tooma sisse. Palju pappi, noh, miks ka mitte? Ei tasu karta, et järgnevas osas tuleb juttu, kui ekslik selline soov on ja vanemaks saades tuleb mõistus pähe. Otse vastupidi. Sest kui hiljutises kommentaaris oli siin jutud töötuse kasvust, mida põhjustab tehnoloogia areng, siis üks valdkond, mis taolises halvas olukorras räägib millegi positiivse olemasolust ja saab teiste hädasti uut energiat on just meelelahutus. Põhjuseid on selleks mitmeid. Esiteks, mis iseloomustab siis? Kaasaegset inimest statistika räägib sõnast stress koos sõnaga krooniline. Lisage siia juurde pidev töö, mida moodne. Bioloogia võimaldab teha kodus tööl ja puhkehetkedel ja töö ajab inimestega ja inimene on väsinud, tihti kurnatud. Ta jõuab õhtul koju ja teatab. Reserveerisin oma parima mõtlemise palgategevusele. Siis mõtlesin ärksa kodanikuna. Inimkonda puudutavatele tõsistele teemadele nagu majanduspoliitika ja nii edasi. Ning kui päevatöö on läbi, nõuan, et lahutataks minu meelt. Mul on selleks õigus ja vajadus. Inimesed otsivad ju peaaegu paaniliselt võimalusi kogeda midagi meeldivat. Ja muusika on siin ajatu garantiiga võimalus. Lisaks võimaldab tehnoloogia teha ja levitada muusikat miljonitel inimestel ja ilma muusikainstrumendi haldamist eeldava koolituseta. Ja erinevalt veel mõne ajada lõbusast arusaamast on täna oluline osa kõige uuemast tehnoloogiast rakendatud meelelahutuse teenistusse. Olgu selleks siis arvutimängud, filmid või muusika. Näete, kui paljud märgid valgustavad just muusikutee algust. Välja arvatud üks. Tegelikult on sellest ka väga palju räägitud, aga ilmselt on seda vaja teha aina uuesti. Nüüd on siis olemas järjekordne näide, et muusiku elu ei tasu ära kui rääkida palgast, eriti aga kui rääkida muusika levitamisest ametliku kanali kaudu, nagu näiteks Bondora Rhapsody modifay mis loovutavad muusikatoodetele ja muusikutele umbes 70 protsenti kogu levis teenitud rahast. Tegemist paistab olevat. Suure numbriga aga muusikute arv on ju veelgi suurem ja nii see lõpsuma muutubki aina väiksemaks. Info muusikute sissetulekutest levib samuti ametlikke kanaleid kaudu, nagu näiteks. Twitterisse või Facebooki välja pandud tšekkide kaudu, kus on kirjas muusiku teenitud tulu Ja loomulikult ei riputa sinna oma sissetuleku aruandeid välja ei madonna ega juttu. Pigem teevad seda vähem tuntud artistid, kes moodustavad paraku absoluutse enamuse kogu muusikamaailmast. Ja niisama, et paljud artistid saavad tšekke, millel on aastateenistuseks üks sent. Mõni saab kümneid kordi, mõni sadu ja keegi isegi tuhandeid kordi rohkem. Aga kas see tundub palju? Sõltub arvud sõjast. Näiteks teenis bänd nimega kämperban Beethoven oma pala enam kui miljoni. Kuulamisest alla seitsmeteistkümne dollari. Hetkel olevate analüüside põhjal kasvab lähiaastatel taolise muusika müügimaht kahekordseks. See tähendab Populaarsuse kasvu ja selle kaudu arusaamist, nagu oleks tegemist hea karjäärivalikuga. Tõenäoliselt rahuldabki see kõik loomevajadused. Ainult et. Rahast ei tasu unistada.