Tere Eesti keele Instituudi keelekorraldajad on koostanud ametniku soovitussõnastikus. See peab aitama lihtsustada, ametnikul keelt kasutada ja seeläbi aitama, aga ilmselt siis teistel kõnelejat paremini mõista. Saates on üks sõnastiku autor eesti keelekorraldaja Tuuli Rehemaa. Tere tulemast saatesse. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja räägime siis kõigepealt sellest, kellele ja miks ametniku soovitussõnastik on koostatud. Jah, nimi on tal küll ametniku soovitussõnastik, aga eks me mõtlesime tegelikult kõigile, kes peavad koostama niisuguseid kirja, keelsemaid tekste et miks mitte ka ajakirjanikud või reklaamiloojad või, või toote tutvustajad, kõik, kes kes nii-öelda lähevad keeleseaduses igasuguse avaliku teabe ja teeninduse alla, aga muidugi mõista ka ametnikud, sekretärid kõik sellised. Teksti koostajad. See sõnaraamat on ainult veebis, ainult internetis? Jah, praegu küll plaane on, aga oma lubadusi aga ta ei tahaks. Eesti keele Instituudi kodulehel on veel terve suur hulk sõnaraamatuid, et mille poolest siis nüüd see ametniku sõnaraamat teistest erineb, mis on selle sõnastiku juurest just oluline teistega võrreldes? Võib-olla üks asi on see, et ta on soovitussõnastik, et kui vis rõhutab, et tema on kirjakeele normi alus ja seletav sõnaraamat näiteks pühendub eeskätt sellele tamisele, siis soovitussõnastik on niisugune noh, võiks öelda ta nussi lisamaterjal. Et seal on rohkem näiteid, seal on natukene niisuguseid sõnu, mida uss, võib-olla rohkem niisuguseid sõnu, mida ÕS ei ole sisse võtnudki. Et ta on meil selline natukene nagu katseprojekt. Et selliseid soovitussõnastik, see pole Eesti keele instituudis varem tehtudki. Ja kui, kui me saame sellele rohkesti tagasisidet, siis on meil väga hea meel, et me saame seda projekti igatpidi arendada ja täiustada. Ühesõnaga reegleid selles sõnastikus ei ei sätestata, ei öelda, et nii peab ja nii on ainuvõimalik. Jah, võiks öelda küll, et, et me ei keela ja käse. Et me soovitame, millele te olete Te toetunud, kui te need sõnad olete kokku kogunud ja selle sõnastiku koostanud, kui palju selles üldse sõnu on? Olete üle lugenud? Jah, selles on üle 1200 märksõna. Ja toetusime kõikvõimalikele materjalidele. Et nii nii sõnad kui ka näitelaused oleme välja nokkinud igasugustest avalikest dokumentidest. Asutuste protokollid, riigikogu stenogrammid, Euroopa Liidu dokumendid, ajakirjandus muidugi, ja suureks abiks oli meil selline tekstikorpuste töötlemise programm nagu sketšientšin. Aga loomulikult aitasid meil seda sõnastikku teha ka kõik keelenõu küsijad ilma enese teadmata, sellepärast et et tegelikult on meilt väga palju küsitud igasuguste kantseliitlike sõnastustaja sõnade kohta. Samas on selliseid ametnikele mõeldud käsiraamatuid ka varem koostatud. Ja Annika üks põhiline, kes oli meile suureks eeskujuks, oli Uno Liivaku sõnaraamatud, kellel näiteks juba 1969. aastal ilmus väike sõnastik. Kuidas öelda teisiti valimiks, stamp ja parasiitkeelendeid kus on tal siis üsna samamoodi kogutud märksõnu. Ta kommenteerib neid, soovitab ja esitab näitelauseid siis halvema ja parema sõnastusega. Aga uuemad on näiteks, kust king keelt pigistab kus on nii sõnastiku osa kui ka artikleid. Kõige uuem on siis praegu väike soovitussõnastik, mis on mahult umbes sama nagu meie ametniku soovitussõnastik. Kust me siis saime ka tuge ja eeskuju? Päris palju. Kui me selle Uno Liivaku kõige esimese raamatu võtame, mis teil ka laua peal ees on, kas siin on ka mõni selline probleem üles tähendatud, mis praegu ka veel on probleem mõni selline keelend või? Ja on ikka kas või praegu, võtsin täitsa suvalisest kohast lahti ja mulle vaatab vastu koheselt. Jah, ja Uno Liivaku samamoodi soovitab selle sõna asemel kas kohe otsekohe, jalamaid silmapilk leiab, et see on selline liialdus ja otstarbekohatu sõna. Ja see on teil ka nüüd ametniku soovitussõnastikus on meil ametniku soovitussõnastikus ka pool sajandit ja ikka me ei saa selle lahti, ei saa lahti ja see koheselt oli juba 1960. aasta või siis isegi, aga ta vist on nii. Nii mugav ja tore sõna, et et ei taha kuidagi ametniku sõnavarast kaduda. Räägime sellest ametniku soovitussõnastikus, mida sellest sõnastikust võib leida ja, ja, ja kuidas otsida, kuidas leida esimesed soovitused. Kõige esimene soovitus on, et selle leiab Eesti keele Instituudi kodulehel. Ja see leiab Eesti keele Instituudi kodulehelt võib vaadata keelekogudesse või vaadata keelenõuandelehele, kus ta on ka seal sõnastike nimekirjas. Nii, aga mida sealt siis leiab? On mida otsida soovite? Et meil on seal stampsõnu? Meil on liiaseid väljendeid, meil on toorlaene. Meil on selliseid sõnu, mida, mis, mille kohta meil on kommentaar sageli ülearused. Oleme jaganud rektsiooni soovitusi. Siis on hulk niisuguseid LT liitalise sõnu, mida kasutatakse määrsõnana ja ja mida võiks samuti vältida või teisiti sõnastada. Aga põhimõtteliselt ikkagi selleks, et seda soovitus sõnastikku kasutada, selleks peab keelekasutaja teadma, mida ta otsib ja ta peab kõigepealt teadvustama endale, et tal on probleem. Ja kui nii-öelda, siis tõsi, mis tõsi et, et kes ise ei tea, et, et ta kasutab stampsõnad, see ei lähe seda ka ametniku soovitussõnastikust vaatama. Sest tegelikult, ega ta nüüd tõlkimiseks päris mõeldud ei olegi, kui ametnik võib ka niipidi kasutada, kui ametnik on kasutanud mõnda väljendit siis saab kontrollida sellest soovitussõnastikust, mis ta tähendab või võib tähendada, võib juhtuda. Küll niimoodi, et kui ikkagi tekstis seisab, et ole Assartiivne ja ma ei pruugi üldse aru saada, mis Assartiivne tähendab, ei saagi, ametniku soovitussõnastik annab sellele vastuse. Teeme selle kohe Kriivan koheva päringusse, kirjutan Ast ser. Kiitiivne juba tuleb mulle ette, niisiis panen otsija näite. Klikin otsija, näita Astertiivne on kinni. Ta kindlalt väite veenev, ennast maksmapanev, aktiivne. Ja ma usun, et see, kes enne oli segaduses nüüd palju targem näitelause on ka siin ja eesmärk on Assartiivse müügiviisi arendamine on siis algne lause. Ja soovituslikult on õigem öelda eesmärk on arendada aktiivset või veenvat müügiviisi. Jah, ma ei ütlekski õigemaga, võib-olla võiks kasutada sõna selgem et kui eesmärk on sõnastada oma jutt nii, et lugeja sellest tõenäoliselt aru saab, siis võiks eelistada oma sõna. Võiks eelistada vähem müra, kompaktsemad teksti ja kui neid näitelauseid lugeda, siis me oleme just selle poole püüelnud. Nii, ja siin on veel üks näide. Ole Assartiivne nõue, et sind koheldakse austusega, tähendab see tegelikult? Ole veenev, ole kindel, ole enesekindel, nõuad sind koheldakse austusega, jah, need on sellised variandid, mis me oleme seal välja pakkunud ja siis on öeldud ka, et siin on kirjas ka see, mis sõnaga on tegemist. Tegemist on Toorla laenuga inglise keelest. Jah, nii me oleme arvanud, et küllap ta see tõenäoliselt on. Kas seda sõnaraamatut saab ka niisama sirvida, et ma vaatan, mis selles sõnaraamatus on, et lappan nagu raamatulehti. Jah, niimoodi raamatu lehti praegu veel lapata ei saa, on plaan küll panna veebi terve sõnastik PDF vormis, aga see praegu on alles tööjärgus. Aga praegu on selline võimalus, et saab näiteks otsida kõik ühe ja sama tähega algavad või miks mitte, lõppevad sõnad, et kui te näiteks tahate endale ekraanile saada kõi k-tähega algavad sõnad, siis pange. Tärn, nii see tähendab seda, et ma pean otsima oma klaviatuurilt tärni A ja tärn ja nüüd jälle klikkinud siia näita. Ja tulevadki leitud 99 arstid. Ja järelikult on 99 aga algavat märksõna selles sõnastikus ja niimoodi saab teda siis nii-öelda ajaviiteks lugeda. Te nimetasite, et sõnaraamatus all stampsõnu, missugused näiteks onu ehk moesõnu me ei tahtnud päriselt kasutada, see on selline natuke positiivne sõna, et stamp on siis selline sõna, mis nii-öelda sobib kõigeks, jäi millekski. Et teda kasutatakse igal pool igas tähenduses üks selline on näiteks dramaatiline. Et kui vaadata sõna dramaatiline, siis, siis see on hakanud asendama näiteks sõnu tõsine, raske, jah, keeruline, samuti suur ja märkimisväärne. Aga see meie arvates võiks selle sõnaga natukene. Seda ei peaks selle sõnaga nii väga liialdama, et et see, kui me ütleme, et noorte tööhõive olukorda Euroopa liidus on dramaatiline, ei ütle tegelikult mitte midagi. Et me ei saa teada, kas see on enneolematu või on see keeruline või on see märkimisväärne, et, et see on, siin on pakutud natukene täpsem vaste. Et noorte tööhõive olukord Euroopa liidus on murettekitav või on tõsine sageli oma põhjendustes oleme stampsõnu iseloomustanud kui ähmase sisuga. Ja näiteks seesama dramaatiline ongi üks selline näide, et ta ei, ta ei ava õieti seda, mida rääkija või kirjutaja tegelikult on öelda tahtnud ja oleme pakkunud sellele täpsema ja konkreetsema sisuga sünonüüme. Siin on tegelikult üks, kaks, neli, kuus, kaheksa, 10 sünonüümi on võimalik 10 sõnaga asendada sõna dramad. Tõsi, mis tõsi ja nagu näha, on need sünonüümid omakorda jaotatud veel kolme rühma. Nii et kolme tähendusrühma peaks läbi mõtlema, mis tähenduses tegelikult, mis tähendusest jutt käib. Ja valima sünonüümi vastavalt sellele Ja siin selle sõna märksõna dramaatiline juures näeme me ka seda, mis on ühe internetisõnaraamatu juures võimalik teha, mida paberraamatu juures võib-olla nii hästi ei ole võimalik teha, see on Loe lisaks ja link läheb. Link läheb tervelt kahe artikli juurde. Selle märksõna juures on kaks helika mäekivi artiklit mis on internetis samuti PDF formaadis, kui ma ei eksi. Ja sealt on võimalik lihtsalt täpsemalt lugeda seda tüüpi sõnade kohta nagu dramaatiline ja teised. Niisiis te nimetasite liiaseid sõnu ja üleliigsed sõnad siis nad on ilus sõna on liiana liiana ilus sõna küll, aga, aga sõnad ise on sellised, mis kantseliiti iseloomustab sageli üldse liiasus. Sellist sõnavahtu on seal enamasti palju ja sageli kordusi. No üks selline kaunis näide on näiteks informatsiooniline teadaanne. Et kui te trügite info, siis ta peaks teile pakkuma seda vastet. Aga muidu ma küsin vahele, et kas muidu on soovitav ikkagi kirjutada ainult üks sõna või võib ka sõnapaare kirjutada siia märksõna lahtrisse. Et kas võib kirjutada ka informatsiooniline teadaanne? Ja, ja nüüd selle informatsioonilise teada ande juures me näeme, et see on venepärasus ja samuti liiana väljend, sest teada on iseendast on juba informatsiooniline, et missugune teadaanne see infot ei sisalda. Ülearused, sõnad, Ülarused, väljendid, aha, siis me võiks teha näiteks sellise huvitav otsingu nagu sageli ülearune, kirjutage lihtsalt märksõna väljale, sageli ülearune nii, ja vaatame, mis meil tuleb. Sageli ülearune pärast, et see sõnastik on intelligentne, ta otsib kõikidelt väljadelt selle, ta peab leidma selliseid onu, mille juurde on pandud märkus sageli ülearune. Kas ta pakub teile selliseid sõnu, milliseid? Pakub näiteks kõigepealt, et järelliide ala mingisse ainevaldkonnast sfäärisse puutub kokkulepe tervishoiuala töötajate miinimum tunnitasu kehtestamise kohta. Ja ja pakume selle asemel tervishoiutöötajad. Et milleks öelda tervishoiuala töötajad, kui saab öelda lihtsamalt ja kompaktsemalt tervishoiutöötaja. Nii-alane ja sama lugu. Tervishoiualane koolitus, tervishoiukoolitus ma peast praegu ei tea, mis, mis näited seal justan? Ametijärgselt ametikoha järgselt. Ja kui seal lugeda näiteid, siis selgub, et see on vahel lauses niisugune ballast sõna, mida tegelikult ei olegi vaja kasutada. Asetäitja, mis sellel siis viga? Kohe vaatame, jah, hotell otsib juhataja asetäitjat ja mis me hea tasemele pakume asejuhataja asejuhatajat tunduvalt lühem ja ja mugavam kasutada. Nii, nüüd ma leian huvitava märksõnana. Jälgima, ega ei saa kohe, siin on kohe mitu alapunkti ja number on arvu tähistav sümbol, arvu kirja märk. Arv kirjutati suurte numbrit tega tahvlile, nii, aga te näete sellele soovituste järgne, nii et see on igati korrektne ja sobiv kasutus. Ma jäingi mõtlema ja tal ei ole mitte kuidagi valesti, seal ei ole lauses midagi punast ega rohelist, eks ole. Et tähelepanelikuks tasub muutuda siis, kui seesama märksõna on värvitud lauses punaseks ja sellele järgnev lause, kus asendusvariant on roheline. Nii kohe leian sellised lauset siit. Kui vaadata internetis reklaamijad kogu numbrit seal punasega kirjutatud oli firmade arv, kes kasutasid uusi võimalusi peaaegu märkamatu. Ja parem variant oleks, kui vaadata internetis reklaamijate koguarvu. Koguarvu ja sellepärast, et arv ja number ei ole teatavasti üks ja sama arv kirjutatakse numbritega. Aga firmade reklaamijate arv siiski. Mina panin ka tähele paar nädalat tagasi ühe lause ja ma küsiksin teie käest, ma loen teile selle lause ette, et kas ma saan selle lause puhul abi sellest soovitussõnastikust, see on ühe poliitiku lause. Ja see kõlas nii. Ärme unusta, et täna on ka inimestel tihti pensioni eas täistöövõime tagatud. Jah, võiks vaadata näiteks sellist märksõna nagu täna. Kõigepealt vaatame märksõnad täna. Sellel sõnal on ka märksa rohkem võimalusi väljendada seda sisu ja märksa täpsemalt kui ainult täna ja mis seal pakutud on. Praegu praegusel ajal praegusajal, nüüdsel ajal tänapäeval nüüd. Nii kuidas, kui me vaatame uuesti seda lauset, mis siia sobiks, praegu praegu praegusel ajal jah, sest täna tähendab siiski konkreetselt tänast päeva. Jah, et kui, kui see täistöövõime on tagatud ainult täna, siis on küll natukene kurb, et homme enam polegi. Aga see sõna täistöövõime iseenesest, et kas inimesel saab olla tagatud täistöövõimes. Ma saan aru, et tegelikult poliitik tahab öelda, et inimesed on ka pärast pensioniea saabumist võimelised täisjõuga tööd tegema. Jah. Ta on niisugune natukene hämara sisuga sõna jälle on. Aga ma arvan, et, et selle selle kohta me vist veel Amsist soovituste leia. Me praegu korrigeerime nüüd ühe poliitiku sõnavõtu, kui palju ajakirjanik näiteks võiks seda teha tegelikult ta peab tsiteerima poliitikud, nii nagu poliitik ütleb. Vot ma nüüd täpselt ei tea seda, kui palju ajakirjaniku tööeetika lubab toimetada poliitiku teksti. Aga kui poliitiku mõte jääb siiski hämaraks, kas, kas ajakirjanik, kes peab siis poliitiku juttu esitama tsitaadina, et võib-olla võiks ka natukene ümber sõnastada seda mõtet ja natuke selgemaks sõnastada, et olla poliitikul abiks? Võõrsõnad võõrsõnadest meil küll üks näide juba oli, aga, aga võõrsõnu vist kasutatakse meil üldiselt. Väga palju jah, võõrsõnu kasutatakse palju. Ja võõrsõnadega on veel selline lugu. Et on hakanud levima niisugused toorlaenud ja toormugandid, miks me nimetame neid siis sellise natuke halvas, halvustava sõnaga toorvõi toores. Et nad on kas otse üle võetud enamasti inglise keelest lihtsalt eesti keele tunnus otsa pandud? Vahel ei ole isegi mitte mugandatud. Meil on näiteks selline sellised sõnad nagu inzorssima ja benchmark-ima, mis ei ole kohe mitte kuidagi korrektsed eestikeelsed tuletised. Aga on ka pealtnäha täiesti korrektseid tuletisi, mis tegelikult on sisult ingliskeelsed, sõnad sai mainitud juba siin Asserstiivset. No näiteks selline kena sõna nagu reageerima mis tähendab lihtsalt koondama või tervikuga ühendama, liitma. Või siis kas oskab keegi ära arvata, mida võiks tähendada inkrementaalne Pole õrna aimugi ja see tähendab astmelist järk-järgulist või siis ka järk-järgult suurenevat juurdekasvuga. Aga mis on veel üks niisugune, natuke kaval nähtus on see, et Eesti sõnadele ka Eestis tuntud võõrsõnadele tekivad uued tähendused, mis on siis sipsti otse inglise keelest üle võetud. Ja niimoodi võib tekkida vahel natuke naljakaid kontekste, kui kui näiteks president Pekoreerib kedagi ametirahaga, eks ole, me oleme harjunud, deklareeritakse vaateaknaid, aga et nüüd ka siis inimesi ja ja, ja, ja prominentne deklareeritakse, see on pisut veider. Või siis näiteks, kui siiamaani olid animaatorid need, kes tegid multifilme siis need tegutsevad ka Egiptuse randades, animaatorid ja nad ei tee seal multifilme, vaid nad lahutavad inimeste meelt. Ja siis on vahel mõnel inimesel ekspert, siis mis see tähendab, see tähendab seda, et eksperditeadmised. Aga kui nüüd ekspertiis olemas nagu ei, tal ei ole ekspertiisi olemas. Sedasama kasutataksegi kiputakse kasutama tähenduses, et kellelgi on teadmised selle asja kohta, keegi on selles asjas ekspert millegipärast ilmselt ka inglise keele mõjul. Aga siis me oleme ka ja päris palju soovitanud eestipärasemaid tuletisi. Just nimelt, kus kipub sõnasse trügima võõrliide, siis oleme soovitanud eestipärasemat vastet, mis on tegelikult samuti võõrsõna, aga, aga lihtsalt natukene oma sõna rohkem oma sõna moodi, näiteks import vööri asemel võiks rääkida importiast. Või siis sellistest sellised uhked tuletised nagu Europaniseerima ja euroopaliseerima ja Europiseerima. Nende asemel võiks öelda lihtsalt eurodes pastama ehk euroopalikuks muutma. Kas peale sõnavara ja sõnade tähenduste saab sellest soovitussõnastikust ka abi, näiteks grammatiliste küsimuste korral? Jah, pisut küll et sellesama juba mainitud Uno Liivaku väikese soovitus sõnastiku eeskujul võtsime ka oma sõnastikku näputäie õigekirjavigu ehk siis selliseid sõnu, mille õigekirjas eksitakse väga sageli. Et enamik neist on võõrsõnad, näiteks üks väga sage viga on priviligeeritud. Et kuna see tuleb sõnast privileeg, peaks olema privilegeeritud. Aga on ka mõned veaohtlikud oma sõnad, näiteks väga levinud teenendus mille asemel peaks olema teeninduse väga õige muidugi teenindus. Ja aga üks päris suur hulk on sõnu pandud soovitus sõnastikku selleks, et näidata nende soovitatavat sõltumust ehk rektsiooni. Sellepärast et keelde on tekkinud niisugune tendents eelistada alale ütlevat käänet. Näiteks selle asemel, et öelda, et mingi asi põhineb kogemustel, öeldakse, põhineb kogemustele või sarnaneb kindlustusele ehkki peaks ütlema, sarnaneb kindlustuse ka. Ja, ja sellesama sõltumuse soovitusega oleme koos sageli soovitanud ka paremat kaassõna või paremat fraasiehitust. Et selle asemel, et öelda nõudlus üürikorterite järele, võiks öelda hoopis üürikorterite nõudlus. Ja siis nagu mainitud, juba on meil ka ligikaudu kümnendik märksõnadest Elte liitelised märksõnad. Et oli juttu sõnast koheselt, aga ka näiteks hetkeliselt ja edasiselt hetkeliselt määrsõnana sulgudes. Ja selle selle asemel võiks kaaluda sõnu kui väljendeid samal hetkel ühe hetkega võib kohe või praegu. Sest paistab, et see sõna teeb, võib lause teha lihtsalt ebatäpselt ebatäpseks. Kui on selline lause, et SMS-teenused hetkeliselt ei toimi. Mis me sellest lausest teada saame, et kas nad kadusid hetkeks või kadusid nad lihtsalt praegu või, või kadusid nad ühe hetkega, et see on selline sõna, mis, mis võib mõte teha ebatäpseks ja ja muuta lause segaseks? Praegu ei toimi, praegu ei toimi. Jah, oleneb sellest, mida tegelikult öelda tahetakse. Meie näited on, on tegelikult üsna meelevaldsed. Sellepärast et võib-olla see inimene, kes selle lause kirjutas, tahtis tegelikult öelda midagi muud. Meie sõnastasime ta ümber oma äranägemise järgi. Aga kui ta tahtis öelda midagi muud, siis ta oleks pidanud seda midagi muud ütlema. Ja ka see, kes ametniku soovitussõnastikku kasutab, peab neid vasteid lugema just nimelt selle mõttega, et temal tegelikult vaja öelda on. Ja kuidas saaks tema omaenda konteksti iseenda kirjutatud lauset muuta selgemaks ja täpsemaks. Ja räägime veel sellest ka, et kes siis selle praeguse soovitus sõnastiku kokku on pannud? Meie töörühma kuulusid peale minu veel Tiina Paet ja Argo mund ja abistasid meid Eesti keele Instituudi eurokeelehooldajad Katre Kasemets, Katrin Hallik. Ja siis ei saa sugugi jätta tänamatega Ülle viksi, kes oli meie tehniline tugi. Ja siis loomulikult peab tänama kõiki kõiki keelekasutajaid ja keelenõuküsijaid, kes pakkusid meile kogu seda materjali, mida läbi töötada. Praeguste saadet, et mitte öelda tänast saadet kokkuvõttes küsin lõpetuseks Tuuli rehemaa, keda te julgustate seda ametlikku soovitus sõnastikku kasutama. Kes tunnevad, et tahaks väljenduda selgemalt täpsemalt, aga kellel võib-olla pole päris õigeid ideid, kuidas seda teha. Ja loomulikult ka kõiki neid, kes on sunnitud lugema igasuguseid dokumente, et mis kubisevad kantseliidist ja kes ei ole päris kindlad, et nad saavad aru, mis seal öeldud on. Et ka neid võib ametniku soovitussõnastik teinekord aidata. Ja kõiki neid, kes tunnevad, et kaitseliit on neile kergelt ajudele käima hakanud. Et ehk on meie soovitussõnastikust natukene tuge ja abi. Aitäh Eesti keele Instituudi keelekorraldaja Tuuli Rehemaa. Keelesaade on lõppenud. Informatsiooni ja viiteid ametniku soovitussõnastikus leiate Eesti keele Instituudi kodulehelt ja Vikerveebist keele saate kodulehelt. Kõike head.