Ma olen külas Stockholmis tõlkijal ja luuletajal Silvia Erikul. Eestis võib raamatupoodides kohata ühte kena raamatut, mille pealkirjaks on külakost ja see puudutab tõlkekogumikku. Kas te võite öelda, Silvia, kas te tähistate selle kogumit kui ka mingisugust etappi oma elus? Jah, võiks öelda küll. Just möödunud aastal, tähendab, 94 täitus minul 40 aastat tõlkimisest. Ma alustasin hoopis noorukesena ja ilma oskusteta. Ja tänu jumalale oli mul siiski nii palju aru ja mõistus peas, et ma valisin Marie Underi luuletuse selleks. Ja see oli lapse hukkaja ja hiljem teiseks taevamineku. Ja ma olin kavatsenud seda tema üheks juubelisünnipäevaks, seda taevaminekut, aga ma ei saanud sellega päriselt valmis. Nii et ta sai selle aasta hiljem. Ja veel viis aastat hiljem, kui ma ei eksi, andis siis väliseesti välja selle eriväljaandena ja Silvia leitu illustratsioonidega kahes keeles üks väljaanne rootsi keeles, teine eesti keeles. Ja selle peale siis ma sain Marie Underilt väga kena kaarti. Et te peate ka ise omama luuletaja vääratanud nivoole valt olete tõlkinud ja muidugi see noorele inimesele algajale oli nagu üks vitamiiniinfektsioon ja see oli suureks stiimuliks kindlasti ma kujutan ette ja absoluutselt ja ma olen päris kindel, et kui ma seda kaarti temalt ei oleks saanud, siis ma oleks selle hobiriiulile jätnud ja millegi muuga tegelenud. Kas elus on olnud mitmeid niukseid, tähenduslikke inimesi, kes on tõuke andnud, on küll ja teine selline suur vaim oli Puursetelenud ja jälle juhus. See oli nimelt nii, et, et ühel päeval helises telefon ja keegi siit eesti inimestest kohalikest ütleb mulle, et et kas sa oled kuulnud, et proua mark on surnud. Ja minul oli laua peal parajasti valminud tõlge puusetterlendi sellest jänesepojast, mille pealkirjaks on surma, kujutlen mani. Ja kuna ma Aksel, Mark ja, ja anumaltki natuke tundsin, siis ma võtsin selle luuletuse, saatsin teile Aksel margile kaastundeavaldusena. Tema laskis selle ära trükkida tänukaartidele. Ja üks sellistest kaartidest sattus Paul säterlendi kätte. Keegi hea inimene oli talle saatnud selle, et kas sa tead, et sinu jänesepoja luuletus on eesti keelde tõlgitud? No ja siis läks aega edasi ja muidugi mina ei teadnud sellest siis midagi, see tuli alles hiljem välja või ulatus hiljem alles minuni. Siis oli mul kavatsus eesti naisluuletajate Marie Underi 100 aasta juubeli puhul kokku seada midagi. Ja ma pöördusin puu satelliidi poole. Ja tema ütleb mulle telefonis, et jaa, Silvia häirik, ma tean väga hästi, teie olete kirjutanud selle SBS teksti. Ja siis tõlkinud minu selle jänesepoja luuletuse. Et kui, kui tõlked on sama head kui etesteston proosana ja siis ma olen nõus teid aitama, tähendab eestlasena kirjutama. Saatke mulle käsikiri ja mina saatsin käsikirja ja puudule kolme päeva pärast siia, ta on selline nii läbi töötanud, et käsikiri on vahel täis valgeid lehti, mis ta on kirjutanud tõlgete kohta. Ja ülimalt imponeeritud. Ja ütleb, et ah tõesti Eestis oli selliseid võimekaid naisi, millistest autoritest koosnes, see oli 12 nime ja need tuntumad olid ju muidugi siis Marie Under, Betti Alver, Anna Haava, Lydia Koidula ja siis siin nooremad, kes on vahepeal juurde kasvanud. Ja, ja puu luges neid luuletusi suure hoolega ja ütle mulle. Marie Under on üks suur naine ja ta kirjutab suurt luulet. Fantastiline, aga Betti Alver, see on Joona ära rääkimata, suur geenius. Ja kõikide nende luuletuste kohta oli tema märkinud oma arvamused valgetele lehtedele. Aga ühe luuletuse kohal oli üks oksaleht ja see oli Betti Alveri tulipunane vihmavari ja ta ütles mulle, et see luuletus, see on nii fantastiliselt konstrueeritud. Ja, ja millised mõtted ja millised võrdlused ja millised kombinatsioonid, et see on luuletus, mida mina soovin, et ma ise oleks kirjutanud. Te rääkisite vahepeal, et teil on ilmunud proosas rootsi keeles raamat, mis kandis pealkirja Est, Est, Est ja, ja mis aastal see ilmus siis, kui Stockholmis peeti ESTO kaheksa 10. Ja mina kirjutasin selle siis selle aasta raamatuks seal avalehenurga peal on öeldud, et see on tänuks Rootsile vanale ja vabale, tähendab, ja siis Rootsi ajalehed. See sai väga hea vastuvõtu osaliseks. Ja ma tean, et ühes lehes oli pealkirjaks, et 35 aastat hiljem pääle põgenemist, tulid tänu Kust koha pealt teile rootsi keel nii hästi kätte üldse on tulla, aga see oli nii, et mina sattusin Rootsi enda perekonnast ainsana. Jaan Mul oli nii kohutavalt palju õnne. Et mul on niisugune tunne, et ma olin nagu üks väike malenupp, mille vanajumal tõstis üle Läänemere minu kodust ühte teise kodusse. Täitsa juhus. Sattusin jõukalaevareederi perekonda kus ei olnud lapsi ja proua seal tema ei tahtnud kuuldagi, et, et ma midagi kuhugi läheks või mida mingit tööd otsiks või mina lihtsalt n tütreks. Ja alles tagantjärgi nüüd täiskasvanuna ja vana seas ma rohkem ja rohkem tagasi mõeldes saan täiesti aru, milline suur headus minule osaks sai. Ma võin öelda, et laagrist tulles teised tükid minema, teenijatüdrukut eksmehed läksid metsa puid saagima niikaua kui satud keelt. Keel oli ju see mees oli vajalik. Aga mina sattusin laagrist otsekohe ühte tuppa, mis oli valge ja kollase värviga sisustatud. Valged, pehmed vaibad, kuldkollased seinad, kollast värvi mööbel, kollane, siite, mis oli nii, et sinna vajusid sisse. Sügavalt hommikul tuli helesinises kleidis valge tänu ja põllega toatüdruk tõmbas rullkardinad üles ja tegi mulle kniksu ja küsis mu käest Änscaph rääkinud Café. Ühesõnaga, niisugune pilt nagu Põhjamaade romaanis lugesid tänu Tuhkatriinu, kes oli sattunud lassi ja ja kui me nüüd tagasi meenutamegi tähendab põgenemine 44. aastal, aga ennem seda te saite oma hariduse siis Eestis? Jah, jah, jah, seda ma sain, ma olen oma elus käinud ainult ühesainsas koolis ja see oli Lenderi gümnaasiumis esimest algkooli klassi peale kuni lõpetamiseni. Lenderi gümnaasium, sest te olete kirjutanud ka ühes raamatus, mis on Eestis ilmunud vanaisa hingeke ja võikski nii-öelda siis, et kasutada seda oma isiklikke mälestusi selle raamatu kirjutamisel. Jah, selle pärast juba, et et ma tahtsin anda ajadokumendi, mis on seotud siis ühe teatud perekonnaelu ja olemise ja saatusega ja, ja kui hakata luuletama ja leida, võin öelda, kombineerida midagi kokku, siis võib alati libastuda. Aga kuna mul on hea mälu antud, siis ma võin tänapäevani täpselt teatud situatsioone nii kirjeldada, et ma võin öelda, mis inimestel seljas oli, millised kingad tal jalas oli, kuidas ta nägu oli pööratud kas valguse poole või selg valguse poole, kui ta mingit lauset ütles, kas see on tõesti olemas? Ma fantastiliselt, ma lugesin ise veel uuesti raamatu läbi ja leidsin need kohad ja mõtlesin kohe, et huvitav, kas te olete päevikut pidanud, et teil on kõik üleval, niisugused pisidetailid ei ole, ei ole, mul on teatud asjad ja siis vanaema raamatu, kus olid sisse märgitud tolle aasta 1921. Aga mul enda mõni üksikasi, mis oli üles märgitud ja mis ma kaasa tõin. See põgenemine tuli nii üleöö, pidime õieti järgmine minema. Ja mul oli kirjutatud maha Marie Underi luulet ja mõned rabiinranaataagole luulet, tused kida seadis, mis mulle nii väga meeldisid. Ja mul on tänapäevani meeles mu isa, nagu tema oli kerge ja lahtise käega ostma ja kinkima ja lubama. Komoiskade päeval ütlesime isamaale hea osta mulle rabiin, granaat. Isa vaatas mulle natuke jahmunud näoga otsa, ütles ja hea meelega, aga mis asi? Seepärast, et kõigepealt see nimi oli ju võõras, eks ole, ja kitan seal üks asi, huvitab, seal oli. Ja siis ma muidugi ütlesin, et see on üks raamat luuleraamat tore loemegi ühe katkendi sellest raamatust ja siis läheme oma jutuga edasi. Tädi subi seisab suu nööpnõelu täismõõdurihm ümber kaela ja lõikab suurte rätsepakääridega teoksil oleva uue tumesinise mantliga elava suuremaks. Käärid on külmad ja kõditavad kaela. Aga ma katsun sellest mitte välja teha ja seista liikumatult nagu post keset põrandat. Täna on juba teine proov ja ema ei tulnudki minuga siia ülesse kaasa. Kõige esimene kord siis, kui me taluperenaisest moe valisime, siis ta tuli ja esimesele proovile tuli ka, aga täna arvas ema, et teda pole enam vaja. Kes su selle ruudulise mantli õmbles? Küsib tädi ja viita Budoolil lebavale mantlile, kui ta suu nõeldest jälle vabaks saab. Tädi Teele, ema sõbranna. Temal oli varem suur töötuba ja mitu töölist. Ta ise ainult lõikas juurde ja proovis. Aga siis ta abiellus ja sellest peale ta enam ei õmble. Ta mees ei taha, et võõrad inimesed järjest uksest sisse-välja seegaksid. Lõpetan oma seletused ja teile enda sõnadega. Ei, mina saaks ilma õmblemata elada. Sel päeval, kui ma enam ei suuda ega saa õmmelda. On mul aeg surnuaeda kolida? Ma ei vasta. Ma lihtsalt ei oska selle jutu peale midagi vastata. Seisan ja pean Suu, kuni proov on möödas ja krae uuesti kohale kinnitatud. Laupäevaks on valmis, siis võid peale kooli kohe järele tulla. Aden tädile kniksu ja tänan. Viisakuse kohaselt tuleks mul nüüd kohe toolilt mantel võtta, selga panna ja alla minna. Aga ma ei tee seda. Ma viivitan, kuna mul on tädile üksuv. Õieti on see emasoo, et loeksin võimalikult hoolikalt 1927. aasta taluperenaisest ühte artiklit, mida ma vilksamisi nägin siis, kui ema koos tädiga mu mantli tarvis moodi valis. Ja mina teise laua ääres raamatuid vaatasin. Kas ma tohiksin veel veidi üht talu perenaist vaadata? Mul ei, eelmine kord üks lugu pooleli, see oli paelussist, julgen lõpuks oma sooviga lagedale tulla, kallis laps, aga muidugi tohid sa seda võtta, ise sealt riiulite, vaata nii palju, kui tahad, vaata kasvõi kõiki. Vastad, tädi teeb laua otsale rohkem ruumi. Tädi subi, taluperenaised on kõik kenasti raamatuteks köidetud. Kõige esimene just too, milles paelussist juttu on, on kujult kõige väiksem ja õhem. Ja kiri selles on ka enamasti vanas saksa stiilis, nagu minu Snejevitšinis. Aga hilisemad numbrid on juba sellised nagu minu kooliraamatud moodsas kirjas, mida on palju kergem lugeda. Raamatus kutsutakse paelussi laiusiks. Laius on inimeste suurte parasiit väga tavaline Baltimaadel. Ta koosneb nööpnõela suurusest, pääst niidi jämedusest kaelast ja kuni üks sentimeeter laiadest Lanedest lülidest, milliseid võib-olla 4000 ning ussi kogupikkus 15 meetrit. See on üks kole lugemine. Aga ema käskis ja ma pean. Emal on hirm, et ka temal on paelus, kuna tal on pidevalt südamekoopas valus. Aga arstid ütlevad, et närvid ainult närvid. Ma loen edasi. Kahest vaheperemehest v kirbuste kalast läbi käinult saab kolmandaks inimene. Vageldangu kandeks Eesti vetes on luts, haug, ahven, meriforell, mere siig, rääbis. Euroopas on laiusil kaks levimis keskkohta. Baltimaad ja prantsuse. Šveits. Laius naiste seas kaks korda enam kui meestel. Ma löön raamatu kinni ja otsustan enam mitte kunagi kala süüa. Laual lebab lahti löödud talu perenaine 1936 kolm. Toosama, kust ema minu mantli moe valis. See on veel köitmata üksiknumber. Aga niipea, kui aasta täis laseb tädi Subiga selle aastakäigu kohe kokku köita. Köite nime läpakas on igas raamatus korralikult sees. Emm Kristin Viru tänav kaks, Tallinn. Tädi ja teel on taluperenaist ei olnud. Ütlen ma raamatut riiulisse tagasi pannes. Temal olid peamiselt saksakeelsed moelehed nagunii elegantne Belt. Aga mõned olid ka prantsuse keeles ja neid ma ei osanud lugeda. Vaatasin ainult pilte. Aga ilusad olid nad küll. Need välismaa lehed on nii kole kallid, ütleb tädi subi. Taluperenaise üksiknumber maksab ainult 40 senti ja terve aasta tellimine kolm krooni 60. Pealegi on seal veel nii palju muud õpetlikku lugemist, kunsti, käsitööd, tikkimist, kudumist, heegeldamist, filee, tehnikat ja lõikelehed on täis väga häid lõikeid. Kohe nii Häidet paremini pole üldse enam võimalik. Tead sa, ma mõnikord lähen õhtul varem voodisse ja võtan ühe sellise aastakäigu omale lugemiseks kaasa. Istun siis voodis, raamat põlvedel, selg vastu patju ja alustassiga suupärast suubistmiseks kõrval. Õhtul voodis magusat ei jõua mina ära imestada. Seda ju ei tohi hammaste pärast. Ega ma öelnud, et kompveki ma ütlesin suupärast, sa ei oskaks kunagi arvata, mis see on. Ma praen endale pliidiraual hästi õhukesi porgandiviile. Kui sa teaks, kui hea see on. Palju parem kui maiustus. Nojah. Ja siis ma istun ja loen peamiselt küll kuulutusi, nagu näiteks siin ja tädi võtab riiulilt ühe köite. Näe nende ja Vene tänav 19 Tallinn soovitab kreeme 30 senti kaks krooni karp ja hambapastat 50 ja 75 sentituub. Udor kuulutab, et nende Kölni veedan parimad. Veronika seebivabrik Tartus pakub Londoni šampood. Ball mõli resedase epi. Sireliseep kaks tükki karbis 35 senti. Põhjala. Eesti kummitööstus soovitab spordikingi kelgas Volta kolm Tallinn pakub kleidiriideid, salle, sukki, sokke, pitspaela supluse võimlemist rikkusid. Ja vaata seda siin. Ostes koduma kaupu, vähendame tööpuudust. Loeb tädi ühe kuulutuse alaäärelt. Just see ongi üheks põhjuseks, miks minagi ostan talu perenaist ja mitte välismaa lehti. Sel moel ei voola meie riigi raha üle piiri välja. Teistele. Võib-olla natukene meenutame ka seda Lenderi koolisest kõik need mälestused, mis on, mis on kirja pandud, see on niivõrd tänuväärne kultuurivara, praeguste järeltulevate põlvede jaoks kus koha peal Lenderi kool täpselt asus. Kui mina alustasin, siis ma alustasin Maakri tänaval ja siis kaks esimest aastat, ainult see oli 33 34 kolm, 45 sügis 35 kolis kool oma uude majja ja see oli Kreutzwaldi tänavas. Ja ma usun, see teine põiktänav oli Kunderi kui ma õieti ja nii see täpselt ongi, praeguse koolimaja on alles ja praegu on seal vene ja õpilaskond sees ja kuidas nägi kooli pilti, aga, ja milline vormelilenduri tüdrukutelt meie Vormali veinipunane või nagu tol ajal pro lendad alatise, ütles Faberi pliiats. Ja must põll, valge väike krae, niisugune nagu eesti söödi, Puubi kraage. Või pubi krae ja pidulik vorm oli siis erinev, olenevalt, kus osas sa käisid koolis. Kui sa olid esimesed neli aastat algkoolis, siis oli su kleidil kliseeritud ana osa hakkas puusast peale. Ja põll oli ka niisugune lapsepõlv, mille õli, Pliseeritud kant ümber ja mis risti läks selja pääl kokku Leific seotud keskkooli osa tähendab viiendast õppeaastast üheksandani siis enam ei olnud stabiliseeritud alaosa kleidil oli volditud ja see oli palju allapoole kolinud, nii et nii-öelda nagu pikk talje poole poole reie pealt algas siis volditud osa. Ja põll oli kah siis sirgem ja, ja mitte niuke Spiseeritud kanti ümber. Ja gümnaasiumis oli see kleit jällegi kolm hiinakas hoopis omamoodi kaks vastan tollieesseelikuosas ja kaks taga jälle samasugune sirge põll kui keskkoolis. Ja pidulikul teie. Mul oli meil suurepliseeritud kraed algkooli osas sirge servaga keskkooli osas niisuguste kumeralt terkaarde lõigatud särmaga ja gümnaasiumis oli siid krae väike krae, millel oli kitsukene pitseeritud kamp ääres ja samasugused mansetid ja põll pidulikul juhul muidugi oli ära. Ja miks siin oli samuti nägu tehtagi gümnaasiumi mütsidel oli algkoolis oli üks must lai jutt, keskkooli tuli sinna üks must kitsas kõrvale ja gümnaasiumi osas siksak. Kas soengute osadele mingisugune nõue ka, taevane arm, soengut ei tohtinud ollagi? Pro Alender nõudis, et, et juuksed peavad olema sirged siledad, kammitud ja kõrvadeni. Ja kell oli pikk jooks pidi olema pats või patsi ja mingisugust meid kappi ei tohtinud, sidusa kõne alla ei küünelaki, huulepulka ei puudrit, ei mitte midagi. Isegi kella ei tohtinud olla algkooliõpilastel, ainult nendel, kes tulid rongi või bussiga. Need, kes ja kodu ja kooli vahet käisid, neil ei tohtinud olla ka mitte käekella. Aga kas salajasest moni tüdruk ikka proovis, värvid ei pruugi muidugi salaja tehti 10 asja valmis, aga, aga armi halastus, kui sa proua silma alla sellisena juhtusid? Mul on meeles üks juhus, kui kui seda uut maja ehitati siis olid uue maja plaanid meil kodus põrandal laiali sellepärast et need olid elektrijaamale esitatud ja minu isa oli see, kes installatsioon-is oli ametis ja tema võttis need uued majade tööd vastu, tähendab, kirjutas peale, siis lasti vool sisse ja selle tõttu olid palju koolis käinud juba mul endal iga rääkimata mõnda asja soovitas muuta või, ja siis SKT juhuslikult kohtas prolendarit niisama tänaval ja küsis, kuidas ta siis minuga rahul on. Ja kas ma olen ka korralik ja viisakas sõna kuulaja. Mina tahtsin ka natuke pikemaid juukseid hakkama, sidusin paelaga kuklas kokku koolis. Ja siis pro endas ütles, et ja ei, ma ei oska midagi paha öelda, kui mina teda koolis näen, tahan juuksed alati saapapaelaga kokku, see autos. Ta tuli koju ja ütles, et miks sa siis saapapaelaga, juuksed, seod, seal siidinäär. Ega mina ei saa sinna parata, kingade tänav kingadele peale ka niisugune siidine pandi külge, see, kas prolendrid kardeti väga, kohutavalt. Ja tema võim ja isiksus läks aastate jooksul ikka. Kuidas ma oskan öelda, autoriteetsemaks? Meil oli üldse komme koolised treppidel, õpilased ei tohtinud ühest õpetajast mööda joosta. Kui tuli üks lõpetaja, jäi vastutulev õpilane trepi peale seisma, ütleme kaks kolm astet enne ja läks mäleta, õpetaja siis kaks, kolm aastat peale seda hakkasid liikuma. Aga kui proua tuli, siis jäädi terve trepiastme järk seisma, saajalt keegi nõudnud, aga seda tehti. Ja koolis tehti ju igasugust nalja, tüdrukud omavahel jagasid nöökesid aga seda, et keegi oleks öelnud või hüüdnud valjusti. Proua tuleb. Kui prood ei tulnud. Sellist nalja ei julgenud keegi teha, selle eest oleks kolki saanud teiste käest. Nähtavasti see vaimse Lemberi vaim, see on kandunud vist kõikide õpilastega, ükskõik kus erinevates maailmajagudes, nad sattusid ikka edasi. Ja noh, see seekord oli niivõrd karm, et tuli kokku hoida. Ja, ja mina vähemalt küll ei tea, ära andmist oleks juhtunud. Aga neil tehti ju niisuguseid asju, et mind tänapäevani piinavat mõned juhtumised. Ja ja üks on ühe tüdruku ümber keda pandi kuuks ajaks või oli see isegi veelgi rohkem ühte pinki istuma omaette nurka, keegi ei tohtinud temaga rääkida ja mispärast? Rumala anekdoodi või ütlemise pärast, et seekord oli kohati natukene liiga läks liiale ja see läks liiale. Aga fakt on ju see, et niipea, kui sa proua või üldse kooli korda ei täitnud ja proua soove, siis sind võis ju üleöö või üle päeva. Saadad välja visatud ja millistele õppeainetele kõige rohkem tähelepanu pöörata koolis? Meil oli kõik tugevad. Vaat see oli nii, et, et see oli õppemaksuga kool ja praal endale oli võimalik maksta kallimat palku riigikoolis riigi õpetajatele. Ta sai valida. Ja ma võin tuua paar näidet, näiteks mina olen siin oma Lenderi kooli inglise ja saksa keele grammatikaoskustega andnud eratunde gümnaasiumi õppur lõpuni välja. Ja need need reeglid, need istuvad nii sügavalt, neid on nii, muidugi võib ju olla, et mõni ei mäleta, aga siis on omadusi. Siis sa lihtsalt ei ole hoolega viitsinud kuulata ja mäletada. Ja matemaatika, samuti meie õpetaja oli üks väga tuntud preili kallik Saara Vällik ja ma mäletan, kaks viimast aastat vabariigi ajal kolm, kaheksa kevade Komdüheksa kevad kui saare ronis, nagu öeldi pukki aktusesaalis ja teatas, et üleriiklikul matemaatika eksamite võistlusel. On tulnud esimesele kohale üks Lenderi tüdruk, kelle nimeks on Vilma loolähker. Ja hiljem ta jättis selle tagumise osa oma nimedest ära. Nii et 30 900 oli juba vihmaloo. Ja siis olid ju kõik poiste koolid, vestolmid ja reaalgümnaasium, Gustav Adolf kaasa arvatud. Ja üks lenduri tüdruk võidab kaks aastat. Nii et see ütleb, tähendab õpetajastaaži. Ega ta ise ei oleks osanud, ega teada ei ole, mis edasi sai, sellest ilma lood, ma ei tea ja meil oli veel üks õpilane, kes oli nii-öelda absoluutne cum laude neid tavalisi, cum laude siis 4,5, neid oli ju ikka igas klassis. Aga keda proua Lember on läbi aastate alati kiitnud küll, kes oli köiki joonistamine ja võimlemine ja mis tahes, see oli, mainin Finberg tänapäeval Maiematiivsem ja proual endal oli alati ükskõik, kus ta rääkima ei hakka, vaat mina olen prolenderiga sellepärast nii palju rääkida saanud. Et kolm viimast aastat Eestis elasin mina näriväljal ja prolender elas oma mõisas tähendab Pirita ja Meri, mille vahel sõitsime bussis hommikus hommikul kooli ja pärast koolist koju ja tihtipeale oli nii, et keskpäeval justkui kool lõppes, oli bussis palju vabu kohti ja prolender tuli, istus alati õpilase kõrvale, mina ei julgenud ju muidugi minna tema kõrval istuma. Kui ta ütlenud, et tule, tule, tule ja siis sai pikki jutte räägitud. Ja selle tõttu ma ma olen kuulnud tema enda suust väga palju asju, mida ma muidu kunagi poleks kuulnud. Need on erilised mälestused ja rool enda ja absoluutselt. Ja mul on meeles üks kord üks hommik. Bussid käisid ju sõja ajal nii halvasti, ei olnud neid kumme ja sakslastele oli omal sõja pidamiseks kõik tarvis, võeti inimeste käest ära. Ja ühel hommikul ma mäletan, külm oli ka. Mina olin merivälja, et siis juba bussis ja, ja jõuame Lenderi peatusse, Lenderi teeotsa. Ja lumes seisab terve rida inimesi, bussi buss oli puupüsti täis bussijuhte ukse lahti ja ütleb, et ma ei saa kedagi peale võtta. Ja provolenderas tublisti ette bussile ja ütleb, et siin bussis peab olema neli, viis minu õpilast. Ma ma käsen neil välja astuda. Võtke mind peale, mind ootab 30 inimest klass peale minu või minust ees pidin kirjutama ladina keele lõputööd ja ma ise mõtlesin, et need 30 inimest on tänulikud, kui nad ühel päeval saavad õppida. Ei olnud midagi parata. Ta kamandas meid, oli neli-viis tükki bussist välja ja jäime sinna Lenderi teeotsa lumehange seisma, väljas 20 kraadi külma. Ja mina katsusin küll rääkida prolender, mul on ka saksa, kellede esimene tund kohe. Et tema soov. Ma räägin õpetajale, see ei ole mitte midagi. No ja siis me hakkasime Piritalt jala minema linna suunas ja see võttis umbes poolteist tundi, siis olime koolis. Kas neid niisuguseid momente oli mitu korda või, või selle ainukordne Mareemine, see, see massimine oli ainukordne hommikul. Jäi terveks eluks meelde kindlasti ja just see, et ta niimoodi kamandas, tähendab, seal ei olnud ju kah Kärmamis. Provender ütleb bussi. Ma palun oma õpilasi välja astuda. Aga kui nüüd meenutada seda aega, milline ettekujutus siis sellel hetkel võiks teil olla üldse rootsi maas, kas olite mõnda rootsi autorit juba siis lugenud või kui oli täiesti uus keskkond, kuude saatused? Kõik oli täiesti uus, mida mina teadsin, natukene Eevetoobi muusika. Ma olin olnud kaks suve suvitanud Haapsalus. Ja kui ma nüüd tagasi mõtlen, siis see peab olema 37 ja 38 või 37 ja kond kuus. Ja siis oli parajasti Zetalležeeveni val nii kohutavalt populaarne. Jon Jon pori kirjutas siis need eestikeelsed sõnad, mis algab peale, et mu kodu on rooslaavia Rootsi mad andnud õiguse teha liendava. Aga ma segan vahele, siis teate, et seal Ewert toob, sest praegu näiteks ei teata, nüüd on ta juba Rootsi rahvalauluna ja ei teateid neile toob see oli ju ju sõnade ja nootide peal, kelle sõnad ja kelle, kelle viis mõlemad olid tood, aga muidugi teatud, kes on, Ewert toob. Ja, ja siis mina seisin tihti õhtupoolikul vist kella kuue ajal Vistavatise kuur seal, kui ma ei eksi ja niipea, kui orkester üldse hakkas mängima, esimene lugu kallesseeveni val. Ja teinekord veel ja kolmas kord, siis võib-olla oli üks asi, mis mängiti vahel jälle, kuna suvitajad olid nii paljud olid rootslased ja nende ränna kuningannad, printsid ja printsessid. Need olid ju kõik, rootslased valiti meelega, no Eesti pidi ju omale PRi. Ehkki tol ajal seda mõistet ei kasutatud. Ja, ja rootslased laulsid seda valtsi oma keeles ja meie inimesed laulsid eesti keeles ja tähendab, see oli nii-öelda kahe aasta absoluutne üks laager. Ja, ja seda ma siis teadsin ja kui ma rootsi tulin, siis ma tundsin ja muidugi siin selle ära ja hakkasin oma rootsi mamma käest küsima, kes on Evetoob. Nojah, ja tema siis seletas, et ta on aadlimees ja ta on ise nii-öelda self, neid näen, ta ei ole mitte koolis, aga ta on palju reisinud, tavalda palju keeli. Ja, ja see roos, laagem, seal on temal üks sugulane, kes sega, Aleksejev on just kes pidas ühte suurt mõisa, võiks öelda. Kes ka oli kapten ja ja siis oli juhus lihtsalt, et mina ise olen selle kalležeeveniga tantsinud. Jerles taks hotellis, see oli kevad 45. Ja kui ma ei eksi, aprillikuu ja meie olime proov, tähendab minu rootsi, mamma ja mina seal ühele mamma sõbrannale külla sõitnud läksime õhtul tsentraal hotelli tantsima ja muusikat sööma. Ja, ja, ja siis korraga palub mind tantsima üks keskealine härra, no ma võiks öelda, 45 50 ja ma olin tol ajal 19. Nii et minu mõõdupuu järgi vanem härra. Ja no ma ei osanud siis rootsi keelt rohkem kui mõned laused ja tema rääkis võinuga saksa keelt. Ja mamma katsus mul nagu kuidagimoodi midagi mööda tantsides märku anda, et ma ma ei saanud muidugi aru, mis ta mõelda võis. Ja kui ma siis tagasi lauda sain, siis ta ütleb mulle, et kas teab ka, kellega Silvia tantsis, siin räägiti tol ajal ka kolmandas isikus, kui oldi viisakad, kas vastu öeldud sina ka mitte perekonnas omavahel? Ja ma ütlesin, et ei ja tema ütles, et see on kallesseeven kapten seee. Et arvatavasti on tema mõni laev oma laevaga Jeble sadamasse. Ja kuna laupäeva õhtu oli, siis ta lihtsalt ei jäänud laeva istuma, vaid tuli õhtust sööma sinna tsentraalhotelli. Ja mina siis ütlesin, et, et kes kallesseerunud siis õieti on ja siis tema ütles, et oi, et tema on, tema on kuulus, tema on just see, kes teevad, toob, on selles laagide kirjutanud ta, ta on suur põllumees, tähendab mõisa omanik ta on kapten, kaugel sõiduga. Ja, ja siis, et ta on ka niisugune spordimees, tennisemängija ja, ja ma pean ütlema, et mina olin natuke pettunud, seepärast olid kanis kliinikes rässu natuke jässakas härra, kes mingi nii-öelda silm silmapaistvalt millegiga silma ei paistnud. Nii, nüüd veel võimalus kuulata Evert Taube enda ettekandes seda valssi. Puhkudel. Klokk. Magistraali. No ta ei plaani Sist öödi värvisool, vooditarbeid puhu orvu. Peeglit Rus täielik Boboya. Tarbija Freedeid Mika Grupi. Tööka. Kolleege Dell raad Tomaal ööjee maa ees on kôige kas värv ja sprite rimi? Ootan veel ja need tekstid, need jooks riiki, armulinn. Jätkame oma jutuajamist Silvia Airikuga Stockholmis tema kodus. Kas te võite öelda, millise valiku järgi te olete rootsi luuletusi luuletajaid tõlkinud, kas seal on oma kindel suunitlus või lihtsalt üks või teine pala konkreetselt inspireerinud üks või teine autor ja see valik on olnud? Ma ütleks küll nii, et vaat minu põhitoon on lüüriline. Ja minuga on niimoodi, et, et kui üks luuletus mind miskitpidi puudutab Ma ei saa ennem rahu, kui ma olen selle sisse teise keelde ümber tõlkida kas siis rootsi keelest eesti või eesti keelest rootsi keelde. Ja, ja need on just sellised, sellised mõni, võib-olla ütleks magusad asjad. Ja aga samal ajal ka ma olen valinud selliseid tekste, mis on öelda Rootsi rahvaluule või luuleseltse raudvara, mis iga mees tänavalt tunneks. Kui te selle külakosti näiteks kätte võtate, see algab peale õieti öelda kirikulauluga. Näe, õigs aeg on ligi. See on laul, mida läbi aastasadade Rootsi koolides ülevalt happe rändast alla ühist staabini välja lõpupäeval lauldud, kui antakse lastele tunnistused, nagu siin öeldakse, eks saamen, staag. Ja siis seda lauldakse tänapäevani igas koolis, igal kevadel mosseonomenti raudvara, iga rootslane teab seda laulu, mis algab pääle, templomstab tihid komme. Siis läheme edasi, ütleme Victor rüütaly haldjas tonten ei ole rootslast, kes tunneks luuletust. Et liiger viit botaake endast Tomdene vaakia. Ja siis ütleme poolsete lindi, seda tüüeden enda, iga viimane jooksupoiss, ehkki see on suurluule, aga et seal on viis loodud, võtame Evertoobi, kõik need on nii tuntud ja pidevalt inimeste poolt lauldud ja soovitud ja ütleme, kaarin poIe samuti väga armastatud ja tema, need, need mõttetihedad luuletused on tihti inimesed tsiteerivad siin surmakuulutustes. Nagu ütleme see see luuletus, et kui elu pikast päeva lehast mul viimane kord käes, ma veedaks tolle ainstama vaid ilusas jääs. Ja temal on palju selliseid lühikese reaga väga tihedaid ütlemisi ja, ja inimeste poolt väga armastatud, siis on siinse kuulus Jalmar kõlberi tema moondejumal Ferk lähedki ööd. Vaat see oli üks pähkel eesti keeles ei ole vastet Fercled. Seal Kled tähendab see oma riietusega, sa muudad enda kellelgi teiseks miteed, sa oled end mardisandiks teinud, vaid sa võtad teise inimese kuju. Ja mõtteks on see, et kui jumal käib maa pääl, siis on ta Kateks moonderõivas. Ta on keegi teine. Ja see on ka üks selline pikk ballaad, mis koosneb vist üheksast 10-st osast mida pidevalt pidevalt igal pool, seda loetakse 12 Taaginstik, mis on päeval, kui, kui, kui stats. D tornist need 12 lööki tulevad raadios, iga päev antakse, tihti loetakse just seda luuletust või seda osa sellest moondejumalast, et veel nüüdki leidub jumalaid me seas võib-olla astub keegi neist just sinu kõrvalreas, midagi taolist mul ei ole peastaks. Ja siis kah iga inimese nii-öelda meeli ja süda puudutanud read. Ja nii ma siis noppisin kokku sellise ja, ja kõige lõpuks siis ma võtsin ühe tänapäevase luuletuse, mis on Sonia ocessonilt ja mille pealkirjaks on abielu küsimus. Ja see on siis niisuguses väga imelikus keeles kuidas siin on tänapäeval nii palju sisserändajaid ja nemad räägivad nisukest imelikku rootsi keelt ja, ja tihtipeale on siis nii, et, et et nad ei, ei, ei käenda käe, saad nendele käändoiga, pöördu ja sul on niisugused kohmakad, et olla valge mehe ori ja valge mees tegema nii ja nii ja ütlema Naajana. Ja noh, see annab peatut, tänada profiili, et ka need naised siiski julgevad natuke oma nina tõsta ja vastu protesteerida. Te olete väga tähelepanuväärset tööd ära teinud rootsi luule vahendamisel eestlastele. Palju tänu selle eest, aga öelge, kas niisugune tõlkimine ajendab ka ise looma ja ise kirjutama? Ja ma olen mõne asja kirjutanud, et lihtsalt vaadata, kas ma saan hakkama? Minule meeldib isiklikult kirjutada rohkem proosat, kuna sealt saad sa tõmmata laia pintsliga valida nüansse vabalt, mitte mingi vormiga reegel ei seos end. Ja ma leian, et maailmas on nii palju häid luuletajaid ja suuri luuletajaid. Et ei ole mõtet mingist keskpärast Schoperdust paberile panna. Ja see tõlketöö, see, see annab nii kohutavalt palju. Ma ei tea, võib-olla minu vanuses inimesed, ma olen 69 aastane, praegu ei vaja sellist vahendit. Aga minul on niisugune tunne, et kuidagimoodi on minusse jäänud nii palju maha sulamata tunde kust, et see nõuab nagu minust väljapääsu. Aga kas ma tohin paluda, teil on laual üks kena tuli, mul kollane kullane, kevadine tulimuld. Seal on paar teie luuletust, kas järskude loeksite sealt midagi? Jah, hea meelega. Esimene nendest on sonetivormiks, tähendab kindlas vormis ja kannab pealkirja puudutus. Kus paelus mind sona äratus, mu armas kui valguskiir keskhälli pilvelagu, kui kibuvitsahais, kes kalju praegu. Nii võlus mind su naeratus, mu armas. Kus embas mind, naeratus, ma armas, kui aru alaseli taeva kõrgust kui suvehommik, rasket kaste nõrgust. Nii soojendas su naeratus naermas. Ka mäletan su silitust mu õlal Su lembesõnu hääle soojal külal ja lahku põsas armi ülahuulest. Naeratus ei kuulu enam, mulle, see hääbus, kadus sõja põrgutulle, et igavesti kesta suvetuules aitäh ja palju tänuga Eesti raadio kirjandussaadete nimel te olete aidanud vahendada tõlkida Karin Boyatt Evertoobi. Kas võib öelda, et kevad on tulekul ja võtate nüüd puhkust oma tõlketööst või on praegu mingi tööga pooleli? No mulle on alati midagi laua peal, sellepärast et et luule huvitab mind ja jama, Zorin pidevalt selliseid raamatuid ja mulle meeldib väga teie luuletaja Jaan Kaplinski, kaunis hiljuti sattus minu käe alla ekslaulude raamat, kus on ka noodid sees ja seal on üks Kaplinski luuletus mis kannab pealkirja neile, kes kaua on teel. Ja see on üks fantastiline luuletus, kõigepealt see, et ta on kindlas vormis puhtad riimid, absoluutsed ja siseriimid ja liitriimid ja kõik, mida sa üldse soovid. Ja, ja, ja milline sisu, millised metafoorid, see on üks meistritöö. Ja praegu käib siis töö, selle luuletuse kallak? Ei, ma ei ole seda. See, see rida nii läheb ja nii lühike, et ma ei ole isegi mõelnud selle, aga ma proovin Kaplinski õieti mõtet tõlkida, kuna tema oskab ise nii hästi rootsi keelt ja on ise võimeline tõlkima. Ja, ja ise oskad ikka kõige paremini oma mõtteid ja oma ridu ka neid, mis on ütlemata, mis on ridade vahel ära kasutada. Edu teile ja, ja loodame, et õige varsti jälle kohtume ja ja saame rääkida teie uuest loomingust. Suur tänu teile endale. Ja palun tervitage Tallinna torne. Kuuldud intervjuu luuletõlkija Silvia häirik Treuhcara tõi Rootsist kaasa Heidi Sarapu.