Sellel saatel on mitu algust, nagu ikka koorijuhtide juubelitel. Iga tema koor leiab oma maestro tervitamiseks mingi omalaadse lahenduse. Nii oli see ka 30. novembril Tallinnas Sakala kultuurikeskuse kammersaalis. Juubilar Ants Üleoja juhatas kõiki oma praeguseid ja kunagisi koore. Kokku sai neid viis ja igal neist oli maestro midagi tähtsat öelda. Tihti seda siis laulus või sõnas, polnud oluline. EKE inseneride meeskoori tervitus kõlas saate alguses. Juubilari eluloo oli regivärssides ja viisis kokku võtnud Ants Üleoja kodukandi ooo nurme kammerkoor, keda juubilar koos oma tütre Elo Kaareperega juhatab. Viimane oli ka eeslauljaks. Ja on üldse üks omaette nähtus, see on. See on üks pisikene ja Ida-Virumaal küla, mille nimi on nurme. See on kuskil seal Rakverest Peipsi järve poole hakata minema tutvust edasi ja siis tuleb hoonurime, siis tuleb Tudulinna, siis tuleb Rannapungerja, siis vaatab Peipsi vesi vastu. See on üks külakene selline, kus on umbes 100 inimest. Kõiki, siis noori ja vanu ja lapsi kokku. Ja selle kooritegemise mõte tekkis poolteist aastat tagasi, kui oli küla. Olin seal nagu suvepuhkusel ja ja seal on piisavalt palju noori inimesi, selliseid aktiivseid toredaid inimesi, kes AK äkki tulid sellise mõttega välja, et kui vaataks, et kas äkki saaks ühe koori kokku, minul ei olnud seda mõtet üldse olnud. Hakkasime siis kirjutasime ühe ühe seltskonna paberi peale üles, et vaatame, AC võiks olla arvatavasti soprani, see on arvatavasti alt ja ja saime niimoodi 25 nime paberile. Ja see koor tekkis niimoodi, et kutsusime kokku, mina ei ole ühelegi hääleproovi teinud. Ja juhtus niimoodi, et kõik on viisipidajad. Ja nüüd on see koor selline, et. Meil on seal ligemale 40, muidugi ei ole mitte ühe küla inimesed, vaid nad käivad laialt, kui ma ütlen teile, et üks laulja käib Tallinnast üks käib Rakverest, need on küll nende kodu, on seal nurme külas. Siis tudust käib oma 10 15 inimest, Tudulinnast käib, Avinurmest käib. Nii et see raadios on väga-väga lai, kus need inimesed kokku tulevad. Aga nad tahavad hirmsasti laulda ja me oleme Elo Kaareperega seda vedanud, nüüd siiamaania veame suure rõõmuga edasi, ikka kaks korda kuus. Käime niimoodi, et teeme proovi reede õhtul ja laupäeva õhtul. Ja siis kahe nädala pärast jälle reede õhtul ja laupäeva õhtul. Nad tegid eduka konkursi läbi selleks, et pääseda Põhjamaade laulupeole. Gotlandi. Eelmisel nädalavahetusel käis suur komisjon koha peal ja täna ma kuulsin suure rõõmuga, et Wonorme koor on arvatud koosseisu. Te olete kummalised inimesed, koorijuhid, te võtate kätte ja sõidate sadu kilomeetreid karva 62 korda kuus asja eest teist taga, samast peale. Noh, ära nüüd ütle, et sa saad selle eest kümneid tuhandeid ja miljoneid, mille nimel tasuks rabada ja elada. Ei noh, eks koorijuht raha eest ei teegi tööd. Vot, just nimelt sellepärast te oletegi minu jaoks kummalised inimesed, et see on mingi sõnulseletamatu, seetõttu ma ei tea, kas missioonitunne või, või mis vajadus see on, mis teid niimoodi taga ajab? Käima inimeste juurde ja, ja panna neid laulma ja lasta nendel laulust mõnu tunda. No mis koori puutub, siis see on nüüd küll puhas missioonitunne. Sest see on su oma kodukant. Sul on lihtsalt vedanud, eks ole, et need on olnud viisipidajad, inimesed, kõik, kes sinna kokku sattusid ja et nad on sinu töö sinu käele nii kergesti allunud, aga kui oleks olnud hoopis vastupidine pilt, kas sa siis oleksid hakanud tegema või oleksid löönud käega, et ah tuhka sellest missioonist? No vot raske ütelda, ma ei ole teistpidi üldse mõtelnud. Mõtlesin, kui oli esimesed paar roovi olid ära ja, ja suutsime nagu ütleme, kolm laulu, viie prooviga ära õppida oma esinemiseks esimeseks esinemiseks, siis oli selge, et noh, selle seltskonnaga on mõtet vaeva näha ja tasub. Tasub sõita. Sa rääkisid siin ennem, kui sa tulid Eesti raadio segakoori ette, et siis sinule jäi see nii-öelda platsi puhtaks lööja tööd, sa pidid hakkama seda koori noorendama ja lauljaid välja vahetama. Aga see, mis sul ainukene koor olnud, kus sa oled pidanud selle musta töö ära tegema, eks sama seis oli sul ka, kui sa läksid rammi, et ma ei oska nüüd öelda, mis seis sul oli tipi ja EKE meeskooriga. Nojah, rammis, oli see probleem ka piisavalt terav ja, ja noh, seal seal lihtsalt Seal tuli lihtsalt seesama kõik veel kord läbi elada, mida ma korra olin juba elanud, aga võib-olla isegi konkreetsemalt ja, ja lühema perioodi jooksul me tegime nagu sellise esimese esimese ülevaatuse kohe ära ja, ja tegime nagu kohe selge piiri vahele, kes sobib ja kes ei sobi. Ja hiljem läks juba nagu asi lihtsamalt, nii et see esimene liigutus oli muidugi väga, väga tõsine ja terav. Aga see, mis nüüd taidluskoolidesse puutub, ega seal niisuguse probleemiga ikkagi ei ole tulnud tegeleda. Sest nii TPI tolleaegses kooris kui praegu ike meeskooris on põhikirjaga oma nii-öelda lauljate vanusepiir ette antud ja, ja enam-vähem sellest püütakse ka kinni hoida. Muidugi mõningate eranditega, alati, kui niisugust asja teha. Aga see, et nüüd dirigent peab hakkama seal kedagi ära saatma, seda ma ei ole pidanud tegema. Õnneks. Aga nende professionaalide hulgas, keda sa oled pidanud nii-öelda uksest välja saatma on nende hulgas rohkem sõpru või vaenlasi. Vot see on nii väga, väga individuaalne. Tere ütlemine on nagu ikka jäänud. Ja mõnega on tulnud isegi päris korralikult suhelda. Ega siis, aga noh, kõik ei saa asjast ühtemoodi aru, selles on küsimus, siit hakkab nagu asi peale. Hii tervitas oma dirigenti Eesti rahvusmeeskoor. Ütle, kas sa oled seda sorti koorijuht, kes tuleb õhtul koju ja paneb nii-öelda eesriide ette, ütleb, aitab, nüüd on muusikaga kõik, terve päev on musitseeritud. Või tuled sa koju ja paned plaadi peale ja hakkad kohe muusikat kuulama, kuidas lõõgastuda. Ja nagu plaati küll nii väga peale ei pane. Aga, aga päris nii ka ei ole, nüüd viskan ennast kuskile nurka hunnikusse ja üldse kontakti nagu ei võta. Nii et ma arvan, et täitsa täitsa tavaline, ega siis nüüd lõppude lõpuks muusikast Plavikaga mingit rõõmu tundma. Mitte ainult et ma teen seda orjatööd, vaatan kella ja nüüd nüüd sai aeg täis ja, ja nüüd on läbi. Õnneks kõik oleneb parasjagu päevast ja sellest proovi raskusest ja need on nii erinevad, ega siis ükski päev ei ole sarnane eelmisega. Kas sa raadios koorimuusikat kuulad? Muide, kuulal? Täitsa huvitav, kui üldse kuulata on, seda juhtub nii haruharva. Ja täitsa otsin kohe, vaatan ikka raadiolehe läbisel vaatan klassika klassikaraadioprogrammi, et kas mida mõni koori asi ka vahetevahel tuleb ausõna kuulama. Ma tean, et sa oled väga suurkontserdil käia kui on, noh, nüüd on juba viimasel ajal harvem, aga kui siin oli see periood, kus Estonia kontserdisaalis oli vaata et iga nädal mõne koolikoori kontsert siis olid sa ikkagi alati publiku hulgas. Käisin ikka palju tõesti, sest noh, lihtsalt oli vaja teada, mis tasemel keegi laulab ja, ja see oli nagu huvitav jälgida seda seisund. Tol ajal ma olin segakooride sektsiooni esimees ja siis oli ikka palju igasugust janti sellega seoses kaelas, pidid alalõpmata siin neid pingeridu seadma ja kes on see erikoor ja kes on, see kuulub sinna natukene teise või kolmandasse kasti ja nii edasi ja ja noh, siis pidi lihtsalt käima ja, ja mitte sellest, et nüüd oli mingisugune sundülesanne, vaid pikakoorijuhid on kõik tuttavad inimesed omavahel. Ega siin siin ju selliseid verivaenlasi ma arvan, et Eestimaal ei ole. Ja seetõttu oli ikka huvi asja vastu, kuidas kellelgi läheb. Praegu on asi selles mõttes palju traagilisem, et ei tea üldse mitte midagi. Koorid, koorid, kui nad üldse esinevad kusagil, siis on see kõik nii vaikselt põranda all ja ilma erilise kära ja mürata ja mingit reklaami ei ole ja Estonia kontsertsaalis ei ole juba ammuilma ühtegi koorikontserti kuulnud, sest keegi ei jaksa seda üüri maksta ja nii et selles mõttes on täitsa kurb tunne, et ei teagi üldse, kuidas Eestimaa uuri laulavad, saad kuidagi laulupeol ühe mingi pildi või laulupeo eelproovides, aga see on ikkagi massipilt, mitte mitte, mitte pilt sellest, mida ühes või teises kohas tehakse. Nii et seetõttu oli nähtavasti eesti kooriühingul hetkel päris tore ettevõtmine seoses selle põhjamaa põhjamaade laulupeoga, et Ants Soots ja Hendrik vestma võtsid kätte ja käisid ikka läbi terve hulga koored üldse saada mingit pilti, kuidas Eestimaal lauldakse siis seda tõesti keegi teaks? Noh, me teame, et see koor noh enam-vähem, aga see vist hakkab välja surema ja nii edasi ja nii edasi ja see on jubedasti vähenenud, aga seal kuskil maanurgas lauldakse jälle, pole vigagi. See on kõik niuksed natukene oletuste tasandil. Nii et tahaks seda pilti küll saada, praegu ka ikka teaks, kus ma siis oma Eke meestega üldse olen kraavis või olen tee peal veel, mis su enda sisetunne ütleb? Ei, ma arvan, ikka üldiselt tee peal. Kaike inseneride meeskoori tervitus oma maistrale oli mitmeti kõnekas ja sümboolne. Aga ütle mulle, kuidas sa oled suhtunud oma elutöösse sellesse samasse koorijuhtimisse on sul olemas omad kindlad kartoteegid heliloojate ja laulude ja kontsertide ja õpilaste ja ma ei tea veel kõik, mille kohta oled sa selles mõttes olnud ükskõik, need, sa ei ole järeltulevatele põlvedele oma tööde tegemist talletanud. Katalogiseerinud. Jah, selles mõttes olen ma küll ükskõik, need, mul ei ole mingit mingeid materjale mul on olemas õpilaste nimekiri ja ja noh, niisugused asjad, aga näiteks see, et kui palju siin omal ajal raadiost sai tööd tehtud, palju masin lindistanud olen. Mul on küll olemas üks ühe üliõpilase uurimus, kes tegi oma diplomitöö nendel teemadel, et kui palju raadio koor on laulnud suurvorme, kus ta et ega andnud on millise dirigendi juhatusel ja millise orkestriga ja kes solistid tähendab, see on olemas. Aga nüüd peaks veel ühe või kaks või kolm üliõpilast leidma, kes tuhnis raadio kartoteegi läbi, et kui palju A capella lugusid lindistatud raadius on ja kui palju ma neid üldse õpetanud olen, aegade jooksul. Üks asi on palju on lindistatud, aga teine asi on, palju sa neid õpetanud oled ja kontsertettekanne. Vaat, see on nüüd nähtavasti küll niisugune materjal, mis, mis jääb nähtavasti tegemata, sellepärast et nii palju kui minul andmeid on on vana raadio, koori igasugune dokumentatsioon ja tolleaegse inspektori aruanded, kus olid enam-vähem proovide kaudu. Ma kõik kirjas, mida proovis tehti, milliseid asju lauldi, kui oli kontsert, mis kavad olid need on kõik kusagile vasakule lennanud. Ja, ja neid nähtavasti ei ole võimalik enam mitte mingisuguse nipiga taastada, nii et see jääb, jääb kuskil aegade hämarusse, kaob ära. Kas sa näiteks oma tudengitega, kui sa tunnis noh, ega te ju ainult ei dirigeeri juude ikka seal ka arutlete ja räägite ilmast ja inimestest ja kas sa nendele üritad selgeks teha, et nad oleksid oma isiksuse suhtes tähelepanelikumad ja nii ja säilitavamad alal hoidvamad, kui sa ise oled olnud? Kas neile tuleb hakata seda nähtavasti varakult nii-öelda sisse kraapima, seda mõtet, sest ma olen tõesti enda suhtes olnud natukene hoolimatu, et ma ei ole hakanud mingit kartoteegi üldse seadma ja kõike seda nüüd juba väga hilja teha, sest ei ole võimalik enam suur osa asju ei ole võimalik taastada. Taidluskooridega saab taastada, sest need peavad sellist korralikku kroonikat, kus on kõik kirjas esinemised mida lauldud, kui palju ja nii edasi. Aga just just see raadio koor on täielik tühimik, selles trammis on kõik olemas absoluutselt iga väike liigutus, kus jääb arhiivi ja seda on võimalik iga hetk kätte saada. Raamisel õnneks Mart, kes selle kõik ära ja Mart ja seal on veel eraldi mees, kes hoiab arhiivi nii-öelda, et tema käest saab kätte. Rammis saab juba siis teada, kui mitu laulu on Ants Üleoja dirigeerimisel laulda. Iiemmlult. Aga kas tänapäeval on ka lihtsam koori kontserdikava kokku panna, kui ütleme siin aastakümneid tagasi oli? Noh, üldiselt jah, ega see väga keeruline selles mõttes ei ole, nii nagu ma ennem ütlesin, et me ei ole nagu materjali nappuse üle tabanud, et meil on siiski olnud piisavalt piisav hunnik noote nii-öelda klaveri nurga peal, mille hulgast leida seda, mida meil parasjagu vaja on. Nii et see ei ole väga keeruline ülesanne, kui on nüüd tegemist mõne väga spetsiifilise kavaga, siis on, siis on iseasi, vot me siin kevadel maikuus peame minema viini seoses Schuberti 200. sünnipäevaga. Ja kui meil on seal Kui me oleme üks sellest peaesinejatest kus on väga spetsiaalsed tellimused Schuberti, Schuberti muusika peale, see on piisavalt keeruliseks, Schuberti koorilooming on, on nii lai ja nii suur ja nii raske. Aga samas, Suwardi laulmise kogemusi on meil piisavalt vähe. Nii et leida siin sobilik kava, mis oleks meile sobilik, aga samas seal suuberti pealinnas kuidagi arvestatav see ei olegi väga lihtne asi. Tuleb välja kontserdikava kokkupanemine ei ole üldse lihtne asi. Ei ole. Väga raske, kui saad ühe kava valmis, siis võid ikka kohe südamest higi pühkida ja tunned, et nüüd on nagu pool tööd tehtud. Enne Ameerikat siin paar-kolm kuud tagasi, kui me pidime ainult kavasid tegema, siis, kui ükskord need kõik valmis saidi ära. Saadetes on niisugune tunne, et ongi käidud. Kust te võtate, noodimaterjali on sinul isiklikult olemas, nii paks noodimapp aitavad, raamatukogud, aitavad heliloojad. EKA raamatukogud põhiliselt aitavad, sest see omamoodi kapp on ikka 100 ja 100 ja 100 korda risti-põiki läbi hakitud. Muidugi kõvasti aita praami noodikogu seal fantastiliselt suur, seal on fantastiliselt palju muusikat, mis on laulmata oodanud kümneid ja kümneid ja kümneid aastaid. Nii et sealt saab päris palju. Siis on noh, meie rahvusraamatukogu kaudu on võimalik tellida kirjastustelt. Ja see on olnud üks üks väga tõhus allikas praegu siis meid on aidanud. Nii et on võimalik praegu siiski noote kätte saada, igast maailma nurgast võtab natukene aega, natukene on raha vaja ja siis on võimalik saada, kui tead, mida tarvis on, siis siis saab kätte. Milline omadus peab olema inimesel kellest saab või kes ise tahab hakata koorijuhiks, mis on sinu arvates primaarne? Või taevas sellele küsimusele ei oska vastata. Kui ma mõtlen selle peale, kui, kui mina õppima asusin ja ja oli niisugune tunne, et võiks hakata kooridega tegelema ja üldse inimestega tegelema. Ma ei oska ütelda, et mul oleks mingeid erilisi omadusi olnud selleks tööks. Aga on seal taga mingi juhtimise vajadus või juhi ambitsioonikus. No ma arvan, et see oleneb nüüd väga palju konkreetsest indiviidist. Mõnel on see vajadus väga suur ja soov olla tingimata juhti olla tingimata esirinnas kõikides küsimustes. Aga ma arvan, et seep ja nii see ei ole minu arust kõige tähtsam omadus. Muidugi olukorrad on ju fantastiliselt muutunud ja, ja vaadates praegu neid inimesi, kes koorijuhtimist õppivad Eesti muusikaakadeemias need noored inimesed, kahjuks on nad suurem osa siiski naisterahvad, praegused on antud hetkel, et siin võib-olla mängib hoopiski üks teine asi rolli, kes tuleb seda tema, kes mitte, ma vaatan, need poisid hoiavad nagu asjast eemale, olgugi et see peaks olema ju nende nende hala rohkem, sest see on raske töö, vaimne ja füüsiliselt raske töö. Praegu on tekkinud olukord, kus meil tüdrukud hoolega õpivad ametit ja kui ma vaatan oma tudengid, siis ma ei oska küll ütelda ühegi tudengi kohta, et temal on kohutav soov saada tingimata mingiks suureks juhiks, nad lihtsalt on tulnud sinna õppima, selleks et nad ilmsed armastavad muusikat ja ilmselt on elus palju laulnud lapsepõlves ja tullakse praegu selle peale. Nii et nii et see, ma, ma ei ütle seda, et, et ei peaks olema neid omadusi, tahaks olla juht ja antud hetkel peaks olema veel võib-olla muudegi omadustega, et ma oskan oma elu ja oma koori olukorda nii seada, et see koor ellu jääks ja see nõuab dirigendilt ühteteist omadust ja kõige nelki teisi omadusi. Et ta oskab majanduslikult mõtelda, et tal on haaramisvõimet igas eluvaldkonnas, mitte ainult, mitte ainult muusika valdkonnas. Ausalt öeldes valmistasid sa mulle praegu oma vastusega täieliku pettumuse külla ja ma mõtlesin, sest mulle kohe otse ära tead, see on suur vajadus mass juhtida, juhatada neid kusagile, ükskõik kas heliredelit pidi üles või kuskile mujale. Ja ma küsisin selle küsimuse sinu käest sellepärast, et ma olen palju laulupeo otseülekanne test sind jälginud ja ikkagi mõelnud ja arutanud, et otseülekandes oma saatepartneri Toivo makiga, et mis on see fluidum, millega sina seda suurt laulupeo koori võlud ja kaasa haarad. See ei õnnestu igal üldjuhil, kuigi see laul võib väga hästi kõik kõlada. Aga see niisugune isiksuse võlu, see aura, mis sind ümbritseb, vaat seda ei ole igal üldjuhil. Ja ma ei ole iseendast sellele vastust leidnud ja ma mõtlesin, et nüüd sa võib-olla siis vargsi ütled. Nagu see aura on olemas, siis õnneks ma seda ise ei näe. Kas see on? Ma arvan küll, selles mõttes õnn, et, et siis ma ei hakka ennast üle hindama asjatult siis see on nagu on seda, seda, see on omadus, mis ei ole õpitav mis ei ole kellelegi pealt maha kopeeritav. Kui need omadused inimesel on, siis nad löövad kusagil välja. Need ei pruugi see isik ise teada ja, ja noh ma olen ise ka mõtelda, et mis asja, nad misasja, need, mismoodi nüüd, mis imet siin toimub? Ma arvan, et niimoodi niisugust tööd teevad kõik üldjuhid. Kõik me oleme õppinud ja meil on kõikidel Eesti dirigeerimis kool. Nii et ma arvan, et me juhatama väga ühtemoodi kõik. Aga see, see, midagi, mis sinna juurde tuleb, see on vast see, mille kohta ma ei oska vastata, mis asi, see on? Minul konkreetselt? Kas nende kooridega, kellega sa oled tööd teinud oled sa nendega suhelnud kõikidega ühtemoodi või sul on olnud ka suhtluses mingid eelistused. Sa oled ju olnud põhiliselt segakoori ja meeskoori dirigent. Ja ma olen juhatanud ühte naiskoori vea. Ma juhatasin ühe aasta naiskoori kilo. See oli väga ammu siis, kui sellel kooril täitus 25 aastat. Mina ei tea, kas nüüd ühte koorid teisele eelistada. Tõsi, ma olen tegelenud põhiliselt segakooridega ja nüüd viimastel aastatel küll ainult ainult meeskooridega. Selge, et need koorid vajavad erinevat suhtlemist ja erinevat lähenemist. Mulle isiklikult tundub, et lihtsam on töötada siiski meeskooriga kui sellisega. Ma tunnen ennast seal natuke vabamalt ja ma saan, saan tõesti endale ütelda kõike, mida ma soovin ütelda. Segakooris peab olema diskreetsem ja samas on võib-olla jälle segakooriga lihtsam proovi teha sesse. Naislauljad on väga paindlikud alati olnud ka ka kõige väiksemates koorides. Nende silmad lähevad ikka väga kiiresti särama ja seetõttu seda võib ka kasvõi laulupeol märgata, et et suur ühendkoor ja segakoorid võtavad oma dirigenti palju suurema hurraaga vastu ja tähendab nad elavad palju emotsionaalsemat kaasa, kui näiteks meeskoorid. Nad teevad oma soliidse aplausi ja kõik, mis sinna juurde kuulub. Aga selliste tormijooksu ju ei toimu dirigendi peale, siis peab midagi väga eriskummalist juhtuma, kui meeskoor läheb nii elama. Et nad jooksevad. Aga kas on ka vahe selles, kas on tegemist taidluskooriga või professionaalse kooriga, kui sa mõtled neid oma igapäevast tööd sa oled dirigeerinud Tallinna kammerkoori, mis on Juku, puhas taidluskoor Eesti raadio, kunagist segakoori, mis oli professionaalne koor tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori, siis oli ta Tallinna Polütehnilise Instituudi akadeemiline meeskoor nüüd EKE inseneride meeskoor ja Eesti rahvusmeeskoor. Viimane on professionaalne koor, kaks eelmist taidluskoor. Kas nendega tööd tehes on dirigendi jaoks olemas ka mingi vahe? No on ikka, on ikka see päevselge, et kui on tegemist professionaalse kooriga, siis eelkõige töö, mida selle koorikooriga tuleb teha ja igapäevast proovi läbi viia, see peab olema väga läbimõeldud. Kui laulja on professionaalne. Nii nagu ütleme sümfooniaorkestris pillimängija, siis dirigent seal lihtsalt udu ajades ikkagi läbi ei löö. Et see töö peab olema vägila väga läbimõeldud põhjendatud kõik probleemid, mille kallal tegeldakse. Sest laulja on ikkagi muusikat õppinud, inimene põhiliselt proovi. Selles mõttes on ikkagi päris raske teha ja päris mütsiga lööma minna, ühtegi proovi ei ei saa. Dailusega on asi natukene lihtsam ja, ja kohati isegi huvitavam ja põnevam. Siin saab olla dirigent ennast välja pakkuda tunduvalt mitmekesisemalt. Viskad nalja, teed tõsist laulu. Hoiab meeleolu üleval, sest taidluskoor harjutab ikka tavaliselt õhtul pärast tööpäeva, kui, kui mehed ja naised tulevad proovipuruväsinuna siis on dirigendi esimene ülesanne kuidagi see seltskond üles äratada, et oleks mingisugunegi valmidus üldse hakata muusikat tegema. Antsul endal on ju ka pikk tööpäev selja taga. No vot seda ei küsi dirigendi käest keegi. Kui dirigent ei suuda korralikult proovi teha, siis varsti ta saadetakse koori juurest minema. Ma arvan, et sinul vast seda hirmu ei ole ja ei ole, viska kunagi pidanud seda põdema, et äkki sind saadetakse kuuri juurest minema. Ei põdema küll ei ole pidanud, aga raske on küll olnud. Ma mõtlen just nende aegade peale tagasi, kui kui ma siin raadiomajas 22 aastat raadio koori juhatasin. Selle kooriproov lõppes õhtul kell kaheksa ja siis ma läksin poole üheksaks polütehnilise instituudi meeskooriproovi kahel korral ja kahel korral Tallinna kammerkooriproovi, nii et neljal päeval nädalas tegin ma kaks proovi järjest üksteise otsa. See oli küll väga raske aeg päevale. Laval olin hommiku poole olin konservatooriumis, nii et siis see oli ikka tõsiselt, tulin aeg. Üks kümmekond aastat kestis põrgu sõna otseses mõttes. Aga ta väsitas ikkagi lõpuks ära ka. 10 aasta pikkuse pausi järel laulis tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor taas oma kunagise peadirigendi Ants Üleoja käe all. Selle kooriga oleme olnud seotud kahel korral pikemat aega. Kui ma olin umbes sama noor, kui need poisid siin, siis ma olin Harald Uibo Uibo abidirigendina nende juures neli aastat. See oli aastatel 1964 kuni 68. Ja siis ma olin oma veidikene vanem. 71.-st 83. aastani olin ma selle koori peadirigent. Ja Ja nüüd on siin ehk võib-olla 10 härrasmeestel, kes mind mäletavad. Aga täiesti omaette peatükki lehekülg on sinu biograafias Tallinna kammerkoor, kus sa oled ise olnud dirigendi rollis, aga oled ka laulja olnud. Ja noh, see oli üks väga huvitav aeg, see oli ikka väga kauges noorpõlves, ma läksin vist Tallinna kammerkoori 70 62. aasta sügisel, kui ma ei eksi. See koor oli siis alles värskelt toodud ja ja vot see koor oli, oli nüüd üheks niisuguseks elukooliks, tähendab muusikalises mõttes heaks kooliks küll, et et ta oli tol ajal üks esimesi üldse nõukogude liidus. Ja tema eeskujul hakati hiljem looma kõikjal kammerkoorega. Kuulus have sol tuli tuli hiljem kui meie ja ja et vana klassikalist muusikat siin Eestis hakati tõesti Tallinna kammerkoori poolt kõige esimesena viljelema ja hakkasime uurima üldse, mis asi see, see vanamuusika kui niisugune on, sest ühtegi eeskuju mitte midagi ei olnud. Sellest ei olnud ka meile õpingute ajal eriti palju räägitud. Nii et see oli selles mõttes üks niisugune suur eneseharimine selle koori sees. Ma kunagi vist 10 aastat tagasi antud intervjuus rääkisin seda sedasama probleemi ette, et mina soovitaksin küll igal koorijuhil olla ka üks tavaline reakoorilaulja. Need on kaks sootuks erinevat inimest. Ma olen seda oma nahal nii palju pidanud tundma, kui ma olin Tallinna kammerkooris koori koorilaulja ja nüüd, kui ma läksin järgmist lugu juhatama kas kontserdil või, või tavalises proovis nii-öelda proovitööd tegema siis ma olin üks teine inimene hoopis. Et ma see on, see oli väga hea kool, ma tean väga hästi, mis tähendab laulja lõtvus, käegalöömine, ükskõiksuses, põrgu, mis ma täna pingutan, küll ma järgmine kord teen selle asja ära, millest seal ees kogu aeg räägitakse. Ja kui sinna ette läksin, siis ma hakkasin oma naabritelt nõudma seda, mida ma ennem ise just ei teinud. Nii et, et need on kaks erinevat isiksust täielikult. Vähemalt olid kümmekond aastat tagasi. Võib-olla on nüüd koorilauljad palju paremad ja palju intensiivsema töövõimega ja, ja palju-palju paremini juhitavad. Ja loomulikult oli juubilari õnnitlejate seas ka Tallinna kammerkoor. Ütle veel, palun ühte asja, kas koorilauljad on natukene teistsugusemad inimesed kui need, kes ei laula kindlasti olnud paremad teistest? Mida sa iseendale oma uueks elu kümnendiks tahaksid kõige rohkem soovida? Kas rohkem uut muusikat, rohkem uusi koore või hoopis muusikavaba elu? Muusikavaba elu nagu hetkel veel ei kujuta hästi ette, see võtab veel veidikene aega. Kas seal üldse sellist elu ette? Aga ma arvan, et nüüd uusi koorema enam ei tekitaks küll, sest ma olen neid. Ükskord pidin kokku lugema olude sunnil siin olen ligemale 20 koori juures olnud elu jooksul. Olgugi et ma ise olen neid teinud, paar-kolm tükki jäänud, nad on olnud ikka niimoodi, et kuidagi on nad jälle minu kätte jäänud või sattunud või, või on mind kutsutud või nii et ma arvan, et uut koori ma enam ei tee. Aga need, kellega tegelen, püüan olla niikaua, kuni mulle suunav jalahoop antakse või tuleb enne mõistus endal pähe, et lähen õigel ajal ära? No loodame, et see aeg on veel kaugel, ma ise loodan ka, et see nüüd kohe ei toimu. Juubilari nende sõnade jätkuks sobiks paljude õnnitluste seast Ants Üleoja hea sõbra ja kolleegi Kuno arengu tervitus. Kunagi sa ütlesid, et ma olen niimoodi, et kui ma väike poiss oli, siis mul jäi meelde üks tore muusikaelamus koori love elamus. Kui sa vist teki all kuulsin, kuidas Soonulme kolimas koorilaulu harjutati, et see oli imeilus. Ma arvan, et see heline kõla suunaski sind koorijuhi raskele, kuid huvitavale teele, kuhu sa oled tänaseni jäänud? Sa oled üks imelik mees, ühelt poolt muusikas suur romantik ja iluotsija, teiselt poolt sama jändrike ja jässakas ja vastuoluline nagu seesama rabamänd siin. Aga ma arvan, et niisugune peabki koorijuht olema ja sellepärast oled teretuttav tuhandetele tuhandetele Eesti koorilauljatele ja kolleegidele, kes seda tööd sinu kõrval teevad. Sinuga on hea olnud käia ühte sammu ühte teed. Ja veel nii väga tahaks loota, et Kaarli puiestee kolleegid, kes siin on mitte täies koosseisus, aga siiski esindame. Me tahaks sulle soovida, et sinu kõige parem kontsert oleks veel ees ja sinu kõige parem õpilasi, kes vajab juhendamist, tuleb sinna konstruktori majja. Selleks jõudu ja edu sulans.