Need olid tõesti väga kurva anna sammud mis jätsid meid kaheks nädalaks teadmatusse, kuidas Arturi ja Anna suhe edeneb. Ja selleks, et need inimesed, kes asjast veel midagi ei tea, ka Arturi anna loosse saaksid sisse elada. Kuuleme veel kord seda kirja, mida Anna kirjutas tädi maimule. Armas tädi maimu. Ma olen lõputult õnnetu. Ma pole teda juba kolm päeva näinud. Ma ei saanud sinu juurde tulla, ma ootasin. Ma ei saa aru, mis toimub. Ma lugesin end neist arvutitest haigeks ja kõik asjata. Mehed on sead. Järsku temaga midagi juhtunud? Hakkan õppima, aga pean täitsa tühi. Ma arvan, et ma suren kurvastusest. Lähen kooli, istun seal seitse tundi, tulen koju ja istun laua taha. Ma ei saa midagi tehtud. Miks ta seda tegi? Kas ta tõesti ei arvanud minust mitte midagi? Kui ma teda peaksin kohtama läendast külmalt mööda, ma ei vaata tema poolegi. Ta ei hooli minust. Aga mina temast küll hoolisin. Ju see siis ei olnud. Armastus. Sinu õnnetu Anna. Lugupeetud tädi maimu. Tundub, et minust saab su kirjasõber. Aga ma vajan inimestelt jagada seda, mis on juhtunud. Anna ei taha mind enam näha. Sinu juurest linna sõites läksin otse tema poole. Aga ta ema ütles, et anna tunneb end halvasti minuga kohtuda. See tegi mind murelikuks. Mitte et Anna peaks tahtma alati minuga kohtuda. Lõpuks pole ju midagi enamat kui lihtsalt ühtemoodi huvidega inimesed. Ma püüdsin Tartus talle helistada, aga kunagi tal polnud aega minuga rääkida. Tulin reede hommikul Tallinna ja ootasin teda kolm tundi kooli ees. Ütles, et tal on kiire ja kui ma tahan oma raamatuid tagasi saada, võin õhtul tema poolt läbi astuda. Ema olevat kodus ja annab mulle tagasi. Tema läheb ühe sõbraga välja. Ma püüdsin olla lõbus ja sundimatu. Aga ma olin löödud. Muidugi pole midagi olnud ning ma suudan temast loobuda. Tädi maimu. Kas ma olin liiga pealetükkiv? Mulle tundus, et ma olen Hannale pisutki sümpaatne. Ma ei teadnud, et ta võttis mind lihtsalt nagu tuttavat. Kui tal on keegi teine võima kõrvale astuda. Aga ma ei tea, ta ei lase endaga rääkida. Ma tahaksin, et me võiksime vähemalt sõpradena lahkuda. Päris ilma teda nägemata oma oma eluga ette ei kujuta. Sa oled ainus inimene, kes võib-olla nõu anda. Ma vajan seda, palun. Artur. Kallis tädi, mul on tunne, nagu ma oleksin Tatjana Jevgenia neeginist kes peale oma südame avamist on välja naerdud. Ma tõesti olin armunud. Aga see hoolimatus lõi mind jalust nädal aega mitte oma nägu näidata ja siis tulla nagu muuseas. Ma värisesin üle keha, kui ta ukse taha tuli. Ma poleks ühtegi sõna suust saanud. Ma lootsin, et ta tahab minna, et ta lükkab ema ukse. Eesti astub tuppa, vaatab mulle otsa ja ma loen ta silmadest suurt ja kirglikku armastust. See oli lapsik, eks ta ei teinud seda. Läks lihtsalt minema. Kohtasin teda eile kooli ees, ta jalutas sealt mööda mind rabastama sundimatus nagu poleks kunagi midagi olnud. Oli tunne, nagu näeks ta mind üldse teist korda peale suvalist kohtumist. Võib-olla ma kujutasin endale ette, nagu oleks ta minust kui naisest huvitatud. Ta võttis seda väikese seiklusena, millega oli hea sõprade ees kelkida. Vaat milline loll keskkooliplika. Me tundsime 11 nii veidi aega. Kuid ometi on mul tunne, nagu oleks purunenud see ainuke ja õige armastus. Mu süda on murtud. Ma ei suuda enam kunagi mitte kedagi armastada. Ma teen karjääri, elan elu lõpuni üksiku kibestunud naisena, kes töötab 24 tundi ööpäevas ja vihkab mehi. Täiesti ilma, tervitustetad feminist, anna. Armas, proua Maimu. Ma tegin, nagu sa soovitasid. Ma läksin ja ütlesin, mida ma tunnen. Anno oli vait ega vastanud mulle sõnagi. Tulid kohutavad minutid. Ma rääkisin talle, kuidas me teda sinu pool maal ootasin ja kuidas linnas hiljem ootasin. Ta ütles, et ei usu mitte ühtegi sõna kuid on nõus andma veel ühe võimaluse, et me võiksime otsast alustada. Aitäh maimu. Ilma sinuta poleks teda kunagi enam näinud. Ma olin nii õnnelik ja kohmetu ja saamatu. Anna teeb mind häbelikuks. Mul on kogu aeg tunne, et olen suur ja kohmakas ega oska õieti midagi peale hakata. Ega see suudlemine õige tegu polnud. Ma tegin tema sellisest täitsa lolliks. Tonni tark, ilusa kogenud. Aga mina olen maalt ja hobusega. Peale seda õnnetut suudlemist katset ei osanud ma kohe mitte üht sõna öelda. Keerasin kanna pealt ringi ja lasin jalga. Püüdsin talle siit tartust helistada. Aga telefonid seal, sellistest asjadest rääkimine täiesti võimatu. Ma ei saa aru, kas ta naerab mu üle või räägib tõsiselt. Me naljatame, et mitte kõnelda sellest, mis toimub. Ma olen saamatu jarg ja vajan sinu tarka nõuannet. Armastusega sinu Artur. Kuri-kuri tädi maimu. Ta ütles, et ta oli sinu pool. Miks sa ei võinud seda mulle kirjutada? Kui alatu oli seada teda kahtluse alla. Sinu salatsemise pärast oleks kõik lõppenud. Ma olin täiesti kindel, et tal on keegi teine ja siis selgub, et see on minu oma. Tädi. Kas sa ei karda, et ma muutun armukadedaks? Aga ma annan sulle kõik andeks, sest ma olen nii õnnelik. See oli imeline õhtu. Algul tundsin ma end kole ebamugavalt. Püüdsin olla külm ja kaalutlev, et näidata, nagu mul oleks 1000 korda tulnud meestele andeks anda. Ma olen alati unistanud, et keegi ütleks, et ta armastab mind. Ja mina armastaks teda ka. Mis kõik võiks siis juhtuda? Punased roosid, küünlavalgus, sõnatu õnn. Ent rikkusin ise kõikuma, kohmakusega ära. Punastasine, kahvatasin ning olin täiesti saamatu. Muidugi läks Artur kohe minema. Ma ei maganud terve öö otsa. Ma mõtlesin meist ja sellest, mida ma talle ütlen, kui ta tuleb. Kui ta järgmisel õhtul helistas, hakkas mul hääl värisema ja ma rääkisin tobedusi. Ma tahaks teada, kas ta tõesti mõtles seda, mida ütles, et et ta armastab mind. Ma tahaks seda hirmsasti uskuda ja mulle ei meeldi mitte üks põrm, et mulle meeldib üks väga õnnelik anna, kes tahab oma õnne väga jagada oma Vanavastiku tädiga. Musi. Proua Maimu jälle pöörduma sinu poole murega. Ma tahaks annat enda juurde maale külla kutsuda. Meie maakodu pole küll teab mis väärtus, aga me saaksime seal pisutki omavahel rääkida ja teineteist tundma õppida. Linnas kohta on alati mõnes kohvikus või anna pool ja alati on keegi juures. Kas oleks liiga pealetükkiv? Nädalavahetusest sügiseses looduses kuluks meile hädasti ära. Me võiks olla koos looduses, mida me mõlemad armastame. Annale meeldivad loomad ja neid meil tõesti on. Linnalapsena tundvat ta neist tohutut puudust selleks hea ettekääne. Või mis? Ootan vastust siiralt, sinu, Artur. Tädi maimu SOS Ma olen raskes olukorras. Artur kutsus mind enda juurde ja ma ei julge minna, mõtle, mida ta vanemad arvavad. Kolm nädalat sooje suhteid ja juba tuleb majapidamist üle vaatama. Pealegi nagu ikka, ei saa ma seal hakkama. Ma tegin meile ükskord süüa, aga minu talendituse juures oli see hirmus pingutus. Artur sai asjast valesti aru ja pakkus mulle maal kõige kergemat tööd, söögitegemist. Ma kujutan ette ta ema nägu, kui ma kartuleid keeta ei oska. Pealegi pole mul midagi selga panna. Mõtle, missugune Matressides rätik peas välja näen. Ma ei suuda midagi elegantsemat ja samas praktilist ka välja mõelda. Seal peab ju igasuguseid pudulojused talitama. Oh armastuse kõrge ohver. Samas tahaks nagu minna ka. Millest kõigest ma võin ilma jääda, kui armastab, siis isegi dressides. Kuigi ma ei usu seda juttu, aga tahaks. Ma hakkan nüüd kulli ja kirja viskama, sest muud otsustamisvõimalust vist pole. Sinu anna. Armas maimu. Ma ei oska midagi teha ega öelda. Hommikul oli Anna läinud, miks? Ema ütles, et tal olevat üks asi meelde tulnud ja ta sõitis linna. Ma ei saa seda uskuda. Eile ei öelnud ta midagi, kes teda ärritas, maaelu või see, mis juhtus? Tegelikult ei juhtunudki midagi. Ma läksin talle head ööd ütlema ja me suudlesime terve öö mitte midagi muud. Jäime magama ja hommikul ärkasime üksi. Kas tõestada, kahetses, aga ta tundus nii õnnelik? Mina olin ka väga esimest korda elus. Kas tõesti oli see lihtsalt kirg? Ma ei tea, mida teha, mida öelda, kust teda leida. Aga ma pean teda nägema. Siiralt sinu, Artur. Me ei tea, kelle sammud need nüüd olid. Vaevalt et nad kurvameelse Arturi omad ehk hoopis tädi maimu sammud, kes selleks, et istuda laua taha ja kirjutada järjekordset kirja, mille vastust kas Annale või Arturile kuuleme siis kahe nädala pärast, samal ajal. Aga et aru saada ka tädi maimu hingeelust, kuulame kuni järgmise saate alguseni armastuslaule sellest ajast, kui tädi maimu oli päris noor nii-öelda lapse ja ja neiu ja vahepeal siis 50.-test aastatest.