Minu tee jumala juurde on luua muusikat komponeerimine, see on palve, sest muusikas peitub jumala olemus, on öelnud Briti üks viimase 50 aasta armastatumaid heliloojaid. Söör John Davener. Ta on öelnud ka seda, et tema muusika tuleb ülevalt ning iseennast näeb ta vaid kanalina seda vahendamast. See on tema eksistentsi põhjus. See on tabel neuron, tuntud rituaalse vaimuliku muusika loojana. Kasvab huvi vene õigeusu vastu ja liitumine ortodoksi kirikuga on kajastunud ka taberneri muusikas. 28. jaanuaril saanuks Söör Jon Davener seitsmekümneseks kaks kuud enne oma seitsmekümnendat sünnipäeva, 12. novembril Davener suris. Räägime Davenerist kui legendist, kelle muusika on leidnud üle maailma arvukalt kuulajaid. Tema populaarsust ja mõju inimestele peetakse klassikalise muusika maailmas omanikuks Te fenomeniks. Üks tavaineri kuulsamaid teoseid on BBC poolt tellitud selle kontsert Seprotecting vail kaitseloor, mille 1992. aastal ilma plaadistus pälvis ajakirja grammofon auhinna ja püsis pikka aega klassikalise muusika plaatide edetabelis esikohal. 1997. aastal kõlas Daveneri Ateena laul printsess Diana matustel miljonitele. Selle teose järgi on Davener ilmselt siiani maailmas kõige rohkem tuntud. Daveneri sidus pruss prints Charlesiga. Aastatuhandevahetuse paiku löödi ta muusikaliste teenete eest rüütliks. Eks võltsi printsile Charlesile on helilooja pühendanud ka vratooriumi all anud resorrection mille ettekandel prints loomulikult ka viibis. Helilooja viiekümnendat sünnipäeva 20 aastat tagasi tähistas BBC festivaliga. Tabenneril oli oskus panna publikut kuulama sügavas vaikuses, ütles helilooja John ratter raadiokanalile BBC Raadio kolm. Hoolimata raskest haigusest komponeeris Davener aktiivselt kuni surmani. Veel sel suvel toimusid tema viimaste teoste esiettekanded temasse. Verissonnettide esiettekanne oli kavandatud Londonis 15.-le novembrile Lõuna-Islandi kammerkoori esituses. Sellest sai tamineri mälestuskontsert. Sellega seoses kuulame saates telefoniintervjuud sel kontserdil osalenud eestlanna Tui hirvega Islandilt teine telefoniintervjuu Andres Mustoneniga Iisraelist seoses mälestuskontserdiga MustonenFestil. Mina olen Kersti Inno. Me kuuleme muusikat tamineri teosest Eternals Memory, igavene mälestus. Meditatsioon, surma, mälestusest, meditatsioon, kaotatud paradiisist. Peaaegu teos, mis ma kirjutan, on vaade surmale erinevas valguses, on Daveneri öelnud. Ta põdes Markhanist sündroomi, geneetiliselt määratud haigust, mis avaldub väga pikka kasvu ja mitmete organite kaasasündinud haigustena. Ta oli läbi teinud mitu insulti ja rasket südame operatsiooni. Seisnud päev-päevalt surmaga silmitsi. Aga kannatus on elu osa. Rainer öelnud. Ja sellest on võrsunud ka tema kirgastunud muusika. 1980.-le, kas tal oli Taranerile autoavarii oma Rolls-Royce iga, kus sai ta vasak käsi tugevasti viga? Võime klaverit mängida küll taastus, aga häälepaelad jäidki kahjustatuks. Samal ajal tal Daveneri tabanud insult jättis ta mõneks ajaks osaliselt halvatuks. Ta ei teadnud, kas suudab enam üldse muusikat kirjutada ega saanudki päris terveks. Insult häälestas tal loominguliselt ümber, tema muusika muutus palju mõtisklev omaks. John tabener oli mitmekülgne muusik, nooruses ka andekas pianist, organist ja koorijuht. Alustanud 1962. aastal klaveri stuudiumiga kuninglikus muusikaakadeemias otsustas Jon Davener siiski pühenduda komponeerimisele mida õppis Lennox kli ja David Lamsteni juhendamisel. Davener pälvis tähelepanu juba oma 1900 kuuekümnendatel aastatel Hotell loodud modernistlikke teostega. Õpingute Austraalia helilooja David Lamsteni juhendamisel komponeerist kontaadi Kainja kaabel, mis võitis Monaco printsi Ranieri rahvusvahelise kompositsiooniauhinna. Laiemat tuntust tõi kantaat veel maal, mis põhines Joona lool vanast testamendist teostusele taas esmakordselt 1968. aastal Queen Elizabeth hoolis London Sinfoniettaga debüütkontserdil David Atheroni juhatusel. See teose kõrvahh ansambli The Beatles ühele liikmele Meile Ringo staarile muide seoses ka sellega, et Daveneri pere ehitusfirma renoveeris noorema venna Rocher'i juhtimisel Ringo staari maja Londoni lähistel ning plaat kantaadiga veel anti välja biitlite firma Apple märgi all, nagu ka keldi reekviem. Daveneri selle ajajärgu muusika oli helilooja enda sõnul suuresti mõjustatud kaassukeldumises Rooma katolitsismi. Kuigi kasvanud preesputerlikus kodus ja abistanud organistist isa Hämbsteedi press puterlikust Sand Andrew kirikus võlustada katoliku kiriku liturgia. Parimaks näiteks tolle perioodi loomingust on 1972. aastal valminud võimas ultimas ritus liturgiline rituaal, püha vande, krutsi tekstiga ning tsitaatidega Bachi h-moll missa, Krootsi fiksusest. Usu vastu oli ta hakanud huvi tundma juba varakult, 12 aastaselt, kui kuulis Stravinski teoseid, kaantikum Sacroma ülekannet Veneetsia Püha Markuse basiilikasse. Daveneri esimene kokkupuude Kreeka ja Vene õigeusu ikoonidega Londonis religioosse kunstinäitusel suunastada uurima õigeusu teoloogiat. 70.-te aastate keskpaigas hakkas Davener üha rohkem süvenema Ida traditsioonidesse olles pettunud lääne muusikas ja kultuuris, mida pidas materialistlik luks ja egotsentriliseks. 1977. aastal pöördus helilooja õigeusku sellesse. Tõsi, Antoveneri looming tuginenud religioossetel tekstidele, seejuures mitte ainult idakristluse pärandile. Liitunud kirikuga sai Daveneri vaimseks juhiks ja nõuandjaks ortodoksi nunn taevaminemise kloostriaktis ema Tekla, kes on ka mitmed Aveneri teosel Libretist. Niisiis 70.-te aastate lõpus pull kujunes välja Daveneri omapärane autori stiil, heakõlaline helikeel, mis kiirgab soojust ja südamlikkust ning mille järgi teda tänapäeval kogu maailmas tuntakse. Üheks tähiseks sellel uuel teel sai reekviem Annahmaatova sõnadele mille esi ettekanne toimus 1981. aastal Edinburghi festivalil Gennadi rastestranski juhatusel. Hoolimata KGB hoiatusest, sest Ahmahtuva värsid olid tollases Nõukogude liidus põlu all. Muide, Edinburghis oli see festivali ebaõnnestuma kontsert vaevalt 250 inimest saalis. Idu tuli nädalapäevad hiljem Londonis BBC Promsile. Moskvasse naastes oli Rostes Tsenski sunnitud partituuri tollis ära andma kaheksa aastat hiljem. Gorbatšovi ajal toimus aga Moskvas teose ülistamine. Kas ettekanne, kus viibis ka helilooja Davener oma hääle leidis ta lõplikult ilmselt teoses Aikonna slaidi valguseid koon koorile ja keelpillid riiale. Daveneri laiem kuulsus saabus kaheksakümnendatel üheksakümnendatel Andhiimiga lämbe ja printsess Diana matustel kõlanud Ateena lauluga. Selle loomine on tutvuda ka ühe teise traagilise looga, kui jalgrattaõnnetuses hukkus Daveneri perekonnatuttav Ateena-nimeline tütarlaps, poolenisti kreeklanna andekas näitlejanna, helilooja, kui oli kuulnud teda Westminster häbis Shakespeari lugemus. See puudutas teda väga ning ta kirjutas tütarlapse mälestuseks väikese reekviemi Ateena laulu. Toweneril on alati olnud oma muusad kõige esimene muusa koli ema üks mõjukamaid muusasid on olnud ema Tekla muusikust India päritolu sopran Patricia Rosario aga ka tšellist stiivne isherlis Birk. Daveneri viimaste aastate looming on saanud ainest ka hinduismi ist sufismist islamist judaismis ja näiteks Ameerika põliselanikud. Usun teist. Viimastel aastakümnetel on helilooja kirjutanud põhiliselt kirikute, jumalateenistuste ja rituaalide tarbeks mõeldud muusikat. Ta tuntus on üha kasvanud ja tunnustus suurenenud. Davener uuris iidseid igikestvaid muusikalisi vorme ja arendas välja stiili, mis haakus täpselt suunaga, kuhu uus muusika 1980.-te aastate keskelt tüüris. Tema teosed on enamasti aeglase kuluga ja intensiivsed eklektilises kergesti ligipääsetavas keeles. Pärast Daveneri surma kirjutas muusikakriitik häälekstud oktavit ajalehes The Independent. Kui tabeneri, muusika, staatilised, akordid ja korduvad teema lõigud mind omal ajal ei erutanud, siis nüüd Ma saan aru, et see oli sellepärast nii et ma olin omaks võtnud nüüdismuusika ringkonna intellektuaalsest Nobismi. Avangard, sest muusikat, kast küllastunule, kõlast, Daveneri minimalism nagu minna laskmine. The Economist järelehüüdes kirjutatakse nõnda. Daveneri muusikaline ambitsioon oli leida hääl nii enda kui jumala oma. Kui vaadata tema teoseid alates 1980.-test pärast õigeusku pöördumist ja koostööd ema deklaga. Liturgia tekstide tõlgendamisel oli jumal pikameelne ja aeglane. Teda saatsid palvete lugemine ja Bütsantsi Purdoonid Antifoonsete kooride kude ning kongide ja kellade kumin. Kui Davener oli oma muusikast kõik süsteemid ja arengud välja rookinud, teooriat ei ole ta ju kunagi sallinud ja lahti ütelnud, lääne kaanonist jäi alles muusika, mis oli algeline ja igikestev nagu kreekamaastik. Juhtus nõnda, et näri mälestuskontserdil Londonis laulis lõuna Islandi kammerkoor ilma Röör Agnersoni juhatusel. See kontsert oli pikalt ette planeeritud Daveneri autori kontserdina. Kuuleme sellest kontaktist peagi pikemalt telefoniintervjuust tuvi hirvega. Kõigepealt aga kuulakem sel kontserdil esiettekandel olnud sexpyrisonettidest esimest, mille helilooja komponeeris armastuslauluna oma abikaasale, Mariannale. Meil on nüüd telefoniühendus Islandiga ja liinil on tui hirv keda pereelu on viinud elama Islandile, aga ka Islandi kuuride juurde ja Daveneri muusikat laulma. Islandil on päris olulised muusikafiguurid, kirikute kantorid, Kantar on siin siis oma sellest ajaloolises tähenduses. Inimene, kes hoolitseb kirikumuusikaelu eest, ükskõik, on siin tegemist kiriklike talitlustega või lihtsalt muusikaeluga, mängib orelit, juhatab koori ja peab ütlema, et Islandil on riigikirik, mis tähendab seda, et sellised elulised talitluse nagu ristimised, leeritamised, laulatamised, matmiset, kõik need on palju rohkem inimeste elu osa kui näiteks Eestis, eks ju. Kus kristlik traditsiooni uuriti välja vahepeal. Ja need kandurid tõesti, nende käes on natukene rohkem voli kui Eestis muusikaelu üle. Ja nende ümber keerleb päris palju ja ma olen nüüd kahes kooris osalenud. Üks on Hathimori kirikukoor ja teine on selline dirigent, kelle nimel Ilmar akterson ja kes oli pikalt Kaul Holtis, mis on siis üks kahest Islandi piiskopkonna keskusest Islandile siis ajalooliselt kaks piiskopkonda, üks on põhjuseks, on lõunas ja Temases Kaul Holtonisele lõunat piiskopkonna keskus. Piiskop ja Elmar oli seal pikalt Kantor, enam ta seda ei ole, aga koor on tal sellegipoolest. See on Lõuna-Islandi kammerkoor ja see tähendab seda, et ta ei baseeruv Reykjavikis vaid nad teevad proovi erinevates kohtades Lõuna-Islandil tihti sealsamas kausaldis. Ja need kooriliikmed, mõni on olnud ka tegevmuusikaga, enamasti on nad hoopis teiste erialade inimesed ja mõni mõnikord ka talu. Aga see Elmar järk sai sõbraks Jon veneriga millalgi üle 10 aasta tagasi. Ja nende koostöö on siis viinud selleni, et Davener neile kirjutanud, mitu lugu oli pikalt kehva tervise juures ja ei saanud alati sõita Islandile neid oma lugusid vaatama, kui esimest korda ette kanti. Ja see tema autorikontsert on ka edasi lükkunud pikalt pikalt, kuna ta oli nii kehva tervise juures. Kuni lõpuks autorikontsert Londonis toimus 15. novembril möödunud aastal ja tabeli suri 12. niimoodi, et sellest sündmusest, sest autorikontserdist kujunes hoopis teistmoodi sündmus, kui oli plaanis. Alguses oli plaanis tema uue teose kolm Williams eksperdil soneti, esiettekanne lihtsalt tema enda juuresolekul, aga kuna ta suri, siis see kõik nagu pöördus pea peale ja mina laulsin seal soolot. Need teosed kolm ekspersoneti on kirjutatud nii et seal on kohati kolm soolohäält koor ja mina olin esimene sool ahel, seal see on sisemine side, aga ma laulsin ülejäänud kontserdiga kaasa kooris. Kuna tegemist oli Daveneri autorikontserdiga, siis oli teil ilmselt ka muitamineri teoseid kavas. Ja oli küll esimene pool kontserdist, tegelikult olid uued Islandi heliloojad, noh, kuna see on ka omamoodi muusikasõprade ühing, see koor, siis paljud nendest autoritest laulsid ise seal kooris võib-olla, kui see oleks olnud lihtsalt Islandi uue muusika kontsert, siis oleks võib-olla see valik olla teistsugune. Aga Islandi koori kogukond on täpselt nagu Eestiski on olemas, ütleme kaasaegse muusika kogukondi on olemas koorimuusika kogukond mis need koorid nagu esitavad üksteisele lugusid ja inimesed laulavad koorides tuletab Eestist väga tuttav ette, aga Eestis on see nagu kuidagi veel nooremate inimeste selline suur puhang on praegu Eestis, mis puudutab noortekoore ja kuidas nad kõik niimoodi omavahel põimuvad, siis Islandil on, on see nii palju vanem, selline seltsitegevus, koori tasandil selline omaalgatuslik, et inimesed tõesti maksavad ühingusse omaosalustasu ja siis ühing palkadele dirigendi ja need heliloojad, kes seal kooris laulavad, et need on väga erinevas vanuses. Nii et esimene pool oli siis nende osade kooriliikmete ja mõningate teiste Islandi heliloojate teosed ja siis Daveneri teosed erinevatest perioodidest, teil on siin üks teos, mis on pühaunenägu 99.-st aastast, mis oli ühele Islandi solistile, alastutilile ja kammeransamblile. Et see oli siis selline kõige instrumentaalsete teos siis oli 82.-st aastast teda lämbe, ehk siis tal võib olla jumala tall siis Suon, Hemnen, mis on ka, hakkab jälle kooriteos solistile koorile, meil tegi kaasa väga hea Islandi bariton, kes laulab aheni ooperis muse täiskohaga ja tema nimi on Rolf aimedson. Tema laulis seal soolot. Siis oli üks koorideostvastes liip song For karantiini ja viimaks kolmzeczpiris ameti, nii et küllaltki sellised kaalukad teosed. Mida sa ütleksid Sekspiritsolettide kohta, mis oli nagu esiettekandel ja kus seal oli ka sooloosa? See on selline omamoodi konstrueeritud teos, et ta on suhteliselt matemaatiline, tal sellist nagu vaba kulgu väga ei ole. Ta on küll, on väga ilus, noh, me olime päris palju BBC neil päevil olime raadios ja televisioonis ja. Me tegime tihedasti koostööd inglise passi peegaagiga neil päevil, kes laulis veel seal kaasa, ta oli taganete tuttav ja ka Elmari tuttav. Ja tema õpetas meile neid lugusid kõiki teisipäeval lugusid, ka selliseid häälduse nüansse ja korraliku sisseastumist ja sellist head inglise koorikooli ja tema siis omavahel olles veel natuke pahandas ta vendade peale, et no küll on konstruktsioon, et üldse ei võta arvesse mind teksti nüansse ja et see tekst on nagu tagantjärgi peale kleebitud selle teosesse ja ja need, sellised kolmehäälsed liikumised on ka kuidagi nagu kergelt imiteerib ranget polüfoonia siin. Kui nii võib öelda. Et temal tundus olevat muusikaline mõte primaarne siiski. Jah, muidugi, ta oli ka väga nõrku ta selle kirjutas, ma ei ütle, et see on halb, muusika kindlasti mitte, see on väga ilus teos ja teda on väga keeruline laulda. Aga sellest teosest räägib ajakirjanduses, siis ta ütleb, et ta oli nii pikalt haige olnud ja ta Polatiivikalt midagi kirjutanud, et tema naine Marianna, turgutas teda ja kui ta oli haiglast kodus, siis ta oli öösel voodisse päeval sohva peal ja midagi muuta ei jaksanud teha. Ja siis Marianna, panin talle luuletusi pihku loeks ja et noh, et teda natuke kuidagi vaimselt ärkvel hoida. Ja siis ta hakkas nende luuletuste peale uuesti harjutama kirjutamist. Et neil on selline eskiisi või etüüdi või visandi tunnetus sees, nagu. See Daveneri selgitus on olemas BBC raadios viimases intervjuus Daveneriga kuulakem. Jätkame telefonivestlust Tuichirvega. Aga huvitav asi, mida ei ütle selle teose kohta annet Davenerile on selline komeda kirjutab selliseid suhteliselt lauldamatuid asju, sinna oma lugudesse ta nagunii palju ei lähtu inimese võimetest ja ükskord Sester kirjastusest saadetiste sama eetriem, tavaline teile koju, et ta loeks seda värvi veel sõnad peale, et palun kirjuta natuke lauldavamalt, et siis muusikat esitatakse rohkem. Sa ei kirjuta siis eide, kommenteeris seda nii, et alati leiab ka inimesed, kes on suutelised ära laulma. Just nimelt ma tahtsingi öelda, et tal on ju olnud võrratud solistid, näiteks patrisse Rosario kellel on tohutu hääleulatus ja kes saab kõigega hakkama. No täpselt ja siis, kui tavaline lähtub sellistest inimestest, kes saavad kõigega hakkama, siis ega ta ei tee kompromisse tal ei ole mingit põhjust, kui ta on ka tabeli, siis ta noh, see on kahtepidi, et esiteks, kui sa oled väga kuulus, siis sa saad endale ka sellised solistid, kes saavad hakkama ja teisalt nagu minu elukaaslasele pallile ütles ükskord Toivo, tuleb väga toredasti, et kui sa teed järeleandmisi, kui sa kirjutad lihtsamat muusikat siis pääsevad kehvad kollektiivid sellele ligi. Et kui sa tahad garanteerida, et sinu muusikat esitavad ainult head kollektiivid, siis ära kirjuta liiga lihtsalt. Selles valguses oli Islandi koorile suur au anda Inglismaal Daveneri autorikontsert. Tõesti, me töötasime selle kontserdiga kuskil aasta aega, no lihtsalt kuna see on harrastuskoor, siis ta hakkas väga varaga ette valmistama, et ei ole nii nagu oma dilemmade kammerkooris töötasin, siis meil olid küll noodid, eks ju, kaks nädalat enne kontserti või kaks nädalat enne prooviperioodid riiulis. Kui reedel oli kontsertpäeval, hakati helistama, aga harrastuskooridega, eriti kui inimesed elavad eri kohtades, siis tuleb teha selliseid maal kuskil mingid proovilaagreid. Tõesti, tüüpiline on selline nähtus nimega iive, Inga Helgi, mis tähendab proovinädalavahetus meelitatakse selle sellega, et on tore seltskondlik üritus, näiteks ma ühel käisin, see oli nii, et me sõitsime sinna kuskil 100 kilomeetrit Reykjavikis välja. Kalda lähedal oli üks hotell, kes lubas meil siis tasuta seal elada, tingimusel et me sööme seal omal kulul. Talvine aed, eks hotellis külastajaid eriti ei ole, et nendel on hea, kui tuleb sinna 30 inimest ja saab hästi palju süüa teha ja saab söögiraha kasseerida, siis võib panevadki sinna elama. Niisama ja nende nimi on siis Traskaa lähedal, kui sponsor ja ja siis harjutasime, me tegime väga palju, proovime, tegime hommikust õhtuni proovi. Ja niimoodi terve laupäeva ja pool. Pühapäeva, pühapäeval kell neli laulsime kala otsast lõpuni läbi ja siis sõitsime koju tagasi, kes kuskil elas kõik laiali, igaüks oma kodudesse. Et noh, sellises vormis käis see töö tegemine, et regulaarselt kohtusid ka niimoodi kuskil erinevates linnades sealsamas Lõuna-Islandi piirkonnas, ütleme kord nädalas, aga suurem töö tehakse ikkagi nendel proovilaagrites ja seal skaunultis seal piiskopkonna keskuses on igal aastal festival suvel see festival on niimodi laiali pillutatud üle terve suve. Et matki koorid tulla niimoodi proovi tegema, et sellel kooride jaoks on harjutusmaja niisugune 70.-te suvemaja tüüpprojekti järgi ehitatud, kus on saal ja toad, Köök ja pastor, et põhimõtteliselt, aga seal nagu kedagi Asta ringi ei ole. Et kust tulevadki, koorid, on nädal aega seal harjutavad nädal otsa muul ajal teevad mingit muud tööd ja siis võtavad selleks ajaks puhkuse, elavad nädalaga pastoraadist, annavad kirikus oma kontserdi, järelased selle laiali. Selline projektikaupa töö ja loomulikult seal Islandi koorile suur au ja, ja siin on lihtsalt näitab hästi ära seda Islandi kultuuri põhilist töö, korralde surm, mis on see, et üksteisega tuttavaks ütleb, teeme midagi koos siis tehaksegi. Ja nad on väga kõvad läbisurujad, islandlased kardan mitte kedagi. Meil ei ole mingit autoriteedi kompleksi, et oi, et kas ma julgen tõvenelile läheneda? Ei, Silmar lihtsalt võttis kätte, kirjutas tavaline Villed. Kuule, mulle see muusika meeldib, saaks kõigepealt oleks varjulisse sale aht ja siis noh, nii salgas. Kus täpsemalt toimus autorikontsert, millest sai tegelikult mälestuskontsert? See oli Londonis Thamesi jõe lõunakaldal, London Pritsi lähedal. Salük Pietro, selle kiriku nimi kirjutatakse sous, work, see on üks Londoni kolmest suurest katedraalist, ülejäänud on siis kirikud Westminster läbi, siis on seal poolskast Salükan, kolmas Seksperi lemmikkirik, ta käis seal palju ja seal vahetus läheduses on ka Shakespeari Club Viet tema teatri reputatsioon, mida ma käisin ka vaatamas ja see oli haldusmulle väga sügava mulje. See lõunakallas oligi selline piirkond, kus olid igasugused lõbustusasutused Seksperi ajal, sest et need olid põhjakaldal olid keelatud. Kas Daveneri pereliikmeid oli ka kontserdil? Seal oli Marianna, tema lesk ja tal on kolm last ja nendest kaks kaks tütart olid ka seal ja kindlasti veel teisi, keda ma ei tunne rannast. Aga Daveneri muusika on Lõuna-Islandi kammerkoori repertuaarist ilmselt edaspidigi. Ja ja on olnud pikka aega, meil on terve plaat 2010.-st aastast vist mis on tervenisti tema muusika vaid seal ikkagi pikka aega väldanud koostöö vili, see ei olnud mingi milline äkitsi toimunud liigutused. Kui ta ikkagi oli aktiivne, siis sel ajal Ilmar ja, ja tema siis koos tegutsesid ja ja selle konstitutsiooni kokku panid lihtsalt Raveneril. Ta võis ju valida ükskõik mis koori, tal olid kõik võimalused, aga ta kuulis seda Islandi koori ja muidugi töötanud enne ka näiteks biortiga ja Pürk. Tema on selle koori patroon ja see lugu läheb veel kaugemale tagasi, sest Pürkja Ilmar on jälle noorpõlve tuttavad, on koos bändis mänginud. Nii et see kõik on selline isiklikel tutvustel põhinev sündmustik ja see taimeri esindab siis kirjastust džässmuusik ja ütleme, need lood valmis said, siis oli küsimus, et kestnud tohib. Esimest korda ettekandes Nad ootasid väga värske, et nad ikkagi mõni aasta vanad nad ootasid ja siis ta ütles, et Ilmar ja tema islandi kooriumite keegi teine. Sest talle see primitiivne kõla just meeldib. Noh, ma ei tea, see on võib-olla minust öelda arganud, kriitiline aga see on selline koolitamata kõla, natuke, noodid on ikka kõik õiges kohas ja kõik on musikaalne ja nyyd aga selline range, kammitsetud esteetika, nagu me teame, mida eesti koorid suudavad teha, nad on, nad on nii kaugel põhjas, nad ei puutu kokku sellega. Kui palju sina olid varem kokku puutunud Werneri loominguga? Väga vähe olime dilemmade kammerkoristame, tegime Steven leitoniga ühe projekti tiimil leitanud, siis üks tuntumaid britti, kooridirigente ja tema koor, Polyphony on Londonis, siis ma arvan, kõige hinnatumaid koore ja temaga. Me käisime Hongkongis ja tema pani siis kokkukava, kus olid britil loojad ja näiteks Veljo Tormis ja üht või teist Eestist Sibeliuse sellise näidiskava ja seal oli ta veel sealhulgas. Aga ega ta enam ei ole midagi selles mõttes ainukordset Eestiski üsna mitu heliloojate välja niimoodi ja mujal maailmas ka, nii et noh, ega sellest lähenemisest, kui sa oled nii palju Pärti laulnud, nagu mina olen, ei ole midagi uut. Aga on sul mingi oma lemmik ta Werneri loomingust. Sexpyrisoletid noh, nendega mul loomulikult isiklik suhe, sest mina võltsinud neid esimesena ette ja mina sain seal noh, natuke tooni anda või kuidas seda teha, eks ta, minu nägu, see lugu, meid on koldeid seal ette ja, ja noh, väga müstilised nad lõppevad kuidagi, et kolmas osa algab Don't Molmi vanem teed, ära leina mind, kui ma olen surnud ja lõpeb ka, et et noh, et ära siis jää minu pärast kurvastama, kui ma olen läinud ja see oli kontserdi viimane lugu. Et see oli ikka väga müstiline kokkusattumus ja Davener oli veel oma surmapäeva hommikul siis paar tundi enne surma üritanud ilmerile helistada või saatnud talle emaili või midagi. Et Islandil on kell tund aega taga brit jaamast ja et ju ta oli siis saadad kirja, et helistaja või siis pärastpoole ja sellepärast pole seda kunagi tulnudki. See kuidagi ajastasid väga kummaliselt. Jah, et mul ei saa nagu olla ühtegi teist lemmikut D3 kõrval. Kuulsime Daveneri kolmest sexpyrissonetist viimast Daveneri mälestuskontserdilt Londonis. 15.-st novembrist esitas Lõuna-Islandi kammerkoor Ilmar õrn aknarssoni juhatusel solist oli eestlanna, tui hirv eesti interprojettidest, Andaveneri loomingut, Andres Mustonen palju esitanud. Saate salvestuse ajal viibis ta Iisraelis. Te olete nimetanud sir John Daveneri oma üheks lähedasemaks muusikaliseks hingeliseks kaasteeliseks. Palun rääkige lähemalt oma suhtest tavelleri ja tema muusikaga. Ja ka viimasel aastal. Mitmeid kordi erinevate koolidega festivalil ta muidugi tema suur roll on suured teosed. Kas ka praegu Iisraelis on teil Davener ettekandel? Ja mälestuskontsert tuleb siis Nigulistes neljandal. See on tavaline videosid olete pidanud teile ja loodame siis avardab tema maailm sellepärast, et eks nende sulteerinevatega Viimati kuulsime Jon Daveneri palvet Jeruusalemma pärast kontserdisalvestist aastast 2011 esitasid segakoor Latvija ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Andres Mustoneni katusel. Saate Jon tabenerist koostas Kersti Inno, montaaži tegi Helle Paas.