Algab saade, quo vadis ja mina olen saatejuht Markus Järvi vaba isamaaline kodanik ja ühendus parem. Eesti on alustanud uue erakonna loomist ja nüüd on kuvabadise stuudios parema Eesti juhatuse liikmed Marju Laas ja Kaspar Ilves ning vaba isamaalise kodanikujuht Andres. Tervist telefoni. No umbes nädal-paar tagasi tuli meile teada, et parem Eesti ja Vik ehk Vaba isamaaline kodanik ühenduvad erakonnaks. Millises faasis erakonna loomine praegu teil on? Et me ei ole päriselt öelnud, ühendume erakonnaks, me loome panema aluse selleks, et see erakond saaks tekkida, sest Eestis on erakondade moodustamise barjäärid natukene liiga kõrged. Võib-olla väga välja kujunenud ühiskonnas erakondade moodustamine ei ole ka päris igapäevane nähtus, aga veel mõned arengud on läinud ja niiviisi, et oleks vaja sekkuda ja oleks vaja seda mitmekesisust juurde tuua. Aga see lähtekoht vaba isamaalise kodaniku poolelt on nüüd küll see, et see organisatsioon iseenesest ei kao sellega, selle liikmed, ma eeldan, et väga paljud liikmed lähevad uue erakonna moodustamisega kaasa. See on niisugune lähteülesanne ka detsembrikuus valitud juhatusele ja juhatus on seda tegemas. Ja ma usun isegi täies koosseisus. Aga Vaba isamaaline kodanik jääb alles ja inimestel on valikuvõimalus, et kas nad kirjutavad selle uue erakonna siis algatas rühma kuulumise avalduse või mitte või liituvad hiljem. Nii et see on selles mõttes ikkagi uus algus. Aga see märguanne, mida me oleme andnud, on see, et Ta on jah, rohkem kui üks organisatsioon kõigepealt ja me tegeleme selle moodustamisega. Nüüd kindlasti koos, aga see saab olema. Ma loodan, et uus kvaliteet, mis siin tuleb. Mari laas ja Kaspar Ilves Kui vaadata praegu parem Eesti poole pealt, siis parem Eestil ei ole sellist liikmeskonda hetkel, mida kohe praegu paberil ette tuua too ümber registreerida, ümber registreerida, täpselt niimoodi, et parem Eesti on eelkõige nii-öelda koondanud endaga mõttekaaslasi, kes on, kes on rääkinud nüüd viimase aasta jooksul erinevatest arengutest ja, ja seetõttu ei ole mõtet neid registreerida, kõigepealt parem Eesti liikmeks ja seejärel siis uue MTÜ liikmeks vaid oleme otsustanud, et kõik need mõttekaaslased liituvad kohe uue ühendusega. No meie see idee tegelikult alguse siis, kui me hakkasime koos mõtteid vahetama ja inimestega suhtlemine oligi see, et saada teada, mis see tänane olukord on ja üks selline prioriteet võib-olla ka, mis hiljem on olnud arutluse all, on, et see, meie nii-öelda interaktiivne keskkond kujuneks niisuguseks kohaks, kuhu siis on positiivsed, erinevad kodanikualgatuslikud näited saavad sinna kokku. Et see, Meie selline vestlusvorm ei olegi olnud kuidagi seotud üldse liikmete kaasamisega, aga me oleme olnud väga paljude inimestega dialoogis ja küsinud, et mis on nii-öelda need murekohad ja neid positiivseid kohti ka, et kui palju neid on ja kuna me oleme ise Kaspariga mina olen ligi varsti juba 20 aastat olnud erinevad. Nii tänapäeva mõistes siis nagu viimasel ajal olnud vabaühenduste kodanikualgatuslikke programmidega seotud, et me oleme ise kogu aeg panustanud erinevates programmides ja me oleme kaasa löönud aktiivse kodanikuna. Et siis. Me oleme selle selles valdkonnas hästi, ütleme teame, mis see tänane olukord suures pildis on. Ja, ja sealt see mõte nagu tekkis, et, et kuna viimasel ajal neid noh, ütleme sõpruskonnaga me oleme erinevaid sorrektsioonist. Me oleme ka Eesti ettevõtlike noortekohas, kes väga palju panustab sinna selles sektoris et me oleme seal üha enam ja enam märganud, et et neid probleeme justkui tuleb nagu koogi juurde juurde. Et, et noh, niimoodi vabaühenduste kaudu ei ole võimalik neid kõiki küsimusi tegelikult lahendada. Me olemegi jõudnud tegelikult selle nii-öelda erakonna moodustamise ühe peamise küsimuse juurde, et viimasel ajal on just nimelt räägitud sellest, et väga paljud vabaühendused Peaksid poliitikas osalema ja kohalikel omavalitsustel vähemalt Tartu näitel on seda ka tehtud vist isegi Viljandi näitel, kui ma ei eksi. Aga praegu te olete teinud siis teise valiku ja, ja loodate siis erakonnana kuidagi Eesti poliitikasse tulla. Kas see on teatud mõttes selline allavandumine Erakonna kesksele, poliitilisele mõtlemisele, et te vabaühendus täna enam niimoodi poliitikat, et teha avaliku elu ohjata ei saa? No kõigepealt mina olen saanud Eesti avalikus poliitikas juba mõneti kauem kui 20 aastat, et ma ei võtaks seda mitte alla vandumisena, et kui vaadata ajas tagasi siis kuidas Eestis üldse esimesed erakonnad tekkisid, ma arvan, nad tekkisid väga niisugusel loomupärasel teel alt üles, sellepärast et 80.-te lõpus 90.-te alguses mõtlevad inimesed said aru, et nad peavad ühiskonna arengusse panustama panustama poliitilise organiseerimise teel. Ja tollel ajal oli erakondade moodustamine siiski ka ühtepidi 88 ERSP loomine, millised riskid olid siis õhus. Aga teistpidi ei oldud loodud niisuguseid barjääre nagu praegu see tuleb Eesti seadusandlusest mõjutada riigi poliitikat. Riigikogu valimistele saab minna ainult erakonnana, ei saa esitada ka kodanike valimisliitu, nagu kohalikel valimistel ka kohalikel valimistel taheti valimisliitu kunagi ära kaotada. Mis oleks olnud minu meelest väga kahetsusväärne areng. Ma arvan ise enesest, et valimisliidud võiksid olla lubatud ka riigikogu valimistel, sealhulgas erakondade valimisliidud, erakondi moodustada peaks olema lihtsam kui, kui praegu. Aga Me võtame selles mõttes selle väljakutse vastu, et võib-olla see, et need barjäärid on nii üles aetud ongi põhjus, miks tuleb sellele väljale minna. Ja see on tekitanud ühiskonnas ka väga palju probleeme, mida me tahame adresseerida. Nii et teatavas mõttes erakonnad ise oma pikaajalise võimuloleku tulemusel on tegelikult selle erakonna barjääri või erakonna kuvandi Eestis üldse loonud, ühel hetkel läks asi niiviisi. Kui ma seda niimoodi pikas vaates tagasi püüan analüüsida, siis eks alguses poliitikasse mineku motiiv oli ikkagi selleks, et minna riiki ehitama ja erakonnad olid vahendiks. Aga mingil hetkel hakkasid erakonnad muutuma eesmärgiks omaette niisuguseks korporatsiooniks. Kui veel halvemini öelda, siis toiduahelasse tööbürooks. Et see tendents ka tekib, aga see on Eestis läinud ilmselt liiga kaugele, et sellest võib-olla ka meie niisugune lähtekohavalik, et kui me nimetame end vabaerakonnaks, siis siis see mingis mõttes on siiski ka vastandumine praegustele riigi poolt üle rahastatud kartellierakondadele, aga meie tõlgenduses on nemad ise tegelikult selle vastanduse loonud, et see algatus kodaniku kodanike poolt peab kindlasti tulema. Sealjuures ei arva, et kõik vabaneda lähevad poliitikasse minema. Aga lihtsalt sellised moodused nagu rahvakogu ilmselt ei suuda enam neid struktuurseid probleeme rohkem lahendada, et Riigikogus midagi võttis külge. Hästi natukene, aga see on jäänud kosmeetiliseks. Nojah, ma tooksin ühe niisuguse olulise näite välja tuua, et noh, demokraatia üks niisugune oluline või tunnus on see, et kus siis kodanikud läbi oma esindajate siis saavad nii-öelda oma oma tahte realiseeritud ja nende huvid ja vajadused siis saavad vastavalt vastavalt siis ka tähelepanu ja, ja rahuldatud. Ja, ja kui siin mitu näidet on, eks ju, kui ma toon niisuguse Otepää või sel pühajärve kooli näite, eksju, kus kohalik kogukond on selgel veendumusel, et nende piirkonnakool ehk siis nii-öelda Eesti mõistes kool peaks säilima ja siis omavalitsustasandil eks öeldi, et ei pea, eks. Ja siis nad peavad kohtu kaudu nõudma õigust, et nad saavad oma seda kooli säilitada, noh lõpuks siis läbi selle suure kadalipu ja meediaga ära ja kõik nii edasi, neil õnnestub säilitada selline keskuseid koolina, mis on siis nendele väga oluline, mida nad, mis on tegelikult ju nii-öelda arengupiirkonna arengu jaoks. Me võtmeküsimusi üldse, kas seal on kool ja kui see, kui siin ajakirjanduse vahendusel on kuulda, et see väike kogukonnakool on ju siis tegelikult oli seal ju 90 õpilast need, kes ei ole nii väike kool, et siin on, meil on kooliga, kus on viis ja 10 õpilast, eks ju, et me nagu noh, need proportsioonid, et muidugi kus efektiivselt Meil on, aga, aga see ei ole nii väike kool üldse. Et sa pead selle pärast käiama terve kohtu kadakohtus minema nii-öelda laias laastus riigi vastu, et saada oma õigused kaitstud, et see, see meie arvates ei ole normaalne. Kui voodis esimeses saates ütles Indrek Tarand, et defineeris erakonna niimoodi, et erakond on hüvede jagamise kartell Eesti tänapäevases poliitmaastikus ja paljuski olen temaga väga nõus. Aga milline peaks tegelikult erakond olema? Te olete nüüd praegu nii-öelda uue erakonna sünni lävel ja sellele kaasa aitama, samas mis on erakonna eesmärk ja milline peaks erakond ideaalis tegelikult olema? Ma arvan, et tegelikult Andres tõi seda juba eelnevalt välja, et kui päris algusaegadel toimus erakondade tekkimine, siis kas siis gruppidestki kaubakondadest alt välja ja ja erakonda kasutati ainult vahendina teatud muudatuste või siis reformide läbiviimiseks ja, ja inimeste heal tekitamiseks, et et kui erakond on selle muutuse praegu teinud sinna suunas, et on selleks kartelliks muutunud, siis siis me tegelikult peaksime püüdma seda natukene tagasi tuua nende algus juurte juurde. No ma arvan jah, et ega ei maksa seda erakonna mõistet, need tingimata ka halvustada ja ma veel kord tooksin välja selle, et et ilmselt on mõisted erakond ka päris mitu tähendust, et ta võiks olla märksa kodanikulähedasem ja ta on algselt seda olnud. Meie mõtlemist ilmselt on hakanud nüüd kujundama ka sedasama Eesti erakonnaseadus, mis lävendit nii kõrgele ja meie 1000 asutajaliiget ja kõik nii edasi, mis õnneks tuli nüüd 500 peale. Ja, ja seda kuvandit sellest on kujundanud ka olemasolevad kartellierakonnad. Mitte kõige paremal moel. Kunagi oli ju niimoodi, et sõna partei Me hakkasime vältima sellepärast, et see kandis endas kommunistliku partei tähendusvälja ja, ja võtsime selle ilusa eesti sõna. Erakond. Erakond iseenesest peaks olema vabakonna osa, aga see, mis peaks muu. Ma ma arvan, kõigepealt see suur rahastamise probleem, et et kui meil on kujunenud nii, et erakonnad on kuidagi riigistatud, nad saavad riigilt väga A. Nende liikmed ise liikmemaksude näol ei panusta siis need liikmed, kes ei panusta ilmselt, et nende side ja niisugune nõudlikkus erakonna suhtes on selle võrra väiksem, see asi peaks käima teistmoodi. Läks käima suurel määral alt üles, et kui ma nüüd mõtlen selle peale, et mida me tahaks teistmoodi teha ja mille osas ärgitada ka tegelikult olemasolevaid erakonda, et nad oma praktikat muudaksid. See on näiteks kasvõi see, et kui on kohalikud valimised, siis ei ole vaja näpuga ärge ajada ja linnukesi kirjutada sellele, et kes paneb väikeste valdade tasandil kõige rohkem välja oma erakonna nime kandvaid nimekiri vabalt võiksid seal olla valimisliidud, kui vaadata Ta mitmeid eelmisi kohalikke valimisi siis ma olen tähele pannud seda, et tihtipeale erakonnad esitavad nii-öelda lipunimekirjaga väga väikestes kohtades. Võib-olla kaks inimest pole lootustki volikokku sisse saada, aga väga tähtis on see, et vot selles kohas Eesti kaardi peale minu lipp üleval, see ei ole absoluutselt see, milleks on mõeldud kohaliku poliitika ja see ei lahenda ühtegi kohalikku elu probleemi. Seda nimetatakse üle-eestiline valimisvõit võimalikult paljudes haldusüksustes osutasime nii-öelda valituks et see nagu eesmärk iseeneses. Aga selle rahastamise külje pealt on just seesama küsimus, et et puutunud viimasel ajal kokku väga mitmete inimestega, eks ju, kes on ühes või teises erakonnas nii-öelda nime nimi on kirjas siis nad isegi ei mäleta, kas nad on seal nimekirjas veel või ei ole. Jah, ma vist olen, aga ma olen neli-viis aastat isegi ei ole kuulnud, et noh, et kas seal midagi ei toimu, kas on mingi üldkogu on või ma pole kuskil käinud ja et, et ja siis ollakse veel väga alustaval seisukohal, et kogu see üksus on ja no mis seal siis teevad see erakondade. Et ma ei toeta seda, et mingist ajast jäine keegi mangus mind sinna kuidagi panin oma nimed, no tegelikult ei teagi, mis seal toimub. Ja siis ongi selle liikmeid, ma ei tea, kui palju, eksju tegelikult liikmemaksu maksab aktiivselt osaleb seal, et noh, mingisugune osa nendest eriline võiks ju kuskil rohkem kuskil vähem, et et see ei ole väga normaalne. Ma arvan, et me tuleme süstemaatiliselt selle juurde tagasi, et mida te tahate teistmoodi teha ja millised on teie konkreetsed ettepanekud ja milline teie platvorm. Aga kohe esimene küsimus ka härra Andres Herkelile siin, kui te rääkisite sellest, et et erakonnad on riigistatud ja teatsemates riik on erakonnastatud ju ka siis kas te ei karda erakonnana just nimelt sellistes väga meelelahutuslike valimisTrallides alla jääda teistele erakondadele, kes võtavad põhimõtteliselt Ta ju Eesti maksumaksja raha ja müüvad ennast maksumaksjale tema enda raha eest nendel Trallidel ja see probleem on kahtlemata olemas. Seda teevad ja sellele tuleb tähelepanu juhtida, et see ei ole aus ega õiglane, aga kui me kardaksime alla jääda, siis jääksime ilmselt koju magama, mitte ei, ei oleks siin hommikul vara teele asunud, selleks et tuleva aasta esimesel märtsil pärale jõuda, et kahtlemata me arvestame sellega, et rahalises mõistes on konkurentsitingimused ebaõiglased. Aga see ei tähenda seda. Mõtlevad kodanikud ei pea sellele vastu hakkama, ehk siis meie lähtekoht suureste ongi see, et Eesti riigis on tekkinud erakonna õiguses riigi õiguses niisuguse üldise tsentraliseerimise ka väga palju struktuurseid probleeme. Nende probleemide lahendamine oleks esmane. Ja kindlasti me selle aasta jooksul ehitame üles ka niisugused oma põhipostulaadid erinevates valdkonnapoliitikates. See on ju tegelikult väga ilus idee, et taastada poliitiline kultuur või üles ehitada teda poliitiline kultuur, mis ei oleks nagu Pavlovi koertele suunatud tud reklaamikampaania, kus on kaks erinevat muutujat, selline diivaneid Me süsteeme, porgand ja piits vaid tõesti erakond või poliitika muutub rahva ja ka siis Res Publica sõna kõige otsesemas mõttes meie ühise asja ajamiseks kasid ja avalik asi. Kui me ei saa nagu muud moodi kuidagi kasulikud olla, siis, siis ma loodan vähemalt seda, et, et me suudame just nimelt seda lähenemist muuta nii erakondade poole poole pealt, kui siis ka vastuvõtlikkust kodanike poole pealt, mida mida siis oodatakse erakondadelt, nii valimiskarusselli või teatri raames kui ka siis tegelikku sisu edasiandmise osas. Mulle tundub, et seda ju tegelikult ei oodata, sellepärast et, et aga see on kõik huvitavad, see on väga huvitav, et kõik inimesed räägivad, tunnevad tohutult muret selle üle, et kuskile vinnata tehakse mingisugune Ülemiste vanake üles või midagi muud, jõledat tehakse jälle poliitmaastikul, aga erakonnad teevad seda ja võtavad valimisvõidu. Ja näiteks siin valimiseelsed, et vabariigi kodanike saadet vaadates tekkis selline huvitav tunne, et Eesti inimesed on kuidagi täiesti nõutud siin, kaasa arvatud. Andrus Kivirähk ja Agu Uudelepp ja paljud teised, kes istusid seal saates ütlesid, et jah, et ei ole midagi teha, et meil tõepoolest selline trall siin käib, aga tegelikult, et jah, kui keskmine valija ikkagi valib erakonda, mis sellist ralli teeb, see ei ole midagi teha, et ma arvan, et siin ilmselt on tegu just nimelt sellise tohutu poliitilise kultuuri pinnase harimisega ilmselt mida ka peaks tegema. Ma arvan muuhulgas ka seda, see asi on teinud tõesti inimesed nõutuks, aga, aga terve hulk märkused kõigepealt Andrus Kivirähki vähenenud nõutuks täiesti kohalikel valimistel toetas vaba kodaniku Mart Soidro valimiskampaaniat ja, ja see oli minu meelest selline vastutustundlik sekkumine sellega kaliibriga avaliku intellektuaali poolt, et me oleme kõik vist viimastel päevadel saanud oma meilidele Facebooki kontodele väga palju kirju, kus inimesed ei ole ükskõiksed vaid väljendavad oma poolehoidu, tahavad kaasa tulla see on päris muljetavaldav. Tihtipeale ei teata, kuidas seda teha ja siis on veel üks osa inimesi, kellest ma kaasan täiesti aru, kes ütlevad, et te teete väga õiget asja. Aga minu ametikoht, seosed on hetkel niisugused, et ma teiega avalikult kaasa tulla ei saa. Meie ühiskond on läinud ka mõneti selliseks, et inimesed sõltuvalt oma töökohast ja muudest asjadest alati ei söanda oma poliitilist seisukohta väljendada. Tähendab, mis seda on päris mitu korda olnud ja see on jälle selge märk sellest, et olukord on noh, ütleme hull, eks ju. Et kui väga paljud inimesed tõesti, noh, kui ma nüüd tulen avalikult välja, et ma toetan mingisugust teist poliitilist organisatsiooni, eks ju, et siis ma ei kujuta ette mul seal töökohal ja see jätab nagu noh tekitab niisuguse olukorra, kus ma on väga raskeks. Ja teine asi, mis on, on olnud väga positiivne tõesti, nagu Andres märkisid et väga paljud inimesed on tõesti. Ma olin täitsa üllatunud, et väga-väga paljud inimesed on võtnud ühendust niuksed, inimesed, keda pole isegi teadnud-tundnud, on kuskilt leidnud üles kontaktid ja avaldanud toetust, öelnud, et et suurepärane, et see lõpuks juhtub, et Me oleme, toetame igakülgselt ja ja loodame, et see tuleb nii-öelda uus, teistsugune, teistsugune poliitiline võimalused, valik ja siin oleme kohtunud väga paljude erinevate inimestega, tudengitega ja kõigega, kõigega. Siin paar päeva tagasi mõist ühtede inimestega rääkisime siis nüüd väga ilusasti kirjeldasid seda eestlase olemust. Nagu sa ütlesid märkusena. Et noh, et justkui nagu kehvasti, aga siis noh, see lihtsalt nõutu, et mis ma teen seda, eestlane justkui nagu kannatab puuni ära on ja ja ta ei teegi nagu mitte midagi, et noh, et mis siis teha, lased lihtsalt õlad länguid, et mis siis on ja ta tõi suurepärase võrdluseks Tartu Ülikooli tudeng riiviguste tudeng ütles, et näed, et nagu suurepärane näide, on see, kui see uued elektrirongid, mis siin olid, et siis ühes peatuses lihtsalt kadus elekter ära, onju. Ja ei esine seisma ja siis lihtsalt kolmveerand tundi, kõik seisid teineteise kõrval ja lihtsalt ootasid õhku ei olnud, on ju midagi siis kui oli ükshaaval, hakkasid kokku kukkumas ja kõrudis siis ühel hetkel, kui keegi avastas, et pagan, lööme selle akna puruks siseni. Et see täpselt nii ongi. Et kuskil on see viimane piir, kus seal nagu lihtsalt kukut kokku, et siis reageerides sinnamaani sa loodad, loodad, et äkki see muutub, äkki läheb paremaks, et ehk läheb nagu kuidagi asjad ikkagi seda suunda nagu peaks. Aga noh, et kui sa nagu siis ühel viimasel hetkel ja ja meil on tegelikult suuresti täpselt seesama asi, et kui me oleme siin oma, aga noh, oma sõpruskonnaga, kellega me siin ka praegu oleme aktiivsed käinud, ringile Eesti toimetanud, noh ütlen tõesti, ma olen juba 10 15 aastat aktiivselt erinevate heategevusprojektidega seotud ja siis kogu aeg loodad, loodad, loodavad, et äkki läheb paremaks ja viimane kantsleriga koos ja siin oli veel min terve suur seltskond mõttekaaslasi. Me käisime üle Eesti ja tegime sellist asja nagu väärtuste tulevikuprogramm, millega me siis kohtusime siin mõne 1000 noorega üle Eesti erinevates koolides mitmekümnest koolis, eks seal olid, kuidas seada ja saavutada oma eesmärke selline programmi. Ja analüüsisime neljatunnise seminari käigus, eksju, kõigepealt rääkisime, et kuidas meie mõtleme ja kuidas me arvame, et neil võib-olla oleks kasulik. On teatud selliseid mõisteid kasutades instrumente kasutades võib-olla oma eesmärkidele mõelda. Ja siis pärast tegid seal aktiivseid seminari raames oma grupi harjutusi siis kokkuvõtteid, siis väga paljud ütlesid, noh, tõesti väga-väga paljud ütlesid. Et suur tänu, et nüüd ma, Ma hakkan rohkem aru saama, et ka minust midagi sõltuda. Et tegelikult on mul kõik võimalused olemas aga ma pean lihtsalt mõtlema teistmoodi ja see on täitsa selles mõttes, nagu jahmatavad. Aga kas see ei ole tõesti skandaalne mõtlemine tegelikult rahva puhul, millel on umbes siin nüüd viimaste rahvaloenduste järgi kuskil miljon 200 300000 liiget ja üha aina väheneb, et me oleme põhimõtteliselt selline üks Pariisi linnaosa, kus võiks sellist poolise mentaliteeti demokraatia algläte mentaliteeti ju täiesti vabalt, et harrastada, aga meil on nüüd kolm, neli erakonda, mis niimoodi väga selgelt võtavad positsioone sisse ja tundub, nagu oleks vaja valitseda, ma ei tea siin 50 60 või sajamiljonilist populatsiooni tegelikult kõik tunnevad kõiki ja see on selline suur küla suurpoolis, et seda, mida sa maarjapraegu kirjeldad, see on ju täiesti teatsemates skandaalne. Me peaksime ilmselt hakkama mõtlema rahvana just nimelt hoopis teistmoodi. Kaasatus peaks olema hoopis hoopis teisel tasandil. No täpselt ja see on, kui need noored, kes seal meie, see seltskond, kellega me kokku puutusime, oli seal üheksa kuni 12, on valdavalt abituriendid, eks ütlevad nende 12 klassis jah, klassi. Et kui sa ütled, et nendel on niisugune esimene kogemus, neil on palju igasuguseid õppejõud ja külalisi käinud. Et neil on esimene kogemus, kus neid aidatakse nagu sellisesse olukorda, kus nad on sunnitud ise looma midagi ise välja mõtlema, ise siis interpreteerima selgitama, põhjendama, nii-öelda oma isiklikku seisukohta välja ütlema, seda põhjendama. Nüüd esimene kord, et noh, et see noh, me olime ikka alguses olime ikka kaunis jama. Et kuidas see saab olla, eks ju, ja kui ma ütlen tõesti tuhandeid noortega kohtusime, on üksikuid kooli ja vot see on nüüd see, et meil on üksikuid koole, kus see on täiesti teistsugune pilt. Võib-olla nagu klassiti, erinev koolides sõltuvalt õpetajatest, teinekord. Väga palju, ka seda ja sellest on nagu veendumus, et see ei tulene mitte sellest, et inimesed oleksid kuidagi nüüd nii seesuguseid, et nad ei saagi aru, eks ju, noh, ma olen täiesti veendunud, et see tundub, sul tuleneb keskkonnast mõttelaadist ja väga sageli need seisukohad, mis esmalt niimoodi Nalja öeldi, tulenesid avalikus meediaruumis kõlanud sellistest seisukohtadest loosungid ja igasuguseid selliseid asju, mis on olnud ja see tegelikult kujundab ühiskonda nii tugevalt. Väga hea, aga kui me üritaksime kuidagi identifitseerida või kokku võtta selle, et mis Eesti poliitilises kultuuris nii rahva enda hoiakutes kui ka poliitikute hoiakutes ja ka süsteemi enda kirjutatud või kirja panematutes seadustes vale on, siis siin on käinud välja juba mingisuguseid väga selged mõtted. No esiteks rahva poolt selline poliitiline nii-öelda inaktiivsuse ei taheta osaleda või mõeldakse, et et mingisugust tulu sellest minu osalemisest ei tule. Teisalt on räägitud loomulikult siis valimissüsteemist ja erakonna loomise väga kõrgest lävendist, mis siiamaani 1000 liikmena oli tõesti absurdselt kõrge. Venemaalgi oli vist see kuskil 500, kui ma ei eksi, eks ju. Ühelt poolt siis selline valimisseadus, erakonna loomise seadus, teisalt rahastamisprobleemid, mis veel, milliseid kitsaskohti me veel võiksime? Välja tuua, no ma arvan, et meie kohus on tuua värsket õhku, aga ega me ei tee seda nüüd pelgalt sellepärast, et seal on liiga keeruliseks tehtud, et küsimus on ikkagi riigi ja rahva kaugemates eesmärkides ja nendest probleemidest, mis ühiskonnas on tekkinud. Kui seda kooli natukene omalt poolt täiendada, siis mulle tundub, et eks meie õppekavad on ka väga ülekoormatud ja siis ei jää aega nagu sellist eneseväljenduslike oskuste arendamiseks ja mis inimesi puudutab, siis ma näen ja tajun seda, et väga paljud inimesed on oma igapäevase toimetulekukeerises nii tugevalt seotud hommikust õhtuni, et neil lihtsalt ei ole aega nende asjade peale sügavamalt mõelda. Et mida, mida tuleks ümbruses teisiti hakata korraldama, aga kui kui need probleemid esile tuua, siis üldiselt saadakse sellest aru. Mulle tundub niiviisi, et paljud arengud on läinud võib-olla isegi kõige kõige parimas tahtes ja mõned inimesed on hakanud uskuma, et et see, mida aga nemad on riigi poliitika ülesehitamisel teinud, on sulakuld suured teened ja, ja, ja siit enam kui mingi kõrvalarenguid. Me ei peaks olema ma ise sugugi niimoodi, aga ma arvan, et vastupidi see kui poliitilisi jõude riigikogus jääb vähemaks, see on asja üks pool 90.-te aastate alguses 10 erakonda riigikogus, nüüd neli. Aga küsimus on ikkagi eeskätt selles, et need erinevad kompetentsikeskused on kuidagi ära kuivanud, et tihtipeale me näeme, et see, mis ministeeriumis tuleb kiidetakse heaks, koalitsiooninõukogus, kiidetakse heaks. Riigikogus. Seal ei, ei üritadagi tuua esile alternatiivset vaatekohta, mis võib olla remondiks need need laskmised või ühekülgsuse ära ja annaks lõpptulemuse parema ja tekitaks ka sellise arusaamise, et seda asja on ühiskonnas tõesti tõsiselt arutletud. Ja siis juhtuvad sellised asjad. Lõpuks viimane instants on president, kes reageerib siis, kui midagi on läinud, mitte põhiseaduspäraselt, aga otstarbekuse asja ta just nagu analüüsida ei saa. Et sellist ülalt alla juhtimist on väga palju. See on puudutab kindlasti ka omavalitsusi. See puudutab seda, et maavalitsused on võetud nagu erakondade kontrolli alla riigiettevõtted, mida, mida juhitakse ilmselt ebaotstarbekalt, sellele on ka riigikontroll tähelepanu pööranud. Ja kui me võtame siis selle väikeettevõtja, kes vaevu tuleb ots otsaga kokku ja ta seda kõike näeb siis me kujutame ette, milliseid emotsioone see temas tekitab. Paraku oma riigi suhtes, jah, poliitikafilosoofia on vabatmehe kutsuma, seda teadsid juba antiikkreeklased loomulikult. Et peab olema piisavalt palju aega, piisavalt palju raha, et sellega tegeleda, et kui hommikust õhtuni orjad Ta kodu või, või pangalaenu või mingit muud liisingut, et siis selleks ei jätku enam eriti palju aega, seal on ka ju üks probleem tegelikult. No kindlasti ka ma tahaksin just selle öeldasin natuke, hüppan korra tagasi, et et need õppega omade poolt tulenevad nii-öelda piirangud, mistõttu ei ole võimalik ei ole võimalik siis sisuliselt lapsena arengukeskset õpet läbi viia. Siis see on juba nagu selge näide, et midagi kapitaalselt valesti, et sellisel kujul ei, ei saa see olla, onju. Aga ma toon selle siukse isegi noh, meil on üksikuid näiteid, nagu ma ka enne ütlesin, mitmeid kooli, kus kohas olukord on, märksa parem on ja see tähendab seda, et hoolimata sellest on seda võimalik teha, aga aga et siin üks Saksamaalt, üks tüdruk oli siin, kes rääkis, ütles, et noh, ta oli aasta aega siin vahetusõpilane, kusjuures tal oli, ütleme, keelebarjäär ja kõik asja tõeliselt nii edasi, eks. Alguses aga, aga reaalainetes oli see noh, ei, ei takistanud tal nii kaasa lüüa. Hästi. Kiiresti omandas muidugi eesti keele, aga seal oli see, et ta ütles, et kui nendel näiteks matemaatika ja reaalainete tunnis on niimoodi, et üks kolmandik ajast õpitakse teooriat, kaks kolmandikku tehakse praktilisi harjutusi. Et ja jätsid, nad on oma õppeprogrammi läbimisel noh, märkimisväärselt kiiremad suudavad seda teha, kui meie siin siis ta oli, ta ei saa aru, et et miks, miks siin nagunii palju sellest räägitakse, ütles, et aga sellest ei olegi võimalik päris täpselt aru saada ja siukseid näiteid oli hästi-hästi palju. Et noh, mis ma tahan sellega öelda, on see, et see, selline selline nii-öelda regulatsioon, mille kohta, et see nagu a priori on meil selline, et noh, et, et selle tõttu midagi teha, eks ju, et meil ongi, et õpetajad ei saagi teha, see tuleb ära muuta, siis sellisel juhul See on tegelikult prioriteetide seadmine minu meelest, et tuleb näha, milles, milles me näeme kõige suuremat kasumit. Sekundeerin sind, ole näidetega, et ma olen ise õppinud tegelikult nii Eesti keskkoolis, eesti ülikoolis kui ka saksa keskkoolis saksa ülikoolis ja, ja see näitaja ette ja praktiliste osade läbitegemine on nii matemaatikas, ajaloos, Iidees igal pool. Kui me ajaloost vaatame, siis mitte ainult ei õpita eesti keskkoolis, mina õppisin eelkõige neid sündmuseid, kuupäevi, persoone, siis ajaloost, kuid Saksa ülikoolis me vaatasime läbi konkreetset perioodikat ja vaatasime näiteks läbi, millised olid alternatiivsed võimalused konkreetsete juhtide ja poliitiliste tegelaste jaoks selles, selles perioodis. Nii et see on kõik lähenemise küsimus tegelikult ja on võimalik erinevate meetodite abil tegelikult suurendada seda ise mõtlemist ka praegusest. No miks see üldse nii-öelda nii pikalt selle hariduse teemal praegu rääkida on see, et olles kohtunud mitmete nende suurettevõtjatega meedias, küll sellest on palju räägitud, et et Eesti on niisuguses olukorras, kus meil on vaja tuua väljast sisse spetsialisti, kes on siis oleks Vajalik töötajaskond või tööjõud, siis nendele IT-ettevõtetele, teistele, keda meil ei ole, siis mis on nüüd nagu tehtud viimase 10 15 aasta jooksul, on ju, et me oleksime tänaseks ette valmistunud, et meil need inimesed oleks ja kui on nüüd nende prioriteedid sellised, et Eesti IT-sektor nii-öelda tugevama neid IT-ettevõtteid on siin järjest rohkem, siis mida me täna teeme väga oluliselt sellist, et me valmistame 15-ks viieks 50-ks aastaks ette juba need inimesed meil oleks nüüd siis tegelikult ei tehta mitte midagi. On see meelsus, et et me toome inimesed sisse, eks ju. Sest keda meil ei ole, noh, aga see ei ole, lahendus on pikas perspektiivis peame ise nad kasvatama. Jah, siin on räägitud mõlema vabakonna nii vaba isamaalise kodaniku kui ka parem Eesti pool Nendes manifestidesse väljaütlemisi, sest Eesti juhtivatel parteidel Eesti juhatusel puudub idee Eesti kohta, et kuhu Eesti peaks suunduma edasi? Üks tasand on, mida te praegu siin juba puudutas, ütlesite, on kindlasti need haridusküsimused, mis on äärmiselt olulised ja väga primaarsed ühe sellise riigi jaoks nagu Eesti, kus toonitan veel kord, on miljon 200 või 300000 elanikku, elanikkond pidevalt väheneb. Milline teie nägemuses peaks olema Eesti riigi eesmärk? No see on muidugi põhiseaduses määratletud, aga, aga, aga selline laiem laiem eesmärk, et kuhu poole pürgida, mida teha? See on põhiseaduses määratletud, aga ma arvan, et meie kõige suurem ülesanne on luua ikkagi see poliitiline, kultuuriline keskkond, mis aitaks põhiseaduse preambuli mõtet täita see meile inimesi ära läheb. Jah. Me võime lohutada, et analoogilistes olukorras riikidest, Lätist ja Leedust läheb veel rohkem, aga vaadake, meil on ka veel vähe. Et seda ettevaatlikumad peame me olema selliste kaotuste suhtes. Miks inimesed lähevad ära, seda neile ju alati ette heita ei saa ja see on see, kui naaberriikides sama töö eest on võimalik saada palju paremat palka, siis seda paratamatult tehakse, on ka niisugust pettumust sellega kaasnevalt. Eesti riigis me oleme mõelnud moos muuhulgas vaba isamaalise kodaniku praeguses programmis, mida me kindlasti hakkame erakonna vaates uuesti läbi töötama nende meetmete peale mis ka Eestist lahkuvaid inimesi aitaks võimalikult hoida Eesti mõjuväljas kuni kuni selleni välja, et võib-olla me võiksime millalgi kaaluda seda mujale ümber asunud eestlastel on õigus parlamenti valida ka oma saadikuid, kes siis sellisel juhtumil nende probleemid, nagu see väga selgelt tooksid esile ja kõik poliitilised jõud Peaksid nendega arvestama, sest ega me raudset eesriiet kuidagimoodi ette panna ei saa. Ja meie küsimus on ikkagi, et olla ise nii hea, et hoida oma inimesi ja kui inimene on sunnitud lahkuma alati ei tehta seda mitte vabatahtlikult, tihti tehakse seda siiski perspektiiviga tagasi pöörduda, siis riik peab olema hooliv ja oma hoolivust väljendav, aga selle aja vältel, kui inimene Ja siinkohal peaks olema tegelikult mitte ainult valitsusele ja mitte ainult et parlamendile ja poliitikutele, selge, kuhu me eesti riivi lähme, vaid see peaks olema igale kodanikule tänaval, selge, kuhu me eesti riigiga läheme. Et kui, kui me läheme tänavale ja hakkame küsima, siis tegelikult iga kodanik peab üks oskama vastata ja seda mina nagu enda seisukohast, et see võiks ka tulevikus nii olla. Et iga kodaniku oskab vastata, kuhu me tahame pikas perspektiivis jõuda, mis on järgmine samm ja kuidas mina saan panustada selle eesmärgi täitmiseks. Siis tahtsid ja nende inimestega räägid noh, eriti noortega tuli välja see küsida, miks me seal väga paljudest ei näe oma tulevikku Eestis, eks ju, just noored ja mis nagu põhjusel ja et mis siin siis toimub, et siin pole ju midagi ja, ja ei tule ka nagu midagi. Et ja see ebaselgus tegelikult tekitab ka niisugust peataolekut ja ebakindluste inimestes, mistõttu ta ütles, et aga mis siin siis on, et kuskil mujal on selle töö nii-öelda ära tehtud, et seal on see justkui nagu tekib sellest, kui turvatunne et ma saan aru, et vähemalt mida seal aetakse, nii et Eestis on see nagu tegema. Ühesõnaga, ma tahaksin tõesti kommentaari sellele, sellele, mida te praegu tegelikult olete rääkinud, siin teie vabakondade manifestid on kõik sellise mureliku tooniga, meil Eestis ei ole hästi, asjad meil on, asjad lähevad allamäge ja, ja teisalt on meil selline nii-öelda valitsus. Tipppartei Reformierakond tunneb uhkust Eesti üle pidevalt, kogu aeg taob sedasama, rauda pole, tundub, et me elame siin mingisugustes paralleelmaailmades palun teie kommentaar sellele, et mida need inimesed seal siis teevad, kas nad on oma reaalsustaju kaotanud kas nad valetavad meile või nad usuvad midagi? Kõigepealt ma arvan, et asjad, asjad ei ole nii halvasti, et kui inimesed ütlevad, et siin ei ole midagi, siin ei tule midagi ja nad ei leia siin oma kohta siis ilmselt on küsimus selles, et ühiskond ei suuda oma inimestega piisavalt tegeleda. Ma arvan, kõigile inimestele tuleb anda, tuleb anda see lootus ja see, kes ei leia oma kohta siin ei pruugi seda leida ka kusagil mujal, sellepärast et ära minnes ise endale võtad ikkagi kaasa. Et ka mina olen Eesti üle väga paljudes küsimustes uhke, kui me vaatame niisuguseid erinevate näitajate võrdlusi, olgu see majandusvabadus, pressivabadus, aga siin on üks probleem, see on see Eesti asend sellistes võrdlustes on tõepoolest parem kui see, kuidas inimesed seda aktiivselt tajuvad. Et me oleme selle riigi kuvandi ehitamisega mõnikord ära unustanud inimesed ja, ja kui me seda teeme, siis on see viga päris suur. Et kui karavan hakkab kaks minema, siis tuleb see tagumine ots kaasa võtta ja järele aidata. Et selles on kõige rohkem küsimus ja mitte igas aspektis, kindlasti ei saa Eesti uhke olla ja ma arvan, et see ei saa iseenesest olla positiivne loosung, sest sellisel moel väljendatud uhkus hakkab ajama upakile. Ja ma arvan, et me oleme pigem nagu niisuguse murdepunkti juures. Et kui me midagi väga kiirelt ei suuda iseendas muuta ja uuendada, siis need saavutused, mida me oleme siin üles ehitanud võivad hakata kõikuma. Praegu see riigi rahvusvaheline positiivne kuvand, minu hinnangul on natukene juba vana rasva pealt. Et kui me praegu midagi ei tee, siis me isegi Skype'i pärast enam 10 aasta pärast uhked ei ole veel kord. Kaspar Ilves, Marju Laas. Praeguses seisus ma arvan, et ma olen Andresega selles suhtes nõus, et me saame olla teatud punktides uhked Eestis toimunud arengute üle, mis on toimunud viimase 20 aasta jooksul. Kuid mina näen nagu seda, et me oleme jäänud mõnes mõttes stagnatsioon ja me ei vaata Tulevikku piisavalt agressiivselt, et areneda edasi. Ja stagnatsioon teatavasti on tegelikult tagasiminek, see on samamoodi nagu Alice Imedemaal. Selles multifilmis, kui Alice ütles, et ta jookseb kõigest väest, aga, aga samas ei jõua kuskile edasi. Et, et, et me ei saa kindlasti seisma jääda seal kohas. Nojah, ma olen seda korduvalt ka varem öelnud, et mina arvan, et Eesti on selles suhteliselt ikkagi kriisi äärel ja, ja siin on küsimus, et millisel kujul, millal ta nüüd täpselt jõuab. Et need erinevad erinevad sündmused, noh, ma näiteks ma arvan, et kui see haridussektoris kohe kiiresti ja kardinaalselt ei reageerita, siis, siis mõne aasta pärast on see olukord nii pöördumatu, et need ei ole võimalik seda enam tagasi pöörata. Samamoodi on nagu ettevõtlussektoris, kui noh kõrvaltvaatajana, eks ju analüüsida, et et kui meie väikeettevõtjad on suhteliselt suurtes raskustes jätame selle suhteliselt ära ikkagi suurtes raskustes ette suht suured ettevõtted siin mõnede elavad veel hästi, eks ju. Aga et väikeettevõtjana alustada ja luua töökohti niimoodi, et sa saad ka teistele pakkuda, sisse kasvavad, eks siis ma käisin siin kuu aega tagasi. Käisin. Läänemaal ühes külas on ja kus üks ettevõtja ütles, et et ma olen nüüd siis kõik maha ja mõtlesin, miks on maha müüdud kõik töökojad, saeveskid, asjad, kõik see aeg, et mitte ühtegi inimest ei ole võtta tööle. Ta ütles, et mul on olemas, oleks kliendid, nabis kahes vahetuses selle tööle panna, aga mul ei ole ühtegi inimest, keda oleks tööle võtta, viimane oli surnud, ära veel. Ja ütles, et ma võiks maksta neile nagu korralikku palka kõik, aga mul ei ole, ei võta, on ju lihtsam, on, müün selle maha, mingi põllumees kasutab seda muuks otstarbeks. Ja et lõpetan selle ära, sest et ei jõua ise kõiki asju teha. Ja, ja see on nagu selge näide sellest, et maapiirkondades tegelikult eluna sisuliselt jookseb välja. Ja, ja noh, ma arvan ikkagi, et maapiirkonnad on nii-öelda riigi kultuurilise poole pealt ikkagi väga olulise tähtsusega. Et ja kui seal nagu elu võimalikkust maal ära kaob, tühjaks jookseb ja sealt kaovad samamoodi ronida piirkondlikud väikeettevõtjate tööandjaid siis ega seda tagasi keerata, nagu sisuliselt enam ei saa, kui seal midagi on täna veel järgi jäänud ja, ja väikepõllumehed ja kõik järjest panevad kinni, ma siin mitmete suurte põllumeestega rääkides et tema siin rääkinud, kuna ma olen läbi eesti hobuse kõhtu seltsiga tõuloomakasvatajate liidu liige, eks ju oleme et sealtkaudu paljude paljude veisekasvatajatega, kellega veel, et et seal nagu ei ole, enam ei täitsid. Ja, ja kui need väiksed ettevõtted pakuvad ju suuresti rohkem tööd, on ju, kui nad ise hakkama erinevate põnelile võimalik oma toodangut turustada, midagi muud. Ja neil ei ole ka kooli oma lapsi panna, eks ju, seal maal see tähendab seda, et ei ole enam võimalik sel perel elada, eks ju, siis seal tööd ja nii edasi. Niisugune suur ahelreaktsioon ja kui see nüüd edasi veel läheb siin mõned viis, 10 aastat siis seda enam tagasi keerata ei ole võimalik. Aga nüüd on oluline küll, sooviks, võib olla ühe näitena veel tuua, mis on nagu pahe selles. Valitsus Pummeldab endale vastu rindu ja, ja mis nagu tegelik situatsioon siis, siis paljudes kohtades on ka räägitud haridusreformist ja haridus. Tähendab õigemini haridus, haridussüsteemi On reformitud pidevalt nüüd selle 20 aasta jooksul ja öeldakse, et nüüd on heale järjele jõud jõutud, siis siis see samane värsse tulevikuprojektiga oleme Mariaga kahekesi oleme teinud. See näitab ju täpselt vastupidist situatsiooni, kui me läheme kohale ehk et see, mis teoreetiliselt arvatakse, et kuidas see süsteem toimib ja see, mida reaalselt need õpilased, kes selles süsteemis üles kasvavad, mida nemad ütlevad, et need on ka väga suure erinevusega. Kuivõrd valmis olete tegelema nende teemadega, mis on tõeliselt ebapopulaarses, ehk siis teiste sõnadega näiteks see, et te räägite siin sellest, et inimesed, põllumehed panevad oma oma majapidamisi kinni aga omal ajal tegelikult ju võideldi välja nii-öelda eurotoetused, mis on kõige madalamat sorti üldse Eestimaal toodetud vili näiteks väga suurte toetustega peeritud Prantsusmaa või Saksamaa viljaga konkureerides Euroopa turul ei mängi välja lihtsalt teine, selline suhteliselt ebapopulaarne olukord meile pangandussektor ja ettevõtlussektor viib näiteks maksuvabalt Eestist tulu välja. Kas sellega tahaks ka midagi tegema, kas te, kas need ei ole nagu konkreetsed valdkonnad tegelikult, kus hoobi, kas peale või ära keerata hakkab Eesti elu konkreetselt muutuma, kui ikkagi ma ei tea pangandussektori välja sadade miljonite ulatuses maksuvabad Eestist tulu, laenates seda välja oma kas tütarpankadele või siis peapangale Stockholmis, nii et et see on ju tõeline probleem. Ja ilmselt ka väga, väga ebapopulaarne mäng, kui minna poliitikas sellega tegelema, sest tundub vähemalt poliitiline kartell on üpris korralikult nagu sisse mätsinud ennast sellesse mängu. Mida on vaja teha, seda on vaja teha, kas on populaarne või mitte populaarne, kui ta on kokkuvõttes kasulik meie kõigi tuleviku eesmärgi nimel siis see tuleb lihtsalt ära teha. Ma arvan, et siin me ei ole praegu valmis lõplikke tõdesid vastama nendele küsimustele, et siin tuleb analüüsida ju väga paljusid asju, et kuivõrd see ettevõtete tulumaksuvabastus muudes küsimustes tähendab milline on efekt ütleme, investeeringute Eestisse tuleku atraktiivsuselt, sellele keskkonnale ja nii edasi. Kahtlemata see on probleem, nagu ilmselt põllumajandustootja jaoks on ka probleem see, et mida on Eestis otstarbekas toota. Ta võib-olla siin tuleb mingisuguseid varem võetud positsioone ümber hinnata. Ta me mängime nendel aladel Euroopa Liidu sellises üldises kontekstis ma arvan, et see töö, mis on tehtud selleks, et Eesti sealt oma osa saaks, on suhteliselt hästi tehtud. Aga see üksi ei taga seda. Meil elu- ja ettevõtlus maal tõesti oleks niisugusel järjel, nagu me seda ootama No me oleme tegelikult rääkinud väga palju tehnilistest ja nii-öelda praktilistest probleemidest, aga üks küsimus on jäänud vastamata. Ta on selline maailmavaateline positsioon, mis uuel erakonnal on tavatseb ju Euroopa poliitiline kultuur ikkagi defineerida parteid, erakonnad mingisugusest maailmavaatest lähtuvaks. Kuidas teie parteiga? Lähevad olukord, kus see nii-öelda parempoolsed ja vasakpoolsed maailmavaateid, mida me teame siin Eestis nii-öelda parempoolseid parteisid või erakondi, kes on parem pool seda, kui sa nende poliitilist käitumist ja otsuseid vaatad, siis ega nad nüüd nii parempoolsed ei ole eksi. Ja, ja kui nüüd ajakirjanduses on ju esimesed küsimused, olid ju kahekesi parempoolne või vasakpoolne, liberaalne või konservatiivne või mis iganes sellega nüüd kiiresti kuidagi ära positsioneerida. Et siis see maailmavaate küsimus ei ole täna enam sellisel kujul minu hinnangul, et see, see ei näita tegelikku selle organisatsiooni olemas, noh et loomulikult on siin need erinevad nii-öelda eelistused on ju, et me nagu me oleme siin terve, saate jagu rääkinud. Et see riigi sekkumine peaks olema võimalikult väike, eks ju, et kui see on ikkagi võimalik kohalikul tasandil neid asju ära otsustada siis peab neid asju otsustama kohalikul tasandil. Ja, ja, ja siis ei pea riik sinna sekkuma, on ju suhteliselt reaalsus printsiip. No täpselt nii, et, aga aga noh, selle klassifitseerimine sa oled seal paremal või vasakul kuskil siis tegelikult see ei näi. Ta ütleme niimoodi, et praegused erakonnad on need mõisted nii-öelda kas devalveerinud või nad on hägustanud. Et nedi sildistamine ei kanna seda tegelikku olemust. Üks endine riigiametnik ütles väga ilusti, et see, mis Eestis puudu, on terve mõistuse partei ja see võib olla sellesse jaotusesse ka päriselt ei mahu, aga kui me jätku tulema sellisel arusaamisel, et mida rohkem otsustusõigust anda, laiali ma regionaalsele tasandile, mida vähem inimeste eest ära otsustada. Kui see on niisugune poliitika, mida üldiselt peetakse parempoolseks siis ma olen jätkuvalt Euroopa Rahvapartei tunnusega poliitik, nii nagu ma olen aastaid olnud, et see võiks nõndamoodi jätkuda, aga samal ajal ma ei tahaks seda, et kui me suudame töötada välja näiteks mingisuguse programmi, me ei suuda võib-olla päästa peresid ja kõiki inimesi, kes on raskes olukorras. Aga me peaksime tõepoolest seisma nende lasteaiast, kes kannatavad puudust ja neid ei ole meil mitte vähe. Ja see tuleb. Et kui nüüd seda hakatakse nimetama vasakpoolseks seisma, sellega ei tahaks nagu hästi nõustuda, et terve rida probleeme on tõepoolest selle traditsioonilise skaalaülesed, aga mina teatavasti olen poliitikas olnud enam kui 20 aastat. Seda minevikku ei häbene ka, et selles mõttes tões vaba isamaalise kodaniku positsioonid on lühiprogrammis pigem tsentrist, paremale jäävad, aga need struktuursed probleemid, mis Eestis on, tegelikult ei ole selles skaalaga kirjeldatavad päriselt. Ta küsimusi oleks veel vaja arutleda, oleks vaja rääkida sellest, millised on teie konkreetsed ettepanekud väga paljudesse valdkondadesse panustades, aga praegu. Me peame lõpetama, kuna saateaeg on loomulikult limiteeritud. Mis teie partei nimeks tuleb? No me oleme pannud praegu algatusrühmale sellise nime, et Eesti vabaerakonna algatus et see nüüd lõplik tõde sellest, mis nimi on selle aasta lõpus, võib-olla ei ole, aga eks mingisugune suund on sellega antud, et las tulevad, sellel algatusrühma liikmed teevad need otsused samm-sammult, nagu ilmselt kõigis valdkondades meie seisukohad ka kujunevad nii neis saabuliselt teha. Pika vältel. Suur tänu teile, riigikogu liige Andres Herkel ja parema Eesti juhatuse liikmed Marju Laas ja Kaspar Ilves. Tänud tulemas siia klassikaraadio aku Avadisesse, aitäh. Aitäh, aitäh.