Helgaja tere, mina olen nelevasteinfel sellel nädala helikaja toimetaja tänases saates diskuteerima selle üle, et kas muusikaharidus Eesti koolides peaks rokkima. Teemapüstitus lähtub kolumnist Tõnn Sarve kirjutatud artiklist, mis kannab sama nime ja mis ilmus Õpetajate lehes seitsmeteistkümnendal jaanuaril. Helikaja saates diskuteerivad artikli autor Tõnn Sarv, Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatuse liige Inge Raudsepp 21. kooli muusikaõpetaja Lydia rahula ja Nõmme Gümnaasiumi muusikaõpetaja Jaanus kand. Järelmuusikauudiseid maailmast ja saate lõpus arvamus kontserdilt Heli ja keel kooskõlas sünnib maailm, kus kõlas Hasso Krulli luule ja Malle Maltis. Muusika muljeid jagavad Mathura ja muusikateadlane Saale kareda saatma avateemaks aga muljeid helilooja Tõnu Kõrvitsale, kes käis Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserti, kus kanti ette Erkki-Sven Tüüri, Arnold Schönbergi muusikat. Head kuulamist. Sülgaja. Seitsmeteistkümnendal tankeril oli Estonia kontserdisaalis kontsert, kus kanti ette Erkki-Sven Tüüri ja Arnold Schönbergi muusikat. Laval oli Eesti riiklik sümfooniaorkester ja Eesti filharmoonia kammerkoor ja seda kontserti juhatas Daniel Royce. Ja seda kontserti said kuulata ka 12 riigi kuulajad üle terve maailma, sest see oli euroraadiosarjas Johnidussailans. Teekond vaikusesse. Kontserdil käis Tõnu Kõrvits. Mis mulje sulle jäi? Mulje oli väga hea ja väga liigutav. Mulle meeldis see ja ülesehitus kõigepealt, et kontserdis ainult kaks teost, aga väga tugeva sellise steitmendi ka teost erinevad teosed erinevatest ajastutest pärit, aga samas ka midagi oli nendes minu jaoks ühist ja, ja mis ühine joon võis olla? Mul on selline üleüldine romantiline Alhoos Schönbergi puhul muidugi tugevamad, vähemalt see ongi selline romantismi kõrghetkel kirjutatud teos. Tüüri puhul jällegi mulle tundus, et teos ärkamine on tüüri üks romantilise maid, teoseid. Selline õhkab ja hingav muusika ja, ja sisu. Et see võis olla jah, selline midagi väga ülevat. Muidugi, Erkki-Sven Tüüri teostes on seda ja, ja palju, aga selles teoses oli see kuidagi paigutatud sellisele erilisele aukohale ja see oli siiras ja, ja mind väga liigutas. Teose. Selline üks huvitav külg on veel selle teksti valik. Tärkamise tekst on kahes keeles ladina keeles ja eesti keeles ladinakeelne vaimulik tekst ja eesti poeetide parimad tekstid, mis selle sisuga haakuvad on, on siis kokku miksitud ja, ja minu meelest on seda tehtud väga hästi ja väga maitsekalt selle tekstiga juba iseenesest tekib selline väga ilus kaar ja väga ilus dramaturgia. Ja kuidagi need kaks keelt väga hästi sobisid ka omavahel. Esituse koha pealt mulle esitusega meeldis ja ma olin täpselt samas esituses kuulanud seda ka varem, kuigi siis vist mängis teine orkester, minu meelest see oli lati orkester, aga meie filharmoonia kammerkoor laulis ka tookord ja vahepeal on nad seda mõned korrad veel teinud ja eriti just filharmoonia kammerkoori esituses ma tahaksin esile tõsta, et see oli kuidagi rõõmus ja imelik. Mulle tundus, et, et koorile see muusika väga meeldis ja, ja läks korda ja tõepoolest rõõmuga seda esitasid. Seda teost on peamiselt esitanud Daniel roisse dirigeerinud, et võib-olla tulevikus oleks huvitav kuulata ka mõnda teist versiooni sellest esitusest. Täitsa põnev oleks vaadata kuulata, et mis selle teosega võiks teha, ma tea, Olari Elts või Tõnu Kaljuste või, või keegi teine. Et igal dirigendile on oma käekiri. Kontserdi teises osas Arnold Schönbergi teos, kirgastunu töö, see on tegelikult väga keeruline teos, kõikne polüfoonilise peidetud liinid siis selline programmilisus, mis sinna teosesse on ka sisse häiritud, et see kõik kenasti välja tuua, selleks on vaja erilist sellest mobilisatsiooni esituseks ja mulle tundus, et see õnnestus. Selles teoses on minu jaoks ma mäletan juba kooliaegadest saadik olnud sellised eriti kaunid lõigud, mis kuidagi tõesti puhkevad õide alati, kui ma neid kuulan. Ja nii juhtus ka seekord. Et need mõlemad muusikalised ärkamised sellel kontserdil, et tõepoolest kaunistasid seda talvist õhtut. Tänases saates arutame ühe artikli üle, mis ilmus Õpetajate lehes. Selle kirjutas Tõnn Sarv ja pealkirjaks muusikaõpetus võiks kida küsimuse all, et meil oleks justkui kaks muusikat ja kaks maailma. Ja et muusikaõpetus koolides võiks olla noortele huvitav aine, mitte vihkamise objekt. Selline väike kokkuvõte ja siin stuudios on praegu Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatuse liige Inge Raudsepp. Koorijuht ja Tallinna 21. kooli muusika vaata ja Lydia rahula ja Nõmme Gümnaasiumi muusikaõpetaja Jaanus Kann ja Skype'i vahendusel võtab vestlusest osa ka artikli autor Tõnn Sarv. Arutame artikli teemal aga ka laiemalt teemadel, mida see võiks puudutada. Lugupeetud siinviibijad, mis mõtteid siis tekitas teis kirjatükk? Pealkiri noh, oli iseenesest selline intrigeeriv ja kui seda pealkirja ainult lugeda, siis nii mõnigi mõtleb, et huvitav, huvitav, et kas siis muusikaõpetuse Rockigi rokib ju küll ja vägagi isegi laulupeol rokib täiega eduga ja kindlasti ka ainetundides. Miks, võib-olla see on praegu ka hea, et me mõtiskleme sellel teemal ja üldse muusikaõpetus gümnaasiumis sest praegu on aeg, kus on võimalik teha korrigeerimist, muudatusi küll mitte täielikult, aga siiski muuta üht-teist ja teha parandusi. Kui õppekava ja gümnaasiumi muusika aina kaaslasest kõiki ainekavu vaadatakse üle ja selleks on väike töörühm moodustatud, nii et kõik sellised tähelepanekud on tegelikult täitsa toredad. Kui midagi muuta oleks vaja. Kuidas õppekava muutmine ja plaanis on, et mis üldse on näiteks viimasel 10-l aastal kasvõi muutunud või, või mida nüüd silmas peetud? No tegelikult selline esimene õppekava ilmus juba ja ütleme, ainekavad, mis olid natuke modernsemat 1996 ja 2002 oli juba selline hoopis tuntavamata sihi seadmistega, kus me saime juba lugeda ka oma loomingust musitseerimisest, mis olid nagu rõhutatud ja nimetatud oli ka siis pillimäng. Kui nüüd 2010 tuli uus ainekava, siis ideoloogia sellesse kontseptsioon oli tunduvalt muutunud tulnud ja seal esiplaanile olid seatud muusikalised tegevused, noh, osaoskuste arendamine, seal laulmine, eelkõige siis ka pillimäng, muusikaline omalooming, muusikaline liikumine, kusjuures oli rõhutatud, et muusikaline kirjaoskus on kõik nende teenistuses ja muusikalist kirjaoskust omandanud vaadatakse läbi praktiliste tegevuste ja loomulikult muusika kuulamine nende seas. Ja see kandus ja kandub edasi ka tänasesse meie arutellu, seen naasiumisest. Kui me õpime põhikoolis, tähendab rõhu asutas loomingul laulmisel pillimängul, siis on päris kummaline, kui me seda edasi ei kasutaja ja arendaja ei rakendata. Gümnaasiumiastmes, mida gümnaasiumi õpetaja küll ei ole, minu valdkonda kuulub esimene kuni üheksas klass ja õpetan Cannes'i, mis kolis muusika süvaklassides. Aga küll ma alustasin tavaklasside õpetamist ja tegelikult, mis mind muidugi selle artikli üles kõigepealt üllatas, üllatas see sissejuhatused, laulmise tunde, meil vihati, et see on minu jaoks äärmiselt negatiivne algus. Aga mis pealkirjas puutub muusika, Pets võiks rokkida nii nagu siin Inge Raudsepp ütles siis me koolis rokimegi ja kuna ma tegelen väga palju kooridega, siis ma ütleks niipalju, et Need, poisid ja tüdrukud, mida me alustame Alpess õpetamist noodilugemist siis ma pean seda väga oluliseks ja mitte üldsegi selliseks tunniks, mida lapsed vihkavad just sel nädalal. Eile oli mul tund ja me õppisime lastega näiteks Pemolly, kui me mõtleme, et jah, et see muusikaõpetus, et on igav ega see ei olnudki alguses lastele kerge. Ta oli teisest klassist, aga see oli väga põnev. Esiteks ei saa absolutiseerida, et, et kõik vihkavad muusikat, kindlasti on ju seni maanteed, et kui sa annad tunde, siis võime ka geograafia tundi vihata, see sõltub ikkagi õpetajast ja kuidas ta seda ainet annab ja kuidas ta oskab seda ainet huvitavaks teha. Võtke sinna tagasi Vollide juurde jõudes siis hästi palju sai tohutut sellist piltliku materjalil. Lapsed olid sellised väga ülevoolavad, rõõmsad, et ja nad said kõigest aru. Kui tund lõppes, ise kohe ütlesid, et õpetaja muusikatund on kõige toredam tundma nii ootan seda muusikatundi ja kui võtta, et me sugugi ainult ei rokkinud, vaid kui me alustame üldse muusika õppimist, siis see muusikaõpetus on kultuuri osa. Näiteks muusikatundides mängitakse pilli, väga palju lauldakse ja mina pean priorid näiteks seda, et kui sa ei tunne nooti siis sa ei oska ühte kirjaoskust, sul on vaja seda, selleks on nii, et nagu sul on tarvidust ka võõrkeeli osata niimoodi, et me peaksime ka nooti lugema. Jaanus Kann, kuidas teie koolis on muusika armastamise vihkamisega muusikalini? Erinevaid arvamusi on, kindlasti on väga palju õpilasi, kellele muusika ei ole aine number üks, mille pärast nad ainult koolis käivad. Inimesi on igasuguseid ja ei ole võimalik, et üks õpetaja või üks õppeaine kõlbab kõikidele ühtemoodi ja mõjub kõikidele ühtemoodi. Keemia ei sobinud õpilase ja õpetaja vahel. Kas see on võimalik, aga me ei saa kõigile meeldida. Muusikaõpetus on pigem olnud paljude õppeainete kõrval alati tagaplaanil, ehk siis muusikaõpetus. Ta on väga harva uudiskünnist, kui me räägime koolide edetabelitest, siis on ikka küsimuisu kirjandites tematemaatikatest, võõrkeeltest. Ühest küljest on see võib-olla nagu nukker, et, et muusika justnagu ei olekski õppeaine, aga teisest küljest on see just mina, arvan, et positiivne. Et me saame keskenduda nendele inimlikele väärtustele, mitte statistilistel väärtustele, mis ma arvan, et need inimlikud väärtused ju, olgem ausad, olulisemad. Ühest küljest on jällegi tore, et algatati mingisugune diskussioon ja see oli väga põnev lugemine. Sellest artiklist leiab väga palju sellist, millel ei ole vaja vastu vaielda, mis on ju kõik väga õigesti öeldud, kasvõi see niinimetatud lähima arengu tsoon saab hakata õpetada lähedasemalt järjest kaugemale minnes. Lugesin seda artiklit huviga ja millegipärast tekkis halb tunne. Ja ma püüdsin mõelda, et millest see halb tunne tekkis. Mõeldes ja mõeldes püüdsin esitada küsimuse. Kellele see artikkel oli mõeldud ja kellele see oli suunatud. Püüdsin vastuseid leida, aga ma tegelikult ei leidnud. Kui see oli nüüd suunatud laiemale ringile täiskasvanutele, kes kõik on kunagi koolis muusikat õppinud, et nemad saaksid ka meenutada, mis meeldis ja mis ei meeldinud ja tore selline nostalgitsemist, siis väga tore, selliseid artikleid leidub. Aga iseasi, kas me seda väga tõsiselt selliseid heietusi peaksime võtma, sest need on ju kõik subjektiivsed. Kui see on mõeldud kellelegi ülevaate andmiseks, milline on muusikaõpetus Eesti koolides, siis on kasutatud vale metoodikat selleks, et midagi kirjeldada, selleks ei saa aluseks võtta õppekava mingisugust juriidilist dokumenti. See oleks umbes sama, et ma tahan kellelegi kirjeldada, kuidas elavad Eesti inimesed ja siis ma lähen võtan mingisuguse seadused. Ta ei hakanud seda lugema. Et tuleks ikkagi vahet teha, et milline on juriidika ja milline on see päris elu. Kui see oli suunatud õppekava koostajatele, see artikkel siis ise kunagi ka natukene seda viimast õppekava aidates välja töötada, ma ütlen, et need kõik needsamad asjad olid korduvalt ja korduvalt seal läbi arutletud. Paraku ei aita õppekava koostajaid see, kui lihtsalt midagi kirjeldatakse oma mälestuste põhjal. Eriti sellisel juhul ei tohiks segi ajada didaktiliselt puhtmetoodilisi küsimusi. Et üks asi on ikkagi, et mida me õpetame ja teine on, kuidas me õpetame, need on küll omavahel väga-väga seotud aga antud juhul nad lähevad segamini, mitte ei ole omavahel seotud. Nüüd, kui see artikkel on suunatud tegevõpetajatele, siis nagu ka autor tõi välja, kindlasti on väga palju häid kogemusi meie eesti õpetajatel ja väga palju häid muusikaõpetajaid kahtlemata. Ja ma arvan, et need head õpetajad oleksid võib-olla isegi paremad, et neid igasuguseid näiteid siia välja tuua, et nad võiksid rinnalt tulistada sadu ja sadu sarnaseid näiteid, kuidas integreerida omavahel õppeaineid või seoseid ka muusika ain enda sees. Kindlasti on muusikaõpetuses ka neid halbu õpetajaid küll kindlasti mitte 100 protsenti halbu, aga kelle tulemusena meil on neid, et õpilased vihkavad muusikat või et see jõuab kuidagi nendeni, millises aines ei ole ja kõik õpetajad on inimesed ja ei ole võimalik ideaalne õpetaja olla. Sa võid olla ideaalne õpetaja, aga sa ei pruugi teise jaoks olla ideaalne. Tõnn Sarv teie artikkel on tekitanud palju mõtteid. Te saite väljendada ennast kirjasõna kaudu suhteliselt piiratud mahus. Me oleme siin nüüd natukene vestelnud, et mida teie nüüd vastukaaluks ütleksite selle kuuldu põhjal. Kõigepealt suur tänu kõikidele nende kommentaaride eest. Seda oli tõesti väga huvitav kuulda ja on väga hea meel sellist vastukaja saada kohe praegu. Kui see Jaanosele tekitas mingisugust halba tunnet, siis kahtlemata ma vabandan selle pärast ja ma olen nõus sellega, et minu artikkel oli natukene provotseeriv, natukene, võib-olla isegi ärritav mõnes mõttes. Aga üldiselt oli suunatud muidugi tegevõpetajatele seesama viimane variant aga välja kukkus, see oli eelkõige ja minu mõte, nagu oli see osalt ka oma kogemuste põhjal, et on ta nagu inspiratsiooni nendele õpetajatele, kes võib-olla rutiinis või kuidagi nagu liiga kinni õppekavas. Mis puutub õppekavasse, siis on väga hea meel kuulda, et on selle uuendamine ja ümbervaatamine plaanis. Aga siit ma tahaks kohe kahte küsimust küsida, üks küsimus on see, kuidas tegev muusikaõpetaja, kui väga nad tegelikult peavad õppekavast kinni pidama, nagu me ju kõik teame ja nagu enne oli juttu siin ka, et muusika ei ole ju mingi riigieksamiaineid nagu kuidagi tahaplaanile, et võiks ju nagu vabadust, nagu üsna palju olla seal. Ja teine küsimus Jaanusele, kes oli nagu selle õppekava koostamise juures ka, et kui kõik need mõtted läbi arutati, miks siis nii-öelda popmuusika rokkmuusika tahaplaanile jälgi Pop- ja rokkmuusika on gümnaasiumi õppekavas praegu jäänud tõesti sinna kõige viimaseks Wayne blokina, et üks põhjendus sellele oli see, et kuna tegemist on ajaga, kus õpilased valmistuvad lõpueksamiteks et teistes ainetes, milles neid lõpueksameid riigieksamid ei korralda, tahaks, et sinna ei jääks väga keerulisi teemasi. Õppekava ei ole üks-ühele selles mõttes järgitav. Et sa pead täpselt selles järjekorras kõiki liikuma, mina, olgugi et ma ise osalesin selle õppekava koostamisel ega mina ise ka järgi seda seal raamvestid, seal lihtsalt raamistik, neid samu näiteid, biitleid, ma püüan hoopis seostada klassitsismi ka näiteks. Ja tuua Elvis Presley hoopis sinna Caniini realisti kõrvale koos superstaaridega näiteks muusikaõpetaja, eriti on ka loov inimene, kes oskab mingisugust kompositsiooni luua. Ka ja ma võiks veel lisada siin Jaanusele, et tegelikult ka muusikaõpetuse täiendkoolituses on üpris palju just nagu räägitud, sellist lähenemist, mida on nagu esile toonud ka Toomas sõita on ja millest tekkinud ka oma artiklis Timo Steiner, kui te vaataksite, et õppekava, punktope, kalad, neid kahte artiklit, mis on valdkonna raamatutes nende poolt kirjutatud. Ja loomulikult üks niisugune legend, mis ongi ilmselt legend, seesama, et kuidas me võtame biitleid ja, ja võib-olla mingid muud varasemad ajastud on ikkagi ka siuksed, head näited õpilast näiteks kas või et biitlid olid iseõppijad, kuulasid hästi palju Bachi said seal endale kõlaga tale teatud harmoonilise järgnevuse ja siis olge lahked, kõlabki Estonia kontserdisaalis. Bach mängib Rein Rannapi ja kusagilt kaugelt trumpoonil mängitakse hein juudi. Nii et tegelikult on see selline analoogiate leidmine väga tüüpiline praegusele muusikaõpetusele ka tunnis õpetaja teeb valiku, keda ta kuulab muusikanäidete suhtes. Ajastu kui selline on teatud raam, mida Ta tundma põhjalikult, loomulikult on ju võimalik ka muusikaajalugu või muusikaõpetust gümnaasiumis üles ehitada hoopis teisiti, kas žanrite järgi näiteks või hoopiski näiteks mingitel muudel alustel. Ma siin vaatasin näiteks Inglismaa muusikaõppekava gümnaasiumis. No tegelikult selles sisalduvad kõik need asjad ka, mis meil Eesti gümnaasiumi muusika ainekavas on, see tähendab esitus ehk siis teisi pidime, ütleme, pillimäng, laulmine, omalooming, siis muusikateose loomine, muusikalise kompositsiooni loomine, muusikaline kirjaoskus ja seosed tegelikult jah, võib-olla kunagi tehakse see hoopiski mingitel muudel alustel ümber. Aga see oli praegu see nägemus, mida nägi seekord. Ja ma olin ka selle töögrupi juures. Kas võib niimoodi kokkuvõtteks vähemalt ütelda õppekava suhtes, et õppekava on õpetajale eelkõige soovitus? Riiklik dokument ei saa olla soovituslik, sest õpetajal on ta küll raamistik, aga õpetajal on selle ainekava sees valikud näiteks kui seal on toodud barokiajastu heliloojatest mitu nime, siis õpetaja ei pruugi kõiki õpetada ju ja kõikide nende heliteoseid, pigem nagu öeldakse, et mida vähem seda parem, saaks süveneda. Et on teatud asjad, mida mainitakse lihtsalt ja on teatud asja, mida siis uuritakse, süvenenud, aga selle valiku teeb õpetaja. Kuna see artikkel veel ees ikka muusikates võix rokkides, mul tuli lihtsalt praegu mõtted, mitte mõte, vaid see on tegu, et eelmisel aastal me poiste ja meeskooriga näiteks laulsime welcome to Estonia. Et see on ju lausa rock. Aga koolis me õpime algklassides ja laulame ka täiskasvanutega juba kooris isegi veel, kes laulavad, astmeid ei ole, mis on väga kihvt, seesama polkam to Estonia, see on päris keeruline. Nii rütmiliselt, kui see oli ära raseeritud ja Hartmani lugu ja siis laulsime astmetega näiteks ka pärast loomulikult laulsime tekstiga, et mis ma tahan öelda seda, et et see töö on kõik ära tehtud. Põhikoolis gümnaasiumis lapsed juba laulab noodist, sealse järjepidevuse, laulupeod ja kõike muud. See on väga ilus, üks põhjus veel natukene, miks see artikkel sai kirjutatud oli see, et kas ma olen valesti aru saanud, võib-olla et nagu eksisteeriks ikkagi nagu erinev suhtumine nii-öelda klassikalisse võinevalt, tõsisesse muusikasse ühelt poolt ja teiselt poolt siis niinimetatud levimuusikasse või popmuusika kas see on niimoodi või ainult tundub. Ei ole, aga Jaanus võib-olla vastav ei ole kindlasti. Mina isiklikult ütleks nii ja naa, minu jaoks siiski on tõesti olemas kaks muusikat ja jällegi ei ole musta ja valget on ainult hästi palju erinevaid varjundeid. On ka tegelikult ju kaheteistkümnendas klassis see teema, et, et mis on massikultuur ja kõrgkultuur või siis popmuusika ja süvamuusika kui seda teemat käsitledes ikkagi püüame vahet teha ja, ja mõtiskleda selle üle, et kust tõmmata piiri selle vahel, kus muusika on kunst ja kus muusika on meelelahutus. Et kui me läheme nüüd muusikaõpetuses sinna teed, et kõik ongi ainult üks rock ja kõik üks on ainult fun ja tore siis me ei jõua sinnamaani, et muusikal võib olla ka mingisugune väga-väga sügav sisu. Ja vastupidi, loomulikult kui me ainult keskendume sellele, et on ainult üks suur sügav sisu, aga midagi pole toredad, siis on loomulikult teine äärmus, mida te siin ka välja tõite artiklis. Nüüd mida ma kindlasti alati rõhutan, on see, et me ei saa teha sellel meelelahutuslikud ja kunstmuusikal vahet stiilide põhjal vaid seal on hoopis mingid muud parameetrid, mis seal seda määravad. Ja see sõltub tegelikult publikust. Ma olen tähele pannud, et kuidas publik sellesse suhtub, kas see muusika on tema jaoks ainult see, mille saatel ennast tühjaks tantsida ja räusata ja valesti kaasa laulda. Või on muusika midagi sellist, mida kuulata ja mis paneb sind mõtlema mingitele uutele asjadele, avab sulle mingisuguseid uusi uksi ja uusi mõttekäike. Ühte neid panna ei saa. Täiesti õige, nad on erinevad sangarit, erinevalt muusikastiilid, kui me räägime praegu need sellest vastandamisest. Ma natukene puudutasin sedasama teemat oma teiega artiklis teater, muusika, kino ilmus, ma ei tea, kas keegi juhtus luge. Et minu meelest antena rokkmuusika puhul on tegemist põhimõtteliselt nagu uue muusikalise ajastu või, või lausa muusikalise pohhiga teistsuguste muusikalise väljendusvahenditega, teistsuguse muusikalise keelega. Ja päriselt. Ma ei nõustuks siiski Jaanusega, et levimuusika on ainult meelelahutuseks. OK, multika on ainult meelelahutuseks. Ja et sügavamad mõtted esinevad üksnes nii-öelda siis selles süvamuusikas või kõrgkultuuris, sest me teame ju väga hästi, oleme ju väga hästi kursis sellega, et Haydni, Mozarti väga-väga paljud teosed olid kirjutatud meelelahutuseks ühekordse tellimuse peale mingisuguseks, aristokraatlikus mingiks ürituseks mingiks juubeliks nimepäeva tähistamiseks ja kõik. Ja teiselt poolt me teame ka seda, et popmuusikas on väga sügavaid, väga hingeminevaid, väga traagilisi ja väga mõtlemapanevaid lugusid ja teemasid ja teoseid. Jaanus just seda ütleski, et see eristumine ei jookse mööda žanripiire, sain mina aru. Et see sõltu siin stiilist ja žanrist, et me saime õigesti aru. Et võib-olla oluline ongi see, et, et just see kuulamine ja arutlemine nende erisuste üle mis, nagu on selliseks, ütleme, baasiks, et tekiks ka tunnis selline ühine keel õpetajate ja õpilaste vahel räägime, tõlgendame, näeme seoseid. Näiteks Erkki-Sven Tüür on öelnud küll niimoodi, et näiteks süvamuusikas kogenematud kuulajad tihti saavutanud veel parema kontakti muusikaga sealtkaudu, et algavad peale või tunnetavad seda muusikat. Ta hoopiski nüüdismuusikana ja jõuavad hiljem hoopiski sinna baroki või millegi teise stiili juurde. Õpetaja olulisus ehk seal koolitunnis ongi see avatud keskkonna loomine ja just nimelt see sotsiaalsus ja kommunikatsioon, muusika kui keel, muusika kui suhtlemise keel, on see siis Aafrika trummid või on see Kamelan või mis iganes seda mõista ja seda väärtustada, et on olemas, eks ole, verbaalse keele kõrval ütleme see primitiivsem sageli muusikakeel, mis tugineb emotsioonidele ja võib-olla sellisele vaimsele tunnetusele. Et see on ehk ka klassitunnis oluline. Ja muidugi, ja siit me jõuamegi kohe ju ka selle juurde, mida ma ikka soovitanud alustada ikka ikka lähedasest ikkagi sellest muusikast, mis on lastel Engel juba olemas õpilastel, olgu nad siis põhikooli või gümnaasiumi omad. Selle vastu vist ei ole küll kellelegi midagi. Kas ma võin teile ühe küsimuse esitada, kui ma loen praegused teie artiklist, et teil on meeles vaid üldine vastumeelsus kõigi nii orkestrites mängimisele koorilaulu vastu, et kust selline sügav vihkamine tuli, millesse tuli? See tulenes sellest meie muusikaõpetajast, kes oli professionaalne tõotas kogu keskkooli osas kõikidele klassi komplektidele tema iseloomule lihtsalt selline ta tekitas oma isikuga vastama, et ma ei taha nimeline Jah, ja ei Seppolutsiolulinegi vaat sealt oligi see algus, mida ma alguses nagu nentisin, et et iga tund võib olla ka mingi muutund, mis, mis tekitab vastumeelsust, et ilmselt selle ebameeldiva emotsioonide sealt saite. Aga et te läksite ju muusikaakadeemiasse õppima muusikapedagoogikat. Ma õppisin muusikat kogu aeg ka keskkooli ajal muusikakoolis lõpetasin Heino Elleri Tartu muusikakooli ja seejärel Jofoni mõnda aega konservatooriumis muusikapedagoogikat ja see on mind huvitanud, ma ei ole väga kaua muusikapedagoog olnud, aga noh, 10 aastat on ikka ka mingi aeg, Maardu oli hea meel neid mõtteid selles artiklis jagada ja hea meel on praegu tegutsevate õpetajatega neidsamu asju arutada. Aga see, et jah, et alustada lähedasest, kuna muusika on kogu aeg meie kõikide ümber iga koolilastel on see kogu aeg, nad elavad ise omaenda muusika sees, muusika on meil väga kõrges hinnas. Nad hindavad isegi oma klassi või, või rühmakaaslasi, hindavad selle järgi, mis muusikat, kellelegi meetodid ja kuidagi kummaline on see, kui tuleb tähtsa näoga muusikaõpetaja hakkab rääkima. Oo ei tea, millisest kaugest ajastust mingisugusest väga iga avastas. Sellest on kahju, kui see nii oleks. Oluline on see õpetaja stiil, kuidas ta õpetab ja millised on need siis õpetaja õppemeetodid, kuidas ta, mida ta tundides kasutab et õpilasteni jõuda ja nii nagu Timo Steiner on taas mõtisklenud. Et muusikatund ei tohi olla kindlasti noh, ütleme selline, mis kulgeb siis aastast aastasse samades tegevustes ja tempodes ja ta ütleb väga ilusti veel, et tunni sisesta rütmide vahelduslikus, Amad kulminatsioonis ja vaibumised teevad muusikatunni huvitavaks. Aga minul tekib ka see küsimus, et kui siin üldse viimasel ajal on palju vastandatud seda klassikalist ja levimuusikat või kergelt ja sügavat ja kõike seda. Ja praegu me räägime kenasti, et tuleb alustada lähemast ja õppurile, tekitada temaga parem kontakt. Aga siin puhul jääb nagu nüanssi juurde, et justkui see klassikaline oleks hirmus ja raske ja millele peab tingimata muud platvormilt üldse lähenema, et et võib-olla kooli tulev laps üldse ei võta seda nii, et siis on juba õpetajasse hoiaks sees, et see on raske, see on keeruline seal midagi väga intellektuaalsed ära üldse julge Estonias vali siseneda, minul jääb praegu see maik nagu pigem esiplaanile kui see levimuusikaalahindamine. Oli selline lugu, kunagi kutsus külla keegi vana tuttav, istusime tema juurde, panin küünla põlema ja maitsesime veinikest, ajasime juttu ja siis ta paneb plaadi peale mängima muusikat. Fopääney klaverikontsert. Eks ta muidugi teadis, et mulle selline muusika meeldib ja muidugi ma jäin loomulikult kuulama, aga peatsest küsisite, murelikud, aga miks sa vait jäid? Ütlesin talle, et ma kuul vist ei saanudki aru, muusikal võib ka sisu olla. Ja samamoodi on isegi popmuusik sisu ja selle popmuusika sisu kuulajateni jõudmine, selleks on vaja teada ka vastava ansamblile vastava laulja ajalugu natukene taustasid, see on natuke teistsugune lähenemine ja mul oleks väga hea meel, kui muusikaõpetaja oskaks panna kuulama lapsi nii fatajani või Bachi tõi ka Eminemi või keda iganes, lihtsalt kuulamise meetodid, kuulamise viisid on erinevad. Et muusika ei pea isegi levimuusika ei pea olema taustaks, nagu paraku ta tihtipeale kipub niimoodi ole. See on hästi tore mõte. Ma lisaks siis omapoolse mõtte, et neljandas viiendas klassis ma õpetasin Wolfgang Amadeus Mozartit kuna meil oli üks selline lugu, mis ei olnud väga raske ja jõudsime lõpuks mozzartinidendama muusikani ja siis me kuulasime tunnis Mozarti väikest muusikat ja mul on paberi peal kõikidel väljaprinditud, et nad saaksid kaasa koputada vastavat rütmi, mis sobib selle muusikaga, kui ja nii huvitav, kui sa pole alguses kõigepealt kuulasime, siis nad ütlesid, et nendel on see natuke tuttav ja veel, kui ma õpetasin nendele seda koputust ka juurde, kusjuures tegime Pribamistad, mis oli hästi põnev ja siis nad olid nõus kas või 10 korda seda muusikat kuulama ja koos kaasa koputama, et need vahendid muusikatunnis on ju erinevad. Ega see muusikatund ei ole selline igav, kuiv, vaat see sõltub ikkagi õpetajast, tema persoonist, isiksusest, kuidas ta lastele läheneb ja kuidas ta suudab aine huvitavaks teha ja lapsed praegu tunnis mängivad kannelt ja nad väga ootavad nädalas seda tundi, kui me mängime kannelt ja laulame Ma tooksin veel sellise näite ka kolmas kooliaasta, see on siis seitse kuni üheksa praegu õppekava on seda ka arvestanud suurt huvi just nimelt poprokkmuusika vastu siis praegu on, põhikoolis on ka akustiline kitarr nagu jätkuks siis kandlale vanemas kooliastmes, nad õpivad siis elementaarseid nagu tuur võtteid ja vot see on see, et ma teen ka ise muusikat, ma saadan vennast võib-olla ka laulan ja tegelikult on see sellise ütleme, Elukestva muusika harrastusele aluse rajamine ja mida tuleb hästi oluliseks pidada, on see pilli kõla kõigis nendes interaktiivsetes portaalides tegelikult see kõlavärv ja kõik see kaob kuhugi ära nendesse kaugustesse. Aga ma mõtlen ikka veel selle vahetu kontakti peale pilliga, selle kandlega, mattureerima kehaliselt sõrmedega manuaalselt, ma nagu tekitan seda heli miteta kuskil universumis, mul tekib otsi Narvaga, panen häälte teda ja oskan. Täiesti õige täiesti hülged selle elektroonilise muusika puhul, mida on tegelikult ka oleks väga tore, kui lapsed nagu õpikside valdaksetele kõrval kahtlemata veel üks oluline asi on ju heli reffid suur ja helide nagu töötlemine ja, ja helitehnika kasutamine, kes on ka tegelikult kuulub nagu muusika juurde ka otseselt küll muusika aga muusika nagu tehniline pool, mis on tänapäeva arvutiseeru nood maailmas on vägagi oluline ja eriti poistele vägagi huvitav. Ja ka muusikatund ei ole ainuke koht, kus muusikaga tegeletakse aktused, kontserdid, meie koolis on see heli võimendamine, on kõik õpilaste teha suures osas ka meil täpselt samad. Margus on, et paljudes koolides inseni Mida võiks võib-olla võtta, nüüd saate lõpuks siin kokku, et meil aeg on täna teatud määral piiratud, mis muidugi ei tähenda, et seda teemat ei võiksime isegi lausa peaks tegelikult jätkama ka edaspidi, nii et ma siin vahepeal kutsuksin üles head õpetajad, kes te kuulate praegu seda vestlust, kui teil tekib mõtteid, tahate olla poolt või vastu vaielda, palun andke endast siis märku, et jätkame siin saates Klassikaraadios, helikajas või mõnes muus rubriigis seda arutelu päris kindlasti, aga Jaanus. Tahaksin tegelikult öelda, et tänu sellele artiklile võib-olla avanes taas uus diskussioon ja mulle tundub, et tegelikult võib-olla seda isegi on vaja avalikult arutada, et mida muusikaõpetustes tehakse, sest nagu ilmneb paljude jaoks see arvamus sellest õppeainest ikkagi on juba aastatetagune. Ja kui ma isegi mõtlen, et mina, kes ma lõpetasin üle 10 aasta tagasi kooli, et võrreldes sellega on juba ka väga palju muutunud muusikaõpetuses ja koolis üldse. Et lastevanematele Ki selgitada, mida muusikatundides Eestis tehakse, et võib-olla see diskussioon on isegi on väga oluline, nii et aitäh seda algatamast. Ma võtaksin ühe mõtte kokku ühest eelmisest diskussioonist, kus olid kolm meie väga väljapaistvat muusikaõpetajat oli Anne Kruuse alla eenma ja Elinud see siis. Me arutasime koolikontsertide üle, see oli mõned kuud tagasi ja siis jäi ikkagi see mõte, et et kui oluline on see muusikatund üldse hariduses, et ei saa teha nii, et kui on vaja ajaloole rohkem tähelepanu, et muusikatund on see esimene, mis natukene ära tõugatakse, tegelikult muusikatund on see, mis õpetab inimest. Süvenema kuulama ja tähele panema aitäh kõikidele osalejatele, kes täna olin rahula Inge Raudsepp, Jaanus Kann ja Skype'i teel. Artikli autor Tõnn Sarv. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. 20. jaanuaril suri kaheksakümneaastaselt dirigent Claudio Abado, kes oma muusikutel juhatas maailma kõige väljapaistvamaid orkestreid. Abada tõlgendused eelkõige just Gustav Mahleri ja Ludwig van Beethoveni sümfooniat, sest on interpretatsiooni kunsti kõige tähelepanuväärsemaks saavutusteks. Claudio Abado sündis Milanos, õppis sealses konservatooriumis ja tegutses järel Milano La Scala ooperiteatri muusikalise juhina peaaegu kaks aastakümmet. Sellele järgnes viis aastat muusikajuhi tegevust Viini riigiooperis. Aastata. 1989 kuni 2002 oli Claudio Abado maailma ühe esiorkestri Berliini Filharmoonikute peadirigent ja sellele eelnes kaheksa aastat peadirigendi ametit Londoni sümfooniaorkestri juures. Claudio Abado diagnoositi vähk juba rohkem kui 10 aastat tagasi aga isegi peale seda puhusta uut elu sisse lutserni festivalile ja sealsele orkestrile. Ja oli erinevalt orkestrite ka maailma lavadel väga aktiivselt tegev. Claudio Abado viimane avalik esinemine toimus läinud aasta septembrikuus, kui ta dirigeeris lutsernifestivalil. Abado pühendas palju energiat ka noorte muusikutega tegelemisele ja Euroopa noorteorkestri Euroopa kammer, orkestri, Gustav Mahleri nimelise noorteorkestri, millest omakorda moodustati Mahleri Kammerorkester. Aastal 2004 sai Claudia abadlast ka Mozarti orkestri kunstiline juht kus erinevate väljapaistvate orkestri kontsertmeistrite kõrval saavad mängukogemusi noored muusikud. Abado soovitus noortele oli, et väga palju tuleb muusikat kuulata. Ta ja õppida seda armastama, sest kas muusikas on olemas kirg? Muusik peaks oleme avatud igasugusele muusikale barokist, avangardismini ja tuleks üles leida igasugune ja muusika. Moskva suur teater on saanud uue muusikadirektori, kelleks on 36 aastane dirigent Tugansokjev, kellega sõlmiti ping neljaks aastaks ja tema ametiaeg juba algas. Suure teatri muusikajuhi ametist lahkus läinud aasta detsembri algul. Vassilisi naiski ja lahkumise põhjuseks oli mittemõistmine peadirigendi ja uued teatri direktori vahel, kes on ametis olnud vaid umbes pool aastat. Sinaiski ei olnud rahul teatri direktori muusikaliste valikutega. 66 aastane sinaiski oli suure teatri peadirigent aastast 2010. Uus muusikajuht Tuganso Kiiev alustas 24 aastaselt valsi rahvusooperimuusikajuhina. Ta on tunnustatud mussarxkija Tšaikovski loomingu salvestamise eest ja läinud aasta talvel esines Sokjev ka Tallinnas koos Duluusi Kapitooliumi orkestriga, kus ta on peadirigendiks samuti anda Berliini Saksa Sümfoonia orkestri peadirigent. Uuelt Moskva suure teatri muusikajuhilt oodatakse see, et ta parandaks viimasel ajal erinevate skandaalide ohvriks langenud teatri mainet. Ja nüüd lühiuudiseid, inglise rahvusooper English National okastraat määras ametisse uue muusikalise juhi, kelleks on maak, muidu sport. Tema ametit aeg algab 2015. aasta septembris ja ta võtab ameti üle praeguselt muusikajuhilt Edward Kaarnerilt. Gardner oli ooperimaja muusikajuht alates aastast 2007. Montreali rahvusvaheline pianistide konkurss pani teadaolevalt konkursside, kõlas esmakordselt välja improvisatsioonipreemia. Pianistide konkursi. Žüriisse on määratud pianist Gabriela Monteero, kes ise on ka väga hea improvisaator ja selle preemia rahaliseks suuruseks on 5000 Kanada dollarit. 78 aastaselt suri hiljuti prantsuse pianist rahvremiin, kes õppis Moskva konservatooriumis legendaarse Heinrich noi Housiga all ja kes puutus palju kokku Karl-Heinz Stock hauseni John Keitšiga. Sherarhremii käe all pinud ka näiteks pianist fekti Berk Jan, kes esines aastal 2012 Tallinnas rahvusvahelisel pianistide konkursil. Lõpetuseks uudis eesti muusikast. Tenor Juhan Tralla olla saavutas suure edu Manhaimis ooperi idioot peaosas metsas Vainbergi päri idioot maailma esiettekanne oli eelmise aasta maikuus ja see tunnistati ajakirja opernvelt poolt 2013. aasta parimaks esiettekandeks. Poola-juudi päritolu looja metsast lav. Vainberg sündis 1919. aastal ja suri 1996 Moskvas. Ta oli Dmitri Šostakovitši õpilane. 22. jaanuaril korraldas Eesti muusika arenduskeskus koostöös Eesti suursaatkonnaga Londonis Eesti klassikalise muusika kontaktürituse, mille eesmärgiks on tutvustada eesti klassikalist muusikat Londonis tegutsevatele kontserdikorraldajatele. Londonis käisid sellega seoses mitmed eesti muusika, ettevõtjad ja kultuurikorraldajad, et luua uusi kontakte. Kontserdil esinesid Monika-Evelin Liiv, Sten Lassmann, Anna-Liisa pes, Rootney Ulla Krigul Eesti filharmoonia kammerkoor, Klaaspärlimäng sümfonietta oboemängija Riivo las maa ja Andres Mustonen. Kavas oli eesti heliloojate looming. Eestit muusikute show käis toimub Londonis tänavu Üheteistkümnendal veebruaril. Londonis toimunust räägivad esmaspäevases delta saates klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ja Eesti muusika arenduskeskuse juhatuse esimees Marje Lohuaru. Sülgaja. 23. jaanuaril toimus Õpetajate Majas Tallinnas kontsert sarjas Heli ja keel pealkirjaga kooskõlast sünnib maailm ja seal kanti ette Hasso Krulli luulet ja Malle Maltise. Heliloomingut ja kontserti käisid kuulamas paljud inimesed, aga stuudios praegu muusikateadlane Saale kareda ja kirjamees Mathura, kes siis vestlevad need pisut heli ja keele üle. Mis mulje teile see eilne õhtu jättis? Alustaksin pealkirjast, kui tohib. See on ilus sari, mis otsib muusik ikka jaa-sõna kokkupuutepunkte ja erinevaid põimumis energiaid. See kontsert oli selles mõttes fantastiline, et selle vaatluse teostamine minu jaoks pealkiri kooskõlas sünnib. Maailm tõi mulle kohe meelde ühe fantastilise austria helilooja Georg Friedrich Haasi teose pealkiri, mis tõlkes kõlab vabade olendite kooskõla. Ja see, mis eilsel kontserdil toimus, oli vabade vaimude harmoonia, millest sündis fantastiline kooskõla mis taasloob seda maailma ja loob seda maailma vaimsemaks puhtamaks. Uueks. No mul oli lihtsam läheneda sõna- poolelt. Hasso Krull on minu meelest luuletaja ka mõtleja, kes on üksjagu tegelenud joogiga ja ka kirjutanud ise. Tema luule on minu arust tihtipeale niisugune mütoloogiline seda ka tolles epases või epilist tekstis meetriate meeter mille siis osasid samuti kontserdil kõlas jaa, minu meelest muusika antud koosluses väga hästi haakus just selle külje või selle tunnetuse kassagroli loomingust, et. Püüdsid kõlada mitte kui need instrumendid, vaid pigem esindada sellist elemendist mingeid heli, mis siis on nagunii-öelda Ta või kuidagi kokku paisatud, et vaadata, kas sellest siis nii-öelda sünnib maailm või kooskõla, et et ma mõtlesin ka selle õhtu pealkirjale, mis on väga põnev selle poolest, et on küllaltki mitmemõtteline või seda võiks kooskõlas, sünnib maailm, aga seda võiks keerata ka teistpidi nii-öelda, et maailmas sünnib kooskõla. Ja antud juhul mulle tundus, et sellest Helija keele kohtumise sõna muusika kohtumise maailmast. Mulle isegi mingis mõttes meeldis, et see, et sealt sünnib kooskõlas ei olnud nagu ette antud. Et see pigem oli selline katsetamine. Et kui me paneme nüüd need asjad kokku või kui paneme need helid kokku, et kas sellest sünnib kooskõla. Ja antud juhul mulle isegi tundus, et nende teoste puhul, et see, kas sellest sünnib koos kõlavimit, et see selgub tegelikult alles kohapeal selgub nagu läbi nende interpreetide. Et kas nende jaoks sellel hetkel õnnestub see kooskõla tekitada, tõid välja tuua. Jah, see tuleneva esimese mõtte juurde korraks tagasi see, et loomemaailmas kohtuvad täiesti vabad vaimud, niisiis poeesia, muusika kui, kui interpreetide poolt see ei olegi nii tavaline, sellepärast et, et kunstimaailma on ka sisse imbunud erinevad mehhanismid ja ideoloogiad, mis, mis sageli tegelikult pärsivad vaba vaim. Ja see kooskõla, mis eile tekkis, oli, oli selles mõttes tõesti vabade vaimude harmoonia ja sa rääkisid siin sellest ökoloogilisest poolest. See on mõlemal väga tugevalt, kas on ka Mallel, kuigi võib-olla mitte nii esiplaanil või ma ei tea, kuivõrd ta ise seda teadvustab. Aga üks teema, mis väga tugevalt nagu mõlema looja loomingu osana välja tuli ja, ja omavahel nad põimusid, oli see v element v teema. Vesi on teatavasti müstiline algelement koosnedes kahest gaasilisest algelemendist ja, ja kui, kui see jälle lahutada ka selliseks, siis ja seal on väga põnevad ja salapärased ministeeriumid selle elemendiga seoses. Vee element on olnud ju läbi aegade ka niisugune üleminekumeedium siinpoolsuse ja sealpoolsuse vahel. Ja pesi kui voolamine, kui muusikakubu ees ja see ühine voolamine. Õhtu keskses teoses jääb järele vihm, mis on Hasso Krulli eeposest meeter ja demeeter Malle poolt nopitud tekstiridadest kokku pandud. Ja mis siis, ühesõnaga ei ole nagu orgaaniline järgnevus sellest teosest, vaid on, on Malle poolt peenetundeliselt kokku pandud see voolas nii orgaaniliselt koos malle väga delikaatse muusikaga ja väga peenetundeliselt tehtud live videoga, mis sündis kohapeal, mille genereeris videol looja sander Tuvikene siis sel hetkel ja sinna tulid ka sisse näiteks klimaatilised elemendid, mille avastas ka teatavasti on kunagi Gladmi poolt avastatud, need vibratsioonist tekivad mustrid. Ja ütleme praeguses ajas, Aleksander Lauter, vasser on kuulus oma veekõlapiltide poolest tekkisid sander tuvikesed, üsna sarnased, niisugused kujundid, nii et, et seal oli nii palju informatsiooni sees selles teoses mis ühendas siis bet, poeesiat, muusikat, visuaalset maailma loomist, mütoloogiat, ühesõnaga see oli täiesti vapustava infotihedusega minu jaoks. Kusjuures info all ma ei pea silmas ainult infoühiskonna pealiskaudset infot, vaid seda Infot, mis avaneb siis, kui liikuda läbi teadvuse kihtide sügavale ja saada kontakti mingite algelementide, algstruktuuride ja selle infoga, mis tegelikult toidab meie hinge vaimu. Jah, et selles mõttes selles õhtus tõesti ei olnud mitte ainult Heli ja keel, aga isegi noh, vähemalt teatud määral ka sellist pilti. Lisaks nendele mis veel meeldis, oli see, et minu meelest kogu see õhtu oli nagu tervikuna hästi kokku komponeeritud, ta moodustas sellise hea terviku, et minu jaoks võib-olla eriti seal alguse poole teatud hetkedel mul oli nagu raske aru saada, et noh, mida see asi siin teeb või see osa, et milleks selline lahendus, aga mida edasi selle kavaga ja eriti, kui ta juba jõudis sinna õhtu teise poolde sisse, et seda selgemaks sai selline terviku tunnetus selle kava juures ja ma mõtlesin, et võib-olla see on osalt ka tänu sellele, et Malle Maltis ise just valis need tekstilõigud, mis seal kasutati. Võib-olla ei tasuks siis või ütleme siis tasuks olla teistelgi heliloojatel nagu julged selles mõttes, et kui sääraseid kavasid teha, et just kasutada seda sõna sellisel viisil, nagu nemad näevad selle terviku seisukohalt kõige vajalikum enam ei või mõtestatumana. Kuidas sulama. Ja heamalle tähendab jah, valis need luuletused välja ja Malle on, tunneb muidugi niivõrd sügavuti Hasso Krulli luulet, et see sai üldse niisugusel sünergial võimalikuks. Ja selle õhtu õhtu jooksul hakkasid minu jaoks augu tekkima ka niisugused erinevad resoomlased ühendused teemade vahel, mis ei olnud tingimata kõrvuti luuletuste puhul vaid teinekord esimesest poolest. Uneteemaline luuletus. Mingil hetkel hakkas kokku kõlama kandlekirjade unekirjaga mis Christie müülingu võrratus esituses toimus ilme väga peenegraafilise pildi ja see kuidagi seostus selle Hasso Krulli luuletusega lumes aeglusest ja lumehelveste tekkest geomeetriliste mustrite kaudu. Ühesõnaga selle kava käigus hakkasid niimoodi risti-põiki tekkima erinevad seosed ja, ja ta nagu kujunes järjest kompaktsemaks tervikuks, hakkas nagu hingama ühes niisuguses energias. Ja mõlemale loojale on veel ka omane see, et nad liiguvad läbi erinevate maailmade. Ja see info, mis on sinna sisse kirjutatud, see ei kosta võib-olla sel hetkel nii selgelt välja, aga kui siin liikuda nagu sügavamale, siis just see nagu erinevate maailmade liikumine, ükskõik kas me peame seal silmas siis erinevaid dimensioone või astraaltasandeid või, või lihtsalt erinevaid loojate maailma. Et see võime liikuda nende erinevate maailmade vahel, see oli ka üks ühendav niisugune element või, või teema, mis nagu hästi haakus, hästi lõi mingi harmoonia. Jah, et nagu sa enne mainisid, et vesi oli selline sagedane kujundeid ühendav element, et siis ka vesi on selline nii-öelda kahe maailma vahel liikuv võtta võib-olla siis voolav, aga ta võib võtta nagu, nagu näeme looduses. Selliseid kirkaid jääkristall said jah, ja siis tahkeid viskit, selgeid vorme. Jah, ja kui Malle puhul ma olen alati imetlenud seda ökonoomsust, puhtust, selgust vahendite valikul, terviku kujundamisel siis ütleme ka sellel õhtul, nagu kõlas kokku mõlema looja loomingust minu jaoks vastu õhkub niisugune Marge lihtsus. Et see on midagi, mis neid nagu tõesti ühendab kuskil sügavamal tasandil mistõttu ka malle on kunagi kirjutanud, et kui ta oleks luuletaja, siis ta ilmselt kirjutaks kuidagi sarnaselt, nagu Hasso praegugi. Ja et see on võib-olla selline lihtsus, mis esmapilgul tundub kuidagi väga lihtne, aga tõenäoliselt ka on selle juurde jõutud ikkagi nii nagu väga pikalt ja põhjalikult läbi mõeldud. See lihtsus sisaldab tohutult. Just selle süvatasand informatsiooni, mis on väga võimas ja mis kannab mõlema loomingut mis kannab Seda maailma aitäh saale kareda ja Mathura head kuulajad. Kontserti Heli ja keel kooskõlast sünnib maailm on klassikaraadio eetris võimalik kuulata 31. jaanuaril kell 22 ja 31. rel tähistab Hasso Krull oma viiekümnendat sünnipäeva. Selga ja selline oli tänane helikaja saade. Saatele tegid kaastööd matuura saale kareda ja Tõnu Kõrvits. Mina olen nelevasteinfelt ja soovin kena.