Keelesäuts. Alustan triviaalset tõdemusega ka tehnika teeb elu ikka mugavaks küll. Näiteks võimalus kirjutada lepingule alla digitaalselt lihtne, mugav ja kiire. Sama ei saa öelda seda tegevust märkima kliendi kohta digitaalselt allkirjastama, see on vastupidi, keerukas, pikk ja raskepärane. Sellega võiks leppida juhul, kui meil ei läheks seda sõna kuigi tihti vaja, aga läheb. Õigekeelsussõnaraamat ütleb, et kahe sõna asemel saame õigupoolest hakkama ka ühega digitaalallkirjastama või veelgi lühemalt digiallkirjastama. Digiallkirjastama on küll juba võrdlemisi lühike ja ladus sõna, aga ma olen kuulnud, et kõnekeeles levib veel hoopis radikaalselt lühike variant. Digistama. Ja inimene, kelle käest ma seda kuulsin, tundis ühtlasi huvi, kas sellele heale suupärasele sõnale ei saaks anda ametlikku staatust. Kas see võikski meil päris ametlikult sõnu raamatus fikseerituna olla tähenduses digitaalselt allkirjastama, sõna higistama ja omadussõna digitaalne ja liitsõnaosis digitaalon digiks lühenenud juba mõnda aega tagasi? Meil on terve hulk digisõnu ja verbi tuletusliide, seda peaks ka sobima. Selle liit abil saame tegusõnu, mis iseloomustavad mingile tulemusele suunatud tegevust, kas sellesama tulemuse või vahendi kaudu sõnas allkirjastama on, kas ta oli ta ainuke häda higistamisega on need sõnast allkiri, ei ole sellest tuletises midagi alles jäänud, nii et ilma seletused ta lihtsalt peale vaadates tähendust ära ei arva. Sama hästi võid higistama tähendada ka näiteks midagi digitaalkujul esitama. Mille jaoks meil on sõnadigiteerima lühem variant, Digima argikeeles on selline lühendamine tegelikult üsna tavaline, nii et digiallkirjastama argivariante küll olevat higistama. Ametlikus kasutuses on siiski kohana tarvitada pikemalt, aga seest ka selgemat sõna.