Tervist. Eesti põlevkivienergeetika tähistab tänavu mitut juubelit. Eesti Energia kontserni eelkäija aktsiaselts Elektrikeskus. See loodi 1939. aasta mais, kui president Konstantin Päts kirjutas alla ettevõtte asutamisdokumendile. Seega saab Eesti energia tänavu 75 aastaseks. Sel aastal möödub 65 aastat ka Eesti Energia elektritootmise algusest mis hakkas pihta Kohtla-Järve elektrijaama valmimisega 1949. aastal. Maailma suurimad põlevkivielektrijaamad Balti ja Eesti elektrijaam saavad vastavalt 55 ja 45 aastaseks. Tänavu. Aga me ei saaks neid juubeleid tähistada kui ei oleks tuhandete tööinimeste aastakümneid kestnud rasket tööd nii maa peal kui ka maa all. Mistõttu esitlengi tänases saates meest, kes sündis veel enne, kui Eesti Energia põlevkivist elektrit tootma asus. Tänane tegija ei tee oma tööd kontorilaua taga klõbistada või siis rahvahulkade ees kõneledes. Tema teeb oma tööd ma all. Ta on kaevanduses ametis juba üle 40 aasta ja jätkab kaevurina ka täna. 2013. aastal pärjati meie saate tänane tegija Sergei Petriaajev Eesti Energia kaevanduste parima töötaja tiitliga. MINA OLEN Arp Müller ja soovin teile head kuulamist. Minu vestluskaaslaseks on kaevur Sergei Petriaajev Estonia kaevanduse allmaa osakonna juhataja, teine abi. Ja me salvestame seda jutuajamist Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Estonia kaevanduses. Sergei, kui kaua teie olete tänaseks kaevanduses töötanud? Mina töötan kahenduses 44 aastat, juba töötasin Viru kaevanduses 43 aastat. Praegu töötan Estonia kaevanduses. Kui vana te siis olite, kui ta kaevandusse tööle läksite? Kui ma tulin kaevanduse molli Aga räägime sellest päris algusest ikkagi. Miks üks noormees läks mäetehnikumi õppima. Miks te tahtsite kaevuriks saada? Raiskaja naa, ütleme nii ja et isa oli kaevur ja mina läksin ka õppima ja siis tulin siia Viru kaevandus üks kord käisin isaga käevaga ühenduse ja vaatasin, et kuidas nad töötavad ja see on kuidas öelda, et mees teame, et, Suurem nagu keskmine Eestis ütleme nii, kaevurid, sall, suured palgad ikka, mul on tuttavat Virlaid mihkel ükskord. Noh, hakkasime mõtlema, et miks me töötame majanduses. Ta ütles, et ma elasin Tallinnas ja lõpetasin mäeinstituuti Tallinnas. Ja ütles, et palk oli nii suur, et kus ma saan niiskusest raha, ta ema oli üksi. Ma tulin ja. Nii et teie jaoks oli ka ikkagi palk väga tähtis. No ja ikka ma olin noormees ja tahtsin elada üksi ja kust te õppisite Mäendast? Ma õppisin Sillamäe, olime tehnikum ja siis Peterburis instituudis. Ja ma olen Toonalist maksti stipendiumi, ka stipendium oli vist kõrgem mäe erialadel. Nagu te juba ütlesite, suurema osa oma elust olete olnud maa all üle 40 aasta ja sellest omakorda kõige pikema aja suurema osa ajast ikkagi Viru kaevanduses. Viru kaevandus pandi nüüd eelmisel aastal kinni. Kas kurb oli ka lahkuda Viru kaevandust? No ja meil oli seal normaalne kollektiiv. Mul on kulid seal palju tuttavaid ja nii edasi ja ööbisime koos ja tegime spordi seal ja nii edasi, et vilu käendus oli meil niisugune käike, kaevandus seal oli 1000 inimest töötasid, aga viimasel ajal tegime pooleks, kollektiiv oli 500 inimest. Mulle meeldis. See oli normaalne. Estonia kaevanduses on suur kollektiiv, siin oli 3000 töölist töödes, praegu töötavad kuskil 1500 inimest. Noh, see on juba uus tehnoloogia seal, kõik need asjad. No just Viru kaevanduses sõitsid maal rongid, põlevkivi veeti rongidega, mehi veeti kohale köisraudteel Estonias siin seda kõike ei ole, kas kurb ei ole, et, et kõik, see on jäänud minevikku teie jaoks? Kas sa ise ka tegite need viimased sõidud kaasa, kui viimast korda see elektrivagun elektrivedur sõitis seal? Ja ja ma ise ka mul on load, need masinist elektriveduriload ja ma ise mitu korda ja sõitsin ja meil oli viimane punkt 12 kilomeetrit. Magistraalpikkus oli 12 kilomeetrit. Nii et kui kaevandusse tööle tulla, siis tuli sõita 12 kilomeetrit, et jõuda maa all tegelikult sinna, kus tööd tuli teha. No kaua see aega võttis, et, et jõuda jõuda inimesel sinna üheksa või 12 kilomeetri kaugusele maal. Kuskil 35 miinused. Kui pikk see üks töövahetus Viru kaevanduses teil oli mitu tundi. Ja sellest tund aega, siis tuli sõita pool tundi, kõigepealt ühtepidi ja pool tundi, teistpidi. Kas lõunat söödi ka maal? Noh, ja vot Mäeledanned, kui noored mehed võtsid kaasa võileiva ja nii edasi, aga meil oli ametiühing organiseeritud, nii et me võtsime sööklas termosiis, suured termasid olid ja siis võtsime noh, ütleme suppi ja kallal iha ja kui poisid töötasid seal kaugel, ütleme nii, viisime sinna, oli üks vedur, üks elektriveduri Mašinist, ta võttis sööklas kõik need konteinerit ja viisime sinna ja oli Kui raske see töö oli just nimelt seitsmekümnendatel, siis kui teie alustasite, kui palju siis tuli käsitsi teha füüsilist. Vot kui ma tulin kahenduse siis ja oli raske töö, et puurimine, puuraugu puurimine, see oli niisugune, see puurmasin oli 24 kilo, kaal, kahemeetrine oli puur ja, ja, ja kui me tegime need puuraugu vahetuses, teha 100 puurauku souli Kuidas mees ütlemegi teiega uurisite ja ikka ma puurisin kuskil, kui ma olin õpilane, Almaguristest eelnema, puurisin kuskil viis aastat, viis aastat palguli suur ja mulle meeldis, et ma olin tugev füüsiline mees, noormees ja ma tegin normi, no kuskil neli või viis tundi ja kõik oli normaalne, jäme messer vaadis ja võttis vastu minu tööd ja. Aga ikkagi, mis oli kõige raskem, justkui te meenutate neid kõige vanemaid aegu, kui te selle puurmasinaga töötasite. No ja ma ütlesin juba, et see puurmasin oli niisugune käsitsitöö, mõnikord tuli tööle, noh, noor inimene ja ei jõua ja, ja läksid ära, paar kuud töötasid ja läksid ära. Aga pärast tulid need juba mehhaniseeritud puurmasinad. Puva üks s kolmes puha, vot siis oligi Traoliga jäävad, praegu töötavad niisugust masinat Estonia kaevanduses ja praegu käsitsi tööd maal. Praegu kaevur on, ütleme nii, Aperaator, Aperaator, rohkemateraator. No üks asi on see füüsiline töö, mis toona oli raske, seitsmekümnendatel, aga see, et ikkagi tuleb olla seitse tundi maa all pimedas päikestei nae on rõske, võib-olla vett tilgub pähe. Ja et kliima on niisugune, et niiskus on ja tolmu ja vibratsioon ja nii edasi ja lõhketööd ja see on kes tuli noh, alla esimest korda siis. Ma mõtlesin, et kuuma tulin siia tööle, see on raske ja ja pime ja nii edasi ja. Kas teil ei ole hirmu olnud kunagi? No oli küll ükskord neil kukkus lagi ja need kukkus 100 meetrit kuskil, kõik olid terved. Me töötlesime, kamber pakis oli 41 lõunamaal Viru kaevanduses ja siis kukkus 100 meetrit, see oli vahetus. Ja siis oli, ma mõtlesin, et töötada veel või? Ma jooksen äraskaevanduses ja oli niisugune psühholoogi. Hirm oli ja ükskord oli niisugune asi. Teile sõpru, töökaaslasi vigastada või surma ei ole nende 40 aasta jooksul saanud. Oli oli ja kuus või kuskil 10, tahaksime ma ise uurisin, nüüd kui ma töötasin töökeskkonna spetsialisti kaheksa aastat, siis oli neli surma. Nii et kaevuriamet on ohtlik amet. No kas või teie abikaasa, kas teie abikaasa ei ole öelnud teile, et kas või siis kui need varingud on, on olnud, et nii Sergei nüüd komme enam kaevandusse tööle ei lähe. Mina kardan, et minu mehega võib midagi juhtuda. Kaasa, aga noh, missugune ma need riskid ja kõik rääginud temale, et ta saatnud, et me töötame ja ja võib kukkuda ja nii ta kuul, kuul siis kuskil et ja see on ohtlik ammed ja nii edasi, aga peres ma ei rääkinud, ütleme vot ta mõtleb, et seal Anne ettevõte ja no ja ongi kõik normaalne, aga noh, juhtub niisugune dialooge on paha ja vot vot. Ja teie pojast sai ka kaevanduse töötaja vilja plaanimine. Nõial, miks ta läks selle mäetehnikumi, kas teie soovitasite poeg, mine tehnikumi? Ei, mina ei soovitanud talle mitte midagi, aga no võib-olla tema vanaisa töötas. Kaevanduses siis isa, mina töötasin ja võib-olla ta vaatas seda ja. Mis te arvate, kas see tema lapsed ka kunagi hakkavad kaevanduses tööle? No mida teie soovitaksite, mida ütlete praegu, kas minna mäetehnikumi õppima või mitte, kui mõni noor inimene tuleb küsima? Palgad, Me ei räägi võib-olla või võib rääkida, palk on keskmine kuskil, noh, kui ma hakkasin töötama, siis palk oli suur, täpselt suurused. No kuskil kaks korda rohkem kui keskmine Eestis. Aga praegu na prestiiži ei ole. Oli kaevurite päevad, no praegu jälle hakkavad hakkavad, oli ükskord, et noh Ei olnud niisugust asja, et kaevurite päev meil on niisugune ida-virumaalased, kõik töötavad palju, koondises töötavad praegu 3000 kuskil 4000 inimest ja no see on suur kollektiiv. Kaevurite päev. Mulle meeldivad. Me teeme Toilas, kõik pargis on normaalne, no viimane puhkepäev ja augustis. Ja see on, mulle meeldis. Kaevurite päev on kõige suurem püha kaevurite jaoks aasta jooksul. No ma mõtlen ja. No see on professionaalne pidu, ütleme nii. Mida te teete seal kaevurite päeval? Oi teevad kontserdi ja teemias pordis jal tõstame pommi ja viskame saapad ja kas teie ka? No mina tegin, kui olin noor, tõstsin pommi ja kõik, mul on esimene järge pommis. Ja no ma tegin spordi, no ma räägin veel. Aga praegu. Just kas teie kõrval on tööl ka noori inimesi, kes on 20 või kolmekümneaastased? Ja ma praegu näen nad minu jaoskonnas on praegu ma töötan siin Estoniaga andluses. Leki tööde jaoskonnas. Juhataja abi on hea, on küll 30 või noorem natu, kuskil paar inimest. Noh, räägime sellest spordist ka, et mis sporti teie siis tegite, kui te noor olite? Kui ma olin noor, ma mängisin jalgpalli, mul on esimene järg. Meil linnas oli meeskond keemik, keemik Kohtla-Järvel, Kohtla-Järvel ja kaks aastat see oli 1066. Kui ma lõpetasin kooli ja siis ma olin juba meeskonnaskeemi, kus minu treener oli. Elmar Maria, Artur Kleinberg, treenerid, kes andsid mulle armastus, jalgpalli ja nii edasi. Ma kui õppisin koolis, ma käisin Eesti koondises, mängisin jalgpalli. Käisime Lätis ja Leedus ja nii edasi. See oli, no ütleme nii. Eesti meistrivõistlused, Modend, kerge jõussegi tegin 100 meetrit, jooksin. No kuidas te jõudsite sporti teha selle raske kaevuritöö kõrvalt, kui puurisid selle puuriga, mis kaalus siin mis oli 15 või 20 kilo, puurisite seitse tundi ja siis läksite koju, hakkasite pommidest maja jalgpalli mängima? No ja oligi niisugune asi, et ja oli hui. Õhtul, kui ma tulin koju, siis natu puhkasin ja siis käisime staadionil. Ma elasin seal ligidal geeniku staadionil, käisime sinna ja õhtul ja ja mängisime jäähoki ja nii edasi, aga suvel jalgpall ja pomm, pomm, me tegime ja saalis ka ja tegin, kui ma õppisin koolis. Aga noh, siis ma kui ma olin seal ja siis ma tegin puuks seal kõvasti. Valgevenes, seal sõjaväes olin seal pooläbis kuskil. Mida lisaks spordile tehti, kas tantsuõhtutel ka käisite? Oli meil, noh, niisugune noh, kõik kaevandused hakkasid laulma ja tantsima ja seal ja, ja niisugused asjad olid. Et õhtul glo, kui tulime maalt ja meil oli ruumi. Ja siis seal kõik Marshedrid ja jaoskonnaülemad ja mehemeistrid ja töölised, tegime seal, no mõtlesime, kuidas tehad kaevurite päeval lähme siis laulame, tantsime seal teiega laulsite. Rooste ta mängis, mul on meeles, on niisugune minu elektrivedurijuht, Georg toostada laulis nii hästi, et vanad töölised teavad, et kuidas ta kultuurimajas laulaseni Kuidas näiteks peredega koos aega veedeti, tegelikult isad ju väga suure aja olid ju maa all just nimelt kaevanduses tulid koju, olid väsinud, kas ja mida tehti peredega koos koos lastega. Õhtul vaatasime televiisorit, käisime kultuurimajas ja. Moskvas käisime ja lennukiga ja rongiga ja olin niisugune sajad ja Tallinnas tihti. Me käime Tartus Vanemuise teatris. Käisime jaa. Aga tänapäeval, kus tänapäeval ka käib artiste siin Kohtla-Järve-s või ka tee piirkonnas Suur teater, trump, diaator, ütleme minu abikaasa, seal elab tema õde. Seal Pihkvas käime siin, mitte tihti, aga Nõgerime. Ma ei tea, kas võib küsida, kuidas teie oma abikaasaga tuttavaks sõita, kas see oli ka mõni kaevurite tantsupidu või? Kui ma tulin tööle Viru kaenlasse, siis kas seal hakkasime elada koos? Kas kõigi nende aastate jooksul kaevanduses töötades nalja ka saanud, kas on mingisuguseid naljakaid vahejuhtumisi olnud? Ja mul oli üks õpilane töödesse niru käenduses. Ta oli suur tugev mees, meistersportlane Danske kiuslik. Ta tegeles. Ja ükskord me läksime sööma, aga keegi keerutas seda puurmasinad tagurpidi, et. Parempoole, et hakkab, kui me teeme puuraugu. Aga ta hakkas vasakule keerama ja me sõime koos seal sööklas maal ja tulime sinna. Ma mõtlesin, ma tegin juba 35 augu. Et kilo nii tugev mees oli? Ma ütlesin, kuule. Mis juhtus, et sa tegid viis augu. Diakroteid tule. Ma mõtlesin, et seal on niisugune noh, näitus, Burmasinased on vaja keerata see puur parempoole, aga ta keerab sinna vasakule ja siis ma panin kohale. Ja siis hakkasin punud, ütles, et mis sa tegid, mõtlesin, noh, vot niisugune asi. Nullis kurat, kes tegi mulle, et nutvat niiskena. Kuidas see suur mees suhtus sellesse, kui ta teada sai, et tema temaga sellist nalja tehti? Nojaa, ta mõtlesin, naeris või oli kuri? Ei, ta oli kuri, aga kui ta ma tegin kordagi, siis ta ütles, kurat, kes see tegi mulle, mõtlesin, no võib-olla ei tea. Tegid puurmasinad ümber ja nüüd naerata sellele ja, ja ikka naeran. Kuidas teile meeldib elada siin Ida-Virumaal, kuidas te hindate seda oma elukeskkonda siin kus teile meeldib siin käia? Rollo ja ütlemine ja Kurime ja ongi ka ja Peipsi järv vot minu all elas seal Peipsi ääres ja praegu on mul on seal no abikaasa maja siis minu poeg praegu elab seal. Mulle meeldib siin. Kuidas on, kas kaevuritel on ikka oma nii-öelda suvemaja ka või kas on kasvuhoone ja kas kas kasvatate ise ka midagi? Kes elab Peipsi ääres või kuskil kooperatiivides ja on need, kes õhtul teevad seda tööd, lisatöö, ütlemini kasvavad automaadid ja. Aga teie ei kasvata TTL isade tee kasvatada? Aga see on traditsioon siin Virumaal kõigil kaevurite alal. Ega mujal Eestis, Tallinnas või Tartus ega energeetikuid kaevureid. Väga paljud inimesed ei armasta. Põlevkivienergeetikat peetakse taastavaks ja loodusvaenulikuks. Kuidas teie sellele vaatate, teie, kes olete seda tööd eluaeg teinud? Milline teie vaade all? No ja seda ma tean, aga mis teha vot ütleme nii, et paneme kinni need Paldja ja, ja noh, meil kaks elektrijaamad töötavad siin Ida-Virumaad ja See on niisugune asi, et strateegiline asi, ma mõtlen, et oma energeetika on oma energeetika, aga ohtlikud jäätmed ja no on küll, et õhk on niisugune, et ütleme nii, mitte puhas. Aga noh, alternatiivi ei ole. Te olete täielikult üle 40 aasta töötanud kaevurina, kui lähete koju ja panete tule põlema toas pirn läheb laes põlema, kas mõtlete ka, et see on minu, mina kaevasin selle põlevkivi maa seest välja ja ja see pani elektrijaama tööle ja nüüd tuli põleb. No ja ükskord talvel oli niisugune asi oli väike vari elektrilevis. Tuul oli nii tugev, et elektrit paar päeva ei olnud, kommittisin, kurat, nutiküünlad panime põlema, aga arvutitööd telekas ei tööta. Raadio töötab, patarei stenoaga. Külmkappi ei tööta. Praegu käib Eesti riigis diskussioon selle üle, kas ja kuidas põlevkivi energeetikaga jätkatakse jätkata kaevandamist praeguses mahus või panna kaevandused üldse kinni. Hakkame rohelist energiat tegema, hakkame energiat sisse ostma. Milline teie seisukohta. Et roheline energia on õige, et aga kui ma sõidan Tallinna poole ja Narva poole ka praegu seisvate tulikud ja ma mõtlesin, ahah, tuulikud seisavad, aga kui palju nad teevad seda energiat? Aga see ei ole praegu meie alternatiiv, et meil on niisugune, noh ütleme nii, suured ettevõtted, et on vaja palju elektrienergiat. See on õige, aga praegu alternatiivi ei ole, meie vaenlased peavad töötama ja Eestis on oma elektrienergia vot vot. Ja teie ka jätkata tööd. Kui vana te praegu olete? 66. 65 ja ma mõtlen, et ma veel kolm aastat pean töötama nagu Saksamaal, kuus 67 kuskil no seal on printsiooni lähevad 67. Vot, ja mul siis tööstaaž tuleb 53 aastat, ma töötan ja siis vot niisugune kriteerium on, aga noh ei tea, kuidas läheb. Üks minu tuttav peansenier, Taimo eiei kivi, Viru käendus töötas Tal on ta, ütleme nii, see on rekord. Kinnise raamatu, kui pandi kinni käegaandjas viru, ta oli 80 Tali Nii et suur osa elust on oldud maa all ja veel kolmandast maal Aitäh, Sergei Petriaajev väga meeldivale ideega vestelda mehega, kes suure osa elust on veetnud maal ja jätkab samamoodi. Soovin teile palju jõudu ja tänan teid selle intervjuu eest. Kuuldud usutluse kaevur Sergei Petriaajadega salvestasin Ida-Virumaal Estonia kaevanduses. Palju õnne kõigile, kes on seotud kaevandamise ja elektritootmisega. Seda siis peatselt saabuva Eesti Energia 75. sünnipäeva puhul. Mina olen kuuldud, saate autor Arp Müller.