On oma vaikusega tulnud vaieldamatult rahu tooma. Aga iga rahu ta ei nõua sult. Kui sa pole päevasärast väsinuna juba loid. Ja kui ihkad miskipärast tundma saada pilte noid, mis on palju rahutumad kõigist Päeval nähtavaist mille kummalised kumad ära mõistatab, vaid vaist, mille virvendusse voli minna on vaid hullusel. Jumal teab, mis on, või oli. Jumal teab. See oli Ain Kaalepi luuletus Öölaul ja me kuulame praegu saadet teades, et kell on juba üsna palju üle südaöö. Me kuulame saadet pealkirjaga mälestustemajad. See on saade kirjanike reisist Tartusse ja Peedule. Ja praegu oleme me Peedul ja kuulame, mida inimestele jutustavad Peedu majad. Peedu kohana on inspireerinud ikkagi paljusid eesti kirjanikke, kuigi tuntum on Elva, alustades näiteks Jaan Kärner, kes on aga paljuks siit Elvasse, on, kes Peedul suvitasse käis, kindlasti ka Elva järve ääres ja nüüd on ju Peedu juba isegi Helve osa. Elva tingimata, aga ka Peedu on sõna tõsises mõttes kultuurilooliselt väga kultiveeritud pinnas ja oleks tõeline mõtlematus lasta see kõik unustusse vajuda. Kultuurimälu on niigi kerge kaduma, kui teda ei hoita, kui teda elustada. Ja, ja vaid mõelda, kes siin kõik on viibinud. Õu all. See on väga suur, käin terve õue, laps Käi. Kui haid mõelda, kes siin kõikan elanud, loonud oma muresid muretsenud ja võib-olla isegi oma viimased päevad veetnud siis tuleb meelde rohkem kui neid jõuab nimetada. Kõigile seostub ju silmapilk Peedu kirjanike maja Kersti Merilaasi nimega. Veel tänavu kisub veel kerkisid siit peenrast kersti kasvatatud liiliad, nende õied olid juba väetid ja kidurat, kuid nad tõusevad ikka veel. Siin on elanud ju pikemat aega kadunud luuletaja Kalju Kangur. Siin on olnud Jaan Kaplinski, siin on olnud Aleksander Suumann. Siin on viibinud lühemat või pikemat aega Madis Kõiv, Valeria Ränik, mari vallisoo, Leelo Tungal, Liiseppel ammust Leo metsal pikki aastaid Peeter Olesk ja seda paika hüljata oleks tõesti mõtlematu tegu siin Peedul otseselt siin valminud või siinsest vaimustusest tärganud on ju Kersti Merilaasi viimane kõige küpsem, kogu antud ja võetud. See oli tema viimane Teedu talv. Varjaminud Vapramägi ja Vapramäeveerul. Sügis on tulnud mu tuppa, järeldal jäljed märjad. Kapil kõhutab kõrvits, soemüüril, sibulapärjad, turdumas pudeli põhjas. Punased piprakaunad. Kelleni Tseene pütid, kelle need Tähkli paunad tunde lahkuvaid loendab. Kumisel kellakägu pilku peeglisse heites näen oma ema nägu. Punased piprakaunad, kõrvits ja sibulapärjad. Sügis on tulnud mu tuppa, sügise silmad on märjad. Otseselt Peedu olustikuga läbi põimitud, siin otse sündinud on ju arstid Veinla viimane raamat lumeelevant ja krooksjalad. Siin. Õuelaht, ja siin on tõesti tehtud palju tööd, nii et mäletan. Kersti Merilaas tundis endal õiguse olevat, kui keegi naabritest pani keskpäeval raadio valjusti mängima minna ja öelda, et Peedu ei ole selleks Peedul mõeldakse. Vajatakse rahu. Peedul tehakse tööd igal kellaajal aasta läbi. Et siin oli selline kirjutamata leppe, et kes on tulnud siia, see on kaasa võtnud oma mõtted, see tahab vaadata, iseendasse, leida mida öelda? Mida kirja panna? See on Peedu elustiili alati põhiliselt määranud ja, ja ma tahaks, et see niimoodi edasigi oleks. Kes siin hakkaks olema, kuidas siin ka elu seatakse, aga hulgakesi me peaksime leidma selle kõige parema lahenduse. Nii kaua, kui mul on veel lapsi, kellel siin meeldib, siis on see üks argument ja teine on see noh, see on nüüd jälle niisugune omaniku jutt, aga sügisel on siin ilusal suvel kevadel ja sügisel on ikka ilusam. Võib-olla on talvel, kevadel Eestis on üldse nii minu meelest, et kevadel ja sügisel maastiku peal on ka niimoodi värvi jää. Aga sulle on siin ikka juba niivõrd tähtis, aga noh, iga puu ja iga iga põõsas ja ja siin tuleb oma toponüümika kindlasti ka olema, et lapsed kutsuvad mind kohta mingit moodi. Noh, kui nüüd oli uuesti sõna lapsed, siis mul tuleb meelde, et sel suvel nemad siin väga palju mürgeldasid, leidsid autoteedelt sipelgarajad ja mitmest kohast ja siis nad tegid neile sillad üle. Ühesõnaga, see on nendele väga pedagoogiline, et nad saavad siin peremeest mängida, kuigi need peremehed ei ole. Omamoodi peremehe tunne on ka Ave alavainule, kes teatavasti on Tallinnas sündinud ja kasvanud, aga viimaseid aastaid päris põline hiidlane. Et mul oli au olla neli aastat ENSV Kirjanike Liidu saunanaine Sauna ei olnud vaja kütta, sest saun oli katki, aga sauna küljes, nagu sa näed, on üks, kaks ilusat akent, millel on kardinad ees. Ja seal on üks tuba ja sel toal on ka pliidike. Ja seal oli minu elu kõige õnnelikumad noorusaastad. Neli aastat Allarini jälvi ülikooli edasi ajal. Ja üle tee las lembe ehitadieetseedel ja siin elas ka Kaplinski, oli suvel ja kaburite armastus puhkes mu silma all ja astri treinlajaga Burja ja Kersti Merilaas, Sang olid üleval ja ühesõnaga, ma olin siin ka niimoodi pooleterameheks kirjanike juures ja sul kirjanikuks ma sain teatavasti alles 87, aga pooleterameheks saunanaiseks oli juba varem. Edasi leometsani mälestused Asja algatajaks oli Juhan Smuul, kes tuli siia pärast sõda seadis sisse toa, endale, ostis voodid, kirjutas põua käithi tiptop. Kui siis oleks tulnud kirjutama hakata, siis andis asjale hinnangut, kurrat siin ei ole, merd läks minema jättis kõik siia ilusti metsa, olid, et noh, siis muidugi sedasama tuba, kus hiljem olin merilaas ja astrid. No aga muidu selle majanduslik kõrgperiood oli tegelikult Stalini valitsemisajal, sellepärast siis kuskile poole keegi pääsenud. Laulasmaal, aga siin oli siis Peedu ja siis oli niimoodi, et tuli varakult registreerida juba ennast, millal soovisitud ja anti seda sulle siin kahe nädala kaupa. Ta oli see võimalus, Kaaveldate ütles Tartu inimestele, mida mina kasutasin ütelda nii et et võib-olla mõni ei tule, et siis võite nagu elada, aru tuleb tädra välja valima. Ja alati oli siis niisugune noh, ütleme siis manööverpind sauna tagasi, väike tuba. Et kui siis mingi prominent, kes pidi olema siin, ütleme esimeseks ei tulnud, ei tulnud, tuli järsku viiendal, siis said ruttu asjad kokku sauna kolida ja palunud, et ma elan siin. Aga muidugi ei lähe ta kunagi ei olnud sellest mingit tühi võt, käis see asi toimus nii ilusti, kenasti. Ahvat üks mälestus on siinse ära peetud, Kersti Merilaasi 50. sünnipäev oli sedalaadi, et Juhan Smuul Tartusse ja seal koostöö Poolaga ja võttis siis miine ja mind peale. Ja Harry Õiglane oli siis ta oma naisega ostsime Kokyososs, sõitsime siia. Selgus tõest, et mis sa teed, aga Kersti on nii paadunud boheemlane, mitte midagi tal ei ole, aga noh kuna see oli ette teada juba, siis katsime laua ja ja kuidagi väga meelde vahvalt käändiasse sünnipäev. Midagi siin eriti juhtunud, aga noh alati õdusat olemist, aga see oli väga-väga tore, 150 50 aasta sünnipäev. Nii et niisugune mälestus meelde jäänud. Mina mäletan ainult viimast, nüüd nelja aastat, kus ma olen siin elanud maikuust oktoobrini ja põhiliselt on see ajajärk olnud nagu minu jaoks siiski astrid ja järka. Ja nüüd oli siis esimene suvi ilmastrid itta ja juunikuus kuni jaanipäevani oli siin üsna raske olla, ei tahtnud teha, puid raiuda toimetada, sest need asjad olid kõik need, mida just Astrid meelsasti tegi, niitis vikatiga ja puid raius. Ja siis kogu aja tundus, kui me oma majast välja tulin, et kohe tuleb Strid lühikestes pükstes kange sigarett hambus ja ütleb midagi temaliku, sellist muhedat, mõnusat, kohutavalt mõistvat, tolerantselt ja leebet. Ja siis ma tihti tabasin ennast sellelt, et vaatasin üle õla, et kas ta juba ei tule, meeme õhtu kell 10 teed kellaõhtule kümnene tee joomine oli meil traditsiooniks. Ja siis kolm eelmist suve ühines meiega ka Henn-Kaarel Hellat väga sageli. Ja siis lisaks need pühad päevad või laupäevad, kui siia sattus Madis Kõiv või, või Ain Kaalep, Triinu Kaalep, Kajar Pruul ja veel mõned teised sõbrad. Ja siis kell kesksuve paiku, kui Asta Põldmäe ka puhkus oli saanud ja siia jõudnud, siis me jõime tema juures deeda. Ja järsku me leidsime, et et kuigi need Peedu saatus on nii ebakindel ja lase Astridi mitte olemise varimeid nagu pidevalt saadab, järsku tundsime, et me ikkagi vana oma aiamaa üles tegema, seda korras hoidma ja, ja nii palju, kui me vähegi suudame siin tegema, et et isegi kui sa nüüd läheb omanikule tagasi või, või mingil kolmandal moel kirjanike käest ära, et, et siis me oleme vähemalt selle suve teinud, mis me oleme suutnud. Ühesõnaga, et elada siin edasi nii, nagu, nagu see kestaks igavesti. Ja nüüd kaks Astrid Reinla luuletust. Elus ise ei valita nime. Elus ise ei valita leeri nagu ori, kes sõuab kaleeri keset ööd, mis on uduselt pime. Ja see sõit ja see laev on kui ime mööda karidest targulaveeril keset piltlikke Haides, paleeri. Ja sadam on vaikimine. Mis kerguse naelatel, see Liimne on eluga seos all tähtede jahedate. Me hoiame päikesi peos. Meile sai osaks maadligi maailm lõhutud laatused. Kust tuleb jumal, kes ükskord tasub kõik meie kaotused? Müüdid on tõeks saanud tõed muutunud müüdiks. Algame algusest. Ikka saab keegi taas oma maailmatolmust ja valgusest. Ja nüüd söandan siiski minna ka üles sinna tuppa, kus praegu poris kabur Kozma pojapojaga hakata ahjus ja kaminas tuld. Küll siin teist päritolu. Mälestused. Mälestustemajad on selle saate pealkiri, mida ma siin tahan lindistada ja. Mullaga päris raske küsida, aga me ei saa languseni. Lähme. See on siis see maja korrus, kus on teie padu andnud. Arutasime küll, et Tallinnas on soe vesi, keskküte ja kõik, aga ikka tahab siin olla. Nagu aastaid. Ühes luuletuses on öeldud, et. Et Raekoja plats on Tartus Ma olen aru saanud, et teie pere ja muidugi eriti ka Astridi rõõmsameelne ja seltskondlikke tark, mõnus iseloom, kutseid alati teile palju külalisi või siin käis inimesi, ega te siin eraklikult ja vaikselt väga elanud. Väga vaikselt käisid, kutsutakse pärast Tartust kauge sõita. Muud ei ole midagi. Aga ikka käidi muidugi. Pidasime siin sünnib, ei. Kas teil olid ka mingisugused lemmikrajad või jalutamise kohad? Ja siis olid vapramäel, sünteebib vapramäel välja. Seal seal räägiti Tootsi kuliga selleks lõbusel Rootsi kuningapuu. Aga see on nüüd vist vaadanud või maha kukkunud. Aga siis oli veel alles. Näe, puutuvad siia sisse. Nojah, Hedel ahju kaminasse, kaminasse sealt tule siis Arv soovinud. Kas te teate, kust Vapramäe nimi tuleb? Mina ka ei tea, kuigi ma olen lapsest saadik, olen seda kuulnud küll, aga. Sinul seda vapramäe otsas Rootsi kuninga päridega sega. Võib-olla olid lahingud puna? Vaprusest sõja ajal. Ja kas saaks ka ütelda mõne teose kohta, et näiteks Astrid, selle või teise kirjutas siin või teie selle või teise tegite siin? No siin sai palju teha terved, aga noh, nii kavad vahest viimistleda ja siin oli nüüd on arvuti isegi siis kui sealt arvutiga on selle poolest hea, et ümber kirjutad. Tele2 lööbis. Ja siin oli suur aedu, kartulit, aastased kasvatus ja porgandid ja kõiki nisusaialill. Lillijast roosipõõsad ja mandlipõõsad olid. Me lähme pärast saatana. Küllap deva hing siin kuskil hõljuv ikka ja vaata muidu. Täna on neid seni kui mina pöördusin inimeste mälestust otsima kadunud ja läinud aegadesse kadunud ja lahkunud inimestest peeti tegelikult keset õue. Niisugust arutelu selle üle, mis vajadust võiks saada. Ja minul selles öises saates ei olegi kavas neid omandiküsimusi hakata lahendama. Aga on võimalik öelda, et midagi niisugust ühendavat, niisugune väike koduvedu mändide all võiks kirjanikel olla. Kui saaks kuidagi. Noh, ta võiks säilida sellepärast, et siin nendest samadest suvilatest halliku suvilatesse elasid kirjanikud ju Eesti ajal juba huvitasid need mingi pikaajaline traditsioon on olemas, Eestis ei ole erinevalt näiteks Teatriliidust või, või Kunstnike Liidust, Kirjanike liidul ei ole, ei ole niisugust kohta suvise suvitamise või suvise töö tegemise kohta ja selles mõttes peaks püüdma seda ikkagi säilitada, kui vähegi võimalik on. Ja korda teha noh, tänapäeva tasemele vastavaks või natuke alla selle, sellepärast et eestlane on harjunud ikkagi natuke vähem, aga, ja tõenäoliselt lepib lähematel aastatel veel ka natuke vähem, aga kui maailmatase on aga, aga see noh, esiteks loodus, teiseks veel kord looduskolmandaks rahu ja vaikus, mis siin, mis siin Peedul ikkagi on. Ja, ja siis soodne asend Tartu suhtes ütleme nii, et Tartu kirjanike huvitakse päris kindlasti ja ma usun, et tarvitada, et oleks Eestist laiemaltki. Sest kõik need üleliidulised loomingulised majad on ju ära langenud kõik pitsundad ja, ja Krimmi Krimmis. Ma ei tea, kui palju neid seal oli, need on ära langenud. Ja miks siis minna nii kaugele, kui saab lähemal ka rahulikult olla. Käik mälestustemajadesse hakkab lõppema. Ei ole sõidust väsinud lapsed ega vanad. Kena päeva korraldas meile Kirjanike Liidu juhtkond eesotsas Mati Sirkeliga. Ees seisab nüüd Tallinnasse tagasipöördumine, mulle tundub, et see plaan niisugune päev nisugune väljasid organiseerida õigustas ennast igati. Tasus ära mitte ainult vahepeal tõepoolest soiku jäänud seltsielu väikese süstina taaselustamise suunas aga ka oma silmaga äranägemise mõttes, mis. Liit on selles germaani mõtteviisi mõttes, mis tal on tähendab tõepoolest väga heasse korda viidud juba vähemalt esimese ja teise korruse suhtes. Tartu Kirjanike Maja. Vaatamisväärsus, mida ei pruugi häbeneda ükskõik millise kaugemalt tulnu ees see eta säärasesse korda on jõudnud. Siis on ta peadmed teises mõttes, et Tallinnas tehtud ruumide loputust maksuvõimeliste üürnike leidmine. Ma pean siin silmas eeskätt Soome kultuuri instituuti, firmat, maali ju on hakanud ennast nii-öelda tagasi tootma. Ja suurepärane, et just Tartu Kirjanike maja on see kõige parem näide, mis meil on võimalik. Täna oli võimalik ka umbes 40-le 45-le meie liidu liikmele füüsiliselt näidata. Me käisime, vaatasime üle ka aastakümneid Kirjanike Liidu liikmete käsutuses olnud. Peedu, vajad neid, on kaks. Nägime ära selle konkreetse seisu, millises nad on ja vahetasime mõtteid. Pidasime plaane, mismoodi nendega käituda tulevikus. Nüüd kõigile teadaolevatel, väga ärevatel, omandisuhete suhtes väga ärevatel aegadel. Aga see on nüüd teemaring, mis nõuab veel pikalt arvutamist ja kaalumist, enne kui me mingisuguse otsuseni jõuame. Ja väga meeldiva üllatusena leidsime oma bussiga saabudes, et õuel seisab juba ja härra Uibo tutvustas meile nagu Elva linnapoolset arusaamist asjadest. Mingil moel nagu sama tsunfti inimesena. Muidugi hirmutas tavalisest suuremat mõistmist meie olukorra suhtes. Nii et sügis 1995 ja Eesti Kirjanike Liit otsimas oma uusi teid, kuidas organisatsioonina edasi tegutseda, mida oma liikmete heaks ja nendega koos teha. Reaalsus on muutunud selles ei kahtle vist küljes on keegi pärast viimaseid aastaid ja ka niisuguse organisatsiooni nagu kirjanike liit olemasolu peab ennast painutama nendesamade uute reeglite alla kus tihtilugu ei pääse mööda kalkulaatorist kõik element samalt ja nüüd nagu oma omandi ja vara inventuuri tehes. Ja ei saa meiega teisiti kui just nimelt Peedu probleemi arutades kõige olulisema töövahendina kasutada just nimelt kalkulaatorit vaadata, milliseid summasid see meilt nõuaks või milliseid partnereid me peaksime endale leidma, et võimalikule kirjanikke Kodulehel pensionaadile taas kord elu sisse saada. Ja tegelikkus, minu meelest on ka säärane, et Kirjanike liit kui ainus organisatsioon, mis kirjanike, tegevkirjanike ja tõlkijate ja kirjanduskriitikute huve kaitseb ei pääse üle ega ümber sellest. Paratamatu, sest et ta õigustab ennast aegade arenedes päris kindlasti kõige rohkem. Kutseühinguna tähendab ainus organisatsioon, kes on kutsutud ja seatud oma liikmed tuvisid reaalselt kaitsma. Ja kuna meie ühiskonnas Meie enda vabal valikul aina suuremat rolli hakkab mängima raha jurisprudentsi siis just nimelt organisatsioonina. On mõeldav läbirääkimiste teel saavutada lepingud, kokkulepped kirjastajatega ka riigivõimuga. Et kirjanike huvid ja õigused oleksid maksimaalselt turvatud ja kaitstud. See kõikumine, paradoks tuli esile meie viimasel üldkoosolekul juba valimiskoosolekul välja ütlejaks oli Loomingu peatoimetaja härra Langemets, kes pöördus oma potentsiaalsete kaastööliste poole keda oli saal täis. Teatavas mõttes küsimusega, et kallid kolleegid, kus teie tekstid, mille nimel nende nii-öelda kirjaniku staatuse pühaks pidamist, vanas heas mõttes nõuete miks ei tõsta seda oma tekstidega. Ja ma kardan? Päris oluline näitaja Meie staatuse määra ja ühtlasi meie eneseväärikuse niisugune alustala. Kuivõrd me ühe kindla elukutse esindajana kindlat solistina just nimelt ennast oma kutsetöö kaudu õigustada suudame. Nii rääkis Matti sirkel hea kuulaja, sa tegid üsna põhjalikult kaasa eesti kirjanike sügisese sõidu Tartusse ja Peedule. Helilõigud lindistas Mari Tarand. Saate helioperaator oli Külli tüli. Saates kõlas Frederic Chopini muusika. Praegu heliseb veel Turn ja šopääni. Ballaadid jäävad kõlama veel seni, kuni meie saatjagi lõpetab.