Tere kõigile kommetest, rituaalidest ja uskumustest kõneleva sarja tänase saate pühendame Pedueenidele. Viimasel ajal on Egiptusest alailma juttu olnud üsna murelikkus toonis, nagu me kõik teame ja edu yin elab Egiptuses üksjagu, nii et selline mõttesild meil siis tekkis. Araabia keeles tähendab beduin kõrbeelaniku ja need kõrbeelanikud on säilitanud oma salapära läbi aastatuhandete. Loomulikult sedamis iidne veel iseloomustab, on ikka päris palju ja kõigest lähemalt räägib nüüd Ringo Ring. Haldi Normet-Saarna. Ringkonna kas teid ennast on beduinid varem ka kuidagi eriliselt huvitanud või on see nüüd meie seekordse saatega seoses? Pedofiilid on mul on varem ka huvi pakkunud, sellepärast et tegemist on tõepoolest ühe huvitava rahvaga või osaga ühest suuremast rahvast. Nii, ja eriti huvitavaks muudab see asjaolu, et nad on suutnud läbi aastatuhandete tegelikult säilitada oma traditsioonilist eluviisi, ehk siis olla nii-öelda rändrändrahvas. Ja mingis mõttes Jaak, see oli väga huvitav, eks dokumentaalfilm, mis kõne respedrueenidest ja näitas siis seda, kuidas 21. sajandi alguse Pedrueenid oma vaba aega veedavad, kuhu nad lähevad lõõgastuma, paljud ei tohi neid tänapäeval elavad linnades, kaamelite ka enam ei sõideta, sõidetakse suurte maasturitega ja siis nädalavahetuseks sõidavad nad kõrbesse. Umbes samamoodi nagu eestlased lähevad nädalavahetuseks metsa, sõidavad Fedoimid kõrbesse, tunda sealset vabadust, tunda midagi sellist, mida nende esiisad tundsid. Et see oli üks selline huvitav nüanss selle rahva juures, kuidas sellised traditsioonid, mis võib olla ja elulaadi muutusest, keskkonna muutusest tulenevalt on tahaplaanile jäänud, aga nad on ikkagi kuidagi olulised, et minna tagasi nii-öelda juurte juurde, minna tagasi kõrbesse või siis meie kontekstis minna tagasi metsa. Just nii, aga meie oma saates võib-olla rohkem pöörame tähelepanu siis tõepoolest neile traditsioonilistele kõrbeelanikele ehk Pedueenidele ja kes nad siis ikkagi on? Tuinid? Pedofiilide kohta on väga ilusasti öeldud, et kõik vedu, liinid on araablased, aga kõik araablased ei ole Peedueenid ja tihtipeale tuuakse pidu hiire välja ka nii-öelda nagu päris araablastele on, ehk siis nendega, kes on siis suutnud säilitada oma sedasama oma traditsioonilist eluviisi, aga ka traditsioonilist elukorraldust ja tihtipeale ka väga traditsioonilisi uskumusi ja tavasid. Tõepoolest siis kõrbes elades oma sellises suhteliselt askeetlik, kus kontekstis et see on üks osa kaablastes, siis kui me tänapäeval räägi maraablastest, siis tihtipeale peetakse araablast, eks kõiki, kes araabia keelt kõnelevad, et see on üks selline selline definitsioon. Aga kitsamalt võttes Spedviinid on siis päris päris araablased kes elavad päris päris traditsionaalse eluviisi. Ja kui rääkida sellest, et tänapäeval tihtipeale olgu see siis Egiptuses või olgu see Saudi Araabias või, või Iisraelis kolitakse linnadesse elama siis tihtipeale neid traditsioonilisi eluviise püütakse ka jätkata siis selles uues keskkonnas, mis loomulikult toob kaasa igasuguseid erinevaid kultuuri ja jaga olmelisi konflikte, aga et kui me räägime pedofiilidest, siis tõepoolest nad on nii-öelda oblaste tuumik ja tihtipeale öeldakse ka, et nad on teatud mõttes selliseks ideaaliks kõikidele araablastele just nimelt seetõttu, et nad on säilitanud sellisena rändava eluviisi Rised muistset avad ja mida nende puhul siis veel eriliselt esile tuuakse nende eriline aukoodeks. Et selline võiks öelda nagu kõrgendatud autunnetus ja tihtipeale öeldakse ka veel seda, et tegemist on nagu väga aristokraat kui rahvakilluga, et seesama see enese uh, kus eneseväärikus ja mitte ainult siis üksikisiku selline eneseväärikus, aga et kui me räägime nendest, siis vaatame tegelikult nende sellist nagu suur peretraditsiooni ja neid aukoodeksit Te ei puuduta mitte ainult mind, vaid need puudutavad kõiki, minu lähisugulasi, kõiki minu kaugemaid sugulasi ja kõiki minu veel kaugemaid sugulasi. See on selline au ja väärtuste süsteem. No see kõlas praegu väga võimsalt ja eks me selle väärikuse võtame märksõnana arvesse veel siis, kui jõuame redueenide ja tänase turismimajanduse juurde, näiteks Egiptuses, et see on ilmselgelt teema variatsioonidega, aga kui nüüd rääkida Pedueenist ja tõlgendada seda rahvakillu nimega, et justkui päris päris araablased siis tõepoolest see laieneb ka neile Pedueenidele, kes tänasel päeval elavad linnas, sest kui alguses sai öeldud, et araabia keeles tähendab Pedueen kõrbeelanik, kus siis noh, kõrbeelanikuks ei saa enam nimetada seda, kes on linnastunud, aga räägiks siis tõepoolest natukene neist traditsioonidest ja rituaalidest ja uskumustest, nagu me räägime eesti vanarahvas, miks mitte meenutada vedueenide vana rahvast, et kuidas neil on siis välja näinud? Üks eripära, mis meid öine puudutab, on see, et tõepoolest me peame nagu silmas pidama seda, et nad elavad kõrbes, on elanud ja elavad natukene täna, aga tõepoolest, et siin on väga paljud erinevad protsessid, mis seda linnastumisele on kaasa aidanud. Aga et kui me vaatame nagu seda konteksti, milles ollakse elatud, siis jah, me teame, et araablased on islami usku Vedviinid olid ühed esimesed, kes islami usu vastu võtsid prohvet Muhamedile. Aga samal ajal elades sellist lendavat eluviisi, siis nende uskumuste puhul on tähelepanu juhitud sellele, et seal on väga palju selliseid rahvalikke uskumusi, mis ei tule otseselt üldse islami traditsioonist ja millele noh, võib ka öelda, et sellise islami fundamentalism tihtipeale vaatab nagu paha pilguga, et see ei ole, et need on nii-öelda nagu paganlikud kombed, mis on alles jäänud nagu näiteks näiteks esivanemate või kuulsate inimeste või selliste eriliste inimeste haudade austamine, see on üks selline selline eripära, mille, mille vastu nii-öelda linnastunud araablased, kes siis ka ütleme, elavad võib-olla meie mõttes tavapärasemat usuelu on läbi sajandite võideldud. Et noh, tähendab, seda peetakse selliseks, mitte islamlikuks tavaks. Teine, mis Pedrueenide ja selliste uskumustega seostub, on kõikvõimalikud ammu letid tähendab kõikvõimalikud sellised võibki öelda väega asjad, mis siis kurja eemale hoiavad, nii, ja eelkõige siis näiteks kurja silma. Et kuri silm, see on üks selline krahh väga levinud, võikski öelda valdav arusaam, et ei, miks inimesel halvasti läheb Keidun kurja silma peale pannud ja kuidas siis neid erinevaid Habuleite wood siis kasutatakse selle kurja silma eemaletõrjumiseks. Selline eemaletõrjumine, et kui me vaatame islamimaailma tihtipeale on ju ka kõikvõimalikud silma amuleti, mida kantakse, et see meenutab kuidagi silma, et need ongi selline maagiline, võib öelda lihtsalt maagiline mõtlemine, kui ma kannan öelda silmakuju endal kaelas, siis hoiab kurja silma eemal ja eriti kurjaks peetakse millegipärast siniseid silmi. Seepärast on ka tihtipeale needsamad kaelas kantavad Ohutised, need on sinist värvi. Miks sinist kurja silma pidada kurjemaks kui mõnda muud värvi, tõenäoliselt on see põhjus väga lihtne seal olnud haruldasem, et inimestel sinised silmad sealse rahva sees ei ole nii palju levinud, et anomaaliad muutuvad sellisteks ohtlikemateks asjadeks ja kurja silma eest. Kaitsmine peab laste puhul näiteks, kuidas lapsi kaitstakse. Tihtipeale beduinidel pidavat olema tava. Näiteks mõnikord poisslapsele ei anta üldse esimesel aastal nime, miks, sellepärast, et siis ei saa kurjad vaimud teda ära viia, et nad ei saa talle midagi halba teha, sest tal ei ole nime. Mõnikord pannakse poisslastele selga tüdruku riided, mis tavaliselt on tüdruk lastel seljas. Miks? Sellepärast, et kurjad vaimud tahaksid pigem poisslapsi ära viia, et nii-öelda kurisilma eksitusse ajada või pannakse lapse peakate peale naiste ehteid, et jällegi nii-öelda seda kurja poisslapsest eemale hoida. Et tegemist on sellise patriarhaalse ühiskonnaga ja poisse ja mehi peetakse, võibki öelda nagu väärtuslikumaks ühiskonna silmis, kui tüdrukuid ja naisi siis poissi püütakse ka öelda erilisel moel kaitsta teine kordsest tüdrukut, eks riietades ja teinekord neile mitte nime andes. Kui me räägime sellistest rahvakommetest, siis tuleb võtta arvesse seda konteksti, kus need kombel on tekkinud. Et, et me võime küll nagu ette kujutada kõrvu midagi sellist, kus kogu aeg päike paistab ja on väga soe ja väga tore olla. Aga seal tegelikkuses elada, see on nagu palju karmim ja seal on olnud ka ju laste suremus väga suur. Kui sellised tegurid on viinud ilmselt sellele, et kuidas, kuidas oma lapsi kaitsta. Ja tihtipeale need viisid võivad olla meie jaoks imelikud teiste jaoks jällegi täiesti normaalsed. Täitsa huvitav, palju neid ringi rändavaid ped öine näiteks. Muuseas ka praegu olla võib, eks see on kindlasti probleem rändrahvaste puhul, kuidas neid lugeda, tähendab, kui palju neid tegelikult on, kui inimesed elavad majas, siis rahvaloendaja on ka lihtne neid inimesi üles lugeda, kui nad ringi rändavad, siis on see palju keerulisem. On tunne, et ma olen kohanud sellist numbreid, et umbes üks protsent Egiptuse rahvastikust on rändavad Pedrueenid ehk siis need, kes elavad, need, kes elavad siis kõrbes valdavalt Siinai kõrbes Siinai poolsaarel. Et see protsent, et iseenesest ei ole nii suur, aga teine asi, mida, kui me räägime nagu Pedrueenidega kõrbes elavate Pedrueenide hulgast, siis nende arv on langenud väga kiiresti, viimase noh, me võimegi rääkida 40-st 50-st aastast. Et kui see linna kolimine, linnastumine on nagu hoo sisse saanud, et. Me võime mingis mõttes ka, kui me räägime Pedrueenidest rääkida mingis mõttes nagu välja suremast kultuurist või väljasurevate traditsioonidest. Et me Eesti kontekstis vaatame tihtipeale öelda oma sugulasrahvastele hõimurahvastele idas ja ütleme, et nende olukord on halb. Et olgu see siis nafta puurimine või muud maavarad, mida, mida sealt ammutatakse nende traditsioonilistel, et elualadelt. Aga Araabias on täpselt sama protsessid toimumas, et see ei puuduta võib-olla nii palju sellist kuidas öelda maavarade ammutamist ja sellest tulenevaid probleeme, aga just nimelt, et linnas on lihtsam elada, et on need uued väljakutsed, mis veel on probleemiks. Nii nagu paljudel teistel traditsionaalsetel kultuuridel on abielu sellise mustri muutumine, et kupeedueenidel on p antud nii nagu islami traditsioonis mingis mõttes ka laiemalt, aga pettuinidel on see olnud mingis mõttes nagu normiks. Et hea abielu on siis, kui ma abiellun oma onu lapsega ja miks just onu sellepärast et siis jääb parandus perekonna, siis WC ei lähe kusagile välja. Et need perekonnamustrid on muutunud, et ei tee abielluda enam nii nagu vanasti, vaid et abiellutakse hoopis kellegi teisega, mitte sugulasega, mitte sugulasega isapoolse sugulasega, et seal tulevad sellised meie jaoks võib-olla väga kummalised asjad, aga seotud omandiga need on seotud paljude muude eluvaldkondadega ja see toob kaasa paratamatult sellesse traditsionaalse konteksti lagunemise. Me ei ole rääkinud veel, kuidas elavad tänaned, traditsioonilised vedrueenid seal kõrbetes, väidetavalt kodukootud villast mustades telkides ja kuidas see nende elu nüüd tänasel päeval 2014. aastal välja näeb, kes on veel kõrbetesse jäänud ka nii nagu 50 aastat tagasi või 100 aastat tagasi või 1000 aastat tagasi. 1000 aastat. Ta võib olla palju, aga ma arvan, et ega see eriti palju ei erine sellest, mis oli 500 aastat tagasi, sest et kui me nagu mõtleme sellele kontekstile, siis ega ju kõrb 500 aastaga eriti palju muutunud ei ole ja ka vahendid, kuidas seal hakkama saadakse ja kui kõneleda nendest traditsioonilistest mustades telkides või ka traditsioonilistest rõivastest siis see on ikka samasugune ja see puudutab väärtushinnanguid. See puudutab au mõiste, et see puudutab väga paljusid muid asju, et meie, kes me elame nagu väga kiiresti muutuvas maailmas, et see, mis võib-olla 10 aastat tagasi oli noh, nii-öelda normiväline, see on meil tänapäeval aktsepteeritud ja nii edasi, et, et seal need muutused on palju, palju aeglasemad. Et see ongi seesama traditsionaalne eluviis, ph, olgu see siis loomade karjatamine, loomade kasvatamine, nendega ringirändamine või kui me räägime Iraagis näiteks sealsest sealses kontekstis, siis see võib olla kitsede karjatamine. Et see on see traditsiooniline eluviis. Ja need telgid, need on kerge kokku pakkida ja edasi minna. Jah, see on täiesti õige, sellepärast et kui me vaatame ükskõik millist rändrahvastet, millega rännatakse, need on kokkupandavad eluasemed, telgid, ükskõik siis, kuidas me neid nimetame vaid see on üks osa sellest rändrahva eluviisist. Ja mis võib olla tähendab telkide puhul, kui me räägime Pedueenide telkides nagu veidikene laiemalt, siis millele on ka ajaloolased kunstiajaloolased muuhulgas tähelepanu juhtinud, et kui islam levis, siis needsamad Pedrueenide arusaamad, mis on ilus ja kuidas asjad olema peaksid, kuidas ehitised olema peaksid et neil on suures osas kopeeritud telkide peal Need, võlvkaared, kuplid ja kõik muu, mida me tavapäraselt islami arhitektuuriga seostame on pärit veidi spetsiifilisemalt, siis beduinide telgikultuurist, et selles suhtes on see huvitav, kuidas ühe sellise väikese rahva nii-öelda igapäevasest elust tulnud taru saama, ta on leidnud palju laiema kandepinna palju, palju laiemalt. Omal kombel on siis Pedrueenid andnud oma väikese panuse ja aluse ehituskunsti arengusse, nii võib öelda jah. See kõik kõlab tegelikult väga ilusti ja romantiliselt kitse villast mustad telgid, ränd, et läbi kõrbe, mida siis tingivad kariloomade, sööda ja veevajadus, aga ütleme, meie inimesed, kes on kas või Egiptuses käinud ja seal mõnel pikemal ekskursioonil osalenud kindlasti silmanud kõrbes beduine, eks ole, arvestades, et Egiptuses moodustab pindalast väidetavalt nii 96 protsenti kõrgsiis, on täiesti tõenäoline võimalus näha möödasõidul beduine ja need, keda nähtud on ja ta on ikkagi tundunud kuidagi kuidagi armetud seal ja mitte ainult meie silmale, vaid keskmisele egiptlastele, samuti. Kindlasti mõned elavadki puruvaeselt, teine asi on muidugi see, mida noh, millised on meie nagu ideaalid või tähendab, mida me peame öelda heaks eluks. Et osa inimeste peaks raha, on üks asi hea elu teise, teise jaoks on teine räägime mingis mõttes siiski sellises traditsionaalsest eluviisist, mis kaasaegse sellise tarbimisühiskonna normidega nagu eriti ei haaku. Teine asi, kui me räägime sellistest Pedrueenidest, kes teenivad oma elatist turismiga seonduvalt, olgu see siis kas pakkudes teenust, saate sõita kaameli seljas natukene aega või midagi muud taolist. No kas me saame tegelikult sellisel puhul ka kõneleda nii-öelda autentset eluviisi või traditsionaalse eluviisi praktiseerivast Pedrueenist, et ma arvan, et selleks tuleb siiski minna nii-öelda turismikohast natukene kaugemale või turismiteenustest natukene kaugemale. Et eks me kohtame seda tegelikult ju kõikide kultuuride juures, kui meile näidatakse midagi autentset, siis õhtu lõpuks selgub, et need inimesed võtavad enda rahvariided seljast ära, panevad endale tavalised riided selga ja siis lähevad elama vähemalt koju oma kolmetoalist sesse korterisse ja kõik on nii nagu tavaliselt, et seal tuleb nagu selliseid momente ka arvestada. Et need on, tähendab sellise noh, ma julgeks öelda nagu problemaatilised valdkonnad ja, ja need on just uued väljakutsed sellistele traditsionaalsetele, ühiskondadele väljaspool võib-olla sellist, ütleme egiptuse konteksti, et kui me vaatame nüüd Araabia poolsaare poole seal tõenäoliselt sellist traditsionaalsemad eluviisi on rohkem alles, kui me vaatame ka kõrbesse nii-öelda kaugemale turismikuurordist, siis ka seal on seda rohkem alles, aga ega see elu ei ole mingisugune meelakkumine. Et see kõrbeelu on siiski väga, võibki öelda väga raske, see peegeldub sama, milles kõrbeelu raskus peegelduks peegeldub muuhulgas riietes. Et kui me vaatame Peedrueenide rõivaid, siis tavapärane kujutus on ju sellest, kuidas naised katavad oma näod kinni, eks ole. Mehed seda ei tee, aga Pedrueeni kontekstis ka mehed katavad oma nägu geeni miks sellepärast, et lihtsalt liiv, liiv on kõrbes, nii saasta nägu puhub, et, et need on, tähendab sellised asjad, mille peale me igav igapäevases elus ei mõtle. See on umbes samamoodi, et küll on tore, kui on palju lund ja, ja puud on härmas ja kui väljas on 30 kraadi pakasse, kõlab nii kaua toredalt, kuni me seal sees olema kusagil soojas. Ja kui sa meie jaoks eksootika, kui me peame kütva maja raiuma jääd, et vett saada ja nii edasi ja nii edasi, siis on see hoopis midagi muud, see on küll meie traditsiooniline elukeskkond, aga see ei ole kindlasti kerge ja seesama puudutada ka peiduiidne, aga teisest küljest on jällegi see nii-öelda suguvõsa või klannid ruudus, nendele traditsioonidele truuks jäämine. See on inimestele oluline ja kuigi seda praktiseerib aina vähem ja vähem inimesi, sest need väljakutsed on hoopis teistsugused, seesama, et ma vahetan pigem oma hobuse maasturi vastu või kaameli maasturi vastu, ess seal uhkem. Aga samas noh, see ürgne kutse jääb alles. Jah, ma kuskilt lugesingi, et kõige tähtsam on Pedrueenile kaamel ja teisel kohal ongi juba maastur. See on kummaline, sellepärast et kui vaadata selliseid erinevaid käsitlusi Bedwiinidest varasematel aastakümnetel, siis kui veel maastureid ei olnud oluliselt siis öeldi täpselt sedasama, ainult selle vahega, et maasturi asemel oli hobune. Et kaamel on see, mis hoiab vedu iini elus on ka üks, mitte just kõige korrektsem, võib-olla vanasõna, et kes on tuim, beduin on kaameli parasiit, tähendab, et ta peab ta koos elama. Kes annab talle kõik eluks vajaliku või kaameleid saab kõik eluks vajalik, aga hobune? See on juba midagi, mida väärtustatakse rohkem, mis on kiire, mis on ilus ja kõike muud taolist, aga kaamel on see Põhiloom ja, ja kõige rikkamad ja prestiižikas tungi seal väidetavalt just need kaameli nomaadid ehk kaamelirändajad. Räägime Pedueenidega seotud kommetest, rituaalidest ja uskumustest. Stuudios on Ringo ringne. No aga kui võtame nüüd uuesti, et sellise märksõna nagu väärikus, siis kõik, kes jällegi käinud turistina ses samas Egiptuses on piisavalt kohanud nii kerja, vaid lapsi kui kaamelisõitu pähe määrivaid mehi. Ja, ja sinna juurde on ikka ja jälle kõlanud vannud giidi hoiatused, olge nendega ettevaatlikud, kusjuures giid võib väga vabalt olla ise näiteks elus edasijõudnute Tuin. Jah, ei, ma arvan, et eestlastel on siin võib-olla palju rohkem võimalus neid rahvega mõista, sellepärast et pestit ju ka propageeritakse mingis mõttes nagu turismimaa ja eriti kui Tallinnas olles liikudes ringi, et vaadata, kuidas, nagu turistidele asju pakutakse. Et ega me siin ka, aga ütleme niimoodi, et ega paljude inimeste puhul seda väärikust nagu eriti ei ole aga väärikusest rääkida, siis on see eriline autunne, tähendab üks asi, kui rääkida pedofiilidest, kui rääkida islamist, siis mis, mida omistatakse prohvet Muhamedile, et üks oluline muudatus, mida ta araabia kultuuri tõi, oli selline individuaalne vastutus, tähendab et iga inimene vastutab ise jumala ees oma tegude eest. Pedrueenite seas võib öelda, et see mõte erilist vastukaja ei leidnud, et see tänase päevani selline kogukonna au tähendab me perekonna au. Kui mind solvatakse, siis tuleb sellele vastavalt vastata ja, ja kõik selline kontekst, et, et see on võib-olla see, mida me siin laual ja, ja väärikuse all silmas peame. Et vaba kõrbekodanik lase ennast solvata ja solvangu peale haarab mõõga ja asub oma väärikust kaitsma mitte ainult enda vaid ka oma venna, isa, vanaisa, onu onupoja ja nii edasi ja nii edasi. Et see on kindlasti oluline ja miks, miks see nii on? Paljude asjade puhul tuleb vaadata, nagu see jällegi seda laiemat konteksti, see on seotud kogukonna kaitsmisega, tähendab, et meil on suur pere. Me kaitseme ennast teiste perede vastu. Me räägime mingis mõttes nagu hõimuühiskonnast või sellises klanni ühiskonnas. Nad jagunevad hõimudega just nimelt, et me räägime sellisest suuremast üksusest, mis ei ole otseselt riik. Nii nagu meie sellisel tavapäraselt mõtleme, et on riigi, teis on see suur pere, mis jaguneb omakorda väiksemateks üksusteks või siis ütleme et hõim ja see jaguneb suur peredex. Et see kogu see sotsiaalne süsteem on mõnevõrra teistsugune, kui meie seda igapäevaselt oleme harjunud nägema ja kui me oleme seda harjunud kogema ja mida me kogeme siis, kui me oleme turistina, seal maal või, või nendes riikides. Et need on mingis mõttes nagu olulised erinevused kunagi ühe Saudi Araabia vees elava mehega kõneledes ütles, et see on tema jaoks alati väga kummaline, kui ta tagasi koju läheb, et kui ta jõuab Briaadi lennuväljale, siis ta saab aru, et on hoopis teises kohas, kui ta rändab ringi läänemaailmas. Et siis see on nagu üks maailm, aga kui ta koju tagasi läheb, siis hoopis midagi teistsugust. Mingis mõttes on võimalik rääkida nagu noh, võib-olla muinasjutumaailmast, et kus on kuningas ja kus on printsid, kus elavad hõimud kõrbes, kes võitlevad omavahel mingite väärikus küsimuste üle või allikate üle oaasi tööle. Et see maailm on selles suhtes teistsugune. Meile võib tunduda nagu muinasjutt, aga nagu 1000 ja üks ööd, aga see 1001 ööd igapäevases elus see on siiski veidi teistsugune, see ei ole ainult nii-öelda selline romantika, mis meil võib olla kõrbega ja Pedrueenidega seostub, see on Ta hoopis hoopis muud ja teinekord teravad teravad küsimused. Ja sellisel puhul me võime ka vaadata. Kuna näiteks taasid, et meie jaoks tundub kummalisena 21. sajandi alguses praktiseeritakse ütleme, vaidluste lahendamiseks asju, mis Mei haakub sajanditetaguste selliste tavadega. Üks selline tuntum rituaal, mis pedofiilide seas väidetavalt tänase päevani Plevinud, millega lahendatakse selliseid omavahelisi konflikte, kus sageli ei ole tunnistajaid. Tule rituaal, kus siis metalllusikas või nuga vaetakse tuliseks ja siis inimene peab seda keelega katsuma. Ja pärast, et siis vastava ettevalmistuse saanud mees vaatab tema keelt ja kui tema keel on põlenud on kõrbema läinud, siis ta järelikult valetab. Kui see mingeid märke küljes ei ole, siis järelikult räägite õigust. Et kui palju see keel põlerodokas tal natukene valetanud või mis see karistus peaks olema. Kui me mõtleme nagu enda kontekstile aastal 2014, siis see tunduks väga kummaline, näiteks Jõgevamehed saavad kokku. Üks ütleb, et asi oli nii, teine ütleb, et asi oli teistmoodi ja siis hakataks mingi aastatuhandete vanusetavaga seda küsimust lahendama sealses kontekstis. See on nii, nagu on alati tehtud ja seda tehakse ka tänasel päeval. Et alati ei tule minna nii-öelda ei riigikohtusse ega, ega maakonnakohtusse, vaid ajame asjad omavahel korda. Kõikidel väärikus säilib. Nojah, seal ainult ei saa ju tekkidagi varianti, et see vaene keel ei oleks kõrbenud. Noh, teatud määral vigade ikka saab, eks ole. Eks seal on mängus ka juba, nagu öeldakse, ökoloogiliselt, kas sa oled valmis sellist asja tegema? Kui sul on õigus, kas sa tead, et sul on õigus, siis ta siis, aga seda teed ilmselt on seotud ka sellega, et kui tugevalt keelt vastu panna või kui, kui eemal püüda keelt hoida, millise põletusjäljed sellest tulevad, et see on omamoodi ka tõlgenduse küsimus, et kui palju peab olema eelviga saanud, et on aru saada, et inimene valetab? Seal tuleb ka leidlikkus mängud, seal tuleb leidlikkus, õigusel tuleb tõlgendamine, mäng, aga hõimudeks jagunevad nad tänapäevalgi. Hõimujuhid on šeigid ja ta on siis alati valmis hõimuga nõu pidama tähtsates küsimustes. Me ei ole veel tekkinud sellest või vähemalt ei ole oluliselt rääkinud sellest, et neile on iseloomulik patriarhaalne elulaad ehk siis hõimud jagunevad isajärgsete suur peredega. Jah, et see on paljudel rahvastel, nii et mehed mängivad ühiskonnas olulist rolli, aga eriti on see tegelikult rändrahvaste seas. Et sellist rändavate Eluviisi elavate rahvaste seas tihtipeale mehed mängivad olulisemat rolli ja kui me mõtleme nüüd araabia kontekstile, mõtleme pingviinide kontekstile, siis meeste roll, meeste, võib-olla ka kohustused, võib-olla ka öelda ootused või selline muus surve on suurem, kui me. Meie kaasaegses kontekstis nagu arvame, et on ülesanded, mida, mida mehed peavad tegema ja mis käib nii-öelda meheks olemise juurde. Et olgu seesama oma tere, au kaitsmine või, või olgu see kaamelitega võiduajamine ja sa pead siiski välja näitab, aga ka oma sellist füüsilist suutlikkust. Aga kuidas Pedrueenid naistesse suhtuvad, naise roll ühes Pedueeni peres? Naise roll on kindlasti suur tegelikult aga kui me räägime ka naiste kinni katmisest pedofiilide seas noh, ühelt poolt selline traditsiooniline viis on tõesti, aga naised on, on kinni kaetud olnud, kas see on jällegi kõrbeliiva tõttu, et tuleb inimest liiva eest kaitsta või see on seotud ka sellise keevalise verega, mis, mis inimestel on? Mis on juhtunud viimasel ajal, on see, et pettunud seas enam selliseid võib kõlada nagu traditsioonilist burkat ei kanta, täitsa nagu rätikuga kaetakse nagu kinni mis abiellumise puhul, kui me räägime abieludest beduinide seas siis ja samamoodi, kui me räägime islami kontekstist, et võib-olla mitmikabielu, et ühel mehel võib olla rohkem kui üks abikaasa. Aga teisest küljest ka see ilmselt ei ole ka nagunii levinud, kui paljudel pole nii-öelda põllumajandusest oma elatist saavate rahvaste seas, et seal on jällegi sellised majanduslikud momendid, aga et kui rääkida abielus, siis see on jällegi seal suguvõsade vaheline kokkulepe. Et see ei ole mitte ka selline meie mõistes armastus, abielu. Väidetakse, et araabia selline noh, kas nüüd just vanasõnaga, et armastust tuleb, aga jääb abielu kestel armastus tuleb alguses ei pruugi midagi olla, aga küll see kui abielus ka siis koos esiarmastuski jääb. Vaat meil oli mõne aja eest natuke juttu ka sellest, et sugulaste abielud, eks ole, aga, aga no tänapäeval võib nendest rääkida kui kaduvväikesest osast üldistes abieludes või kõrbes siiski seda juhtub. No linnas viidatakse asjale teisiti. Tähendab, et linn, linna kontekst on see, mis on väga palju asju muutnud. Traditsiooniline, selline onulastega abiellumine, et see on siiski jäänud normiks, sellepärast et see on seotud karjamaadega. See on seotud allikatega, kellele ennast kuuluvad, et abielu on selline sotsiaalne institutsioon selles mõttes et see tagab suguvõsa ellujäämis, et swed saab neid allikaid niiduaalse kasutada ja kõike muud taolist, et see on üks üks oluline moment, mis veel abielude puhul ja, ja sellise pereelu puhul olulist. Kui rääkida Pedrueenide pulmadest, siis öeldakse, et see kestab nädal aega, et see on selline nädalaajaline pidustus. Ja peab jällegi nii nagu paljude muude rahvaste juures, et tuleb peigmees, küsib luba, toob ande, toob kingitusi. Kas need kingitused või see on pruudi ostmine, need on nagu sellised erinevad küsimused, seal on ka pruudi ostmine kariloomadele, kariloomadega või siis ka väärisasjadega kullaga rahaga tihtipeale suur osa sellest rahast, mida siis vanemad saavad oma tütresse kulutatakse pulmade ettevalmistamiseks, kulutatakse ka tütrele, ehete ostmiseks. Eeskätt on see selline traditsioon islamimaades islami kultuuris, et need ehted, millega naine abiellub, need on tema isiklik vara, et see on see, see, mis talle igal juhul jääb. Abielu võib alati lahutada, aga pärast seda, see on nii-öelda tema, tema kinnisvara, mida ta kogu aeg endaga kaasas kannab, sellised asjad nagu abielu juures tähtsad. Kummaline küll, aga et see ei ole ainult mitte vitriinide juures, et me võime nagu vaadata Põhja-Aafrikat, ehitis, berbereid, hennamaalingud on väga olulised abiellumise juures pruut tuleb ilusaks teha, pruutuleb täis joonistada, et see on oluline. Ja kui me räägime sellisest väärikusest või, või erilisest autundest, siis pulmade juurde näiteks kuuluka meestel, mõõkade tants, seostub see teatud muusikapaladega, tants mõõkadega, kus näidatakse välja sellist oma sedasama suutlikkust täitsa suudad kaitsta oma perekonda, ei suuda kaitsta suguvõsa ja, ja paljusid muid asju. Mis on pulmade puhul ka meie kontekstis kindlasti erinev, et kui me räägime pedofiilide pulmadest, siis see ei ole mitte see, et mehed-naised läbisegi ja peetakse koos. Pulm on ta meeste pulm ja naiste puhul. Et kaks pidu üheaegselt, pidu meestele ja pidu naistele, pidu meestel ühes telgis, pidu naistele, teises telgis. Et see peegeldab seda soolist eristatust. Mehed ja naised ei pea igapäevaselt kokku puutuvat. Ja nii see otsast lõpuni see pulmapidu välja näebki, jäävadki järele. No vähemalt selline söömaaeg, et see toimub eraldi, et et, et see ei kuulu sinna, mis kindlasti pulmade juurde, mis üldse ütleme nagu Peeduiini traditsiooni juurde laiemalt islami traditsiooni juurde laiemalt kuuluv raha, magus tee, eks ole, magusmünditee. Aga mida pakutakse kõikvõimalikes olukordades, et kui mõelda nüüd araabia kontekstile, et kui teid kutsutakse teed jooma, siis milline see on midagi sellist, mida tuleks alati aktsepteerida, see on lugupidamisavaldus ja kui te ütlete praegu teiega teed ei joo, siis see võib võtta nagu solvanguna erinevatel rahvastel. Erinevad asjad mõjuvad solvava näoga, et see tee joomine on, on üks üks olulistest asjadest. Egiptlased pakuvad oma punast teed Hyviskust ka magusaks tehtud. Et need on sellised sellised seigad, mis kunagi tõepoolest kunagi üks tuim pakkus kohvi. Ja rääkides siis araabia kohvist, siis ta mainis seda, et, et meie, meie rösti oma kohviubasid Emmeerive rohelistest ubadest, et et see on selline eripära, ka kohvi ei jooda igal pool ühtemoodi. Aga rääkides pulmadest, et siis tõepoolest see lõpeb siis sellega, kui pruut läheb mehe koju, ta saab osaks nii-öelda teisest perekonnast, aga mõeldes sellele, kuidas abielud on korraldatud, siis ta jääb ikkagi nagu suguvõsa liikmeks. Me kõik tunneme kõiki, mis on huvitav, sellise nagu pulma ja abiellumistavade juures on see nädal pärast pulmasid, mis pruut läheb tagasi oma vanemaid vaatama, et selline korraks koju fin kodustele kinke. Reisisuhkrut öeldakse tavapäraselt tuleks kallamas viia. Miks seda kõike viiakse? Väga lihtne põhjus kodustele näidata, et mul on kõik hästi, et see, kuhu ma elama läksin, et seal on kõik hästi, meil on kõike rohkem kui küll, ma saan seda ka teiega jagada. Et need on sellised sellised tavad. No kui me vaatame abiellumist või paljusid selliseid siirderiitusi, eks korduvad rahvaste juures enam-vähem ühtemoodi, miks neid tehakse, eks need on ikka ühed ja samad põhjused. No linnastunud Pedrueenid ja linnas elavad Pedrueenid seal ilmselt on enam-vähem selge, et nende lapsed koolis nemad, rõivad ja hariduse nii või naapidi nad kätte saavad ja mõned päris korraliku hariduse, aga kuidas on siis nende Pedrueenidega, kes elavad linnadest kaugel ja üldse kõikidest sellistest olulistest punktidest kuskil kõrbes, et nende lapsed siis koolipääse mitte üks raas või jah, nii ilusalt. Ta nii nagu öeldakse, pidu nimede kohta, et nad mošees tihtipeale kunagi oma elus ei jõua, sellepärast et nad elavad kõrbes, kogu aeg seal ehitisi ei ole. Samamoodi võib öelda selline traditsionaalne beduini, laps ei satu kunagi kooli ja samas võib küsida, et aga miks ta sinna peaks sattuma, sellepärast et kui ta läbi oma elu karjatab kaameleid nii nagu tema esivanemad on seda sajandeid teinud siis mida on tal peale hakata sellise formaalse kooliharidusega, et jällegi needsamad probleemid, mis paljude rändrahvaste juures tänasel päeval või mis neid mingis mõttes nagu kimbutavad, et ühelt poolt on meil kooliharidus, et inimesed peaksid koolis käima ja teisest küljest on need väga traditsionaalse eluviisid, mis sellist formaalse kooliharidust absoluutselt ei nõua. Et, et see on kindlasti noh, mingis mõttes probleem ka ka Pedueenide kontekstis ja see sõltub üsna palju erinevatest riikidest, kuidas erinevates riikides on korraldatud. Et mingi selline meile tuttavlik ambitsioonikus võib tekkida, siis sellistel Pedueenidel, kes elavad turismipiirkondade läheduses, näevad rikkaid turiste, ilusat elu ja see on siis see asjaolu, mis võiks neis mingeid Türgimusi järgida. Aitäh jah, see võib olla nagu ühelt poolt see teine, teine moment, tuleb arvestada just nimelt ka seda, et seda riiki, kus me tunnid elavad omaette noh, kui me räägime näiteks Saudi Araabia Ühest ja sealsetest beduinidest tütarlastele koolihariduse andmine on olnud suhteliselt uus nähtus ka nii-öelda linnalises kontekstis. Et seda, seda vähem on ta olnud oluline kõrbes ja et, et siin tulevad nagu paljud sellised kaasaegsed probleemid mängu. Võib tekkida selline küsimärk, et äkki on need Põdoviinid, kes elavad kuskil kaugel kõrbes ja eemal turismipiirkondades näiteks võib-olla nad on õnnelikumad, neil ei teki seda isiksuse lõhestumist ja seda tunnet, et näed, võib ka nii. Seda võib ilmselt küll öelda, et nende elu on kindlasti lihtsam. Nende elu on tõenäoliselt rohkem ette määratud juba sajanditepikkuse või aastatuhandete pikkuse traditsiooniga ja hea elu on ju lihtne elu. No tänapäeval on mingid piirangud muidugi ka riigipiiridega seoses, et nii mõnelgi pool üritatud tehakse neid ka nii-öelda vägisi paikseks muuta või kuivõrd vägisi selline näide on, et Iisrael erandlikult värbab beduinega armeesse väiksemaks muutuksid ja nõnda edasi. Jah, et see on tõepoolest üks tendentsidest ja kaheks riigipiirid. Nii-öelda rändrahvaga kõrberändajate jaoks on üldse üks kummaline nähtus, et tihtipeale ja kui me vaatame tänaseid friigipiire olgu siis näiteks araabia maailmasõda nii-öelda joonlauaga tõmmatud. Ta ei geograafiat ega, või selliseid geograafilisi eripärasid ei arvesta või rahvuslikke eripärasid peet, et see on jah üks üks sellistest probleemidest, teisest küljest on see andnud paljudele Pedrueenidele täiesti uusi väljakutseid. On ju hästi teada see, et Siinai poolsaarel elavad veduinid leidsid enesele täiesti uue elatusvahendi elatusallika. Kui loodi Gaza sektor ja sellele Iisrael ja Egiptus kehtestasid blokaadi siis nemad olid need, kes kaevasid neid ja siis palestiinlastega aktiivse kaubavahetust, alustasid, et muutuv maailm pakub täiesti uusi võimalusi ka nii-öelda traditsioonilistele kaupmeestele. Jah, sellised sellised veidrad asjad, aga kui nagu üleüldiselt vaadata, siis ega vedu ühine riigipiir ka kinni ei hoia. Piirid tulevad ja lähevad, aga see rahvas on seal kõrbes rännanud edasi-tagasi juba aastatuhandeid. Tunnid jäävad vahel oleme saate lõpetuseks rääkinud sellest, mida meil oleks ühelt või teiselt rahvalt usu, kogukonnalt ja nii edasi õppida, et äkki mõtleks sellele nüüdki, mida võiksime meie täna ja siin pedoviinidelt õppida. See on küll väga hea küsimus, mida meie võiksime Fedrueenidelt õppida. Kuidagi pedoimidelt. Mida oleks siis võib-olla eneseväärikus, on see püks olulistest asjadest, et kui suudaks, nagu ühendada ühelt poolt vedu iimide, eriti kõrge autunde ja, ja eneseväärikuse ja teiselt poolt eestlaste, sellise pikameelsuse, kes iga solvangu peale kohe nii-öelda põlema ei lähe, siis see oleks võib-olla üks selline päris huvitav ja hea kombinatsioon. Selline oli tänane saade Pedueenidest kõrbe elanikest, nende kommetest, rituaalidest ja uskumustest. Stuudios olid Ringo ringvee, Haldi, Normet-Saarna ja Maristambach. Nädala pärast uus saade kuulmiseni.