Täna on Kuressaares äikest oodata, täpsemalt Kuressaare linnateatri laval täna õhtul kell seitse Aleksander Ostrovski äikest. Lavastaja ja kunstnik Tõnis Kipper, miks just see näitemäng Kuressaare linnateatrilavale? No tegelikult seda ekest me ootame juba kevadest peale, kui 12 aprill Ostrovski 180. sünniaastapäeval Me raekojas kirjutasime nelja trupi esindajate poolt all sellisele koostöö paberile. Aga miks just äike ja miks just praegu ja miks just siin, sellepärast et vene klassikat ei ole Kuressaares nüüd ammu lavastatud. Tõsi, nädalapäevad tagasi jõudis lavale ka Gogoli naisevõtt linnateatri etendus, aga enne seda oli nii-öelda tükk tühja maad. Teine põhjus oli seesama 180. sünniaastapäev ja kolmas võib-olla isegi kõige olulisem põhjus on see, et meil on olemas selline tore seltskond nagu saare vene selts, kus palju vahvaid inimesi ja ja nendel seda esinemisvõimalust eriti palju ei ole ja mulle tundus, et see materjal ja see võimalus on just just väga paslik nendele pisut tööd anda. Ja pisut töötanud, aga teiste teatritega teiste truppide, näitlejatele ja eriline on see lavastus juba selle poolest võlist, kummal on ükskõik kuidas me ütleme, et kaasa teevad mitme näiteseltskonnainimesed Jah, ta on selline koostööprojekt Kuressaare linnateatri Saaremaa rahvateatri seeniortrupi kolmas noorus ja, ja Saare Vene Seltsi poolt, et noh, eks neid näiteseltskond Jon Kuressaares isegi veel ja tegelikult ma arvan, et võiks olla üks ja ja tugev, mis liidaks kõiki vahendeid ja, ja tegijaid, mida, mida ju noh, alati napib. Ja selles mõttes on ta nüüd selline esimene kord, kus on üritatud vähemalt vastus või piires siis ühe afiši peale ja ühe etenduse raames. Ta erinevaid teatritegijaid linnas. Kuidas eksperiment õnnestus, seda võivad öelda teatrisõbrad täna hilisõhtul, kui nad on näitemängu ära vaadanud, aga mida ütleb lavastaja? No lavastajale on tavaliselt ikka nii, et kas jääb nädal puudu või kaks nädalat, vahel jääb natukene vähem ka puudu ja lavastus on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saanud, tema kallal võib nokitseda lõpmatuseni. Aga üldiselt ma olen hetke tulemusega väga rahul. Rahvas on olnud tubli, meie koostöö on sujunud üle ootuste väga hästi. Praegu jah, ainukene probleem on mure publiku pärast, et sügis on teadagi kiire aeg ja kui palju neid inimene leiab aega seda etendust vaatama tulla, et noh, see on ainuke asi, mille pärast ma praegu natuke mures olla. No ma arvan, et see on selline teisejärguline mure, sest nii palju kui mina tean, on esietenduseks kohad välja müüdud ja ka ilmselt järgmisteks etendustes tuleb saal täis, nii et saarlane on taas leidnud teatri ja pealegi kui oma inimesed mängivad, seda enam. Aga läheme nüüd näitaja mängu juurde tagasi. Kas on tunda ka sellist vene hinge või hingust sellest tükist? Saal? Ma loodan küll, et on, sest lisaks sellele Austrovski tekstile me oleme seal kasutanud ka natukene muusikat ja natuke laulu ja laulud on vene keeles. Selles mõttes peaks seda hingust ikka olema ka, aga noh, muidugi ma tuleks korra tagasi selle publiku juurde, ma ei tea, kust sinu andmed pärinevad, minu andmetel ikka kohti veel on. Äikese kohta on kirjanik Jüri Tuulik kirjutanud, see on lugu armastuse suurusest ja hinnast. Öeldakse, kui armastava südamega on sinu armastust taevani näha. Kui kõrgeks taevas seal nüüd läheb. Ta peaks minema päris kõrgele ja, ja see on ka üks asi, mille üle inimene seal saali poole peal võiks võiks järele mõelda, see on see, et kui, kui keegi armastab liiga palju siis ei tohiks seda temale pahaks panna. Et need väärtused, mis, mis on kestvamad, kui, kui see vara, mida koi ja rooste rikuvad et need võiksid ka mäeajal tänasel päeval olla rohkem au sees kui mõned muud väärtused, et noh, selline väike iva võiks selles asjas ju ka olla, kui keegi tahab sellest näitemängust mingit sügavalt moraali ja tänase päevaga seotud ideed leida. Enamik näitlejaid on ilmselt Saaremaa teatrisõpradele tuttavad, aga on ka päris uusi nimesid, näiteks Priit Lõhmus, Tiina luks, kuidas sa viitsid oma näiteseltskonna? Tiinale on see tegelikult jah, selline esimene suurem roll, kuigi, kuigi ta on olnud tuntud-teatud tegija Saaremaa ühisgümnaasiumi luuleteatris krevera ja Priit Lõhmus on tegelikult ka vana tegija veel sellest ajast, kui linnateatril oli selline algusaeg ja, ja võib-olla natukene paremad päevad. Aga eks ma üldiselt otsin need inimesed, kellega ma olen nagu varem koostööd teinud, keda ma tean, milleks nad võimelised on ja, ja noh, ega siin suurt katsetada, eksperimenteerida ei, ei õnnestugi kuigi neid osavõtvaid näite seltskondi on mitu, tegelikult ju need inimesed enam-vähem on ühed ja samad, kes teevad ühe lavastuse ühe trupi sildi all teise lavastuse teise sildi all, nii et et see tegijaskond on meil ju reeglina teada ja ega ta väga suur ei ole, nii et nüüd siin kellelegi täiesti tundmatu lavatähega publikut üllatada, see on suht-koht raske. Aga noh, võib-olla kindlasti on neid inimesi ka, kes on tagasihoidlikud ja ja ei ole seni veel oma andest märku andnud, aga, aga noh küll ma olen näiteks hea meel, et üle hulga aja on olnud jälle kaastagem. Mati Talvistu omal ajal rahvateatris väga ilusaid rolle teinud mees ja, ja kes on nüüd aastaid teatrist eemal olnud. Et et see on ka hea, kui mõned vanad tegijad tagasi tulevad. Ja lavastaja Tõnis Kipper on oma andest märku andnud ka teise kandi pealt. Kunstniku rollis oled sa seekord, kuidas siis võtsid kätte ja pakkusid oma teeneid ka selles valguses? Noh, tähendab, see on puhtalt eelarve küsimus, sest eelarve on suhteliselt tagasihoidlik 23000 millegagi. See number ei võimalda kutsuda külaliskunstniku ja, ja noh, muidugi see pole esimene kord minu mingist paarikümnest lavastusest on ainult kahel olnud külaliskunstnik, nii et ülejäänud ma olen suutnud ise nagu kõik ära kujundada ka seal puhtalt olude sunnil. Ja võib-olla jõuame kunagi nii kaugele ka, kus me saame endale lubada külaliskunstniku ja külalisheliloojat ja külalisnäitlejaid ja ja kõike muud. See on, see on väga kauge tulevik, ma kardan Kui rääkida nüüd edasi külalistest, siis esietendus tuleb teadupärast vaatama ka kultuuriminister Urmas Paet. Kas oli kohe nüüd ministri sihipärane, tuleb Kuressaad äikest vaatama? Ei, minu teada, ministril oli plaanis Saaremaale tulla juba mõnda aega tagasi, aga teadagi on ministritel elu suhteliselt kiire ja ja see sõit Saaremaale on minu andmetel, siis lükkus lihtsalt paaril korral edasi ja juhtus nüüd lihtsalt täpselt sellele sellele kuupäevale, nii et ei mee teinud esietendust mitte ministri pärast ja ja vaevalt, et nüüd minister oleks ka ainult esietenduse pärast siia Saaremaale sõitnud, see on lihtsalt soodne tähtede seis ja ma loodan, et tuleb asjale igatepidi kasuks. Nii et täna õhtul siis kargata päik Kuressaare linnateatris kell seitse ja mitu korda veel siin Kuressaares ja kas mõtlete minna ka üle v? Esialgu on plaanis teha etendus veel ka pühapäeval, viiendal novembril, siis pidada väike paus, sest jõulud on juba üsna ukse taga ja esialgu vähemalt kuhugi kaugemale minna ei plaani, kuna seltskond on suur, üle 40 inimese, see tähendab seda, et maanteel sõita on äärmiselt kallis ja, ja seda on ka praktika näidanud, et kui ka on tegemist väiksema trupiga, siis, siis reeglina tuleb mandrile sõites ikkagi kogu sellele üritusele peale maksta. Ma küll praegu ei näe võimalust, et meil oleks erilist põhjust sellega mandrile sõita, loodame, et et publik leiab, tee meie juurde, mitte me ei pea teda mööda mööda vabariiki taga otsima, see on tükk maad kulukam ja tead, ega ükski etendus ei ole kuskil võõrsil võõras kohas päris see, mis ta on oma koduseinte vahel. Niisiis Kuressaarde äikest vaatama teiste raadiopäeva südamele Aare Laine, Kuressaare.