Jah, siin on neid tasandeid nii palju, mida meis kõigis tuleks arendada, kui nüüd võtaks ühe niisuguse tasandi, millega teidki on tülitatud siin kodus sõna otseses mõttes tõsise murega see on see, et me ei valitse oma keha ja tervist millest ju ka väga palju hakkab hargnema, kui siin veel korrast ära on, Liliu ka sureb, kui lehed üksteise järgi ära koltuvad. Et kuidas siis olla hea ja toonuses ja terve. Ja kuidas valitseda oma päevi oma elupäevi. No see on hästi lihtne, kõige lihtsam on mitte midagi teha. Sest siin võiks mõndagi õppida vana hiina filosoofiast eriti ma mõtlen siin ta võiste kes. Juba kuuendal sajandil enne Kristuse sündi Samal ajal kui Kreekas väga lähedasi teooriaid rakendas või, või, või kuulutas ära kliitus ja. Hiinas olid siis con, futsianism ja taoism küllaldaselt levinenud ja eriti mulle meeldib tao selles, et ta ütleb nii, et meie kulgeme kogu aeg, me voolame. Aeg voolab. Nii nagu jõge pidi vesi kaks korda ei saa ühtiv sellesse samasse jõkke astuda. Jõgi, kogu aeg muutub stuus, vesi tuleb kogu aeg peale. Ja kui me seda arvestame, et me kogu aeg muutuma, et kõik meie ümber muutub. Taimed kasvavad, see, mis me nägime möödunud kevadel, seda me ei näe nüid eeloleval kevadel, eks ole. Meil on teist teistmoodi, lapsed on kasvanud aasta jooksul. Maksa maksa maad pikemaks ja ja suuremaks ja. Olukord on muutunud, meie majandusolukord on muutunud meie ise, mõningal määral oleme muutunud, ma olen muutunud kõigepealt vanemaks juba kas targemaks, see oleneb meist endast. Nii et kõik muutub kogu aeg ja muutub, ilma, et meie tarvitseks sinna sekkuda sellesse muutuses. Ja sellepärast taoistid soovitavad. Kogu tao filosoofia soovitab kogu seda elu vaadata kõrvalt ja lasta asjadel sündida. Ärme püüame väga intensiivselt sekkuda, noh, kas kasvõi sündmustes. Siis me oleme tasakaalus rahulikult. Ja kui oleme tasakaalus, järelikult oleme õnnelikud. Meie kiirgus ei ole häiritud ja sellega Me teeme kõigepealt endale oma lähedastele, aga ka kogu inimkonnale teene või heateo. Et me oma kiirgust parandame. Sest kui igaüks hoolitseks enda eest siis langeksid ära. Sõjad, vanglat, prokuratuur. Politsei. Kõik kuritööd ja nii edasi ja nii edasi. Siis olekski see paradiis maa peal, millest nii palju on religioonides räägitud. Aga meie tsivilisatsioon on vastupidi orienteeritud väljapoole, teisele inimesele, selle asemel, et õpetada ja aidata igal inimesel ennast arendada, selle asemel propageeritakse teiste aitamist. Ja nüüd ongi suund seesugune, et kõik aktiivsed energilised inimesed käärivad käised ülesse ja tegelevad kellegi teisega või inimeste grupiga. Kõik õpetavad kõiki Ja minu arvates on see täiesti vale. Ei tuleks kedagi õpetada, vaid tuleks oodata, kuni tullakse küsimusega. Ja kui minu Kuuruminud ellu saatis 38. aastal, siis ta viimased sõnad olid leidmine ja sa võid vastata küsimustele. Tegelikult te olete juba vastanud korduvalt sellele küsimusele, mis ma nüüd veel kord tahan küsida. Teatud pelgusega olen ma lehtedest lugenud kuulutusi, kus inimestele õpetatakse hüpnoosi õpetatakse jooga kunsti. Ma pelgan seda ses mõttes, et. Ei ole ju teada, mis laadi hüpnotisööri pöör võib hakata ringi käima. Ei igat plaadi hüpnoti, söör ei peaks üldse ringi käima, hüpnoos on kõige suurem kuritegu, mis me teise inimese suhtes saame korda saata. See on suurem kuritegu kui tapmine. Hüpnoosist me ei saa, olen rääkida heast hüpnopti, söörist või halvast. Hüpnoos on igal juhul rängalt karistatav see hüpnotisööri ja saab seda oma nahal tunda. Ja kindlasti ei saa kavist jõuga kunsti kollektiivselt õppida. Ei, loomulikult mingisugust grupiviisilist vaimset õpetust ei ole kunagi olnud. Ma mõtlen, vastaval tasandil, see on kõik. Nüüd viimase. Mitte 100., mõtlesin viimase paari-kolmekümne aasta tulemus, kui see tuli siis Indiast ka osaliselt Hiinast üle jaapani Ameerikasse, Ameerikas, siis Lääne-Euroopas, Lääne-Euroopast, Euroopasse, Põhja-Euroopast lainetas siis meile siia Eestisse eriti viimased aastad, kui need meil siin lahtisemaks läinud demokraatlikumaks ja enam niisugust tsensuuri pole kõigel peal, siis on ju neid kursusi nii palju, noh, kasvõi TM näiteks ja kõik muud niisugust asja ei tohiks teha. See on minu isiklik arvamine. Nii kui ma tahaksin, et minuga oleks rohkem korras kõik, kui on siis ilmsesti ma peaksin alustama sellest, et jälgida, kuid tasakaalus. Ma olen eneses sügavuti ja eneses väljuti. Mina soovitaks kõigile mõtlevatel inimestele. Aga mõtleme me ju kõik kuulatada iga päev üks tund vaikust. Ärge püüdke selle juures mediteerida. Meditatsioon nõuab väga suurt treeningut, sisseelamist, lahtimõtestamist, ma olen kümneid ja kümneid inimesi, kes on need kursused TM kursused läbi teinud ja, ja muul viisil siin vaimsusega tegelenud. Ja kes tulevad ja räägivad mulle, et nemad istusid või lamasid ja mediteerisin. Ma olen siis alati küsinud, aga mida te tegite sel ajal kudumeid, tsiteeri, sest keegi ei oska mulle seda seletada absoluutselt seletatav, paika pandav, seal kindel tegevus. See, et korratakse man, et see ei ole meditatsioon. See võib olla meditatsiooni üks kaasosa. On olemas mantra jooga. On olemas Chapa jooga, kui me ainult ühte malt rekord. See on hoopis midagi muud kui meditatsioon. Ja. Mediteerida. Linnart Mäll on pakkunud meile eestikeelset vastet mõtlus, see ei ole mõtlus. Seal ei ole mõtlemisega midagi pistmist. Aga kui me vaikust kuulatale tund aega ruumis, mis ei ole pime ja mis ei ole valgustatud silmadega, mis ei ole suletud ega ei ole. Siis sel ajal kui me seda vaikust kuulatale Me hingame, nagu me kõik oleme sunnitud hingama tsiviliseeritud inimene keskmiselt 15 kuni 17 korda minutis siis iga uus hingetõmme toob meile uue uitmõte keskmiselt. See vaikuse kuulatamine ei ole, nagu ma ütlesin, meditatsioon see ei ole ka keskendus. Ega see ei ole ka lõõgastus, vaid see on vaikuse kuulata. Püüame igaüks endale selle mõiste lahti mõtestada. Ärge pingutage, ärge ponnistage, vaid tundke ennast hästi ja olge Uudishimulik, öeldakse, et uudishimu on negatiivne, aga mõne koha peal ta võib ka positiivne olla. Ja olge uudishimulikud oma mõtete suhtes. Jälgige. Missugused mõtetele tulevad, tähendab, antud hetkel on teil üks mõte. Kui te selle vaikuse kuuletamisega algate kontrollis või jälgige või analüüsige, kust see mõte tuli? Ja mõne aja möödudes ta kaob ära. Püüdke jälgida, kuhu ta läheb. Ja siis. Kui te tund aega olete sääraselt oma mõtteid analüüsinud Näiteks negatiivse-positiivse osas, kas te võite antud mõtte liigitada positiivsete hulka või negatiivsed. Ja kui me nüüd neid mõtteid analüüsime, siis seejuures me peame rangelt tee endale selgeks tegema, et. Kõik mõtted tulevad meile tähendab igale mõtlejale viie kuuendiku osas tagasi ainult üks kuuendik läheb sinna, kuhu me ta saadame näiteks nagu me oleme kadedad kellelegi peale või kui me kedagi vihkame või kui me soovime kellegile halba siis me peame arvestama, et sellega me lõhume esmajoones ennast viie kuuendiku osas kogumõjust ja ainult üks kuuendik läheb sinna, kuhu me ta saada. Sellest johtuvalt minu arusaamise järele olen veena praegu rääkija, kõige suurem egoist. Ja ma olen uhke selle peale, et ma olen egoist, sest ma püüan mitte mõelda neid negatiivseid mind lõhkuvaid mõtteid. Vastupidi, ma püüan võimalikult ennast säilitada, ennast üles ehitada, endale head teha. Ja mõelda ainult positiivseid mõtteid. Kui me kõik säärasel toimiksime, siis oleks ju maa peal paradiis. Nii et meie tervis, meie töökus, meie õnn ja meie enesetunne on meie eneste mõtetes. Ja mõtlemine moodustab meie seaolust kaks kolmandikku kuni kolm neljandikku. Ülejäänud veerand kuni kolmandik kuulub siis toitumisele, hingamisele ja liikumise. Peamine on mõtlemine ja võib julgesti öelda, et kui inimene paneb oma ütlemise kordav või tänapäeva kriteeriumide kohaselt, kui ta saab muuta ennast stressivabaks Siis Ta tõe näolikult saab nendest hädadest lahti füüsilistest hädadest, aga psüühilistest mis teda siiani vaevanud. Tähendab, stress on ise pinge, mõttepinge. Psüühiline pinge on see, mis meid suures osas takistab enda heaolu tundmast. Me elu on väga ilus. Ma võiks veel soovitada seisugust katset hommikul kui te ärkate. Ja kui te teete esimese teadliku hingetõmbemida, te siis mõtlete selle juures, kas nii? Tänane päev on jälle üks suure pärale. Tore päev, mis mind ootab väga paljude lisakogemusi andes. Tänase päeva jooksul juhtub palju huvitavat. Ma saan palju häid mõtteid mõelda, ma saan paljudele sellega abiks olla. Aga peamiselt ma olen sellega abiks endale. Ärme unustame, et ainult meie enda kaudu toimub. Kui me loodame teistele ja arvame nii, et ainult, et meil on ju niikuinii hea valitsus, meil on hea parlament, meil on hea president, meil on tore sõjavägi ja tema ülemjuhataja ja meil on kõik asjad mis nad tegelikult on. Ja loodame ainult neile, aga ise jääme kõrvaltvaataja ossa. See tähendab ei võta oma mõtetes mingisugust osa sellest üles ehitavast tööst, mida praegust kogu rahvas peaks tegelema. Siis muidugi kõik areneb oma rada edasi, aga meie oleme oma panuse andmata jätnud. Kui me aga analüüsime arusaadavalt kõike seda, mis meieni jõuab nagu tänapäeval öeldakse massimeedia kaudu mida meile teatab iga päev raadio, televisioon, ajalehed. Üksikisikud ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui me siis oma vaated vormistame sellest positiivsest seisukohast lähtudes, et me püüame aru saada, miks üks või teine isik toimis äraselt laguda, toimis aga mitte ei hakka kohe esimese raginaga maha tegema. Purustama oma mõttes. Sest terve rahvas peab aitama riiki valitseda. Ja seda me ei tee mitte ainult nendel vähestel kordadel, kui me läheme oma hääle ära, anname valimistel vaid seda, me peame iga päev oma rahva karmast osavõtjat, ela, sest meie oleme ju osakesed sellest Vetlasest, sellest rahvast ja mitte ainult rahvast, vaid kogu kõiksusest. Antud juhul ütleme ja Euroopast ja kogu maailmast me oleme üks osa sellest ja meie ei tohi seda inimkonna asupaika lõhkuda, vaid me peame kogu aeg püüdma teda üles ehitada ja seda me saame kõigepealt teha just positiivse mõtlemisega. Ja küll on palju ainet positiivseks mõtlemiseks, kas või? No täna lehed ei tulnud, täna on pühapäev, aga, aga eilseid lehti lugedes näiteks nad on mul lugevat natukene vaatasin alles kord, kui ma lehe kätte võtan, ma leian, et midagi ei ole katki. Kõik see peab nii olema ja mina pean sellele kaasa aitama. Küll ma ei ole riigikogu liige ja ma ei ole aktiivne ühiskonnategelane ja, aga, ja ma võtan osa sellest oma mõttes. Ja vot need mõtted peavad aitama kõikide inimeste mõtted, need peavad olema positiivsuse, peavad aitama meie riiki. Siis seda väiksemat. Osa ütleme antud juhul siin Pärnumaad ja, ja Pärnu linna ja ja lõpptulemus on ka oma perekonda ja neid inimesi, kellega me lävi, meie liit, peame kogu aeg abistama nende oma positiivsete mõtetega. Me oleme nii palju rääkinud kaduvateste kadumatutest, Aaretest on see meile igaühele jäänud ka selgeks või siis ühtpidi väga ebamääraseks, sest mulle tundub, et, et mina kaasa arvatud igapäevases elus rohkem kummardame neid kaduvaid aardeid, seda sööki-jooki, seda raha ja võimu ja ja tegevust, mis tuleb jälle läheb ja on muutuvas olekus ja me võib-olla vähe oskame väärtustada seda mõttepüsivat jõudu millest vist on loodud maailm. Sest mulle meenub Johannese evangeeliumi algus, kus öeldakse. Ja alguses oli, alguses oli sõna, sõna oli jumala juures ja sõna oli jumal, aga see on valesti tõlgitud. Alguses oli logos kreeka keeles kreeka keelest tõlgitud sest piibli üks algteksti, sest oli ju kreekakeelne, eks ole, teine oli heebreakeelne. Ja kreeka keeles on sõna asemel logos, aga logos ei ole sõna tõlkimata, mina tõlgiks dema kõrgemaks vaimsuseks. Nii-öelda valgus oli kõrgem vaimsus ja kõrgem vaimsus oli jumala juures ja kõrgem vaimsus oli jumal. Siis lähevad asjad kick. Aga sõna on selle kõrgema vaimsuse kandja. Sellest me ei pääse mööda. Meie ei tohi kedagi inimest ümber veenda hakata mõtlema viisil, milleks ta ei ole võimeline. Ta võib nüüd siis oma vaateid muuta kas raha eest või mingisuguse hüve eest või kellegile, et kellelgi meelepärane olla, aga mitte oma sisemiselt veendumusel. Kui õpilane on valmis, õpetaja ootab teda. Ükski tõdemus ei jää inimesel kogemata, kui tema Anna vaega sellel taol kulgeda. Me kulgeme kogu aeg ja kui tuleb aeg, siis saame meie aru. Me saame me informatsiooni, mis välja sobib ja mida me vaistlikult oleme juba üsna mõnda aega otsinud ja korraga. Me näeme, et see informatsioon on meie ees kassa raamatuna laua peal või looringula, mida me kusagil kuulsime või raadioteatena või lehtedest loetuna või see informatsioon on käes või veel toredam, kui me leiaksime omale siis guru, kellele esitada küsimusi. Ja kahtlemata asjadest arusaamiseks peab inimene selleks valmis olema, sest muidu ta ei küsiks. Ja muidu ta võib olla ka üldse juurdleks ja, ja kui keegi Kadale ütleks, ta ei jõuaks ilmselt, et selleni et ta mõistaks seda, mis on talle antud. Ta võib-olla mõistab kunagi hiljem, kui selleks aeg on. Mis te arvate? Missugune missioon teie meelest oli antud mehele Jeesus Kristusele mehele kes tuli siia maailma kunagi. Missugune missioon oli talle antud? Nüüd te tahate mind jälle kristlastega tülli ajada. Ja ma keeldun seda küsimust kommenteerimast, sellepärast et esiteks ma ei ole pädev selleks. Kui te oleksite tema käest küsinud, missugune missioon anti Budale või missugune missioon alti Kulbuutiusele või laosiile, siis mul oleks seda palju kergem olnud kommenteerida aga kristus. Ta on mulle väga lähedane, sellepärast et ma olen kristlane ja Ma olen. Luteri vaimus ristitud ja leeris käinud ja kiriklikult laulab tatud ja minu lapsed on ristitud külmite õpetaja poolt, sest meil ei olnud seal õpetajat esimese poja risti siin mina, aga see suri meil nälga ja, ja siis teised ülejäänud lapsed lõi hilisemad lapsed kolm last, siis ristis melu vend, sest me teame, et avariiolukorras on igal kristliku koguduse liikmel õigus lapsi ristida ja ka muid toiminguid korda saata. Ja me olime seal avariiolukorras, nii et. Ma ei tahaks kõige vähemalgi määral ristiusu kombeid ja tavasid ja dogmaatikat. Neid. Arvustama hakata või, või analüüsima hakata, ma lihtsalt ei ole selleks pädev. Ma lasel tao vaimus kulgeda ta on, ma olen veendunud, et seesama ristiusk ristikogudus läbi selle peaaegu 2000-l aastal mis ta nüüd suurel määral on mõjutanud meie Euroopa inimeste või läänepoolkera inimeste elu. Ta on väga vajalik olnud veel. Ja hakata nüüd tema mõju kriitikaga vähendama. Me võime igat asja kritiseerida eranditult. Aga ristiusk on minule mingil määral juba lapsest saadik olnud noh, kasvõi ütleme seda püha või, või puutumatu või, või ta ei kuulu kriitika alla. Minu arvates. Nii nagu meie ei tohi muhamedi palvekotta astudes sealseid kombeid kritiseerima hakata, miks me peame jalanõud näiteks jalast ära võtma ja, ja miks me peame jalanõud jalast ära võttes panema teistpidi, kinganinad väljapoole? Ei tohi selle vas tekste tähendab välja tulles me saame kohe nendesse kingadesse astuda, selles seisab see mõte. Niisamuti ei tohi meie kristlased minu arusaamise järele ristiusku kritiseerivalt analüüsima hakata, sest vägisi kipub siis pähe niisugune võrdlus Filipp. Teise ajal kui pea Eikvisiitoriks oli Põletati elusalt 100000 kristlast. Ketserlus pärast meiega maal on põletatud, kui palju nõidu ja noh, võib-olla mitte väga palju, aga, aga küllalt selleks, et sellest rääkida ja seda kritiseerida. Seda tehti ristiusu nimel, aga seda tegid inimesed. Usk seda ei teinud, inimesed tegid, aga selle usu nimel seda tehti. See on ristiusule väga suure. Pleki külge jätnud tähendab tema positiivset kiirgust. Mõjutanud halvendanud või vähendanud. Prantsuse hugenotid ja tagakiusamine. Üldse, kui me ühe ajalukku tagasi vaatame. Väga palju on inimesed usu nimel teinud halba. Aga teisest küljest, kui me arvestame, et inimene areneb, areneb ainult kannatades siis on see täiesti loomulik, et kõik need tegevused on toimunud. See nagu vabandaks välja, kuigi ühelgi negatiivsel mõttel ega teol ei ole vabandust. Ja mõttekäigu ma tahtsingi öelda seda, et me kõik oleme inimesed ja see kõik, mis on toimunud, on toimunud läbi ekslike inimeste, patuste inimeste, nagu me oleme. Nüüd ma olen korduvalt küsinud ja küsinud ka veel sel teemal, et te ütlesite, et parem on kui inimestele nii-öelda sõnumite peale lugeda ja mitte neid nii väga juhatada ja mitte nii väga õpetada paari lugeda. Et las nad ise arenevad, nii nagu metstaim metsas areneb. Aga kui jällegi vaadata piibli poole, siis kuidas lõpeb vana testamenti ja algab uus, see tähendab vana testament lõpeb ju niiviisi. Malakia sõnadega, et kui me pöördume, kui me muutume, kui meis toimub pööre positiivsuse poole sena selges mõttes on seal niiviisi öeldud. Et ma ei peaks tulema ja maad lööma vitsaga. Ja uus testament. Teistpidi jällegi on andestuse mõistmise armastuse evangeeliumi kuulutus. See on inimesega kaasa mõtlemine, inimest mõista püüdev, toetada püüdev. See on siis ikkagi niiviisi, et kas tuleks sirutada käsi. Käsi peab tõusma, kui inimene libastub, meie kaasainimene kukub ja kui me teda siis üles ei aita, siis melgastame ennast sellega. Sest halastuse printsiip läbib kõiki. Inimarengufaase. Kõikides religioonides on halastusprintsiip esikohal. Koraan halas printsiibi peale üles ehitatud ju. Piibel on halasse printsiibi peal üles ehitatud. Noh, rääkimata budismist ja võtame pagavat kiita kasvõi. Siis ida ja lääs on ju koos ja kindlasti Akis nad eraldas. Eraldas teatud määral võib-olla kliima ja võimaluse pakkumine erinevaid polügoone otsida. Omaeneseteostusega on tulnud koraani põhjal muhameedlaste vahelisi usu tülisid lahendada. Nii et kuidas ma oleks saanud näiteks seda osa arendada, mida ma siin Eestis praegust arendan, eks ole. Ja Venemaa vangilaagrites ja kui neid vahesid ei oleks olnud? Sest India tolleaegses vaimses keskkonnas oli filosoofia on väga suur tähendus, kuigi riigireligioon 16. sajandi Lõpul seitsmeteistkümnenda sajandi alul oli Muhamedi usk on islam siis akvar oli niivõrd tolerantne, ta lubas kõikidel usu esindajatel tegutseda ja ta andis suurema rahasumma katoliku kiriku ehitamiseks oma kassast. Indias katoliku kiriku ehitamiseks. Minul on kõik täiesti selge, et maailm on sääraselt jaotatud polikoolideks meie arenguks, inimkonna arenguks. Mis on teie arvates usutülide põhjuseks usk? Ei, ma arvan nii, nagu vaja on. Kui abielurahvas omavahel tülitseb jalaku läheb, siis tal usku ei ole tarvis, eks ole. Aga tal on tüli tarvis ja inimene oskab iga asja üle. Tülitseda tähendab, kui. On riiakas inimene, siis näita temale näppu ja tema selle peale hakkab ka kohe tülitsema. Nii et minu arvates siin ei ole, ei usk süüdi, aga sinul, inimene oma arengus, tähendab, me rääkisime, et inimene tuleb ainult kannatades ja need kannatused tema valmistab endale ise ja selleks on iga asi küllaldane Endale kannatusi valmistada selle, selle asja olemuse põhjal või, või selle mõiste olemuse põhjal hakatakse vaidlema ükskõik millest ja sellest tekib tüli. Sest igaüks tahab omamoodi seda küsimust lahti mõtestada. Ma olen teile tänase õhtupooliku eest väga tänulik. Aga kas teid huvitaks? Jätkata neid vestlusi hästi erinevatel teemadel ikka seda rada pidi, kuidas ida ja lääs on kuuselahus olnud ja miks nad on olnud ja milles need lahklahknevused on seisnenud, millal nad on tulnud? Ja kuidas tegelikult maailm ikka taas kokku võiks saada, nii nagu ta kunagi loodi? Nojah, võib-olla te kujutate endale nüüd sellest rohkem ette, kui ma nüüd võimeline olen seal, nii nagu ristiusu kommentaarid ja selle lahtimõtestamine. Kui te mulle jõukohaseid küsimusi esitate mida ma olen võimeline telelahti mõtestama maa seisukohalt, siis miks mitte, ma olen väga hea meelega. Õpetaja kas kõik inimesed on jumala pojad? Jeesus vastas, jah, Siimann kõik inimesed on jumala pojad. Vastuseks küsimusele, mille oli esitanud reas, tegi õpetaja selgeks, et tema õpetuse kõlblus on lahutamatu tema elamise religioonist. Ta õpetas kõlblust mitte inimese loomusest, vaid inimese suhtest jumalaga. Johannes küsis Jeesuselt, aga õpetaja, mis on taeva kuningriik? Jeesus vastas tõele Kuningriik seisab koos nendest kolmest põhiolemusest. Esiteks jumala ülemvalitsuse tunnustamine. Teiseks, uskuma tõesse pojadusest jumalaga. Ja kolmandaks, usk sellesse, et ülim inimlik igatsus täita jumala tahet olla nagu jumal, seal on tagajärjekas. Usu läbi võib iga surelik saada kõik need päästmise põhiomadused. Nende kõnedega lõppeb kaheksas kuranti raamat. Aga seal kahel viimasel lehel seisab veel kirjas, et hoia värskena oma hinge hoiaku kaunis vaim. Sest mistahes Theo, küll see määrab selle teo tegija, üksikisikuline motiiv, hoia oma kõlblus alati positiivne. Tänases Raadio seitse stuudios olid Gunnar Aarma ja Ene Pilliroog. Meie veebruarikuisest esimesest Pärnu kohtumisest jäi helisalve veel teinegi jutuajamine mis jõuab teieni loodetavasti 10. aprilli pühapäeva ööl. Kui täna mõtlesime peamiselt ehk vaid iseendile, siis selles saates on suurema tähelepanu all kaks inimest. Mees ja naine. Raadio seitse ootab teie ettepanekuid nii saadete teemade kui ka esinejate osas. Mis teid huvitab, kes teid huvitab? Meie aadress. Raadio seitse, Tallinn E null null 90. Postkast 33 96 Tallinn E null null 90, postkast 33 90. Koos täna ka lõpetame ja soovime teile kõike head.