Täna me räägime lastetoas lapsepõlvejuttu eesti graafika emaga nõnda andeid kutsutud Viive Tolli. Aga sellest ajast millest meie rääkima hakkame, siis ei olnud vist küll teil endalgi veel aimu, et kunagisest kunstnikele üldse saab ega ei olnud. Ma olen küll joonistanud, nii palju kui mina mäletan, kogu aja, aga noh, see ei olnud ju mingi märk, kõik lapsed joonistavad suhteliselt kõik. Te olete öelnud, et graafika on aeganõudev töö kui tegeleda sellega põhjalikult ja armastusega. Ja sellega te olete tõesti just nimelt põhjalikult ja armastusega tegelenud, nüüd täiskasvanud inimesena. Aga et kui te ennast lapsepõlve tagasi mõtlete oma iseloomu peale, kas selline põhjalikus ühe töö niisugune rahulik pidev tegemine, on see olnud teile loomupärane? Ma ei oska isegi sellele vastata, ma pole sellele mõtelnud, eks ma olin nii nagu kõik lapsed suhteliselt pere ja ka joonistada. Ma armastasin seda. Ma mäletan, et ma igaks jõuluks sain pliiatsid kingitud sni. Jah, oli meeldiv kingitus, ma olin päris keskpärane õpilane. Kohusetruu küll ja seda ma mäletan, aga no ma olin õpetaja lapse, seega piiras midagi. Kerime natukene seda lapsepõlverada tagasi, noh, õige palju tegelikult tagasi. Kas te mäletate, kui vanad olite, kui te teate ennast esimest korda päris ise? Ma usun, et päris väike. Kuulge, aga need olid valuaistingud, mis mulle on meelde jäänud, ma võisin olles kolmene ning oma kukkusin oma kulmu katki ja ma mäletan selgelt, kuidas mu kulm ära põleta. Arsti poolt, aga tikutulega põletati kulmu ja see on mu ilmselt esimene, mida ma mäletan, ma olin päris väikene siis ei, millegi poolest neid mälestusi on suhteliselt vähe. Neid juba kipuvad kooliaega enne kooliaega. Ja ma mäletan väga hästi tähendab seda koort. Tal olid, kus me elasime, seda aeda, seda pirnipuud. Need on niisugused üldised mälestused. Te olete sündinud Tallinnas ja Tallinnas Kentmanni tänaval sündinud või õigemini elanud sündinud kusagil seal Sakala haiglassaga Kentmanni tänaval, ma elasin kuni kuni kooliminekuni, nii et need esimesed mälestused on, on sellest Kentmanni aiast kus oli päris palju lapsi. Selles majas oli pangaametnike maja. Ja aias puutusime kokku ja eriti hästi mäletan Kentmanni tänava maja keldreid. Sest et ilmselt see oli üks ühendus, kus me jooksime, lapsed unes, näen, mida, kardan neid. Ah soo, nii et need olid siis seotud selliste lapsepõlve hirmudega või või mõnes mõttes natukene põnevust otsivate mängudega. Küllap need olid niuksed, põnevust. Noh, ma ei mäleta täpselt, et vahel läks valesti nagu seal keldris midagi. Aga need olid ühendused nagu selle maja all. Selles majas on mitut ja need Kentmanni tänava majad olid ju juba tollal sellised suured ja kenad majad ja need olid ilusad ja millegipärast ma mäletan väga hästi seal maja kõrval oli ta sellel ajal juba Ameerika saatkond ja seal oli üks poisike, kes mängis autoga, mis niimoodi jalgadega pani sibama, mis mujal vist ei oldud olemas. See oli siis saatkonna töötaja alas arvata ei pea nendega kokkupuuteid, ei olnud nende ameerika poisikeste köie sellel ajal nii laialt ei käidud ringi nagu tänapäeval. Siis oli öeldud, et korralikud lapsed oma hoovist välja ei tule ja ja te pidasite sellest Reilistki arvata võib jah. Kas kodu, korter, oma tuba, see tuleb ka meelde, meil ei olnud oma toa lastel, neil oli magamistuba, söögituba ja elutuba. Vannituba ja köök. Normaalne elamine nagu võiks ütelda. Aga sellel ajal jah, ei olnud, lastetuba ega hiljemgi pole olnud, kaheksa aastaselt kolisime ära, see liivalaia kant on mu kodu olnud, neid aedasid, kust otse saab, ma tean tänapäevani. Mu vanaisa elas allika tänaval ja tema viis mind kooli. Seda maja muidugi enam ei ole. Ja vanaisa elamist mäletan täiesti nii nagu eilset päeva. Et vanaisa kabinetis olid kõik laulupeomärgid pandud ilusti seina peale ja päris palju fotosid. Tal oli oma maja, tal oli oma maja ja selles majas alumise korruse korter oli tema oma, üleval elasid mingisugused üürilised. Ja vanaisa kabineti kõrval oli saal. Saalis oli väga palju pilte, palmipuualbumid, Albamise alati servitud ja oli üks kapp, kus me hiljem leidsime, seal kapis oli jõuluvanakepp, mis oli väga oluline. Selles kapis oli palju sahtleid ja sahtlis olid niuksed, pikad Sindised, kummid. Neid nüüd seal vanaisa kõrval poes. Ja siis saali kõrval oli söögituba söögitoas oli tohutu suur kummut niisuguste puust välja nikerdatud pirnide ja õuntega ja taldrikute vaagnate ka seal peal suur söögilaud, mis oli kaetud niisukese tumepunase samet narmastega laudlinaga. Seal kõrval oli siis vanaisa magamistuba. Magamistoast tuli aken välja, õue peale mäletama isa voodit mäletan väga täpselt. Lauda siis oli Götmis, oli väike ja pime. Ja kõige kummalisem oli see, et köögikabineti vahel oli WC ja seal oli kaks ust, sealt saavadki läbi osta. Ja selle suure söögilaua taha, siis mahtus ära sööma üks väga suur suguvõsa, kes kokku kogunes. Ei, seal ei pakutud siia vanaisa jõulude ajal ei pakutud siia seal andi kingitused laulgi laule. Lauldi laule ühiselt ja naise mängis klaverit. Te rääkisite ka laulupeomärkidest. Jah, vanaisa oli niisugune laulukoorijuht eluaeg olnud ja kui ta suri siis tema ennem tähendab vanas eas veel juhatas oma isikliku laulukooridele, vanad sõbrad käisid koos ja see oli üks teatud päev nädalas, kus need laulukoori liikmed tulid ja üks tema tütardest oli perenaiseks sinna. Aga tal ei muutnud selle päeva üheks teiseks päevaks selleks päevaks, kui ta suri. Et kui see laulukoor tuli, siis just vanaisa suri. See on mul meeles, et ta oli kutsunud just kuuri, oma tütred perenaiseks ja see, kes kõik väga kirst. Ema oli õpetaja, te ütlesite ja isa siis, kui te elasite pangaametnike majas, siis jah, isa oli pangaametnike emali kooli õpetaja, need magama, kardan, et need olitiin jätkas, kasvatasid. Mul ei ole sellest muid mälestusi, kui et ma pidin iga hommiku Herkula pudru sööma, mida ma siiamaani ise. Ja nii, et see ei meeldinud, siis see oli niivõrd suur kohustus nendest tädides siis kellega koos kodus olid aitäh, teenijad või, või lapsehoidjad või ei olnud kedagi eriti armast. Mul on need nimed küll meelde jäänud, oli mingisugune tädi Anna ja oli Rita, kes oli pärit kusagilt Põltsamaa kandis, võib-olla elab praegugi. Aga jänesest Niukest erilist mälestust ei ole jäänud, kodus oli mängukaaslaseks, mul oli vend, millega me vist väga tihedas, ta oli noorem, aga täditütred elasid samas majas. Üks oli minust aasta vanem, teine aasta noorem ja nendega meil oli küll väga tihe läbisaamine. Millised mängud siis olid? Väikestel tüdrukutel ja poistel, see oli 30. taastate eesti eks ikka õues mängiti õuemänge, meil oli seal aias liivakast ja suur pirnipuu ja ees olid mandlipuud, mis õitsesid ja kuhu lapsed vist ei tohtinud minna, kui ma nagu mälet tahaksin. Kas ei olnud mitte need paberinukud sellel ajal moes? Sest ma mäletan, et Need vahesaja emaga mindud sinna Harju tänavale, kus nüüd on Kirjanike maja ja seal oli üks pood, kus müüdi moe shournale, vanu tähendab lastele vanu et neid sai sealt siis ostetud ja välja lõigatud ja ilmselt ka mängitud. Siis oli nii tore nendele nukkudele, kes olid ju ka tegelikult sellised moedaamid, mis natukene sarnanevad tänapäeva barbimaailmaga, et sai siis sinna käid riideid neile paberist küll selga sättida? Ilmselt küll, aga mälestused ei ole nii teravad sellest ajast, need hakkavad nagu selgemalt tulema kooliga seoses. Rääkige natukene oma emast, ema oli mul väga kohusetundlik õpetaja, ma seda tean ja tema õpilased aga hindasid teda. Siiamaani, ma kuulan tema kohta häid sõnu. Kodustada oli suhteliselt harvem, selle tõttu ma muidugi laupäevad ja pühapäevad. Ja ema suguvõsa võisime ema, isa oli väga Perehoidlik, oli kohustuslik ilmselt teatud tähtpäevadel koguneda vanaema hauale, seal käisid siis kõik, kes sellega seotud olid. Ja ma mäletan, et lastel oli väga põnevad need surmamängud, meie korjasime seal kastanimune, jooksime ringi ja et lapsed olid ilmselt kaasas, need on kõik enne kooli olnud, see on selles vanas Vene osa surnuaias, seal me mängisime, mängud ilmselt küllaltki tihti sai seal käidud. Vanaisa oli selle kohustuslikuks teinud kõigile lastele ja lastelastele, nagu olid kohustuslikud kõik jõulud. Tuli minna vanaisa majja kus vanaisa mängis jõuluvana. Meie muidugi seda ei tükk aega ei teadnud enne, kui üks vanematest meie lapselastest või vanaisa lapselastest leidis, et et jõuluvanal on vanaisa kingad. Ja siis oli asi katki. Aga vanaisal oli komme, et kõik lapsed oma abikaasadega lastelastega tulevad jõuluks sinna jõulupuu ümber käidi ringi ümber jõulupuu ja saadik kingid. Kõik lapselapsed said ühesuguse kingi ja kõik naissoost olevused ühesuguse kinkija. See kestis kuni vanaisa surmani, vanaisa suri 30 isast ja oleme rääkinud asjast on mul vähemalt mälestused, sest et isa ema lahutasid abielu kusagil, kui ma olin seitsmeaastane isegi noorem. Et ma nagu vähem mäletan isat oma perekonnas, kuigi ta käis meid aeg-ajalt vaatamas. Ema pidi kohe tööl käima. Et ema käis tööl kuni pensionieani, õigemini selle hetkeni, kui ta pensionile lasti, siis olid seal pahandused selle kooliga, aga tema tegi koguja. Jumal oli tööd ja pere hoolt nii palju, millised teil omavahelised suhted olid. Ma ei mäleta, et ma ei oleks kunagi riielnud. Kuigi ma mäletan juba varakult, pidin hakkama pesema nii aknaid kui nõusid, sest ilmselt emal ei jätkunud kõigeks selleks aega. Nii et selline teekasvatus oli täiesti loomulik. Ma ei tea, kas on töökasvatusse, lihtsalt olin noh, vajadus, vajadus oli ta selline hell ja südamlik inimene. Rääkisite vahel ka natukene niisugust hinge peal ära teineteisele asju või? Suhteliselt harva sellel ajal niisugused asjad minu arust ei olnud väga päevakorras. Et kui emal olid ka rasked hetked seal oma pere lahutamine, siis ta oma lastele nendest sest just nagu ei rääkinud. Ei Me olime liiga noored. Dist vanaisamaa suhteliselt vähe mäletan, sest ta suri palju varem kusagil kolmekümnendates aastates, nii et ma mäletan küll teda Nonii nagu visuaalselt, aga ma ei mäleta temaga suhtlemist. Kuigi teine vanaema elas kauem sõja aastatel suri teda ma mäletan väga hästi, ta oli väga puhas ja väga hea toidukeetja. Isapoolne suguvõsa on siis päritel Harjumaalt, kuigi vanaisa ja vanaema elasid Tallinnas. Kas nad siin sündinud olid? Vist mitte, nad elasid ka seal Liivalaia kandis, kus minu lapsepõlv möödus Tatari tänaval. Nii et selleks ajaks, kui teie olite pisikene tüdruk, siis olid vanaisad ja vanaemad kõik Tallinnas koos ja aga seda kommet, et nad oleksid hoidnud lapselapsi, seda sellel ajal ei olnud. Et see oli ikkagi vaid külas käimine ja see oli külas käimine sünnipäevadel ja muudel tähtpäevadel. Aga kas seal sugulaste pool maal, nii Harjumaal kui ka siis teise vanaisa, vanaema kodupaigas või, või nende sugulaste pool või mingid maa käimisi ka teil meeles on? Harjumaal Mitab ise vanaisa sugulaste juures, ma olen väga harva käinud. Aga oma emapoolse vanaisa õdede juures olema suved olnud kusagil sõja suved kõik. Ja meil oli taga lähedased kokku puhtalt, kuna. Vanaisa õdede poole ma siiamaani imestan, kuidas nad neid toitsid hoidsid. Aga ilmselt sellel ajal ei olnud sellest nii väga esimest. Ja me tegime seal tavalist maatööd, tähendab mida teha, tuli? Ja olime koos, nii palju olime koos, sellest ajast on mul Belalas muhu päevikut, kus me kirjutasime neid riimisi, joonistasime pilte sisse ja siis juba koolitüdruk ja see oli sõjaaeg kusagil 13 juba 14 ja nii et need suved on meil siiamaani meeles. D loomingus on olnud ju ka nii palju neid Saaremaa motiive ja kalurite motiive ja samas ka sellist vana usunditavasid ja ja rahvariiet ja võib-olla on sealt pärit nad jah. Sest et ma mäletan, kuidas vanatädidele mu vanaisa õde nagu me kartuleid koorisin, mis ta laulis niukseid kummalisi laule, kuidas Kell tuli esimest korda Muhumaale ja kuidas mehed Türgisad Sa läksid ja mul on nii kahju, et ma ei ole neid üles kirjutanud, aga lihtsalt ma täditütardega koos mõtlesime, et me kirjutame need üles. Vana Jüri oli see, kes laulis neid ja ta keeldus siis laulmas. Ei tulnud välja midagi. Ma olen kusagilt lugenud, et teie suguvõsa on ka hästi põhjalikult uuritud. Tagasi põhjalikult ma ei oskaks ütelda, aga üks minu onudest emal enda tõst eelmise sõja ajal kirikuraamatutest kirjutas, ma olen sellega kasutanud, kui õiged on nii õige nagu lobi. Võib-olla peaks põhjalikumalt uurima, aga selle päris kaugele ja seal oli selliseid koloriitsed kujusid ja seal on isegi vanaisa emapoolse vanaisa ema pool on Rummu Jüri sees, nii et see on ja Omahhi naljaks ja seal on jah kõik kirjutatud sulid isikusse ja kes oli lapsena ja ja väga palju on ka neid, kes olid joodikud. Kõik on kirjas, käik on kirjas. Et koolitüdruk, aeg, see tundub teile tagasi vaadates põnevam ja huvitavam ja ja rohkem muljeid ja sündmusi on sellest ajast meelde jäänud. Ilmselt küll on mälu selline, et sellele nagu talletus, võib-olla selle lapsepõlv oli niisugune liiga rahulik, sinna jäävad šokolaadimaitselise sellised, mis mis on sellesse aega jäänud. Sõda tuli ju nii vara, et kusagil 10 11 12 aastasena ja need mälestused on teravamad, rääkige natukene nendest mälestustest. Jah, kummalised mängud olid sellel ajal, siis. Ma elasin liivalaia tänaval seal alguses. Ja selles majas oli päris palju lapsi, mis, kui palju diskustitki ja vemengismi tina soldatitega. Igalühel oli oma riik ja kuninganna ja kuningas ja ajalehe väljaandmine ja poisid sõdisid omavahel. Tüdrukud nii, mitte väga, aga päris põnevat sõdimised seal üks meie maja, poiss, kes on ilmselt Tartu ülikooli juures praegu. Temal oli elust ärakann, lõvihoovis, mida me käisime imetlemas ja mis siis pärast vanemate käest sai hukkamõistu. Selliseid asju oli. Tinasõduritega mõne mänginud ja ja muud sellised laste mängud, näitemängud ja sünnipäevadel tegime näitemänge õigesele majalastega. See oli sõjaaeg. Kas see eetis niisuguse väga raske ja surutud pitseri? Lapsed on lapsed, mingil määral Need pommitamised ja üheksanda märtsi pommitus on selgelt meeles ja toidunappus on meeles ja see, et Kooklas klaasikilde täis üheksandal märtsil on eriti meeles, ma ei ütleks, et me nii suures masenduses oleksime olnud. Ilu läks oma rada, tähendab, koolis ei olnud ju valgust, olid sellised tindipotid, kuhu pandi petrooleum ja. Väga tore oli, et õppeaastad olid väga lühikeses semini, meeldis, jah. Siis saadeti meid maale ja maal pandi tööle, siis ta oli mingisugune töökohustus, need tuli 1000 dokumente, et sa oled kaks kuud vähemalt töötanud ja main aedniku abi. Kas sellest siis, et nagu pildid ja jaja pildid kõik hilisemas loomingus võib-olla jah, võib-olla tõesti selle peale mõtelnud algaja aedniku abina töötasin ravila mõisas. Sellised kummalised mälestused. Te olete ju illustreerinud palju lasteraamatuid. Kas need raamatud on saanud inspiratsiooni teie enda lapsepõlvest? Kardan, et need Laamatud tähendab Pillerin sattus sellele aega, kui minu oma laps oli just selleealine. Ja Elleniga Me oleme kooliõed. Elleni poeg oli just selle lääne ja need on nihukest. Hilisemalt vaatlusel on omavahel seotud. Aga oma lapsepõlve mälestusi raamatusse ka vist ei ole. Need on nii lühiajalised, need mälestused, kõik niuksed, napid, kõik eraldi killud. Kes kooliaastatest niisugused võtmefiguurid on olnud? Keda võiks küll endale need võib-olla tagantjärgi analüüsi tehes? Võta just nagu võib-olla eeskujuks või kellest mingil moel mingit tähenduslikku kokku tõuget on saadud algkoolis käia, siis ma käisin neljateistkümnendas, algkoolis on allika ja Tatari nurga all, seal enam kooli ei ole, see oli tüdrukute kool, see oli tüdrukute kool ja seal oli väga tore juhataja. Oli juhatajaks oli õpetaja Must. Tema tütar käis meie klassis jääd. Kuna me olime meelasin ühe aasta oma vanaisa juures, kes elas, oli naabermajas ja ülikooliga tihedalt seotud. Kuna mu vanaisa oli ka õpetaja siis oli meil nagu küllaltki lähedased suhted selle musta perega ja mul on meelde jäänud, et et sõja ajal, kui ei olnud just palju süüa. Koolijuhataja õpetaja Must ütles, et kartulikoored on kasulikud siia siiamaani kartuleid koorega, hea meelega. Ja siis rääkis ta ka, et kohvi ja tee sisse pole mõtet suhkrut panna. Ka sellest põhimõttest ma olen siiamaani kinni pidanud. Selliselt kulinaarselt õpetas, et ilmselt need olid vajalikud. Õpetaja hammustas ta, mul siiamaani hea meel, ta oli väga kena inimene. Alkoholist, Hellemmust seal klassis ja Ellen Tiit on mul meelde jäänud veel teisigi, kes on ka kaduma jäänud. Sellel ajal läksid mõningad ära juba ja oma sõbratar läks ärajaid jääma, ta siiamaani midagi selliseid asju juhtus sellel ajal. Aga ikkagi oli seks põnev tüdrukute maa Ell sellises tüdrukute koolis ja, ja keskkoolis ma käisin ka tüdrukute koolis, see oli siis ratsakümme ehk hilisem kolmas gümnaasium, seal oli meil väga kena, elab klass. Ja juhtus ka ühte teist seal oli, sellel ajal olid need poliitilised sündmused aga teravad ja mäletan selgesti, kuidas ema ükskord klassi tuli ja kuidagi oli teistmoodi. Ema oli mul selles koolis inspeatris. Ja mingi ohvitser oli ta kõrval ja käskis tüdrukutel kõigil kirjutada teatud sõnu ladina tähtedega. Ja nädala pärast oli kolm tüdrukut mest siberis. Selliseid asju juhtus, aga üldiselt on koolilapse merest. Kuna teist on saanud ja kunstnik ja just tänu sellele me kõik teid nii hästi tunneme ja teame siis tahaks ikkagi kuulda ka, et kas lapsepõlveaastatest hakkas juba see elukutse natukenegi läbi paistma, kuskilt pidi küll ma mäletan, et mu joonistusõpetaja nagu soosis mind edasi kunsti õppima. Ja seejuures ei pannud ta mulle kõrgemaid hindeid, vaid ütles niimoodi, et sa oled ju tervele klassile, pälvis joonistanud. Seda pandi nagu paks, aga tegelikult tehtud ka teistele midagi seal sai muidugi. Jah. Need niisuguseid asju juhtus. Vanasti tuli vahel isegi seda etet joonistati oma kooli heaks õppevahendeid. Teie koolis ei olnud midagi, ikka sõjaaegne laps. Sellepärast et ma lõpetasin 47 on palju sealt siis sõjast möödas, oli see kõige suurem puuduste aeg sellel ajal olid kõik ühtemoodi riides, sest nüüdistähintsemad, Pämbergid kleidiks ja mingisugused tenniskingad olid suur luksus. See oli siis koolilõpupidu tennistes, Jelderk leidis seal ja kui te nüüd natukene tagasi mõtlete veel ise oma lapsepõlve peale ja mida te ise arvate, mis oli see kõige olulisem, mis teid kujundas siiski saamaks just niisuguseks inimeseks, nii nagu te täna olete, eks see elu nii nagu ta oli, suved Muhu saare peal olid väga toredad. Me olime seal koos oma täditütardega. Onutütrega koos sõitsime ühte teist hektarit, alati tegime näitemängu ja kirjutasin päevikuid ja käisime Kuressaares matkamas ja sellel ajal küllaltki suured ettevõtmised ema joonisest sellel ajal juba. Päikseloojanguid loomulikult. Muhu veskeid, need on omamoodi andnud tõuke, ega ma ei läinud ju graafikat õppima, kui ma lõpetasin, ma läksin keraamikat õppima, kuna mu korteri naabruses elas keraamik. See tundus mulle nii väga tore. Ravi, kas on alles hiljem, kaks aastat hiljem tingitud joonistamise vajadusest? Lastetuba. Lastetoas lukustas oma lapsepõlves Viive Tolli. Temaga vestles