Ja nüüd fotokol ning Kaupo Kikkas hiljutise käisid Ameerikas sooviga pildistada maailma kõige suuremaid ja kõige pikemaid puid ja võib öelda, et võib-olla ka kõige vanemaid puid. Mis puud need olid ja miks sa sellise asja ette võtsid? Ameerikas oli mul tegelikult päris mitmeid eesmärke, mida seal korda saada. Ta aga üks suurtest soovidest ja unistustest oli tõepoolest minna vaatama ja pildistama hiidsekvoia sid mis on maailma suurimad puud. Ja vähe sellest, et IT-maailma suurimad puud, nende väga väga lähedased sugulased, rannikuse, kui hoiad, on maailma kõrgemad puud. Ja tegelikult on nad justkui ühed hiiglaslikud moondunud küpressid nii kuuluvadki pressidega, ühte perekonda ja midagi nii võimast, kui on hiidse kojad, ei ole ma tõesti looduses väga-väga ammu, et mitte öelda kunagi näinud puud, mille vanus ulatub 3000 3500 aastani käies metsas mõeldes, et need puud on seisnud siin 3000 aastat ja kes on üks inimeseloom oma 890 eluaastaga heal juhul, et minna seda puud raiuma, justkui dinosauruste vahel oleksid sattunud, käid pisikese kirbuna Nende üheksa meetrit, läbimõõdus puude vahel, ainuüksi koor võib olla kuni 90 sentimeetrit paks. See on niivõrd võimas tunne, et seda ongi tegelikult pildikeelde äärmiselt raske tõlkida, aga loomulikult püüdsin seda teha, sest et mis fotograaf sa ikka oled, kui sa ei suuda oma sõnu pildikeeles väljendada ja nii mul oli juba tegelikult Eestis ammu üks mõte valmis. Vaadake teaduses on üldiselt alati kombeks, et pannakse midagi mõõtkavaks, eks ju, et pannakse kas tikutops mõne mõne loomakese või mõne taime või mõne käbi kõrvale, et anda mõista, kui suur või millises mõõtkavas siis see reaalses elus on. Siis minul oli mitte väga originaalne mõte, et mille muuga sa ikka annad selle puu suurust edasi, kui sinna kõrvale nii-öelda vaatamiseks, pandava inimesega. Nii ma tõesti saingi ka ühe oma unistuse teoks teha, sain ühe sellise oma vaimusilmas valmis olnud pildi koos inimkehaga ja pildistada see pilt tõesti ongi selline, et kus peale vaatad, siis paljud inimesed ei ole üldse tähele pannud, et seal kuskil inimene on ja, ja need mõned, kes on tähele pannud, et seal midagi on küsinud, et kas rott. Aga ei, see on täiesti täiesti täis suuruses inimene, kes seal pildi peal on ja see puu on ikkagi lihtsalt nii mõõtmatult palju suurem, et sa ei pane seda tähelegi. Aga loomulikult, ega ma selle ühe pildi peale, kas sinna ei läinud, vaid ikka matkasin ja vaatasin ringi nii palju kui võimalik ja mis oli tohutult kihvt sellel aastal, et nii nagu Eestis on olnud väga kummaline talv, täpselt samamoodi oli see talv eriliselt pehme ja ebatraditsiooniline ka, aga Ameerikas. Ja nii oli praegu selline hetk, kus tavaliselt peaks olema maas kaks meetrit lund ja lumi oli täielikult sulanud. Ja sellel oli hästi mitu tagajärge. Esimene väga põnev tagajärg oli see, et park oli inimestest täiesti tühi. Kuskohast see käsitleb siis Sierra Nevada mäestik Californias, kus on nii Ameerika tähtsaimad metsad, kui tähtsamad rahvuspargid, eksis Joseemiti rahvuspark ja see samase hoiade rahvuspark, Kings, Canyoni rahvuspark, kui ka on seal, kui nüüd Alaska kõrvale jätta, siis Ameerika kõige kõrgem määdi Mount Whitney, nii et Sierra Nevada nende tõeline rahvuslik uhkus kus matkamine ja seiklemine kuulub iga ameeriklase ameeriklasega olemise juurde, nii et nende jaoks on seda vähe võimatu üle tähtsustada, kuna see on neile niivõrd oluline ja südamelähedane kant seal kõik. Aga jah, ühesõnaga needsamad puud tegelikult jagunevad veel kaheks. On hiidsekvoia, et mis on siis massi poolest maailma suurimat puud ja nende lähedased, lähedased sugulased rannikuse kojad, mis on siis maailma kõrgemad puud kasvades kuni 115 meetri kõrguseks ja massi poolest needsamad, siis hiidsekvoia on tõesti läbimõõdus kuus kuni kaheksa meetrit, kõige suurem nendest üheksa meetrit. Ütleme nii, et raske on seda ette kujutada, see on nagu see anekdoot, et kuidas kirjeldada elevant, et kui ka näinud ei ole ja piltigi näinud ei ole, siis on hirmus raske teda kassi, koera või põdraga võrrelda täpselt samamoodi nende puudega, et mõtled küll, et puu, puukoor ja oksad ja käbid, aga kokkuvõttes ikkagi, kui sa seal all seisad ja tunned, et sa oled justkui kõrval, siis see tunne on midagi hoopis hoopis teistsugust. Aga need kojad on veel huvitavat seetõttu, et kuidas see ikkagi võimalik on, et ühes väikses maailmanurgakeses on ühed puud nii vanaks, nii suureks kasvanud ja et nad on ka vastu pidanud. Et tegelikult ju inimkond oma kiskeliku käitumisega üldiselt ei kipu soosima väga pikaealisi elusolendeid, sest et tavaliselt on ikkagi alati võimalik ju midagi kasulikku sellega pihta hakata, kas siis ära süüa või midagi sellest toota või lihtsalt ahju panna siis loomulikult on ka neid hiiglaslikke puid kõvasti raiutud. Aga juba 1890 moodustati tegelikult, et sinna esimesed kaitsealad, et neid kõige suuremaid kõige kuulsamaid puid kaitsta. Ja need kõige siis võimsamad puud on nimetatud kuulsate USA kindralite järgi, kindral grant ja kindral Sherman, need on siis kaks sellist tõeliselt võimsat puud ja neid ühendabki siis nii-öelda kindralite maantee, mis viib ühe puu juurest teise juurde. Ja see on niisugune isegi mõnedele Ameerika Ühendriikide kodanikele selline, tead, uhke palverännak minna, vaadata ära Need kaks rahvuslikku uhkust. Aga see puu on tõesti äärmiselt põnev ka seetõttu, et ta on endale nende miljonite aastatega välja töötanud tohutult põneva kaitsemehhanismid. Esimene asi on see, et kuna see üks väheseid puid, mis suudab vastu panna metsatulekahjudele siis see puu lausa soosib metsad. Kahjuks, et selleks, et noored hoiad, saaksid teiste puude ja taimedega tärgates võistelda, mets põleks puhtaks ja looks väga head tingimused uute puude kasvama hakkamiseks, nii et kõik need mitu 1000 aastat vanad kojad on põlemisarme paksult täis, et sellised mustad laigud jooksevad mööda hüvesid. Loomulikult mõni eriti võimas tulekahju on suutnud ka sekkujad maha murda, aga et neil on niivõrd paks tulekindel koor, mis on justkui justkui nagu kilp Nende peal ja see puude mahl ei võta sugugi mitte hästi tuld, siis see kaitseb suurepäraselt neid puid ka väga suurte ja võimsate metsatulekahjude puhul, mis ümberringi seal kõik suured kuused ja, ja konkureerivad liigid ära põletab. Ja kuna see koja tahab ka kasvamiseks on tegelikult üsna kiire kasvuga väga palju päikest saada, siis seesama metsatulekahju võimaldab nendel noortel Secoiadel tärgata ja kohe siis haarata see see nii-öelda kasu eesõigus endale teiste puudega võistelda. Ja täpselt samamoodi seesama kooria, sedasama mahl on nendele hiigelpuudele aga väga heaks kaitseks kahjurite vastu. Nii et tegelikult, nagu kõikide väga vanade asjadega siin planeedil maa kipub olema, on nende suureks vaenlaseks ikka ainult inimene ja inimese poolt tekitatavad kliimamuutused ja keskkonnaprobleemid. Aga ta on ikka tõeline tank või dinosaurus keset loodust, et loodusel endal tegelikult nende 3000 aastaste hiiglaste vastu polegi väga midagi välja nii-öelda pakkuda, et kuidas siis nende nende puudega nii-öelda ühele poole saada, et on neile küll äike korduvalt sisse löönud, on nad elanud üle kümneid, kui mitte sadu metsatulekahjusid ja kasvavad ja ikka kasvavad ja seisavad justkui hambad. Seal see koja rahvuspargis. No sa rääkisid nendest praegu nii ilusasti, see on suur väljakutse, kui sa näed midagi nii suurt, nii kõrget, kuidas saada pildi peale sedasi ütleme tavainimese vaate mingi vaatevinklist, et ta jääkski ka huvitav ja, ja kas on siin mingisugune, ma ei tea, nurk veel lisaks sellele, et sa paned midagi kõrvale, millega võrreldes Tansuur? Just et, et tegelikult see oligi minu jaoks ka üks huvitav, väga huvitavaid väljakutseid, et miks ma sinna nii väga minna tahtsin, et, et kas siis tõepoolest on neid suuri asju võimalik pildistada ja ütleme väga lühidalt öeldes sisega ikka ei ole suured avarused, merevaated, väga suured maastikud, mäed, hiigelsuured puud, nad ei kipu sinna pildi peale kuidagi nii-öelda ära mahtuma, sest et see mõõtkava läheb niivõrd väikseks, et tõenäoliselt õnnestubki seda pilti võimsamalt tööle panna siis, kui see oleks võib-olla paari meetri suurune, kus inimene hakkab juba tõesti füüsilisest sellest pildi suurusest aru saades märkama detaile ja nägema kui hiiglaslik, see kõik on. Nii et ega see midagi väga lihtsat küll ei ole, tõepoolest kõige lihtsam trikk on ikka jätta kuskile mõni arusaadavas suuruses element lisaks. Aga teine asi, mis muidugi alati aitab, on see, et otsida lihtsalt selliseid omapäraseid huvitavaid võttenurki ja ilusat valgust, et sellisel juhul küll sa ei suuda edasi anda nii otseselt selle puu suurust, küll aga tekivad sellele pildile muud hoopis hoopis põnevamad ja, ja palju fotograafilisemad kartused. Nii näiteks ka mul õnnestus. On näha selline hilistalvine, kevadine äkiline lumesadu koos paksu uduga, kus need tüved nii-öelda hakkasid justkui udu seest läbi kumama ja välja ilmuma. Nii et, et selline haruldane olukord looduses pakub alati väga palju silmailuisegi, kui sa ei suuda nüüd selle puu suurust edasi anda, siis tekivad tõesti muud ilusad asjad. Ja teine asi on just nimelt see mõõtkavad, proovisin koos terve inimesega, proovisin näiteks niimoodi, et panin inimese sinna puuserva seisma ja pildi alla nurka ja justkui millimeetri suurune ainult inimese nägu. Et ega ei tulnud päris päris niimoodi välja, kuhu, nagu vaimusilmas nägin. Aga siiski jah. Ma arvan, et mõned pildid õnnestusid ka. Nii et päris keeruline on saada kõige niimoodi pildi peale, nagu sa silmaga näed, seda. Oi, see on tegelikult ju praktiliselt võimatu, et siin Ma juba tagasi selle fotograafia inimese silma põhilise vastuolu juurde, et inimesel on ju kaks silma, ehk siis binokulaarne nägemine, fotokola on kõigest üks silm ja see juba tekitab niivõrd suure ruumitunnetuse vahe. Ja inimesele on ju alati mõõtkava, ehk siis ükspuha, mida me vaatame, me kunagi saa seda isoleerida ära taustast, aga fotoaparaat kipub selle ikka just nimelt omas keskkonnast või taustast ära isoleerima. Nii et, et selles suhtes fotokas ei, ei võistleja küll mitte kunagi inimese silmadega. Aga samas see on üks äärmiselt tore väljakutse mõelda, kuidas see pilt ikkagi kinni püüda niimoodi, et ta annaks võimalikult hästi neid meie soovitud tundeid või omadusi edasi. Nii et siis, kui seisate silmitsi mõne väga suure asjaga või olendiga, siis otsige eriline nurkuste peale saada. Raamatu aitäh. Kaupo Kikkas, tänaseks.