Tänavu novembris oleks meil põhjust pilgu heitmiseks minevikku rohkem kui küll. Novembris 85 aastat tagasi algas Eesti vabadussõda. Esimese lahingukarastuse said iseseisva riigi kaitsejõud. Algava saatega seostub novembris 85 aasta eest moodustati Eesti lennuväe algrakuke. Tõsi, vaid pool roodu suurune ja esialgu ühegi lennukita. Esimene lennumasin, mis hakkas parda tunnusena kandma sinimustvalgeid kolmnurki saadi sõja saagina Narvast taganenud punastelt järgmise aasta jaanuaris 1919. Selle eraldusmärgiga said eestlased lennata 1940. aasta suveni misjärel sinimustvalgete kolmnurkade asemele maaliti punased viisnurgad. Nõukogude õhujõud vajasid neist vaid paremaid ja uuemaid, teised lasti laguneda või hävitati saksa vene sõja puhkedes. Siiski õnnestus paari sport lennukit kuidagi varjata ja Punamäe põgenedes olid eesti lendurid mõne aja pärast jälle õhus. Lennukid olid, ma ei tea, kolm tükki olid alllinnas kuskil latva ära peidetud pinnad küljest ära võetud ja siis ära veetud, et neid ei saanud ära lõhkuda. Need toodi lagedale pinnad külge, mootor risti, meil oli ja Talvuli külm, 42 oli külm. Küll soojendasime neid käima, said õhujaotuse mootorid nelja neljal silindris tõue otsimootorid. Tükk aega, kes andis soojendaja, onju. Ja siis oli tarvis luuret teha. Anti ülesanne. Kolm tundi, teadmine sinna, kuni luuga laheni, tead, mööda jääd, vaata et võib-olla need tulevad jää. Kasukas oja, kasukas ja suitsu ei saanud teha sel ajal. Lennuk oli relvastamata, soli portlennuk, sportlennuk ja kaks meest jäid. Üks sai pihta. Siit kuul läksid varrukast natukene kriimustas seda nahka ja tema sai selle eest mingisuguse lindi. Aga siis teine mees oli kõva mees. Tema oli tütarsaare juures, käis vaatamas ja ja sattus Vene hävitaja kätte. Aga ta manööverdus niimoodi, nemad ütlesid, tagasi tulid küllus, mees, tige, teataks Murinal möödud ja ta näitas rusikat ja pisarad kätte ei saanud. Beatonodo Ta vaatas. Ta vaatles peeglis, kui ta tagant tuli, hakkas, hakkas selle kauguselt hakkab tulistama. Sportlennuk on ju väga kerge manööverdamise võimega. Sa natuke liigutatud pöörab eest ära, aga selle hävitusele nagu seda maa lähedal niiskus, pööranguti või teha, sa võid vastamaatsanal pöörasi eest ära. See läks siis meelde. Näitusepussidest kur ma sulle Anneliks, kord. Nõnda pajatas Eesti sõjaväelennukooli 1937. aastal lõpetanu Ameerika eestlane Mart Napa. Nüüdseks kustunud hääl Eesti raadio arhiivilindilt. Sõja läbi teinud Eesti lendureid maandus lõpuks elama igale poole üle ilma Ameerikasse ja Austraaliasse, Inglismaale ja Rootsi. Eestisse jäänud pidid tegema mõneks aastaks sundmaandumise Siberisse. Ühel Kolümaa teisel Kemerovo on vastu tahtmist ära nähtud kahel eesti lenduril, keda oli rõõm kohata alles sel nädalal meriväljal Hendrik Arro ja Kaljo Alaküla Eesti lennukoolisõjaaegsest lennust. Salvestuse akustika on ehk tingitud varjendi sügavusel asuvast tööruumist, kus peremeest ootamas arvuti ja lugemisprillid. Eesti raadiol on andmeid, et neiusid päevil täheldati Eesti õhuruumis Soome õhujõudude lennukit, mis maandus Tallinnas, võttis pardale kaheksaseid eesti lendurid ja Soome vastab tõele. Ma ei tea, kust on pärit sinu allikas, aga jumala õiged ja ja kehveli tegutseja, tähendab meie kutsujaks oli, Soomes on selline õu või endiste sõjaaegsete lendurite ühendus nagu pilvelõigud, kes olid kevadel siin külas ja nüüd siis tegime sinna vastu kõvaks käigu. Kõigepealt see asi oli muidugi ääretult uhke neile vanadele veteranidele, et niisugune ettevõtmine üldse toimus. Tallinna lennujaamas oli ka väljas silt, ma ei tea, kas ma õigesti ütlen seda inglise keelde, finnish aja koos ja siis juhad juhatati meid ja siis tulid pikad saledad, need Soome ohvitserid, kes olid siis lendamas seal ja omavahel ütelda, neil olid mingid kärud mingi kastidega kaasas, ilmselt varustasid õllega kaenlas natukene noh, see selleks kõik. Ja muidugi anti meile Focker ette ja no võite ette kujutada, et see oli väga suur kompliment, mis meile tegi. Tol päeval. Tähendab kaljul õigus oli fokanif 27, millega lendasime, tegelikult see lennuk on mõeldud nii-öelda lammuri hüpetaks, lambad väljaõppeks 44 kohta, istekohta aga antud juhul hoida reisilennukiks. Hüppasime siit kõigepealt Tallinnast Helsingisse, Helsingis oli vahepeatus vahemaandumine, sealt tulid peale veel Soome veterani ja siis edasi läksime tika kuskile son joas küla lähedal. Mida see koht endast kujutas, see koht, kuhu ta on teile suur kompleks, kõigepealt seal lennuväli, kus maandusime see lennuväe leviva sõja Ajal. Kui teise maailmasõja ajal töötas, oli seal soome kahe mootor, ühte blenhaimide peale oli väljaõppebaasiks seal. Ja seal lähedal on praegu suur Soome sidekool, kes õpetab välja nii hästi ajateenijaid kui ohvitseri. Kõik soovi ilma võite, samas puhume. Õhuvaatlusteenistusel on seal opti, kõik saavad seal väljaõppes on päris suur ja edaspidi olevat sinna baasis tuua üle ka Soome õhuga peastaabist nõu kuulda. Väga muljet avaldav oli kõik see komplekse, Soome kasarmud ja väga nagu soomlased ehitavad väga hästi ja vastuvõtt oli suurepärane, poisid olid seal maskeeritud ja tahmaseks tehtud ja kõik seal võimalikult lähedale oli see olukord nagu Lohtla tegelikkusele, tegelikkusele ja õnneks oli rahuaeg sügav ja annaks jumal, et see ikka jätkub. Ja siis lõuna serveeriti meelega seal kasarmus. Ja, ja see oli mitmega käiguline lõuna oli ja seal lotosid ei olnud näha küll, aga soome daamid seal siis serveerisid seda asja ja ja huvitav komboli seal, et, et poisid kullad lauda tulid. Ma ei tea, kas seda tugesid palvet või mis seal oli, seisid püsti ja siis ühekorraga istusid maha ja seda saki oli ka rahalist distsipliini ja väga hea mulje jättis see lugu kõik seal. Kuulge, aga kas teie omal ajal ei toiminud täpselt samuti? Mulle hakkab meenuma ÜKS Kaljo Alaküla lugu sellest, kuidas te kusagil. Eestlased Jutraga maha, see läks jumala aegadeks ja ega meil, ega meil ei olnud ka ikka niimoodi, et ega me ennem ei lohistanud ennast lauda istunud maha, kui tuli eskadrilli ülem kapten ürgsoo siis härrad ja siis ma ei mäleta yks, kas seal oli niimoodi, et vasakult poolt hoolist tuli minna ringi ja siis maha istuda, no ühesõnaga distsipliin ja, ja oli näha, et surnud sõdalase korrekt, distsipliin seal on mõnusaid, kõiki asjad. Ja vastu võttis seal vahepeal pidas veel ühe ettekande hooli ülem Rääkis Soome õhujõududest üldse olemusest ja siis see, mis meile demonstreeriti, oli see soove, see õhuhalvia pust, nagu ta on, selle varustust, kõik see, kuidas asi toimub ja peab ütlema, et see on vägagi huvitav oli vaadata seda asja seal kohapeal. No ja sealt läksime edasi, siis, eks edasi edasi läksime siis Kesk-Soome, see lennuväemuuseumis, see on, pidi olema Soome üks paremaid muuseumi, kus on väga palju just Soomes kasutatud teise maailmasõjakasutusolud lennukeid, hävitajaid, osad neist kunagi oli ka Eestis, mis lendas seal ja vastu võttis ka selle muuseumi direktor oli, kes ise andis selgitusi ja peab ütlema, et ta tegi seda väga põhjalikult ja väga huvitavalt. Iga lennuk oli endine lendur muuseas ja, ja, ja ka püstolikuule, kas ta ei olnud kaubersteeru isele koloneli aurahvast aastaid ja, ja kas ma kuulsin õigesti, et sõja ajal tegutses Eesti pinnal ka Soome lennukeid? Ei see aeg ei olnud, meil oli. No kui rääkida natuke paar sõna minevikust, kui tohib just ja mootor ja praegu läheme üldsõja ajal Eesti ja Soome lendurite vahel, õieti õigemini öelda tõsist kokkupuudet nagu uni natuke, aga väga vähe. Õhusika lendasid venelased mööda Soome lahe vahel sai suure omad ja eks ole. Aga tegelikult ütleme ühte olime see meie lendasime Saksa mundris, nemad olid soome muudes, aga vaenlane oli mülks selle selle kohta, soomlased, ütlevadki, sealt kontakt tekkisid ja et te olete andeks mulle minu teleteleviisori, seda soome keelt edela pool Soome lahte, teie pojad olid varus mehes saksa varus, mees, pugusso ja põhja pool Soome laate Soome varus, mees põgussa. Avivooliner oli üks meile ja vaenlane oli üks hea hea ja sealt need kontaktid tekkisidki. Ja siis on niimoodi ja esimene kontakt tekkis meil soomlastega juba 1000 et 992. aastal. See, see oli 10 laps on ilma kildamehed seal hoovula ümbruses ja seal lähedal, nemad tulid siia Tallinnasse, küllap neile leiti mehe kontakt ja peade muidugi 10 aasta kalendriga pidevalt juba läbi käinud. Oleme käinud nende kutsel Soomes, nemad on siin käinud ja nüüd tuli, uuri siis kase pilved liiguvad, kes samuti tahtsid, tundsid asja vastu huvi, kevadel käisid nemad siin. Võtsime teid vastu, ajasime juttu asjast ja see müüdi külas, seik oli nende poolt meile kutse nagu vastukülas, käin siis soome ja kihvt logoiga, tead, kuule, kui sulle antakse lennukedge. Me teame neid situatsioone, teinekordki pööratakse selga ja aetakse mingit kuradi jama, tead selle seedepoiste kohta, kes sinimägedes ja Narva all võitlesid, eks ole. Ja nüüd saadeti Relvavennad saatsid lennuki järgi ja ja, ja tõid õhtul tagasi ka, kõik see oli mu elu tegi komplimendi sõja ajal, kindlasti oli soomelendurite üldarv tunduvalt suurem kui eesti lendurite arv. Sõjaaeg loomulikult, eks seal neid oli suurem neile kogu aeg olnud rohkem. Praktiliselt, aga mis oli huvitav, kas siin näiteks kui võrdla praegu praegust Eestit, Soomet rahvaarvult, meie osa praegu võiks öelda, umbes vist kolme või neljakordne, ma ei avastanud midagi niimoodi. Aga samal ajal Soome õhujõududes on praegu loetakse 100, umbes 170 lennukit. Ütleb ise juba ära, kui palju teil oli sõja ajal lennukeid eestlastega redeliks. Oled ajalugu? Sõja aegu, et seda on raske öelda mikspärast selle tõttu, et lennukeid ju käisid, kes lagunesid, said pihta, juhtus midagi, käkid töökotta tulid tagasi, aga nii-öelda hinnangu isalt, kui võtta arvesse kõik masinad või siis uus olid, eks ole, alt oli ka kaasa arvatud lennukool ja nii edasi. Olime iluga sihukest 150 lennukiringis, seda oli rohkem kui sõjaeelsele kõrgpunkt, ütleme ausalt, Eesti lennunduse kõrgpunktsõjaaegsel Eesti lennuväel oli natuke üle 40 lennuki. Ajapikku sõjaeelsed sõjalised ja 1000 940. aastal ja lendurite arv. No vot, lendurite arv on ka niimoodi, et Eesti lennusõjaväelennukool, mis töötas enne sõda, see ei tootnud ju ainult mitte kohe tiini maid või Oitoodiska reservlendureid. Nii et selle tõttu kui palju neid tegelikult oli väljaõpetatud ma hetkel ütlegi kohe peast seda, aga need andmed on olemas. Üldiselt aga võib seda öelda näiteks et sõja ajal eestlasi, kes osalises lahi lendudest võttis, osa siin kaasatud lendurid, vaatlejad parda laskuda, Lenna koosseis oli üle 130 mehe 130 40 mehe ringis ja neist märgatav osa oli sõjaeelse Eesti lennukooli väljaõppega ja selle tõttu, et kui niimoodi võtta, siis jah. Lenduritest lõpetas esimese meie kursuse ainukest küll Windowsi 25 meest, eks rindele, kes sõjas lõpetas, teine kursus õppis, aga samal ajal kui vaatlejad ja pardalaskuri tulid kõik see aeg välja paga mehed, Leonard andurid olid need vanad ja 41. aastal veab suhet suurem osa ja ja sellepärast me olime need noored mehed siin ehk siis oli, kui vana sa olid, 18 lendasid ja siis kuule liibovi linnukooli, lõpetasime nimetatigi jumbud eskadrill, teised olid eestiaegsed mehed, eks ole, ja meie olime see esimene lend, esimene ainukene, no teine lihtsalt ei lõpetanud ärasest eestile evakueeriti ära ja see Pärnu lennukoodi öelda, sealt oleks tulnud veel lisa. Minul jäi omal ajal alati meeles Raul Mardjat. Mina olin väike poiss, tema oli minust aastaid vanem ja ta oli üks haudejuhtidest Tallinnas. Mina mäletan teda skaudipoisina, kui ta oli meil ja hiljem siis kui me jälle kohtusime, siis tema oli lendur, mina olin, tulin just lennuvägi noore jobuna siis lennukooli ja tema oli üks neist, kes siis läks kolmandast tahvliga, läks Pihkvasse ja Pihkvas. Lahingulennul tulistati alla, pardalaskuri hüppas lambad juba välja, aga tema ise põlema läks, läks põlema, Masina vaja. No nii tuli teisigi mehi. Jõhvil elujärgu kaptenil läks pea maha ja killu väheke. Kapten soodse jõhvile praktiliselt oli, et terve hulk mehikesi, kes, kes sai sõjaaeg sai pihta lahingtegevuses ja lenduritel on niimoodi, et küsimus ei ole mitte alati ainult lahingtegevuses vaid lendurid hukkub ka tegelikult mitte vahel ka ilmastiku tõttu kalainud tagasi tulles oli küllalt neid, kes läksid, ikka juhtub, Sul on kaks venda, rebased lendasid sõja ajal eesti lennuüksused, Enn neist hukkus, aga kuidas tihe teine august Rebane. Tema hukkus niimoodi võitlejate kolmandal märtsil 1944 narval vananenud tagasi tulles jõhvi lennuväljale kuid hommikul ladviku lennuväljale saksa helgeid ja võttis ta kolmandas või neljandas pöörambussisse. Viimane pööra, seal 100. võismide. Enne maandumist võttis nii rumalalt sisse, pimestas meie äramees kaotas, noh, eks paistab ajanud ja tuligi metsaplats põlema mootoriga ja põles ka ära. Teine vend tuli tagasi, küsis, et kes seal on, aga vastajat ei olnud. Nii et neid ja sõjalenduri lenduri elu nagu ta on, eks me ikka rääkisime, vaated ega edasi-tagasi pileteid ei müüda. Ja, ja iga kord ei jagunud neil ka. Muuseas selle teise venna Mardiaadiga oli niisugune asi, tema tuli rindelt tagasi ja mootor ütles ülesse. Ja see välja ja head üks mees on puudu. Istume seal kasiilus koosjalu vaenerendlust, üks mees on puudu ja, ja Mardijat teine vend sai otsa seal lahingus ja nii edasi ja poisid pärast rääkisid, et midagi põles seal metsas ja ja raketid lendasid välja ja teod. Ja siis oli ikka väga suur rõõmusõnum, kui saksa kuskilt üksusest helistati, et üks kuradi vend on siin teada ja üks mütsi kõrval lonti ja langevarju palad on õlal ja pääses eluga. See oli kihvt lugu. Mattali huumorimees ka ütles niimoodi, et ma ikkagi otsustasin, et et kui nüüd hüppas välja ja ütlesin, et hüppan ikka pea ees. Et kui langevari lahti lähed, siis ei lähe jalaluud katki teha. Sõjaaegses Eesti lennuüksuses üheteistkümnendas öiste pommitajate grupis lendas Alfred vilttropp, kes oli lõpetanud Eesti sõjaväelennukooli juba 1934. Seal oli, et ideepsolime ja siis õhtul läksime lendama, Nobeli ikka räägiti, ohutustehnikat räägiti, et kui nüüd veljed on, tuleb naerutroppi pommitama, eks ole siis oodata lääne pool seda aerodroomi õhu sooda jahtuvad nii kaua, kui see läheb. Aga see rünnak käis seal edasi, tuleb üks teine jõu, Lubuntu kutsuti neid jõulupuud, rippusid seal õhus ja kui tahab ja talvel see oli, kui see pirakas tuleb mudamaast lahti. Ja mul üks lipnik oli siis kaasas, see just tuli lendu koolist esimest lendu tegi kaasaks Kesler oli, noh, praktikat läheb, kuidas see käib, see asi. Ja hakkab lõppemas asi, ka bensiin hakkab otsa saama. Käskule, nii et kui on võimalust, eks ole, põldu valgendada, tähendab kui ei ole siis välja hüpata igal juhul. Öösse risk veel läks, vaatad, seal Valendab lage on, lasime madalalt üle, seal olid tühjad kärpad, Villa kärparaagord karpaga seda vaata ei saats kudeda maas, selle puruks pressida. Aga siis vaatasime maad ja tuliselt tüdo purgid lääne poolt idasse läks ja siis läksime sellest üle, et seal ka valedas. Lased sealt ringi ära vaata loosi heidab pikkust küll sile, pole midagi aks maanduma ja sest et juba mootor tõmbas juba tühja õhku juba korisesse siis on tõesti pole midagi muud kui kaas maha ja maanduma. Ja panin siis maha, nii et rattad said maha, ega ta, kas ma viis-kuus kilomeetrit või palju sealt? Larace oli kraavis, siis oli upakile ja puru Lässus, mootor veel suvises seal lume sees tellite rihmadega kinni ja alatega seal ja siis tuli see välja seest midagi, mida saaks seda maantee poole minema, sest maantee peal olid need valvepostid ja vahtkonnad, seal. Siis tuli meile vasta seal mehed, juba sakslased, see vahtkonna meeskond tulid kaasa enda juures, ei saagi, ei saa, intreetsas oli veel seal, ma ei tea, palju seal oli 15 16 kilo pealt, sinna ei saanud rääkida ka Ta pommitas täitsa Jaava, kõik telefoniliinid purud, Norra siis ei saa mootori viltu, andis nõu niimoodi, et me siis andsime seal raudteepealse vaht, kulud käivad siis. No üks andis siis selle teate edasi, siis edasi, niikaua kui läks siis seda litrit lastel, kust sa tead? No meil oli kolm patsient läks niimoodi ära. Kas teie lennusalk inimkaotusi kandma see ja sa madelektsiooniks Felthöövel? Mardilaat oli tema Pihkva juures seal igatahes kagu pool Pihkvas see oli päevane rünnak kvartalis, vasta kuskil, seal ta soosse oli üks spordisaal üksusse, siis läksime seda päeval kõrval ja siis ma nägin ka, kui see lennuk läks, põle vaja, hakkas alla vajuma, temal oli laskur kaasas ja laskur hüppas välja, paistis ka langeval lahti, läks koos sügise aeglasse sooli, valge ja valged lennuriided ka sügise saivad soojad hambad aasta soojad Temai alguses puuoksast kinni metsaga, siis sa ei saa, tekivad maha ja tema pani jooksu siis seda kodu poleks ta tead kus umbes on selle ilmakaardi järele ja siis oli veel lastud talle järele ka, aga pihta ei saanud. Kukk kukraadistali Arturi Ants Bristolis kukaats tragöödia. Revo pääl säraga, pardijad läks nii nagu filmi staadikeni. Tule juuk taga, koostabakud paiskas üles valgus koos lennukiga ja läks, ta võisid õhus pihta saada. Jah, võib olla küll, et ta sai pihta juba, kas sa teab. Ega päeval ei lähe neid leek kuulisega kollaseks ega ei paista lennuk SAISis tabama, see oli kindlasti jah, ta sai bensiin. Ja tema läks asja, siis oli küll, kaotus oli veel teine, teine oli niisugune, see oli sakslase süü, Meelvesid tambiku aerodroomil jõhvi juures ja siis oli kaks, mass, oli veel õhus, mina ja leitnant Rebane tehtud, juba pandud kõik. Ja nüüd tulid kaks asjad ja viimane massin, kes tuli, sakslane, asi selles, mispärast see, kuidas tulid, lasi selle prožektori valguse peale selle Leeturile. Sest pandud seal vall küll, et sellepärast vaja tuled kustuvad, täidab tagant Tedukil, kui vaadata, teeb selle valgeks, aga tavalasi näkku ja muidugi ta pimestas selle ära ja lendas vastavaks. Ta oli juba maadluse pea, võib-olla seal mõnikümmend meetrit oli kantaat jeldaks, plahvatas põlema, seda ma mäletan, siis kui mina sain mahajooks minu juures. Aratol Rebane, vanem vend. Ja see tuli mu juures, sina, Alfred, kurat. Kutt läks täide passida, põles. Ja siis saigi siis rebane Surb. Nii et rohkem ma ei tea meie poistest sealt. Aga need sai surma, lasti maha ikka. Mille peal merel vedrusalgast läks vist arv, või kes oli seal? Üks asi, mida ma veel tahaks võib-olla lisada Etti kunagiste lennuväelastele lihtviisil väikselt vedanud. Vaadake, kui me vada praegu Eesti Vabadusvõitlejate Ühendus, kes Vaab siis jalaväemaavägede meister ei ole nagu praegu Eesti kaitseväega õiget sidet, sellist, aga lennuväel on kuidagi see kutse solidaarsus selline olnud, et meil on kõigepealt Eesti lennuväega heaside, siis meil on siin väga hea side ka öelda naabrite lennuväega. Nüüd hiljuti tuli Lätis Liimovis, kus pühitseti liibo lennukoolis oli kutse meile tulnud kunagi lennuga lätlaste poolt, nii et. Mul oli au osa võtta ei saa ja nüüd mõtlen, et viimane poolteist nädalat täitsa internatsionaalne tegevus. Käisime lätlaste juures ja seal ka omad rahade, lib Bud ja värgid ja muidugi väga hästi võeti, vastu oli korraldatud korralik, see on nii, et seda. Ja, ja teine asi, mis minu arust svingi olulisem, olulisem mõtlesin, mis on, väga tore on see, et soomlased panid nüüd käima Nende tede lennundusühingutest. Kõva lugude panid käima korjanduse, et anna Eestis üles langenud upud Eesti lindude mälestussammas, kuna sellel võib olla niisugune lugu. Vot kui Reiteligalju võrdlemisi tuntud skulptor ja tema kuidas olnud projekteeris, ei ole õige seda ehitas või tema üsa tema kujutas, kujunes kogu selle samba sule. Soomlased kaklesid panema, oma uppuda, langenud lendurid telemälestussammast kutis ja see õieti oli Teise maailma seal Kuusalus ellu ja Soomes siis otsitava, kes seda diis ja lõppkokkuvõttes oli nii, et seda tegi, seal on endine lendur Kalju reitel friend rindemees ka jah, relvavend meelde jääb sõnade. Ja 1997 oli see samba avamine, seal on kutsutud ka Eesti lendava koos sõber seal kõva lugu, jah, Elizabeth Reeno lihtsalt pruuniks andis lõunat ja lennuväejuhataja kohal ja kõik ja no vot, ja siis oli selline asi ja nüüdsest tuli kõne mošeed ja Kaiuma seal lõpul, kui kõnes, kui ta ütles, ütles niimoodi, et ta loodab, et sa, soome kotkas võtab ka eesti langenud lendurid oma tiiva alla, sest need oma kodu vaevalt kunagi. Eestis sellist sammast ei ole ega ikkagi olema. Aga lase soome kotkas laotab oma tiivad ka meie langenud lendurite haudade kohale ja nüüd räägivad, haakus nüüd on siis tulnud selline asi, et on mõeldud, et pane aga eesti hukkunud lendurite soomlased teevad, meile ei saa ja see asi ja see asi on käima läinud. Praegu käib Soomes selle jaoks Soome õhunende endiste lennud, lendurite ühendustes käib korjandus, selle auks ei räägi summas ka ja nüüd viimane justkui olime seal Soomes, siis oli juttu, siis neil on koos juba üle 100000 krooni selle asja. Külma sooviksime teie sõnade kuulajate hulgas oleks Eesti poliitikuid ja kaitseministeeriumi esindaja, kui võtnud ennast toimuvad, kuulama neid asju. Annaks jumal muidugi. Et oleks väga tore, jah, kui samba asi miljondikes. Peab ütlema, et see sambaga on praegu niimoodi, et selle sambaga kõvasti öelda v oma poolt küll meil Eesti praegu lõhuvad ülemkinol. Küünar on kõvasti selle asjaga öelda. Ah see on seotud ja aitab omalt poolt kõikjale kaasa aidanud kõiki asjale, mis tuleb ja, ja ka sellele küsimusele on ta praegu tiblad kaasatud. Ja veelgi enam ma võiks öelda niimoodi, et ka Austraaliast tuli mulle mitte ammu tagasi tuli check kus, kuna ühe kunagise lenduri eesti langenud lenduri abikaasa saatis tšeki just selle ausamba jaoks Viimased lennud tegime selle septembri alguse augusti lõpus, tegin ära Adavere aerodroomil, seal seal Põltsamaa lähedal, üks mõis on, seal tegime viimased lennud ja siis sel ööl see venelane tuli üle Väike-Emajõe suudmes, sealt ta tuli üle, seal oli teine lendur, oli algselt oli seal ka samal õhtul lennanud Siberisse sõltult sihver, tema isakodu oli Võrtsjärve läänekaldal, kuskil siis lendas, millal me need läksime siit ida poolt ja siis käisime sealt Peek Emajõe, mis ta sealt üle ja siis lääne poolt tulin tagasi. Aga siis, ega meil seal oldud nagu sõidad, lõhnad juures, et siis võtaks lood ära. Sest seal õhtal sai meil täis eesti ütlusel 5000 varulendu jagaveegahelt aerodroomilt, lendasime Türilt ja meie sealt Pajusi rõhk laada. Aga nüüd ei tea, siis dist oli 4988 või palju, see oli nii, et 13. 14. lend oli siis 5000. Ega ennem ei teada, kui tuli siis küsitleda või Paldja üles, mis kellal keegi massistart, mis number on. Ja siis tuli välja, et oleks leitnant Piirsalu olnud siis viie tuhandes-, Elo siis kobad oli juba ära korraldanud, kopter, mees alb Ardo välja, siis tegi vahupudeli lahti temale külmalt korteks plats ära, tema soovis õnne ja see jooksis lahindaga maha ja siis hakkas andma siis ka pudeli seda klaastasse siis ära siis seal trummipudelid laual ja biskviidi diapalun, võtke, kes võttis igaüks. Ja siis see just juhtus nii, et see veeltevelt sihves. Sigareti ette ja juba mootoreid sealkandis ette, et noh, matsid on korra sellega minna. Jälle tegime ringi, ära uuesti taga selle, kas üks teine Elle jälle Pütsidele jälle läksime, ja need on siis viimased lennud sel õhtal ja me rohkem ei lennata Eestist ja, ja kõik siis me läksime seal, ta määrati mind lennuinstruktoriks Pärnusse ja, aga saad seal ühtki lendu teha, sellepärast oli see maha jätmine juba Eestis põhjaosa oli juba see määrus olevused stateestleb välja, tulid lahingmasinad seda peale olla, lahingmasti õpib asjad seal, aerotropp mul polnud veel lennukidki õhus vees, aga siis öeldi, et kõik lendav koosseis läheb lennukitega ära ja maapealne personal ja meil olid naised seal kaasas ka kell oli, et kõik need lähevad siis meie maapealse personaliga laevaga Saksa saada kokku saab. Öeldi veedad süüa, pole vaja muretseda, kõrged laeva pealt saab kõik selle sõja leitud kroonberkualüsaalsesse kobandajate, mis seal öeldi, et sellega kontaktis asjad võte, saate ära ja mina sain korteris enda detaile ka Tallinnas võtsin ta kaasa ja ainult Ühe öö saime sealt korteris olla, pidin minema Tallinnasse, ennem oli jutt, et lähen Tallinnasse toobovi viimased aga juba tuli keskelt, ei Edabele kuskilt vedeleb Tallinnas sees, et kõik staapi läksime staapi ja sealt siis öeldi, et nüüd kõik minema. Ja siis lendasime leedukatega ära, sealt siis teiselt poolt Königsbergis hõbedaga. Kui palju sa tahad üks eiliga Peiluli Aero Toby Livia vahemaandumist ega bee tegime Jurmalas oli seal Riias üks haru, toom oli ja teine oli Liibavis salati bensiini, sest bensiin ei ole, siis ei oska asjad juba ka hakkasse. Lemiidid kull eraldati, siis said bensiin ja siis sealt läksime siis üle Läti ja Leedu, Joosep pere arvestlikuli. Pihli sbergiliseta tagab Eili Kerbeile aerodroomil ja siis seda maha. Ja sealt lääne Polleks prombergis. Olime seal ühe öö ja sealt läksime siis Rankur oli selle voodri ääres üks 80 kilu, pead ringi siinpool Berliini, sealt siis võeti maha, siis lõpp ei leidunud, sest meil läks vii massi Alpani Rootsi liiva vist ja ja siis sealt eeligeebeedis läks veel üks vassid, kaks poistest ärabeda poisid kahe patsidega. Passil läks mööda seal tõusu juures kuidagi kutist tuura peale, mis oli topelt puruks pida, otsa ronisid neljakesti ühte basse panid ikka minema. Meenutusi jätkab Valdo Raag, kes sai lenduritunnistuse juunist 1944 ja jõudis pärast viimaseid vaenulende sama aasta sügisel Eesti lennuüksusega Saksamaale. Sealt siis veidi veidi Saksamaal ära ja sellega lõppes seal siis öeldi, et bensiin on otsas, igasugu letonia jääb ära, masinad kõik tühjaks tankida ja siis siis me veel tegime ürituse osa mehi arvasid, et nii, et nüüd aitab naljast, et nüüd paneme siit, siit on veel ainuke võimalus Rootsi panna või ja siis, kui me neid masinaid masinaid siis tühjaks tankisime, siis sistankisime 200 Fokkerid bensiini täis. Ja kaheksa meest, siis leppisime järgmisel hommikul vara laadattis, paneme ajama. 18 Focker oli ometi kahekohaline lennuk ja, ja kuidas neli meest ühte lennukisse mahub, noh, seal ei käi, seal oli kõik järgi proovitud, mahtus küll. No ja siis oligi niiviisi, et selle kaks masinat oli siis komplekteeritud. Kes sina tead, näete muidugi suure saladuskatte all, et näed, ega, ega asjasse mitteosalenud ei teadnud ka sellest plaanist midagi teha, et ainult kaheksa mees, ainult need kaheksa meest teadsid. Oot, kes seal, vaat, ma ei mäleta, kes, kes seal esimese masinaga võsariaapa. Veski, ja ma ei mäleta, kas kaks meest veel oli ta ka meie meie, meie olime siis neljakesilad vina Viian Se virvikeks, koolivend kahtedest keskkooli ajast, kellega me koos tulime sõjaväkke siis oli Kalju reitel ja Harry toi selle selle dirigent, dirigendi vend vist oli nii ja siis oli siis oli niiviisi, et järgmisel hommikul väga vara väga vara, nagu hakkas natuke totaalseks minema, et hiilisime sinna lennuväljale. Masinat olid niiviisi pandud, et me saime kohest kiust selle stardirajal, stardirajal, masinatelt, fektiivse linast, vidin stardiraja poole. Saime sinna. Esimene masinad, käivitas, läks käima. Meie teie masinal lähed, proovid käivitada, ei lähe. Ühesõnaga, selle Fokkeri käivitamine käis suruõhu ballooniga. Aga meie masinal millegipärast suruõhu balloon öö jooksul tühjaks. Niiviisi teine masin natuke aega ootas, aga töötava mootoriga tahad valve, see vahtkond on ju selle juures? Näed, ei kannatanud täna oodata, panid minema? Meil ei jäänud enam midagi öelda, et noh, et kui sa ta käivitamisest välja, et midagi keegi ei pannud tähele kui lennuki starti. Et noh, seda niikuinii vahtkonda ärgatud, tüütud nüüd peabki imekähku kaduma sealt lennuväljalt. Aga nii paks udu oli, et nähtavus oli no napilt igal juhul alla 100 meetri. Lähen, hakkame siis lennuväljalt ära minema sinna vahtkonna, vaata, need on jumala rahulikult. Keegi ei ole kuul mitte midagi või ütles, et oh, te ütlesite, et ei tia tuhkagi. Läksime tagasi, pumpasin elajatele käsipumbaga, kalad sellesse suruõhu ballooni, nii palju siis õhku ja saime mootori käivitada. Aga meie hulgas ei olnud ühtegi Fokkeri lendurit. Ja viiene oli siis liial, oli see, kes võttis seal asja ava peale, läheb siis selle oige väeli või siis üks oli tagaistmel selle nii-öelda pardalaskuri koha Pällad. Seal olid kaks meest ja üks mees oli siis selles pagasnikus kahekesi. Niisiis stardi plas. Ja läks, võib-olla näed seal paar-kolmkümmend sekundit ja siis käis suure raamakas sõnaga vasaku selle ratta pidur, selle lahtas, sellega hoiab masinat selles, aga see blokeerustajad masindamas ennast viltu, tead ja põrutas selle sinna pargitud masinale masinate hulka, kaks masinat sodiks meiega muidugi sodiks ta. See tee siis muidugi kargas sealt väljadel. Vaatame äkki õnneks keegi ei olnud keegi olnud vigastada saanud toi Harryl oli ühe pöidlaküüs maas, nii et näpp oli Verinedad. Jooksime siis sellest vahtkonnast, möödadad oma haiga tagasi jooksuga tagasi sate Vargamäe tähtsal ära ja siis läks lahti div Mahtraks sest neli meest oli kadunud, neli meest kadunud ja üks masin kadunud ja kolm masinat uudi ulikustati muidugi selle gestaapo kohe väljas hakkas siukse hirmu suuriminedad. No see oli küll see, vot see oli niuke võtet, kus, kus nii-öelda üks sigaret läks teise otsast põlema. Niiviisi, ja sellest masinast leiti verine taskurätt. Muidugi teatrile, toi seal ilmselt selle pealt sai veriseks ja ilmselt aitab kaotanud pudenes pahale pilt, selge, et järelikult peab olema keegi vigastatud. Siis võeti kõik lendurite rivisse. Ja hakkas siis põhjalik kõik uurite järgi, kas kellelgi midagi on toi Ellit lõikas legoplastist täpselt küüne suurune selle ta hoidis seda natuke, vaatame selle niiviisi kahtlejat kohe otse silma ei paistnud. Poisid terved, kõik väikesed poisid tervetajat. Ja siis uuritud muidugi ülekuulamistel gestaapo oli ikka nad seal väga-väga aktsioonistadalt. Aga õnneks Rootsi saatkond teatas kohe Saksamaale Rootsi saabudel interneerituteks. Eks lennuk. Säält muidugi teatati siiski meie üksusesse, kes tapoledaat. SEST rahunes, kõik see asi maha taha. Muidugi, kahekohalised blokitad. Esimene lennuk startimisel purunes, te olete teine, võttis need kabelejale teise lennukiga, läksite, see kehtib neljakesi. Kahtlused, hajusid, kahtlused, hajusid. Heino tähed, vaat see on täitsa see nii-öelda tõenäoliselt minu elu kõige hullem situatsioon olnud, sest seal oli ikka mahalaskmine nii lähedal ega pärast nelja mehe põgenemist enam lennukite lähedale ei lubatud. Oioi. Ei tookordne muudele vaeva. Pessa rahasid taevas. Müüma. Muu huvitava tuule. Saalses jääduaal kuuluma. Nagu asi Vaeva läbi. Küüdi Saarma. Härra. Kaevuri.