Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku reede, 14. märtsi sündmused. President Toomas Hendrik Ilves andis Reformierakonna peaministrikandidaat radile Taavi Rõivasele ülesande moodustada uus valitsus. Rõivasel on nüüd 14, tähendab, et teha riigikogule ettekanne valitsuse moodustamise alustest. USA välisminister John Kerry ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov arutasid Londonis Ukraina küsimust, et ennetada pingeid enne pühapäevaks kavandatud Krimmi staatuse teemalist referendumit. Rogovi sõnul austab Venemaa Krimmi referendumi tulemusi ning ta ütles, et Venemaa ei vaja rahvusvahelist kontaktgrupisuhete parandamiseks Ukrainaga. Euroopa Liidu plaan saata Kesk-Aafrika vabariiki rahuvalve missioon ei pruugi õnnestuda, kuna liikmesriikide valitsused ei ole eraldanud selleks vajalikke vägesid ja varustust. Kultuuriga. Kapitali kirjanduse sihtkapital andis kätte aastapreemiad. Žüriiliikme Urmas Vadi hinnangul oli 2013. aastal võimas luule aasta. Eesti keele instituut esitles aga vastvalminud Eesti keele põhisõnavara nastiku, mis sisaldab viit tuhandet eesti keele olulisemat. Sõnasõnastik on mõeldud läheb kui ka edasijõudnud keeleõppijale. Tallinna halduskohus jättis rahuldamata Martin Reimi jalgpallikooli kaebuse maksu- ja tolliameti nõudes tasuta ja täiendavalt üle 18000 euro maksev. Ilm pöörab öösel lörtsi ja vihma sajuseks, jäädes selliseks homse õhtuni. Ühtlasi puhub tugev tuul. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kaks ja homme päeval pluss üks kuni pluss neli kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonikonsultatsioonid lõppesid sellega, et president Toomas Hendrik Ilves tegi täna Reformierakonna peaministrikandidaadile Taavi Rõivasele ülesande moodustada uus valitsus. Uku Toom jätkab. President ütles, et konsulteeris erakondadega, et teha kindlaks, millised erakonnad suudavad moodustada valitsuse, kellel on riigikogu enamuse toetus ja millised on selle valitsuse prioriteedid. Ja nüüdseks on Reformierakond ja sotsiaaldemokraatlik erakond teatanud, et nemad on moodustamas uut enamuskoalitsiooni, kellel on riigikogus vähemalt 55 liikme toetus. Selle äsja lõppenud kohtumisel Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide juhtide Taavi Rõivase ja Sven Mikseriga kinnitasid mõlemad. Mul uus koalitsioon toetab peaministrikandidaadina Taavi Rõivast ja järelikult täites põhiseaduse sätet ja mõtet, kirjutasin ma alla otsusele määrata peaministrikandidaadiks Taavi Rõivas ning tegin talle ülesandeks uue valitsuse moodustamine. President ootab uuelt valitsuselt enam sotsiaalsemat suhtumist, võimet mitte pidada ennast ilm eksimatuks. Ning peaministrikandidaat Taavi Rõivas Meie eesmärk on võimalikult kiiresti jõuda selleni, et Eesti saab uue, toimiva enamusvalitsuse. Me oleme juba välja öelnud, et uus valitsus pühendab oma töös rõhuasetused sellele, et Eesti inimeste sissetulekud kasvaksid. Aga ka seab väga tähtsale kohale Eesti inimeste toimetuleku. Ehk kokkuvõtlikult Eesti edust saaksid osa kõik. Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser ütles, et nad teadsid, et läbirääkimised tulevad pingelised. Samuti ei ole lihtne minna valitsusse aasta enne riigikogu valimisi. Ühe aastaga on kindlasti võimalik saavutada vähem kui nelja aastaga aga ometi on ka ühe aastaga võimalik teha ja algatada olulisi asju. Me oleme nende päevade jooksul kaardistanud seda ühisosa, mida on üllatavalt palju. Ma tahaks öelda. Ja me oleme tegelikult suutnud läbi käia ka tulevase valitsuse tegevuskavas päris olulise osa, nüüd jääb järele see vaid toimivaks töötavaks koalitsioonileppeks vormida. Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Urmas Reinsalu arvamus uuest moodustatavast koalitsioonist. Ma arvan, et kõige olulisem on, et Eestil oleks valitsus olemas. Et seetõttu, kui küsida, et kas praegu nii-öelda võimalik ametisse astuv ajutine valitsus paika pannakse on parem kui see segadus ja, ja selge valitsusliini puudumine siseloomulikult ajutine valitsus. On parem, ma ise oleksin kindlasti eelistanud seda varianti, et kogu see kriis praeguse valiti rahvusvahelise julgeolekukriisi tingimustes. Oleks võinud täiesti olemata olla. Sotsid on kindlad, et uus valitsus tuleb senisest avatum ja diskussioonialtim, mida arvab Keskerakonna aseesimees Kadri Simson. Ma udune. Et see vastab tõele, et partnerivahetus kindlasti toob kaasa ka selle, et valitsus peab omavahel rohkem kõnelema ja kui ma sellelt uuelt koalitsioonilt midagi loodan, siis seda, et sotsiaaldemokraatide liitudes valitsusega tehakse vähem teerulli ja arutatakse enam teemasid sisuliselt. Kuna sotsiaaldemokraadid on opositsioonis olles ajanud suuresti sedasama asja, mida Keskerakond siis kindlasti uus valitsus saab rohkem. Taavi Rõivas peab nüüd kahe nädala jooksul esitama riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise alustest. Riigikogu otsustab seejärel avalikul hääletusel, kas anda peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. Nagu öeldud, on reformierakonnal ja sotsiaaldemokraatidel koos nendega liitunud Rainer Vakra, Inara Luigas ja Deniss Boroditšiga koos 50 visalt. Mis on viimane seis Ukraina asjas ja ka muudest välisuudistest teeb ülevaate Marta Peril, Grauberg. USA välisminister John Kerry ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov arutasid Londonis Ukraina küsimust, et ennetada pingeid enne pühapäevaks kavandatud Krimmist Lootuse teemalist referendumeid. Lavrov teatas pärast kohtumist, et erimeelsused riikidega püsivad. Ta märkis, et Ukraina kriis ei ole Venemaa tegevuse enamus ning Venemaa ei vaja mingit rahvusvahelist kontaktgrupisuhete parandamiseks Ukrainaga. Lavrov kinnitas, et Venemaa austab Krimmi referendumi tulemusi Simferoopol. See avaldasid täna sajad Krimmi Venemaaga liitmise vastased meelt referendumi vastu ning lubasid seda boikoteerida. Krimm on alati olnud ja jääb Ukrainaks, meile pole Venemaad vaja, pole meil vaja nende abi ja kaitset, meil pole kellelegi kaitset vaja. Sõdurid on siin ainult vene omad, meie sõdurid on kõik oma baasides, täidavad oma kohust, kaitsevad Krimmi Ukrainat, rääkis krimmitatarlane Emine. USA president Barack Obama loodab endiselt, et Ukraina kriisile leitakse diplomaatiline lahendus. Prantsusmaa hoiatas, et Euroopa Liidu järgmisel nädalal käivituma pidanud rahuvalveoperatsioon Aafrika vabariigis võib vägede puudumise tõttu ära jääda. Prantsusmaa välisminister ja kaitseminister ütlesid ühisavalduses, et kui riigid ei tee lisapingutusi võimalik operatsiooniplaanipäraselt käivitada endises prantsuse koloonias Kesk-Aafrika vabariigis on praegu 6000 Aafrika Liidu ja 2000 prantsuse sõdureid. Euroopa liit kavatses Prantsusmaa palvel saata järgmisel nädalal neid toetama veel kuni 1000 sõdurit. Teiste seas peaks Aafrikasse sõitma 55 Eesti kaitseväe pärast. Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton saatis sel nädalal liikmesriikide valitsustele kirja, milles öeldi, et kuna Abba vägede kokkusaamisel on esinenud probleeme, siis on nende plaanide õnnestumine ohus. Kaitseminister Urmas Reinsalu avaldas vikerraadio saatele uudis pluss antud intervjuus lootust, et missioon ikkagi toimub. See on Euroopa Liidu missiooni rakendamine on veninud, see on halb, sest see annab selge signaali ka väljapoole maailma, et Euroopa liit ei ole võimeline otsustavalt tegutsema, kui on vajalik, kui ka julgeoleku küsimustes kiireid otsuseid langetada. Ja ma arvan, et Ashtoni üleskutse on õige. Euro liikmesriigid peavad ennast kokku võtma, et võimed leidma, emissiooni välja saatma, nii nagu on poliitiline kavatsus olnud. Kui missioon venib, siis venib ka Eesti kaitseväelastele osalemine sellel missioonil. Ma arvan, et tõenäoliselt liikmesriigid sellele üleskutsele nüüd jõulisema üleskutsele reageerivad ja ju see missioon siis sellisel juhul saab ka rakendada. Ja tagasi Eestisse Saku Suurhalli on otsustanud oma laenud restruktureerida, selleks müüakse oksjonil. Suurhalli kinnistu kinnistule jääb 5,2 miljoni eurone hüpoteek ettevõtte suuromanikule Marcel Vihmannile osaliselt kuuluva kuu grupi kasuks. Restruktori testimise käigus lahkuvad omanikeringist Eesti riik ja Tallinna linn. Saku Suurhalli tegevjuht Tarmo Hõbe ütles, et tegemist on sisuliselt laenude ümberkorraldusega ja suurhalli tegevus ei muutu. Tema sõnul peaks selle sammu abil olema võimalik ettevõtte tegevusega edukamalt jätkata. Samuti kinnitas hõbe BNS-ile, et kuigi uues ettevõttes esialgu Tallinna Eesti riik osanikud ei ole, sooviks Saku Suurhalli nendega koostööd jätkata neid taasomanike ringis näha. Rahandusministeeriumist öeldi BNS-ile, et riigil avalikust huvist lähtuvalt vajadust säilitada osalust Rocca al Mare suurhallis. Täna tunnustati esmakordselt ettevõtteid ja ühendusi, kes oma tegevusega on aidanud kaasa Eesti piirkondlikule arengule ja ühes sellega tõstnud kogu Eesti konkurentsivõimet. Kätte anti regionaalarengu auhinnad. Reene Leas käis kohal. Tänavusi regionaalarengu auhinna saajaid ühendab see, et nad on ise härjal sarvist haaranud ja tegutsenud, ütleb regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Näiteks rajas Mäo Invest omal kulul elektriliini paidest Mäo tööstuskülla, luues töökohti ja võimalusi ettevõtete laienemiseks. Kaupo Kase vedas ühinemiskomisjoni, mis viis nelja Viljandimaa valla ühinemiseni. Rakvere ettevõte Aqva Hotels avardas piirkonna võimalusi konverentsiturismi valdkonnas. Ettevõtte juhatuse liikme Roman Kusma arvates ootab ettevõtja riigilt tuge korraliku taristu loomisel. Oma kogemusest võib ka lisada, et ka riigi loodud maksuerisused võivad regionaalsele arengule olulise tõuke anda. Kuid need võiksid olla püsivamad. Näiteks riik kavandab majutusettevõtetele tõsta käibemaksu protsendi üheksalt 20 peale. Vot siis see tegevus oleks regionaalpoliitika täielik vastutegevus, sellepärast et selline käibemaksu tõus lööks esmajärjekorras väiksemaid just maamajutusettevõtteid. Ivika Nõgel vedas kodanikualgatust maale elama, mis suunas kogukondi ja valdu mõtlema selle peale, millist infot ja tuge vajab nende valda elama asuv uus elanik. Tema sõnul tulevad maale tagasi need inimesed, kes on maailma juba avastanud ja otsivad maa elult midagi, mida nad linnakeskkonnast ei leia. Suures osas ei olegi kõige olulisem enam see maal olev koht, kuigi on ka neid, kes seal tastid endale meelepärast tööd leiab, aga ka see ei ole põhiargument. Põhiargument on hea elukeskkond ja elukeskkond ka nende lastele kogukonnatunne. Et need on inimesed, kellel on juba natuke teistmoodi väärtushinnangud ka kujunenud, et nad väärtustavad seda maalähedast rahulikku, mõnusat elustiili, mida maa pakub. Ta lisab, et kutse, mis reklaamib head elukeskkonda, kõnetab rohkem inimesi, kes usuvad, et saavad igal pool hakkama. Ka regionaalminister lisab, et see, mis töötas 20 aastat tagasi ei aita täna enam väiksemate kohtade elu edasi viia. Siim-Valmar Kiisler. Tüüpiline näide on see ristis räägitakse, rõhutatakse, et kuni meie kandis pool püsib nii kaua meie eluiga kestab ja siis me näeme samal ajal tühjenevad koole, koolon küll, olles või mõni muu asutus on alles, aga inimesed on sellest kohast ära läinud. Kuhu nad on läinud sul ainult sellistesse kohtadesse, kus väga raskem kooli kohta saada, lasteaiakohta peaaegu võimatu saada ja ometi inimesed kolivad sinna järjest juurde, mis näitab vanad klišeed, vanad käibetõed, et need ei pea enam paika. Tuleb vaadata kriitiliselt otsa, mis on tänapäeval inimestele oluline inimestele oluline töökoht kõigepealt elukvaliteet. Täna on emakeelepäev Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital andis kätte aastaauhinnad 10. kategoorias jätkab Riina Eentalu. Andrus Kivirähk proosa Triin Soomets luule Mart taas näitekirjandus Valdur Mikita auhind anti saar laste- ja noorsookirjandus Katre Talviste artikliauhind Andrei Ivanov, venekeelne proosa Igor Katjov, venekeelne luule Veronika Einberg ja Zhang järminoidiee. Tõlkeauhind. Põhižürii liige Urmas Vadi vaatas kirjandusaastale tagasi. Noh, nii palju võib küll öelda, et, et luule osas oli see aasta hästi hästi võimas ja mis torkas veel silma, et väga palju väga häid debüütkogusid ilmus eelmisel aastal, sellest on ka räägitud, et näiteks võrreldes luulega oli justkui kehvem proosa-aasta, aga väga olulised head raamatut ilmusidki aasta lõpus, nagu näiteks Mehis Heinsaare ülikond. Ülo Matjus, tema salajane palve, Rein Raua vanem, paksem tigedam, et neid häid raamatuid ilmus veel. Lisaks on muidugi veel ka selline hästi huvitav, väga tugevalt välja tulnud nähtus eesti kirjandus, Filimonov ja siis Ivanov koti ka muidugi, aga mida ma tahaksin rõhutada, et terve see nominatsioon väga-väga oluline, et need on kõik täiesti eriilmelised teosed, mida kindlasti tasuks lugeda. Valdur Mikita pälvis vabaauhinna ja tema lingvistilist metsa just ainult nii vist saabki määratleda ta ise, rääkis kirjandusminister Mart Juurele ETV kirjandusministeeriumi saates. Nii. Ma arvan, et võib-olla see lihtne mõte on selles, et sellist eesti asja tuleb ikka kuskil kümneaastaseks veel kord nagu ümber mõtestada, et võib-olla see lihtsalt juhtus nagu õigel ajal noh, eks avastas, mida ma võib-olla kuidagi adusin, aga tegelikult nagu päris selgelt ei teadnud, et kui hämmastavalt vaikse Eesti ikkagi on teatud mõttes ma julgeks öelda, et see lingvistiline mets on nagu armastuskiri Eestile ja eks ta seetõttu natuke naiivne ka nagu kõik armastuskirjad peavad olema, aga ma sain nagu selgelt aru, et et kui Eesti kuskile sahtlisse panna, siis selle sahtleid ei ole nagu põhja. Et see on täiesti selline põhjatu ajakaev ja ükskõik kui sügavale sinna sukelduda, ikkagi on mingid asjad, mis on sulle veel kättesaamatud. Aga nüüd, kui noh sõnadest kaugemale vaadata, siis mulle näib, et heas mõttes sellist rahvusideoloogiat Eestis on tegelikult vähe ja see võiks kuidagi välja paista asjades selles hästi põnevas ajaloos. Mis on alles ootab avastamist. Eesti keele instituut esitles täna Tartu Ülikooli Narva kolledžis vastvalminud eesti keele põhisõnavara sõnastiku, mis mõeldud keeleõppijale. Liisu Lass räägib lähemalt. Eesti keele põhivarasõnastik sisaldab viit tuhandet olulisema teiste keelesõna, mis on vajalikud keele omandamiseks kesktasemel. Sõnad on valitud selle järgi, kui vajalikud on need igapäevases suhtluses ja arvestatud on ka nende sagedust eesti keelekorpuste põhjal. Sõnastiku valmimiseks läks kolm aastat selle toimet. Jelena Kallas ütles, et eesti keelt õppima inimese jaoks on kõige raskem viia kokku, milles grammatilist vormi nõuab mingi sõna teistelt temaga koos esinevate sõnadelt. Seetõttu on sõnastikus iga sõna juures seletatud selle tähendus väga lihtsas keeles ja kasutatakse vaid neid sõnu, mis ka sõnastikus olemas on. Juurde on toodud ka näitelaused, mis arusaamist lihtsustavad. Jelena Kallas ütles, et tegemist on esimese sõnastikuga, aga mis on mõeldud just eesti keele õppijale. Sõnastikus ma olen välja toonud ta väga selgelt kõik selliseid sageli, kus esinevad sõnad, nende neid nimetatakse kollokatsioonis tunnideks, kollokatsioonis, näiteks päike, paista küsimust esitama. Mis on keeleõppe seisukohad üsna rasked algtasemel eriti ja teiseks on grammatilised konstruktsioonid, näiteks et kui on konkreetne verbid lime armastama, siis keeleõppija ees on küsimus, kas ma armastan, mida tegema. Ma tean, mida teha. Ja see on hästi koos. Me näitame selgelt, et tegusõna armastama nõuapa verbi, mis oleks vormis ehk siis armastama, mida teha. Peale näitelauset aitavad keele õppijad ka pildid ja õppelehed, mis näitavad, kuidas kasutada kirjavahemärke, kuidas kirjutada arve, kuupäevi ning kellaaega ja ka kirja või CVd. Sõnastikust, leiab ka meeste keele grammatikatabeleid loetelu maadest, rahvastest ja keeltest. Sõnastiku toimetaja Maria Tuulik ütles, et kui paljud teised sõnastikud annavad infot selle kohta, kuidas teksti mõista või tõlkida. Sisu sõnastik on valitud info, mis aitaks eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada. Ja seetõttu võib sõnastikus abi olla ka eestlastele. Mariadulik. Me anname nii-öelda selliseid valmis ühendeid valmis malle, millega on siis lihtsam eestikeelseid lauseid moodustada, ka eestlased võivad aeg-ajalt eksida rektsioonilised, näiteks tuginema rajanema selliste verbide puhul, et võib järgi vaadata ja samas ka näiteks käänamiste pööramist sõnade puhul vahel eestlased ikkagi vaatavad ka sõnastikust järele. Sügisest on eesti keele põhisõnavara sõnastik tasuta kättesaadav ka internetist ja siis saab veebiversioonist kuulata ka sõnade hääldust. Vikerraadios toimus aga juba seitsmendat aastat E-etteütlus, kus tänavu võttis osa rekordarv inimesi. Reene Leas jätkab. Tänavu saadeti vikerraadiole 4319 tööd, mida on enam kui 1400 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Ehkki võistlusel enam osaleda ei saa, on kõigil huvilistel, kes oma keeleoskusi proovile tahavad, panna võimalus etteütluse teksti järelkuulata ja oma teadmisi kontrollida. Kuidas näiteks kirjutada õigesti Toomas Hendrik Ilves, lik või potentsiaalne või kuidas oleks järgneva katkega etteütlusest? Mina küll pole papil jutte ega moepäraseid Lääne-India krusse. Tean, et keski muu efektselt kirjutatut ei projitseeri mis tänavu kõige enam raskusi tekitas. Filoloogide kategoorias võitnud Veronika Beekman. Ma olen õpetaja, tegin koos õpilastega, tundus raske, mulle ei meeldi, et nii palju võõrsõnu oli, aga muidu oli. Et võiks olla ilusa eesti keelega rohkem. Õpilased ütlesid ka, et oli raske. Viimastel aastatel on keelt enim mõjutanud tehnoloogia areng. Tartu Ülikooli emakeele professori Martin Ehala sõnul on mõju tuntav nii kirjutamiskui lugemisoskuses. Kogu meie elu on rohkem audiovisuaalse, seda me näeme ka lugemise oskus nõrgeneb, ühesõnaga inimesed ei loe enam nii hästi ja, ja ka nende kirjutusoskus kahaneb seetõttu, et noh, ütleme õigekirja mõistes, kui nad õigeid vorme kogu aeg nagu vanasti, kui loeti pakse raamatut, kus oli kõik õiged vorm siis paratamatult nende reeglite omandamine on vaevalisem. Kuigi rohkem räägitakse emakeelepäeval ikka eesti keele kaunist kõlast, siis ka peeglisse vaatamine ei teeks paha. Missuguseks on kujunemas Eesti ajakirjanduskeel pea 10 aastat keeletoimetajatööd teinud ja praegu ajalehes Postimees keeletoimetajana töötav maris Jõks. Praegu ajakirjanduskeeles me esiteks näeme seda, et see on hästi värvikas, püüab olla hästi niisugune noh, kõnekeelele lähenev ja seal on isegi selliseid kõnekeelejooni, mida kunagi kirjas üldse ei olnud mingisuguseid parasiitsõnu, mida, mida kirjas tavaliselt ei kasutata, et meid me näeme, niisugune üldine, niisugune lohakas ja lube lauseehitus, mis kohati on lausa taotluslik, mida ei tohigi parandada, vaid seal peabki olema, see peab olema selle hästi vaba ja selline mõnus, et jääks niisugune niisugune vaba suhtlemise mulje ja teisest küljest tuleb ajakirjanduskeelde sisse kohutavalt kantseliit, nii et nagu sellist kaks vastandlikku suundumust ja see, mis sealt kokku tuleb, ongi siis ajakirjanduskeel, mis sellega teha, vot see on küsimus. Ilmast räägib nüüd Helve Meitern, palun. Eeloleval ööl lääne poolt alates pilvisus tiheneb, sajab lörtsi ja vihma, kuid ei saa välistada ka lumesadu. Sadu muutub tugevamaks, hommikupoole ööd puhub lõunakaare tuul viis kuni 11, saartel edelatuul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on miinus ühest pluss kahe kraadini. Homme päeval liigub tsüklon üle Eesti, on pilves ilm, sajab lörtsi ja vihma, kohati peamiselt õhtupoolikul ka lund. Sadu on mitmel pool tugev. Tuul pöördub ennelõunal saartel ja läänerannikul põhja ja loodesse ning tugevneb 13 kuni 18 saartel puhanguti 22 kuni 25 meetrini sekundis. Mandril puhub aga edelatuul kuus kuni 13, pärastlõunal pöördub tuul loodesse ja tugevneb puhanguti 15 kuni 18 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss neli kraadi. Tänastest spordiuudistest kõneleb Joosep Susi. Tallinna halduskohus jättis rahuldamata Martin Reimi jalgpallikooli kaebuse maksu- ja tolliameti nõudes tasuda täiendavalt üle 18000 euro makse. Halduskohus nõustus maksuhalduri lõppjäreldusega ja märkis, et maksuvaba stipendium ei saa maksta isikule, kes teeb stipendiumi maksja kasuks tööd ja et vaidlusaluseid stipendiume saanud treenerid olid majanduslikus mõttes jalgpallikooli töötajad. Kohus ei nõustunud jalgpallikooli väitega, et treenerid hoid oma tegevusest täiesti vabad ja said stipendiumi üksnes enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eesmärgil. Martin Reimi jalgpallikooli kaitsja Aivar pilv. Ma arvan, et riik on käitunud valesti, kõigepealt oleks pidanud loomaõiguslikus regulatsioonis selguse, sporditegevusega seotud isikuid, klubisi, treenereid, sportlasi sellest väga selgelt informeerima seadusemuudatuste jõustumiseks, andma konkreetsete Tanja ja siis vaatama, kas vastavad ümberkorraldused erinevates spordiklubides on tehtud või Need on asja hakatud lahendama minu arvates seadust mitte ühetaoliselt ja võrdselt kõigile sõna- sarnastes tingimustes kohaldades kolme spordiklubi nisu, kes näitlikku maksustamise teed minnes, aga miks mitte ülejäänud spordiklubid, mitte et ma sooviksin seda ja miks kolm spordiklubi peavad olema siis jutumärkides ohvrid, mille järgi Eesti riik oma spordipoliitikat tahab muuta. Kristjan Kanguri koduklubi Milano alistas korvpalli euroliiga vahegrupiturniiril võõrsil Vitoria laboralli 83 65 20 minutit mänginud Kangur, ühtegi punkte visanud 10-st kohtumisest seitse võitnud Milano grupis teisel kohal. Tartu Ülikool rock peab teisipäeval otsustava kohtumise Eurochallenge'i sarja veerandfinaalseerias. Tartu koduse konkurendi, BC Kalev Cramo peatreener Alar Varrak arvab, et Tartu saaks praeguse mängupildiga hakkama ka aste kõrgemal juurocapi sarjas Alar Varrak. Noh, eks see viba selgelt on natukene nõrgem, aga rock sinnamaani, kus ta on jõudnud, et ega seal ma arvan, top kaheksas ega need satsid, kes sinna on jõudnud, ma arvan, et need sotsid oleksin Eurogopi, kas nüüd sinna ütleme alagrupist edasi saanud, aga niisugune edasipääsu piiri peal seal oleksin samamoodi on võimelised mängima, ma arvan Suusahüppe lennumäe maailmameistrivõistlustel Tšehhis tegi Kaarel Nurmsalu esimeses voorus 161 meetrise hüppe, avavoor on veel käimasnurmsalu, 30 parema sekka ei mahu. Falunis alanud murdmaasuusatamise maailmakarikasarja hooaja finaaletapil olid täna kavas sprindidistantsid. Meestest said rootslased kolmikvõidu, võitis Teodor Peterson, naistest said norralannad kaksikvõidu. Võitis Marit Björgen. Eestlased Falunis ei osale. Ongi uudistest kõik kuulsite Päevakaja number 19311, mina olen Mari Rebane ja soovin kaunist õhtut.