Raadio seitse jätkab taas tere õhtust. Tänases öös, stuudios on joogi Gunnar Aarma ja Ene Pilliroog. Eelmist saadet lõpetasime mõttega sellest, kuidas maailm on jagunenud mitme usulise liikumise vahel. Küllaltki vastuoluliseks ja enamasti 11, mitte sallivaks. Jaotuseks. Tegelikult võib-olla kõik teed viivad üles. Tegu on ainult erineva karnituuriga, erineva sõnastuse, erinevate nimedega erinevate rituaalide rõivastega. Võib-olla. Kuidas te näete seda maailma jagunemist erinevate osakondade vahel? Kuidas teie näete seda? Meie seda võib mitmeti võtta. Ta on muidugi jagunenud ja tolerantsust on meie maailmas siiski liiga vähe. Ma arvan, nii tark inimene on tolerantne kõige selle kohta, mis ei ole temale omane. Ja paremal juhtumil ta püüab tutvuda sellega, et siis enda suhtes midagi paika panna. Ja rumal inimene lükkab selle kohe endast eemale kui mittekõlbuliku. Kui halva temale mittesobiva Aga siis me võime väga paljust huvid temast ilma jääda. Minu arvates, kui me räägime religioonidest, siis nad on kõik kantud inimarmastuse ideest. Vihkamisest, ma ei tea, et üks ükski religioon oleks sellele üles ehitatud. Me teame, et koraani läbib punase niidina halastuse probleem. Piiblit samuti. Juudi usk on väga salliv. Rääkimata budismist. Kui hinduism Nad on kõik väärt seda, et neid põhjalikumalt tundma õppida. Püüda leida seda uba, seda ivakest seal mis meile ka midagi annab. Jaa, minu arvates tuleks kõigile jätta vabadus tegeleda oma asjadega ja mul tuleb alati meeleikka. Üks väga tuntud suur mogulitest akvar. Kui ta 16 sajandi lõpul teisel poolel ja seitsme seitsme sajandi algul Indias valitses, siis tema noh, lubas kõikidel konfessioonidel tegutseda toetas kõiki ja ma pean teda ideaalseks valitsejaks peaaegu hot, ainsaks, keda ma tunnen ajaloos. No ja mis kõige huvitavam on see minule. Oma eelmises elus ma elasin tema õukonnas ja ma tunnen päris arman tundvat päris hästi seda perioodi. Ja ma ei ole nüüd ajalooga tutvudes kusagil leidnud midagi nii suurt. Mõtlen tolerantsuse suhtes tähendab nii suurt inimest, kes oleks endasse ära mahutanud kõik usundid. Ja neid oli tol korral Indias ikka väga palju ja nad kõik üksteisega võistlesid. Me võiksime sellest eeskuju võtta. Ja me elaksime palju säästlik kumalt, tähendab ma mõtlen siin just säästes oma närvikava. Oma hingerahu. Ja see aitaks meid üsna toimekalt meie eneseteostust ka panna. Sest enne, kui me ei ole endaga rahul meie isa otsustada teiste üle, me ei saa otsustada, kas üks või teine filosoofiline koolkond religioon sobib meile või ei sobi, sest kui me oleme pidevas kärsitu sees pidevas liikumise ees, kui me ei anna endale rahu ega aru. Ja eelmine kord me rääkisime just sellest, et iga inimene, kellel on probleeme, peaks tund aega päevas kuulatama vaikust, et ennast tundma õppida ja alles siis, kui me oleme ennast üsna hästi tundma õppinud. Ja seda me saame teha ainult iseenda kohta, me ei saa ühegi psühholoogi juurde minna ja tema käest küsida, kes ma olen. Me ei saa ühegi psühhiaatri poole pöörduda abi saamiseks. Mul ei ole hingerahu, andke mulle see hingerahu tagasi. See ei ole tõepärane, kui mõni lubab meid terveks või, või tasakaalukaks nõiduda või, või pusida või sellesse isa tõsiselt suhtuda, sest inimene saab ennast ainult ise aidata. Kuidas te mõtestaksite lahti sõna usk? No peamiselt minu silme ette kerkivad nooruse aastad, kui usuõpetuse tunnis Tehti meile katekismuse tööd selgeks ja soovitati lugeda vähemalt uut testamenti. Maa lugesin vana ka ja olen piibli mitu korda läbi lugenud. Aga ma ei ole sealt vastust saanud, mis asi on usk? Minu arvates? Igaühele tähendab usk midagi temale individuaalset, mida ta ise peab endale selgitama. Mind ei ole see probleem kunagi häirinud, sest. Jumala otsimine või kõiksuse tunnetamine ei ole mul kunagi probleem olnud, sellepärast et ma olen alati ennast tunnetanud osakesena kõiksusest ja mind ei ole kunagi vaevanud ka see probleem, kas jumal on siin minu juures minus endas või on ta seal kusagil väga kaugel, aga ometigi näeb ja teab kõike. Ja. Et neid probleeme uurinud, siis on mul jäänud niisugune mulje et müstikaks nimetatakse seda. Kui see suur jõud asub kusagil väga kaugel eemal. Et sellega siis ristiusk on müstiline usk sest jumal on kusagil kas taevas või ISIS või kuhu me tema siis asetame. Ja meie oleme siin. Budism aga on maagiline usk ja asetab jumala inimesesse endasse, jumal on minus endas olemas. Harilikult asetatakse siis jumal päikesepõimiku piirkonda labapiirkonda ja ma kannan teda igal pool endaga kaasas seda jumalikku alget. Ja, ja ma saan seda, kui maagiat alati kasutada. Noh, alates keskendusest ja. Lõpetades siis sellega, mida ma tahan, keskendudes saabub. Ja muidugi keskaegsed müstikud. No ma mõtlen, siin fun nede seimi ja Eckardid ja. Nad saavutasid samad tulemused, mis idamaade maagid kusjuures keskendus allikaks või keskendus miljööga, oli siis ikkagi usklikus? Usud õed? Usuõpetus? Jumalatunnetus ja mul ei ole see kunagi probleemi tekitanud. Kas ma usun koos muhameedlaste ka või usuma koos budistidega või Tauistidega näiteks? Mazda istidega. Nüüd on mulle väga lähedased oma arusaamade poolest, Suhvid teatavasti on ju islamijoogid ja kuigi nad kasutavad teistsugust sõnastust või sõnastik, kui nendel ei ole neid sanskritikeelseid nimetusi nagu meie, kes me huvi tunneme joogaõpetuse vastu jooga eri liikide vastu siis me teame kõik, mis asi on darma ja mis asi on karma ja sansaara ja nii edasi ja nii edasi, aga suppidel on oma araabiakeelsed nimetused ja ka siis ega absoluutselt et midagi, sest me võime ju eesti keeles kõik uued nimed välja mõelda. Andjad seal ei ole vist suurt mõtet, sest inglased, sakslased, prantslased, teised rahvad kasutavad neidsamu sanskritikeelseid nimesid ja meil on kokku lepitud, mida üks või teine nimetus tähendab. Me püüame siis nende nimetuste mõjusfäärides orienteeruda. Mida te arvate eesti rahva eesti vanarahvausundit, tõste uskumusest? Teil on kodus üks väga sümboolne märk pleid turma kiriku lähedalt mis viitab millelegi väga kaugele ja samas väga lähedasele. No kõigepealt ma pean tunnistama, et ma ei tunne taarausku. Esiteks teiseks ma ei usu, et arvamuskoalitsioon olemas sest kui ta oleks olemas, siis selle küllalt pika eluaja jooksul, mis ma olen nende probleemidega tegelenud või nende vastu huvi tundnud, oleks siis midagi minuni ka jõudnud, aga ma ei ole leidnud. Näiteks taru pühakirja nii nagu ma iga usundi kohta tean, et kui ma pagavadki tat loen või budismialaseid teoseid või koraani või piiblit või, või Talmuti või siis Seal on midagi konkreetselt kirja pandud ja me teame, et see on juba kirja pandud mitu 1000 aastat tagasi ja kui palju aega tagasi millal see sündis, kes tema paika panija oli kirjapanijad ja nii edasi ja nii edasi. Tarvuse kohta meil ei ole ja Eesti omaaegse rahvauskumuste kohta meil ju sama hästi kui midagi ei olnud. See märk, mida me mõtlesin, seal on kuus, neli risti lootosõie sees. Mida te tahaksite öelda selle märgi kohta? No see on tõe rahulikult imporditud ja sattunud kas siis siiditeed kaudu idast tõenäoliselt siis Indiast, meile võib-olla ka lähemalt pärsijast ja ta sümboliseerib nii palju, kui mina sellest aru saan kujukalt, et sedasama kaheksa lehelist lootosõit, mida kannab maid Reiabuda oma rinnal ja mida me tunneme selle kuulsa kaheksasilbilise mantrana au, õnn, ma nii Padme u. Noh igaüks võib sellele vastu vaielda, sellepärast et ma ei saa ju seda millegagi tõestada, et just seda sümboliseerib. Aga kui me hakkame võrdlema neid kujutisi ja ka arvud tulevad siin mängu siis. Me võime sellest midagi välja lugeda, et vanadele lastel olid juba kaubanduslikud sidemed idamaa kultuuridega ja need idamaa palju tuhandeid aastaid kestnud ja ennast õigustanud. Kiirgavad sümbolid jõudsid siis ka nii kaugetele ääremaadele, nagu seda on Eestimaa. Räägiksime nendest sümbolitest ja kiirgutest ja energiatest edasi. Mis teil kodus on? No see on nüüd raske rääkida, seda peab mulle koju siia vaatama tulema. Mul on seintel niisugused kiirgavad märgid, mis kiirgavad positiivset energiat pidevalt ööd ja päevad. Ja kui nad muud ei ole, ma saan aru tsiviliseeritud inimesele tuleb ju kõik see asi puust ja poole suuremalt ette teha ja punaseks ka veel värvida. Et ta sellest kõigepealt aru saaks ja siis uskuma hakkaks. Aga ega ma ei taha kellelegi midagi peale suruda ega kedagi uskuma panna. Kui nad muud ei ole, need kiirgavad märgid siis meditatsiooniobjektideks olnud. Tähendab, meile keskendudes me saavutame väga kiiresti oma hingelise seisundi mille poole me püüame näiteks meditatsioonis. Mis nendes märkides on kõige olulisem sümmeetria pehmus, Sulevus kokku voolavus mis loob positiivsuse ja harmoonia meie närvilisse negatiivsetesse. No kui ma sellele oskaksin vastata, siis ma vist lahendaksin kõiksuse kõige suuremad saladused. See on kõike. Tähendab, see kujund iseenesest on oluline. Ta on just seesugune ja kiirgust saab määrata tunnetusega, sest me teame, et on inimesi, kes näevad biokiirgust tähendab teise inimese biovälja või aurat, nagu teda nimetatakse samuti ka looduses esinevaid kiirgusi tähendab esemete kiirgusi, loomade kiirgusi ja nii edasi ja nii edasi. See on nüüd üks asi ja see inimene, kes siis seda kiirgust näeb, see saab siis enesele midagi tõestada. Kes seda ei näe. No teadlased on püüdnud tehnika abil tänapäeva kõrgtehnika abil siis midagi niisugust konstrueerida, nagu inglased näiteks oma mainud Merrori kaasa on siis kompuuter, mis paneb paika momendil katsealuse inimese peas domineerivad lained, kas on siis alfakiirgus või beetakiirgus või teeta Ta või me saame isegi võrrelda, näiteks kui me leiame inimese, kes näeb kiirgust ja tema sõnad paneme siis kirja teatud objekti või inimese kohta ja siis kontrollime seda üle selle mailt Mirrori abil. Siis võrdleme neid mõlemapoolseid andmeid ja siis me saame mingisuguse tagajärjel seda on ka tehtud. Kas inimesele antud energia kiirgus on need üks ja sama asi? Energiakogum oleneb väga paljudest asjaoludest, siin on ju tegemist kõigepealt. Tähendab, ei ole, ei ole ühte niisugust ühtset inimest olemas, inimesel on olemas materiaalne keha on olemas, siis vaimsus ja inimene peab olema terve, tähendab tema organism. Kui vaimsuse tempel peab olema terve siis on ka tema psüühika. Vaimsus on terve. Kas võib sellest niiviisi aru saada, et inimese kiirgus on muutlik sõltuvalt paljudest temaga seotud asjaoludest? Ja kiirgus on pidevalt muutuv, kõik oleneb sellest, missuguses seisundis inimene parajasti on, kas ta näiteks ennast valitseb, kas ta kiirustab, kas ta on puhkeseisundis, kas on endaga rahul või ei ole. See hetkes lund on väga oluline ja minu arvates just see eneseteostuse probleem on siin väga tähtis. Sest tugevasti erineb keskmisest inimesest, kes on endaga rahul, ütleme niimoodi. Tähendab eneseteostusega oma isikuga, kes ta sellel hetkel on. Kui ta endaga on rahul, siis on tema kiirgus No need värvid on puhtad, kiirguse vibratsioon on ühtlane kiirgus võib-olla küllap nõrk näiteks vanematel inimestel või ka mõnel määral kas kurnatud, väsinud või, või ka haigel inimesel, aga kui tema on Enda teostusega rahul siis on see hoopis midagi muud kui inimene, keda me arvame väga toimekaks, väga tugevaks, väga energiliseks Kaiaks ja nii edasi ealsi. Kui tema aga ei ole endaga rahul siis on tema kiirgus hägune. Ja Me leiame sealt niisugust häire värve, nagu seda on Violet ja lilla ja ja leiame ka tumedamaid toone, mis peaksid olema tegelikult heledamad ja no see on väga individuaalne, igal inimesel on sügise moodi. Aga kas siin ei ole ka vastuolulisust, võib-olla mõni inimene lihtsalt on iseenese vastu niivõrd nõudlik et ta nii väga kergesti laskugi rahulolu pinnale ta pidevalt tahab liikuda edasi ja olla parem juba selles mõttes. Ta pole enesega rahul sest kõike saab teha paremini. No see on tsiviliseeritud inimese jutt ja see on päris selge. Sellepärast millegipärast meie tänapäeva läänepoolkera inimene arvab, et kunagi ei tohi endaga rahul olla. Ja on üks niisugune ilus mulgivanasõna. Mäletan, mu vanaema rääkis seda mul mitmel korral, et endaga rahulolev inimene sarnaneb täissöönud seale, kellel on mullis veel toitu. Ja püüdis mulle ka selgeks teha ikka, et inimene ei tohi kunagi endaga rahule jääda, on võimalik midagi paremini teha ja kuhugi poole püüda. No ma kategooriliselt olen selle vastu ja olen oma elu jooksul neid arusaamisele jõudnud, et niimoodi võib rabeleda ainult see läänepoolkera tsiviliseeritud inimene, kes ei tea, kuhu ta püüdleb selle rabelemisega, sest varem või hiljem me läheme niikuinii siit maailmast ära. Ja kas me nüüd oleme natukene rohkem kokku kraapinud endale, kas uhkema korteri, barrema mööbli või veel midagi. Siis et. Ega see midagi ei muuda, me lähme igal juhul ühtemoodi, lähme ikkagi ära, siit. Palju tähtsam on see, et me saavutaksime tasakaalu ja et me säilib lisaks selle saavutatud tasakaalu siis, et meid, mitte mõni näiteks ilus naine rivist välja ei löö vaeseid mehi või vastupidi, siis daame jälle, et neid ei peibutaks. Kas mingisugune silmailu või madalatele instinktidele põhinev hingevärin. Inimene peab teadma, mida ta tahab. Inimene peab teadma, kuhu poole ta püüab. Ja vanad idamaa targad on juba ammust aega need tõdemus, et paika pannud meil jääb üle ainult endale kõige sobivam vorm leida ja see omale elu malliks teha. Et me, oletame, kui oleme hingerahu kaotanud. Meil siis oleks oma meditatsiooni objekt, millele keskenduda ja see siis uuesti tagasi saada, uuesti oma rahu taastada. Hiljem, kui meil juba on suuremad kogemused, me seda rahu siis üldse enam ei kaota. Aga võime kaotada ikka ka, kas me võtame eesmärgiks näiteks selle, et me tõepoolest tahame igale pereliikmele oma korrusega eramut ja umbes mõlema käe jaoks eri värvi autot? See on üks mall, aga teistpidi on ju ilmas väga palju õppida ja keel, et kasvõi mind näiteks teeb väga rahutuks see, et ma ei suuda omandada täieliselt niivõrd mitmeidki maailmakeel, et vabalt suhelda erinevate inimestega, nendega vabalt vestelda, mitte ainult poekeelte, mitte lugeda mõnd lihtsamat raamatut ja plaadiümbrist ja aru saada mõnest uudistetekstist, aga vabalt Kristelda. Ja mind häirib see, et ma ei suuda omandada keelt. Ma ei ole tasakaalus. No see asi on väga lihtne, võtke kätte ja sõitja Inglismaale, elage seal kaks-kolm kuud ja kui teil on kooli inglise keel aluseks olemas, siis kolme kuu pärast te olete kindlasti tagasivoolava käibekeelega sama tehke Prantsusmaa suhtes. No ja siis miski veel huvitav, no saksa keel peab ka ilmtingimata kõne alla tulema ja siis jääks veel üle Hispaania Itaalia ja ma arvan, et siis noh, kuna vene keel meil nagunii on selge, eks ole siis sellest jätkub, kui meil on Euroopa suured keeled käes ja neid on võimalik lugu mitte ühe aastaga, siis ütleme, iga keele jaoks siis viie-kuue aastaga on meil kõik need keeled käes, kui me seda intensiivselt kätte võtame, jaguma sihiks näeme, et ilma nende suurte käibe keelteta meie omaeneseteostust Rääkige sellest lähemalt, kuidas, millal ja kus olete teie maailmas elavad. No ma olen liikunud natukene maailmas ringi ja Saksamaal Inglismaal, Prantsusmaal kuigi palju Hispaanias, Põhja-Aafrikas, palkanitel. Ja tõepoolest ega ilma keelt, et me oleme ju väga abitud. No näiteks oma peal tunnistama, et ma soome keelt ei valda, aga küllalt palju olen Soomes käinud ja küllalt tihti tuleb seal veel käia. Aga ma vabandan ennast alati välja, et väikese rahva keelt ei ole mul aega pida, sest kui ma veel ühe keele ja nüüd tahaksin omandada, siis oleksin kindlasti kas hispaania või itaalia keel. Nendele lisaks, mida ma olen juba enne sõda omandanud ja ma käisin Westholmi gümnaasiumis. Meil oli seal teisest klassist saksa keel. Neljandast prantsuse keel, seitsmendast inglise keele, üheksandast ladina keel. Ja viimases klassis oli veel aasta soome keelt kus ma küll olin väga laisk õpilane, kuna see ei olnud obligatoorne, meil. Ei sain siis kuidagi ilma selleta läbi, aga muidugi oleks väga hea, kui ma soomiselt avaldaks, aga kuna mul abikaasa õppis omal ajal Soome Helsingi ülikoolis ja, ja valdab seda keelt hästi, siis. Ma arvan, et perekonnas on ju tööjaotus võimalik, elas siis abikaasa olla, mulle tõlgiks ja nii ongi olnud viimased korrad, kui ma olen soomes loengut pidanud, siis antakse mulle säält poolte riiklik tõlk ja, ja siis mul on oma oma tõlka kaasas ja ja tõepoolest, kui on filosoofiaalased loengud siis on väga kasulik on kaks kaks kvalifitseeritud tõlki, sest mida üks ei tea, seda teab siis teine. Te olete nii palju maailmas ringi käinud, aga miks olete ikkagi leidnud, et see kõige parem paik on Eestis? No kõigepealt see, et iga inimene kuulub sinna, kus ta on sündinud ja enamuse oma elust elanud. No ma olin vahepeal küll välja viidud 14. juunil 1941 ja veetsin siis 17 aastat Venemaa vanglates ja laagrites ja asumisel. Nii et seal sai vene keele selgeks ja kogu see selle elamislaadi. Ja vot siin ongi raske üldse rääkida sellest, sest minu põlvkonna elu on ju sellega täielikult segamini löödud. Mitte et ma seda nüüd kellelegi kaebaks või kurdaks, sest neid kogemusi, mida need 17 aastat Venemaal andsid, need ei oleks mulle ükski läänepoolkera ülikooliga Akadeemia suutnud anda. Need olid väga suured kogemused ja Nad olid väga kasulikud, nad arendasid, nad avasid väga palju silmi ka neil väga rasketel aastatel. Me nägime oma peres neid raskusi hoopis teistsuguste silmadega kui need, kes võib-olla vähem olid ringi liikunud või nende probleemidega, ma mõtlen siin filosoofiliste probleemidega oma psüühika arendamisega, no sellega, mida annab jooga õpetus näiteks, mind on see väga palju aidanud ja ma arvan, et üsna palju kordi on see mul elu päästnud ja säästnud. Nii et meie leiame alati võimaluse oma elu elada. Säärasel, mis meid, edu kalt viib edasi sihi poole, tingimusel, et me teame, mis see siht on. Tähendab, et me elame siin selleks, et pidevalt ennast täiustada. Aimates süsti tahtest sammuda selle poole püüdes olla tasakaalus. Vajame me ei midagi muud, kui energiat. See on, ma arvan, et meie igaühe suurim saladus kuidas, mil moel, kust me leiame ja saame endale energiat. Sest muidu me ju ei elaks. Kas te tahaksite mõned jätavad võimalused meile juhatada? Juhuks kui meist mõni väga suures energia vaikuses on ja ta ei leia seda õiget juhtme otsa kätte. Ja no ma härra, nüüd küll, mis te mu käest tahate? Tsiviliseeritud inimesena tahate bladele näpuga näitaks mida teha, missugune amulett kaela panna, missugune kiirgav märk seina peale panna. Et see aitaks, see on kõik väga õige ja, ja tõepoolest siin saab inimestele nõu anda. Ta ta neid lisaenergiaallikaid, mis on maailmas olemas mida me võime endale ise luua luues selle kujundi, ornamendi või mingisuguse ehte, mida me saame kaelas kanda, näiteks kantakse riste kaelas. Ma lisaks sinna veel juure, poolkuu ja südamekujulise märgi ja kaheksalehelise Lotuse märgi seintele ma paneks. No kasvõi teoreetilisest Kabalaas, tuntud märgid siin ees, millest me rääkisime, just on see päikeseintelligentsi märk või või siis mazda istide kalligraafilised farsikeelset kujundit võib öelda, ta on küll kalligraafi poolt kujundatud väga ilusa musterina, aga kujundite aluseks on kirjatähed. Iga täht kiirgab. Me oleme kogu aeg kiirguse sees, kui me loeme, kui me kirjutame, kui me linnas näeme reklaami või loosungit või kõik see kiirgab, kõik kiirgab eranditult. Aga minu arvates ei ole see siiski primaarne. Selle võiks sekundaarseks lugeda, mis kindlasti aitab, aga primaarne oleks ikkagi see vot, millest me enne rääkisime, et iga päev kuulatada tund aega vaikust, see on eriti soovitatav nendele, kellel on probleeme, kellel probleeme ei ole, kes enda murrang oma eneseteostuse korra see mõelgu tähendab soovituseks kõigile, mõelgu ainult positiivselt. Teid tähendab kõik negatiivsed mõtted jätku kõrvale, sest need on lõhkuvad, laostavad purustavad. Sest kõik mõtted, mida iga inimene mõtleb, tuleb mõtlejale, viie kuuldi tagasi. Nii et kas me teadlikult Ennast siis lõhume või ehitame üles, see oleneb meist tegelikult siin ei ole ei kuradidega saadanadega mingisugust kurja vaimu ega võimu. Kõik see on meis endas olemas ja kui me teame neid rakendusprintsiipe, et see oleneb meie mõtlemisest, ärgem olgem kadedad oma naabrile, näiteks et tal oli parem õunasaak või et tal on ilusam naine või et tal on toredam koer või veel või suurem maja või uhkem mööbel või midagi muud niisugust. Ja seal ei ole mingisugust mõtet, sellepärast et kui me ükskõik kelle peale kadedad olema, kasvõi peaministri peale, vot mikspärast, mina ei ole peaminister, ka temal tuleb aeg ja kui me seda väärt oleme, saame meiega peaministri ülekantud mõttes öelda, et niimoodi kui see peaministri koht väga igatses, minule ta ei ole sugugi. See on, see on ikka rahva esimene teener, kellel on kohutav vastutus, kohutav töö. Just nimelt seevastu ja ma ei taha seda vastutust enda peale võtta, sest tema peab töötama teiste heaks. Aga mina tahan töötada enda heaks. Sest ma olen raudselt veendunud, kui kõik inimesed püüaksid täiustada ennast mitte teisi ennast, siis oleks maailm mitme astme võrra õnnelikum. Muidugi, see on utoopia, utoopia, aga sihtide seadmisel me tihti ju ulatame Kutoopiasse. Midagi ei ole parata, sest ka täiuslik sajaprotsendiline õnn on utoopia selg. Aga ma siiski püüdlen sinna poole ja ma võin öelda, et ma olen enda jaoks selle saavutanud. Tähendab, ärgem mõelgem ühtegi negatiivset mõtet. Iga teo eest käib mõte, järelikult siis langevad ka. Ja see ongi, mille poole me peaksime püüdma. See peaks olema mõtleva inimese Sist. Tänapäeval. Kui palju energiat annavad või võtavad emotsioonid, tunded, kirg, erootika, seks, armastus. Tähendab, üks eks act pidi võtma kaheksa tunnilise füüsilise töö. Energiahulga tähendab kui palju me kaheksa tunni vältel tehes füüsilist tööd kaotame, nii palju, kaotame ühe ainsa seksakti tulemusena. Mitte et ma seda ette heidan, kelledele, hoidku taevas. Kellel seda energiat palju on raisata, laske käia. 92 protsenti kogu meie energiast on seksuaalenergia ja mikspärast teda mitte kulutada, kui meil on looduse poolt teda nii palju olnud. Aga küsimus ei ole selles minu arvates tähtis, on see, kas me oleme jällegi tulemusel eneseteostuse juurde, kas see seksakt kuulub teoste hulka kas see teeb meid õnnelikumaks kellega see mõtlemine toimub, kas see on inimesega, kes on meil väga sümpaatne, keda me armastame, kes siis on meil väga lähedale siis on kõik asjad paigas ja kõik on tasakaalus ja normaalne. Kui see on ajendatud madalatest kirgedest siis on asi viltu. Sest nüüd tulemegi sinna juure. Millega on tegelenud vanad idamaa filosoofid? No võib öelda sama kaua, kui, kui vana on inimkond. Siis me tuleme selle madalate kirgede ohjeldamise manu. Sest. Jooga õpetus, mis see tähendab, joogas sõnast juuk juba inglise keeles on see ige? Jaga sanskriti keeles on ju, on ju ka ülesanne on olnud nii nagu kõikide idamaa koolkondade eesmärgiks igestada. Meie madalaid kirgi. Ja inimene, kes sellega hakkama ei saa, seda ei loetud vaimselt arenenuks. Tähendab, peamine ülesanne on siis endale selgeks teha negatiivse-positiivse bilanss. Kõik see algab mõtlemises, tuleme jälle sellesama juurde tagasi, mida me juba oleme rääkinud, eks ole. Nii et hinnati seesugust inimest, kes oli peremees enda üle, ma mõtlen siin peremees oma madalate kirgede üle, kes seda ei olnud ja kes kriipsutas veel koguni alla nende väljaelamise vajadus. No need läksid siis tontrismi koolkonda juba, kus väga kõrgelt hinnati seksuaalühet. Vastaspoole esindajaga tähendab tuli leida siis omale, vastab Need, kes siis kõik need ülespiitsutatud kirgedele ehitatud tehnika ja elamused lõbus oli kaasa tegema. Ja loodeti sellest siis samasugust valgustatus samasugust eesmärgile jõudmist kui nendesamade madalate kirgede ohjeldamise tulemus. Muidugi läbi aastatuhandete on turism tuntud ja ka meil Eestis on teda püütud propageerida ja, ja sellest väga ilusates värvides kõnelda ja kõik. Ja vahepeal on kuulda olnud, et, et noored terved inimesed ja mikspärast nad ei peaks siis mitte välja elama oma madalaid kirgi ja tahtmisi. Ei miks mitte, võib kindlasti, sest inimene areneb kannatades enamus jaol valmistavad need kirgede välja elajad endal selle väljaelamisega lisakannatusi valdavas osas kui mitte kohe, siis mõne aja pärast. Ja ikkagi on läbi aastatuhandete ennast õigustanud see vaoshoidmine, enese tundmine. Selle madala energia Sublimeerimine kõrgemaks ja energia jaoks. Selleks on terve koolkond loodud on terve rida tehnikaid. Me saame esimesest närvikeskusest mulat haarast esimesest tšakrast tõmmata see seksuaalenergia, tähendab, ta moodustab 92 protsenti koguenergiast, eks ole siis mööda selgroogu ülesse. Nii kõrges tšakrasse, mis on juba väljaspool neid madalaid ihasid ja kerkisid. Ja kui me nüüd hakkame analüüsima, missugune tšakrose on, no esimene on meil taga sabaluu juures. Teine on ees, põrna tšakra on neli sõrme. Me paneme käe esimese sõrme laba peale, siis neli sõrmelabast vasakule on põrn. Teine tšakra on meil siin selle koha. Kolmas tšakra on meil naba. Need on kõik veel madalad. Kui esimesest chacroson, meil, haistmine, haistmine on ju loomariigi peamine tunnusmärk, eks ole. Teine tšakra on maitsemeel, siis on jälle niisugune ütlemine tarkade hulgas ükski vaimselt arenenud inimene ei mäleta pool tundi peale söömist, mida ta sõi. Sest maitsemeel on samuti väga loomariigile lähedane. Veel kolmas žanris lava, siin on nägemine, nägemine kui meel eksitab meid kõige rohkem. Kõige rohkem, Me saame valekujutlusi nägemismeele abil. Nägemine ei anna meile kõige paremal tahtmisele õiget pilti sellest, mis meid ümbritseb. Selleks järelikult peame tõusma veel kõrgemale südame piirkonda. Tähendab, me ühendame rinnanibud. Niimoodi siis horisontaaljoonega ja rinnaga kui keskkohas. Siin on siis neljas tšakra. See siin on kompamine, see on esimene kõrgem meel. Kompamine. Peatama natuke selle juures, kui te lähete ärri olgu see siis naissoost või meessoost mineja, siis esimene asi, mida te äris teete. Te, tahate seda eset katsuda? Mida te osta tahad? Kuigi seal tegelikult midagi katsuda ei ole. Näiteks kruusi või, või mingisugust tassi või või raadio saatjat või. Või mingisugust tööriista, viili või nuga või lauanuga näiteks kahvlid te peate ilmtingimata oma käest läbi laskma sest alles kätega katsuma, seda kompamine annab teile mitmemõõdulise ettekujutuse. Nägemine annab ju teile ainult ju ühe mõõduluse, eks ole? Alles kompamile annab del ruumilise ettekujutuse sellest esemest. Ja kui te olete tema soonte, panete rahuldusega tagasi, teil on pilt palju selgem Elite, kas ostate või ostate seal taristus seda. Ja viies tšakra on siis kõrisõlm. Siin on meil tegemist kuulmisega. Et nüüd päris kindel olla, kui me sealt seal allosas. Sellest esimesest Jakrast oma energia ülespoole tõmbamise toimub piki selgroogu, seal on kolm kanalit. Keskmine muidugi peakanal Schumla vasakul pool on ida ja siis paremini pingala. Kolm kuulsat kanalit, mida pidi me saame energia liikuma panna, mida mööda me saame anda ka teisele inimesele oma energiat manuaalse teraapiaga, ravimisel või akupressuuriga ravimisel. Masseerides näiteks. Nii et kõige õigem on tõmmata see seksuaalenergiast küllastatud energiakogum esimesest Jakrast piki selgroogu kolme kanalit ülesse siia kuklasse siit meie transformeerima tema ja kõrisõlme piirkonda viiendasse tšakrasse. Ja siin on tema nüüd selle tee läbi käies Sublimeerunud Kõrgema kvaliteedilise eks energiaks all oli ta madalatoimeline, ütleksime niimodi. Ja nüüd üles läbi nende tšakrate üles tõstes on tema meil juba sellest seksuaalsusest vabanenud. Me võime piltlikult nii-öelda, et sinna alla jäi seksuaalenergiat ainult ütleme 30 protsenti. Ja ülejäänud kuni 100-ni, eks ole, seal on siis noh, teda on 92 seal siis kogu energiast seksuaalenergia, nii et kui me 30 protsenti alla jätame, siis on meil küllalt suur hulk seal kusagil 60 ligikaudu protsenti, tõmbame meie ülesse siis siia kuulmise tšakrasse. Muidugi on meistrid, kes viivad ülesse veel siia kuuendasse, see on meil see kuues meel, see meie tänapäeva keskmisel inimesel ei tööta. Naistel on teda natuke, meestel on ta päris kinni pulgaga. Seda tuleb avamakt muidugi joogid, kes selle alatreeninguga tegelevad ja vastavad koolid on läbi teinud ja nendel on see kuues tšakra on avad või kolmas silmne korraldaks. Peale selle saab seda kolmandat silma veel avada. Ja need, kellel ta avatud on, need näevad siis biovälja. Niisugune umbes on siis materiaalosa sellel energia kasutusel või, või ütleme, see tehnika või muidugi tehnikaid on palju. Iga kuru, iga õpetaja sobita selle tehnika, mida ta ise tunneb oma õpilasele igale ühele eraldi. Mingisugust grupiviisilist ka mitte kahekesi õppimist olla ei saa. Sest see, mis on ühele jõukohane ja mis hästi laabub, see võib teisele olla ohtlik. Või tüütuseni võimatusest aiana tulemusi. Nii et igale õpilasele tuleb sobitada oma tehnik. See on ju nii vana tõde, kui vana on inimkond. Nii et kõik need grupiviisiliselt joogaga tegeleda, ma ei mõtle siin mitte hatha jooga aasanatega tegelejad, seal saab grupiviisiliselt neid näidata. Ja muutraažid ja ka mõningal määral hingamise harjutustega saab tegeleda, kui me ei lähe sügav hingamise peale välja. Sügav hingamine on ohtlik. Ja sellega on juba meil Eestis siin üsna mitmed rikkunud. Esiteks oma südamed, aga on ka kopsuvigastamise juhtumeid ette tulnud, aga südame vigastamise juhtumeid tean mina oma tutvusringkonnas juba terve rea. Nii et sellest hoiatan kõiki. Süda on üks väga õrn organ ja täishingamine või sügav hingamine on vastunäidustatud inimesel. Kui me jookseme, tegeleme spordiga, kui me pingutame, siis me hingame just nii palju, kui me vajame. Kui me aga paigal istume ja siis hakkame vägivaldselt või teadlikult või ükskõik, kuidas me seda nimetame tegema sügav hingamisharjutusi siis me ei tea, kus on piir. Tähendab, me peaksime teadma, sest seitsmenda sügava hingetõmbe järel hakkab meil pea ringi käima. Proviga igaüks võib seda proovida. Ja see on esimene looduse signaal, see on kaitseriiv. Võta aru, pähe jate järgi. Rohkem ei tohi. Ja kui ta siis järgi, et ta ei ole ennast kahjustanud seitse sügavat hingetõmmet võib igaüks teha, palun aga mitte edasi. Aga minul on tulnud inimesed, kes on teinud 55 minutit järjest sügav hingamisharjutusi. Ja selle tulemusena saavutasid siis esimese grupi invaliidsuse kaks ja kolmas teise grupi südamed rivist välja viidud eluks ajaks. Noored. Tartu tudengid. Mehed. Ma hoiatan kõik selle kohta Räägiksime võib-olla natukene lähemalt siiski tantrast veel selles mõttes, et teatavasti praegu tehakse mitmeid kursusi ikka algajatele edasijõudnutele ja sellest kirjutatakse Nelli teatajas, mida teatavasti loevad päris noored lapsed veel, kes ei oska natukenegi oma elunatukest noort elu seada. Veidi aega tagasi te mainisite. Minnes kaasa sedasorti paali energia kasutamisega võivad kaasneda mingisugused ohud, millega ise ei pruugi hakkama saada, mis need on? Puudu on minu arvates siin moraalset laadi, sellepärast et kui ei ole tegumist grupivägistamisega. Aga ma tean laagrites ka juhtumeid, kus üks naine talus seal kahtekümmend viit 30 järjest meespartnerit ja polnud tal häda midagi, raputas ennast nagu koer veest välja tulles. Ja kaebas küll, aga ülemustele vangid olid teda sarnaselt kohelnud, aga noh, ta oli tulnud ise sinna neid elamusi selleks saama. Vaba inimene, kes tuli vangimaja territooriumile poe juhatajaks ja kes väga väljakutsuvalt käitus meeste suhtes ja need siis vastavalt tema suhtelise reageerist, muidugi siin võib tekitada siis puht füüsilisi vigastusi. Aga kui ma kirjutasin seda raamatut abielu ja seksuaalinstinkt, siis Pariisis. Ma intervjueerisin tervet rida prostituute. Päris uurid sealt niimoodi korjatud. Ja ma olin veendunud tol korral, et need vaesed tüdrukud, kes uulitsa nurkadel ja restorani seal fuajeedes ja, ja hotellide fuajeedes ennast pakkusid. Et need vaesekesed teevad seda elatuse pärast ilma selleta ei tuleks läbi, ei leia tööd või oli tööpuudus või ja looma naiivsuses ma siis mul olid sidemed seal. Töösturite ja kaubandusringkondadega ja ma pakkusin siis mõnele tüdrukule seal tööd ja esimene küsimus mis mulle esitati, kui kõrge palk, kuupalk, eks ole, kuma siis palga nimetasin. Siis hakkas tüdruk naerma, ütles niimoodi, et seda ma teenil ühe, halvemal juhul kahe ööga ja Depakute mulle niisugust park. Ja oli minu kord hämmeldunult talle otsa vaadata. Ma ei saanud aru, milles küsimus. Ei vajagi siis töökohta või mis ta ütles? Ei loomulikult mitte. Minul ei jätku ühest lehest. Ja siis oli mul küsimus ammendatud, see oli selge. Sest miks mitte, kui inimene endale niisuguse tee valib. Ja ma ei usu, et seal rohkem ohtusid oleks, kui kusagil tööpinge juures töötades või mürgiste aurude või gaaside või, või liimidega seal tehases tegeleda ja seal võib olla tervise ära rikkuda ei anna, niisugust intensiivset seksuaalelu elades võib ka oma tervise võib-olla ära rikkuda või, või ei või sest meil on ajaloost teada, et vanasti Kreeka linnriikide peaväravate ees olid telklinnad kus noored tüdrukud teenisid omale kaasa var. Harilikult kolm aastat. Ja nad olid väga Ehyllatud, tähendab väljaspoolt, kes külalised tulid, need meelsasti külastasid seal seda telk linna ja tüdrukud teenisid kolme aasta jooksul endal küllalt kusjuures nad elasid ennast välja küllalt. Kui uskuda kirjandust, siis olid nad hiljem abielludes suurepärased perekonnaemad ja meie kaasad, kellel ei olnud enam saladusi, vähemalt mitte seksuaalelus, kes olid kõik juba oma naha peal läbi elanud ja kes olid ka rahulduse saanud, nii et neile see täielikult jätkus, mis nad abielus said? Üsna loomulikuks peetakse seda, et mees vajab mitut naist. Ja nagu nüüd kuulsime, naine vajab ka mitut meest. Miks on siis väljakujunenud ikkagi traditsiooniline abielupaar? Abielupaar kui elamise vorm? No oleneb, kus me oleme eurooplased ja ja räägin praegust Eestimaal siin, aga mul oli võimalus seal Pariisis viit türgi haaremi naist intervjueerida. Need olid kõik ühe mehe naised ja selle mehega tuttavaks saada, soli Ricaschweiges oli oma noored naised siis Sarboni ülikooli pannud kõik. Ja mis kõige huvitavam oli see, et need naised omavahel väga head sõbrannad ja olid väga oma seisundiga rahul. Tähendab, omaeneseteostusega ütles, et kõigepealt ta tülitab mind, üks viiendik sellest, mis üks eurooplane mind tülitaks, eks ole, kuma eurooplasega abielus oleks. Mul jääb enda jaoks küllalt palju aega, aga ma ei ole ilma. Seal on oma kindel järjekord oma, tähendab kedagi ei tohi, jäta hooletusse. Ikkagi kolm on peanaist üle elada, kõrval naised, aga ta kohtles kõiki ühtemoodi, nii et mina ei saanudki aru, kes seal pea naine oli, kes seal oli siis kõrvalnaine või midagi. Ja annaks taevas, et meie Eesti abielunaine oleks. Kas olete rahul, kui need viis türgi haaremi naist, kellega minul on tegemist olnud? Ma olen veel rohkemate ka kokku puutunud, aga nende viiega mul oli ka võimalus, mitu, mitu ja mitu õhtut väga põhjalikult vestelda. Kusjuures mõnedel õhtutel oli see mees ka sealjuures ja ta oli väga meelsasti nõus jagama oma arusaamasid, muidugi siis me rääkisime nelja silma all. Nii et kõik oleneb situatsioonist ja vaatenurgast ja sellest miljööst, kus me elame meil Eestis siin oleks ju natukene veider. Kui hakkaks tekkima mitme naise pidamine näiteks. Aga Venemaal ma üksvahe töötasin autojuhina või see oli 50. aastal siis üks minu kaaslastest autojuhtidest, temal oli kolm naist, kolm perekonda, kõik teadsid seda ja ta ei saanudki salata, sellepärast et see külaelu ja ja kõik oli ju täpselt teada, kes kellega magab, kes kelle toas keskus, mismoodi täpselt, kõik oli teada, seal ei saanud midagi varjata. Ja ta maksis kõigile. Esimese perekonnaga, kelle, kus tal oli kaks last, see sai kõige suurema summa, sai 1500 rubla. Kui ma ei eksi, siis teine sai sellega, tal oli üks laps, teine perekond, see sai 1000 rubla ja kolmas, see oli siis see kallim või, või viimane sellega veel lapsi ei olnud? Seda ma ei tea, sellega alati koos, ma ei tea, palju ta talle siis maksis, aga nende kohta oli teada, sest enamus neist rahadest saadeti posti teel iga kord ei saanud ju välja sõita, ta oli oma oma tööga kinni. Ka nendele kohalikele venelastele, kes enam-vähem elasid, ikkagi Monogamset abielulisi ka veider, aga poiss oli normaalne või noh, meest oli ju 40 aastane, 42 aastane miks ta ei mündi mudilad? Eriti veel kommunistliku riigikorra kus lubati siis kõigil kõigiga magada ja õhtul traktoriga peale vedada tervele külale või, või kolhoosi ühisperele või? Ja eks me elasime samasuguses kolhoosis siis seal ja seal sai igasuguseid asju üle, vahetati väga tihti ja tehti, aga kas sellega õnnelikumaks saadi seal hoopis ise küsimus. Tahaksingi teada mis on see õnn ja armastus, mis annab inimesele puhast, jumalik, kui energiat. Mu meelest ei ole see pelgalt mingi toiming, olgu see siis kasvõi seksuaaltoiming niisugune ihuliselt vajalik, nagu võib-olla söömine või veel mingi ihuliselt vajalik toiming. See ühendab eneses kõiki elemente, millest inimene koosneb ja niisugust suhet ei saa mu meelest olla nelja-viie-kuue või 10-ga. Täiusena toimib võib-olla ainult ühega mitte isegi enamaga kus oleksid koos kõik elemendid, millest inimene koosneb. Aga nagu me katsuks teda neid kuidagi lahti mõtestada, siis minu arusaama säärele. Õnn on see, kui me oleme tasakaalus neil, aga me oleme rääkinud idamaadelt ammust aegadest juba nagu inimene on tasakaalus, see tähendab, kui ta on omaeneseteostusega rahul, siis ta on õnnelik. Nüüd teiseks, mis asi on armastus ja, ja kes on see, keda me armastame ja kuidas armastus isenesest väljendub? Minu arvates. Me armastame seda inimest, kelle biovälja sees me tahame võimalikult palju, võimalikult tihti ja võimalikult pidevalt olla sundväljade tasemel energiatasemel, kõik tähendab tema ruumis olemine on meile juba teatud positiivne lähe. Me tahame kogu aeg selle inimesega koos olla kui see ka koos ei ole, mitte alati ümber kaela kinni, aga, aga sealsamas ruumis Me tahame seda inimest puudutada käega. Me rääkisime kompamisest, eks ole, kompamile annab meil parema pildi kui nägemine nägemise abil. Me ütleme küll, et ahaa, et see tüdruk või naine on ilus ja ta võiks niimoodi olla seal kas ihaldusväärne või midagi. Aga me ei saa temast enne pilti, kui me käed külge panna. Sest pange tähele, kuidas kõik noored või vanad või ükskõik kes kõik tahavad 11 katsuda, seda sümpaatset tähendab või kes talle meeldib, kõik tahavad katsuda ilmtingimata ja see käega katsumine. Me ei tarvitse seda Privoolsusena võtta või, või kuidagi mingisuguseid tagamõttega. Aga ta lihtsalt annab meile kõige parema kujutluse sellest objektist Vuiga subjektist. Millest või kellest huvitud oleb. Aga elu ja armastus ei seisne koos mitte ainult katsumisest ja seksuaalvahekorrast, mis võib anda rõõmu ja energiat. Ta seisneb koos veel paljustki, näiteks kuidas te suhtute sellesse pidama tarka, kes kirjutas ühes hiljutises päikesetuules, ma ei mäleta numbrit kahjuks. Et abielu armastuse surm. Ses mõttes, et kaks inimest ei tohi kokku asuda pitsati ja laulatus hetke järgi, vaid selle hetke järgi. Mill nad tahavad, et see kokkusaamine sünniks. Ja nad lähevad lahku täpselt sellel hetkel, kui nad leiavad, et nad teineteist enam ei vaja. Ja kui on sündinud lapsed, sib kõiki lapsi, kasvatab armastavalt ja hoidvalt ühiskond lihtsalt kõik vanemad inimesed, kes nende last ümber on. Tähendab, me kõik kasvatame meie kõigi lapsi. Meil nagu konkreetselt niisugust oma lapse suhet ei olegi, meil on suhe kõikide lastega armastav, hoolitsev hoidev suhe. Ja niiviisi me siis elame. Eriti koos siis kokku minnes parasjagu, kui tahame ja lahku minnes siis kui tahame. Tegelikult mu meelest on see päris loomalik tunne. Ja muidugi see on ammu läbikäidud etapp. Materiarhaadis oli seesugune olukord, kui naine valis omale mehe meeldivuse järele ja pidas seda meest niikaua, kuni Darrasestus. Ja siis sai mees jalaga tagumikku ja lendas sealt välja ja ta oleks nagu liblikas otsima jälle teist õiekest. Sel ajal olid siis lapsed ühiskonnaomandus ühiskonna kasvatada, ühiskonna hooldada, ma ei tea, kas see hooldus oli siis väga kõrgetasemeline või ma kahtlen selles. See muidugi tuli kõne alla, see on läbi, käin ammugi läbikäidud etapp juba meie ikkagi püüdleme sinnapoole, et me anname sellele sündivale maailmakodanikule võimaluse oma karmat siin arendada võimalik kult kvaliteetsetest või võimalikult neis tingimustes, mis temale on kõige soodsamad. Võib ka olla küllalt suur kannatuste hulk, sest mäletame inimene areneb ainult kannatades. Aga igal juhul kogu see töö on ikkagi individuaalne. Individuaalne inimene valib omale individuaalse ema, see üks ego, kes tuleb siia, valib omale individuaalse ema ja tahab selle ema ja ka muidugi ei saa, kui on normaalne perekond kaudu selle eneseteostuse toimub. See on muidugi suur õnnetus, kui pered ei ole õnnelikud ja lahutusi on palju ja kui üldse leitakse, et ei olegi mõtet, kui elama jääda, see tähendab seda, et mu meelest vist mõistetakse valesti. Mis asi see armastus on? Meil abilutakse vist ainult seksi ja voodi pärast ja kui voodist on välja tuldud, siis selgub, et ei ühendage selle inimesega mitte miskit muud kui ainult see voodi. Aga ehk ongi armastus just see mis algab peale voodit. Ja see on see, mis meid hoiab koos. No eks see ole ju individuaalräägitakse, et sama eriala harrastavad inimesed näiteks ma tean tervet rida abielupaare, kunstnikke, muusikuid, näitlejaid, kes tegelevad sama alaga, et neil on siis huvitav 11 täiendada, neil on, millest rääkida, kumbki saab aru, millest ta räägib ja ma tean tervet rida perekondi, kus mõlemad tegelevad hoopis erilaadset, et elukutsetega näiteks seal kultuuritöötaja ja põllumees, võib-olla talumehe abikaasa on kas õpetaja või raamatukoguhoidja või ja, või nad võivad väga kvaliteetselt elada, tähendab väga hästi üksteisega sobida ja kõik. Nii et tõenäoliselt mesiin Reeglit koostada ei oska ja minu arvates oleneb kõik kiirgustee sobimisest. Mikspärast ma ei võiks hästi elada arhitektiga, kuigi ma arhitektuurist kui, kui palju midagi ei tea. Vähemalt mitte arhitekti tehnikast, tähendab, kuidas ta välja arvestab ja kuidas ta joonistab ja kõiki mõningaid põhiprintsiipe võib-olla natukene tean või mikspärast ma ei või kelle teadlusega, kuigi ma ei ole filoloog, eks ole. Arenenud inimene, haritud inimene, harilikult valdabki, tunneb huvi muusika vastu kunsti vastu populaarteadusliku lähenemisega teaduste vastu. Ja miks nad ei võiks üksteisega sobida, see on täiesti individuaalne. Kiirguste sobivus on määrav ja minu arvates küll kiirguse sobivusel määr. Nüüd võtaksime teie raamatu kosmilised rütmid sinu elus siin päris alguses kohe on kirjutatud niiviisi, et millised on meie tööotsimise teed ja et kõikidel aegadel on vana aja targad neid kirjeldanud. Siin on neli põhilist omadust, mida siis iga inimene võiks saavutada, enne kui ta sellele teele võiks asuda. Ja siin on niiviisi kirjas, et oska vahet teha kaduva ja igavese vahel. Kaduva isiksuse ja surematu individuaalsuse mina ja mitte mina, vahel saavuta kiretu suhtumine kõigesse nii nähtavas kui ka nähtamatus mall. Usalda põhjuslikkuse seadust, mis kõiki su tegusid õiglaselt tasub. Saavuta tasakaal kõigis toimingutes ja mõtteis. Saavuta kuus mentaalset voorust, mõtete valitsemine, meelte valitsemine, sallivus, ükskõiksus, välise elu suhtes, sisemise juhi usaldamine, tahte ja tegutsemise ühtsus. Võitle selleks, vaata vabadus ja lunastus, igavikus. Selge, konkreetne, puhas. Teisest punktist võiks rääkida, saavuta kiretu suhtumine kõigesse nii nähtavas kui ka nähtamatus maailmas. No see ongi tao. Tähendab, me peame kõik seda võtma, kui mööduvat, meie ise. Voolame, kulgeme kogu aeg minutist minutisse, tunnist tundi päevast päeva aastast vastas ja nii edasi, ja nii edasi, tähendab, iga hingetõmme viib meid lähemale selle maise elu lõpule. Ja nüüd olla väga dramaatiline. Mõne sündmuse kohta ei ole vist suurt mõtet, sest kes tegi, ise tegi ja kui me oleme valinud omale vale partneri, siis me peame ju varem või hiljem endale sellest aru andma, et meie ise valisime meile ei sunnitud peale tänapäeval noh, eriti noored daamid, kes on oma eluga puntrasse läinud, esitavad kaebused, et neil on väga halb ja, ja nad ei leia pääseteed ja aga kui me siis küsima hakkame, kes siis neid abielluma sundis? Võib-olla vanal ajal kusagil oli midagi niisugust, et rikas mees ostis omale noore naise. Tänapäeval meil ju midagi niisugust ei saa olla. Tähendab, naine ju igal juhul läheb vabatahtlikult ja mees võtab vabatahtlikult või, või abiellub vabatahtlikult antud valituga. Nii et kõik see, mis me oleme eksides teinud, eks see tekitab meile kannatusi ja kannatustest. Me areneme Tahaks natukene lahtirääkimist mõiste kirg osas mis siia alla kuulub, ses mõttes, et kui juba jutt on mehest ja naisest siis on tunded ja emotsioonid ja kirgi ja kõik see, millest me siin juba pikka aega oleme rääkinud. Kuidas nüüd mõtestada lahti? Jah, ikkagi seda saavuta kiretu suhtumine. Kui ma valin endale meest siis ma peaksin valima seda koos kiretu suhtumisega või. Jah, nootite asetate mind ühte. Ebamugavusseisundisse, sest minul oli Kuuru juba 38. aastal, ma olin siis 22 aastane, sellest ajast peale olen mina saanud oma kired madalad instinktid, ohjasse. Ma olen nad taltsutanud ja mis oli enne 30 kaheksandat aastat vähemalt lastega mul siis mingisuguseid suhted ei olnud? Ma ei mäleta ja ma ei oska öelda, kuivõrd ma olin kirglik 15 16 18 20 aastasena. Aga seda ma tean, et 22. peale ma sain juba teatud tehnikaid kasutades need kered oma madalad instinktid. Siin ei ole mitte ainult seksuaalsusega tegemist, siin on ka ütleme kättemaksu tahtmine. Kui siin taga on solvatud, kui, kui sinu rahvustunnet on haavatud või või kui on väga inetu sti, keegi käitunud, et noh, ütleme siis lähedase inimesega sa kui kaitsja astud välja ja nii edasi. Vaat kõige selle madal, aga. Ma sain juba jah, siis 38. aastal asjad paika pandud ja sellest ajast peale on siis ainult minu elu kulgenud jälgimise tasandi. Mind on huvitanud, mis minus endas toimub aga võitlust ei ole enam olnud kui niisugust võitlus, mis see tähendab, ma ei saa ju öelda, et mulle inimesed ei ole meeldinud või? Ka hiljem ja vanas eas või tahe ei ole korraga tekkinud kas või kellelegi vastu vahtimist anda, kui ta ikka väga on, on, mul oli siin üks niisugune juhus, kus üks üks kunagine kolleeg, sülgas minu kunagise direktori solidaam sünnipäeva pidustustel sülgas näkku. No siis oli, kui mind ei oleks sabapidi kinni peetud või, või, või kuuest tagasi kistud, siis oleks võinud väga kergesti juhtunud maksjale mehe maha löönud. Aga see ei olnud ka kogu mu elu jooksul üks ainukene niisugune juhus ja see rikkus mul neli kuud heaolu. Neli kuud kestis see õiendamine siin KGB-ga ja mees oli endine veteran ja tema peale ei hakanud ükski hammas ja teda ei saanud lahti lasta ja ja nii edasi ja nii edasi. Nii et ma võitlesin tuuleveskitega, aga siia muidugi sekkus siis juba järgnevatel päevadel ka see, et lause küsimus, et mina olin eestlane, tema oli venelane, tema oli Teise maailmakontseptsioonidega harjunud üldse kasvatus oli temal teistsugune kui minul. Me olime hulk aastaid koos töötanud ühes koolis. Aga jah, et juua täis väga inimene ennast niivõrd kaotab ja säärasel käituda dub. No takkajärgi muidugi võime temast ka aru saada, sest ta tundis ennast siis juba vähemusrahvuse liikmena, kuigi tal on eesti naine ja tütar käis Eesti koolis ja aga tema tundis ennast venelasele, härrasrahvana või valitseva rahvuse esindajana ja selle tõttu tekkisid niisugused varjatud pinget, eks neid ole eestimaal rohkemgi olnud ja needsamad pinged ongi, mis praegust Jugoslaavias selle kodusõja on tekitanud. Ainult et seal on see palju pikem saanud türklaste iike. Vähemalt 400 aastat kestis kõik ladestus serblaste ja kohalikud püsielanike hinge. Nii pikkade sajandite jooksul ka türklased väga inetust käitusid, mis inetust? Niivõrd julmalt, mida mina ajaloos ei tea ühegi teise rahvahulgaga. Ma olen Bulgaarias olnud ja, ja olen lasknud omal nende ajalugu tutvuda, olen Bulgaaria kirjanikudega mõtteid vahetanud. Ja see, mida nad räägivad, see ajab ihukarvad püsti, meil selle 700 aasta jooksul, mis me saksa mõisnike all elasime, ei ole midagi niisugust juhtunud. Ja no hea küll, meil mõned perekonnad müüdi või vahetati koerte vastu või hobuste vastu või veel midagi niisugust, aga teibasse aetud, aga seal aeti külade kaupa papa teibasse mitte milleski süüdi. Inimesi. Ja see on mõistetamatu. Miks seda niimoodi tehti, tähendab, taktikaliselt võib sellest aru saada, et tekitada hirmusündroomi. Et ei andnud seda välja. Keda Türgi võimud otsisid, tähendab, see oli sellest külast pärit terve küla aetakse teibasse. Aga see ju on ladestunud kõik põhirahvuse mällu läbi sajandite ja palun nüüd ta lööb välja. Ükski asi ei suuda seda leeki summutada, sellest me peame ka aru saama. Ja need kannatused, mis siis valmistati inimesele, need nüüd kannavad vilja. Ja lõpptulemusena kõik arenevad selle juures. Me alustasime oma tänaseid jutte religiooni, polügoonidest, maailmas, ususõjad, see on üks ränkraske küsimus. Kuidas te suhtute sõtta usu nimel? Minu arvates on see suurim rumalus, mis olla võib. Usu nimel ei ole mõtet üldse sõdida, on mõtet sõdida ainult vabaduse nimel. Vabadus, aga sinna hulka kuulub muidugi ka usuvabadus. Et mina elades Eestis, võin olla kas luterlane, katoliiklane, muhameedlane budist juudi usku kuuluv või, või noh, kasvõi mastaabist. See on minu enda asi, tähendab niisugune vabadus peab meil olema ja ta vähemalt lääne poolkeral meil praeguses sääraselt on. Ameerikas on neid usulahku mustmiljon ja mikspärast siis mitte kas või lama istiks hakata Ta ja tunda huvi Tiibeti õpetuse vastu. Olla dalai-laama pooldaja või, või paavsti Künger kuuluda katoliiklaste hulka, kuid ma arvan, et see on igaühe igaühe enda asi. Seda peame nõudma igalt riigi valitsusel, et valitsus peab olema tolerantne. Et meil enamus on luterlased, siis on päris selge. Mina olen ka ristitud ja leeris käinud ja laulatatud luteriusuliste kirikus ja luteri usu pastori poolt. Ma ei leia mingit põhjust seda usku muuta, kuigi ma olen oma eluajal kaks korda sunnitud olnud Muhamedi Usgost. Ja sunnitud selleks, et pääseda sinna, kuhu ma pääseda tahtis ilma seda tegemata ma ei oleks sinna pääseda. Aga seda ma ei loe. Renegaaklaseks. See oli. Sümboolne rituaal mida nõudis momendi situatsioon. Eesmärk pühitseb abinõu, eks. Ja minul oli eesmärk seatud ja abinõuks oli sisse. Teise usku astumine ja ma arvan, et ma olen nõus, kui see peaks vajalikuks osutuma ka buda usku astuma, kuigi buda on niivõrd tolerantne, ta ei, ei nõua niisuguseid asju, aga muhameedlane ei ole tolerantne väga, vähemalt mitte sealkandis. Põhja-Aafrikas käisin ja siis ka meie Adžaryossi. Kui te suhtlete inimestega on teile oluline see, millisesse uskuda kuulub, missugune on tema usutunnistus. Ei ole? Ei ole. Ma lugesin hiljaaegu teist korda läbi väga huvitava raamatu conversation of ravis mool seal juudi rabi kõnelused. Tähendab oma seisukohad juutluse lahtirääkimisel lahti mõtestades. Ja ma pean ütlema, et see rabi ja tema õpetus sai mulle väga sümpaatseks. Muidugi, et seal on niivõrd palju rituaalset kombetalitust. Ei ole lihtsalt harjunud sellega. Aga kui juutidele see istub? Ja me teame, et juudid on suutnud läbi nii paljude aastatuhandete, 3000 aastat me võime vabalt jälgida, kui mitte rohkem nende ajalugu. Säilitada oma identiteet. Just tänu religioonile ja religiooni sümboolikale, ärrituaalidele. Ja huvitav on see, kui juudi tüdruk abiellub mittejuudist mehega siis laps, juut, kasvatatakse üles juudi vaimus, tähendab juudi religiooni sümboolika rituaalidele tuginevalt. Kui on vastupidi, juudi noormees abiellub kristliku näiteks või mittejuudi juudist abikaasaga, siis järel tuli talviti juudid. Tähendab, ema annab juutluse edasi läbi aastatuhandete ja tänu sellele ei ole juutlus kaotanud oma ühendavat sidet. Kuigi see nende Uskumus, nende religioon, nende rituaalid, nende sümboolika. Meil seda peaaegu ei ole, väga nõrk, väga vähe ja selle tõttu ei ole kristlus eestlasele kunagi olnud eriliseks ühendajaks. Siiski on muidugi seepärast, et pidast hakkas meile peale tungima ortodoksne vene õigeusk kus koguduse liikmeid nimetati Raap jumala orjadeks. Kuna eestlane on nii kaua orjuses juba olnud, ta ei taha enam jumala orjuses ka olla, saime mõisniku orjusest lahti, siis tahame jumala orjusest ka lahti saada. Ja sellepärast on menule ortodoksne kirik vastuvõetamatu. Ta ei garanteeri mulle ka, sõnas. Kui te elus mingil moel mingisuguse situatsiooni tõttu olete kokku täiesti võõra inimesega, kes tuleb välja, et võib kuuluda mõnda teise uskonda. Kui teie näiteks kuulute siis kui teil tekib sel teemal vestlus, kas Te olete oma mõtete peale suru ja või teise kuulaja, kas te olete vaikseks, jääb rääkida laskev või igal juhul, kommenteeris. Kõigepealt intelligentne inimene ei suru kunagi oma vaateid kellelegi peale ja minu arust on see väga kaugel. Ma olen väga nõus ära kuulama, kui inimene tahab midagi oma elust rääkida või oma usus uskumused tihtipeale ei taheta lihtsalt sest usk on ikkagi midagi niisugust väga individuaalset ja minu arusaamise järele kumale usklik. Siis usk on mulle pühajumaluse mõiste on mulle püha ja miks ma peaksin seda minema laada peale viima või laia jutuga seltskonnas seda esitama. Nii et minul ei ole ühegi uskumise vastu midagi, aga väga misjonitöö vastu. Ja nagu me enne rääkisime, kui hüpnoos on kõige suurem kuritegu, siis järgmine sellest kohe on misjonitöö. Me ei tohi kellelegi kalal misjonitööd teha sest me ei tea, kuidas see uskumus, mis inimesel enne meie misjoni tööga alustamist on olemas, kuidas seda liistu, kuidas see talle sobib, kuidas talle meelepärane all. Ja nüüd hakkame meie siis peale suruma oma võõrast arusaamatu püüdes seda välja osta kas siis hädaabiga või, või meditsiinilise abiga või koolituse lubamisega või veel millegi rahaga või? See on üdini vale, seda me ei tohi teha. Las igaüks heade enda juurde. Kui te kõnnite näiteks kas või Pärnu linnatänavail, missugune on Eesti inimene terve tasakaalus, puhas selge peaväljaga. No ajab asja ära. Me ei saa niimoodi öelda, et, et meie last praegusest halvasti MINA OLEN. Ma ei ütleks, et ma olen eriti optimist, aga ma olen realist. Võib-olla jah, mõningase kaldumisega siis optimismi. Minu arvates oleme me tõusuteel, praegust, see rahva karma, mida meie oleme sunnitud, tähendab Eesti etnosunnitud välja elama selle. No ütleme ümmarguselt 800 aasta jooksul. Mis meil meie ajalugu teada on, enne seda, me ei tea midagi. Kas see ajalugu on meil raskem näiteks kui inglastel või prantslastel või hispaanlaste kus rekonkista kestis üle 700 aasta, võitlus mauride vastu? Või on meil raskem kui rootslastel, kellel ei ole kunagi olnud võõrast võimu riigis või taanlastel, kes samuti on olnud 1000 aastat vabad? Tõenäoliselt on meil vist natuke raskem olnud, aga. Siin maal on saanud elada. Sest meie näete, eellased on, on meile pannud ikkagi niisuguse tugeva aluspõhja. Meil on maapind. Meil on toredad inimesed, meil on suurepärane keel. Keele suhtes või te lubate, ma ütlen, mõned sõnad meie keel on väga tore, aga meil puuduvad mõningad. Tippudega tähed. Tähendab. Nüüd me saame kiiresti asendada, võttes tarvitusele Ühele Aaviku öö, eks ole seal igreki üpsegani. Aga mis teha õõga? Ta ei tööta, ta ei kiirga. Terve tähestik on maagiline. Ladina tähestikus on olemas üürisakslastele lüüa, eks ole. Kuidas sakslane nimetab ööd Mis see tähendab ringi ümberlaut, hääl? Häälitsus. Ümberingi toodud tähendab sohilaps. Tagaukse kaudu sisse toodud. Nii et see, kes selle saksakeelsele ühilisele nimetuse pani, oli nägija. Õ vorm tuleb muuta, mitte õ kõla. Õla on paigas. Aga tema, Jantra igal Maltral on oma Jantra mantra loits, eks ole, igal Lutsul on oma kujund. Jantra, vot see kujundav male. Need tähed e. Jumal tänatud, et nad on olemas ja need hoiavad meie tähestiku püsti ja meie keele püsti. Aga need kolm kahtlast õ. Ja ö. Need tuleb reformida ja siin on, ma ei tea, kas ainukene, võib-olla keegi leiab veel mõne parema lahenduse, aga mina pakuks välja siin seda Telegrami keelt. Ooe, kusjuures ma kirjutaks kokku nii kui skandinaavia keeltes on ju kokku kirjutatud, ON sile väikene lõks on selle külge kirjutatud loole ja see on uue kirjutamise ö nüüd õõd, mis me seal saaks, peaks midagi välja mõtlema ka, eks ole, et me kirjapilti mooduks tipud ära, tipud ei kõlba. Aga. Neil ei ole siis tipu tarvis sihukeste liidipe polema. Suure liilia tippu ei ole ju? Eks ole, trükitähe suri või kui me kirjutame kirja tähele, suri tal ju tippu ei ole peal. Pisikesel on peale pandud harjumuse pärast võib täiesti minema visata, mitte midagi ei juhtu. Kõik meie jõud ja energia on positiivsetest mõtetes üldse positiivsusest. Ja eestlased on üks vägev rahvas jääks tubli rahvas jääks hea rahvas ja tugev rahvas. Kui teil oleks tarvis nimetada ühe hetkega ei tea kui palju eestlaselt väärt omadusi. Noh, lihtsalt, et kui me tänases öös nüüd lõpetame oma saate oleks meil väga hea ja tugev tunne magama minna, et kui head me ikkagi oleme. Nii et kui head me oleme, Gunnar Aarma. Ei ole. Ei laia. Vaat vaadake eal, Tiiule arusaamine. Kui eestlane on küllalt tugev, siis ta jääb kestma. Tähendab eesti rahvas, kui eesti rahva karmat suudame meie in corpore kõik siin nii palju tugevdada teda toetada oma positiivse kiirgusega, siis jääb see rahvas püsima, aga kui palju pusi, riike, kultuure, tsivilisatsioone on juba hukkunud. Mida me teame sumeritest? Millest nii palju on räägitud, eks ole, kuhu finiiklased kadunud. Kuhu on süürlased kadunud, kuigi mulle musta mere ääres seal kunagi Kagras üks mees tutvustas elased, temal Ast süürlane ja kui ma talle ütlesin, venelane jutu sees tuli, siis ta oli väga solvunud, kargas püsti, ütlesid, ei, mina olen süürlane. Esimest korda kuulen ma laial osanud kuuldettana süürlasi olemas. Te olete ju välja surnud. Ei ole, näete, ma olen elus, siin lööb omale vastu rinda, mina olen elus. Nojah. Kõik oleneb Eesti rahva elujõust kui ta tahab elama jääda. Seda jääb. Aga, kui ta elada hellitab. Liiga palju rõhku paneb madalatele kirgedele, millest me täna rääkisime. Kui ta ei jõua, neid ei oska neid, ei taha neid ohjeldada, sest sellest tekib ju, sellest areneb ju tahe. Kui me. Kõike lahti, laseme, tuli mõte, lähen, seksin, tuli mõte, lähen ostan, kui mul see kõik see võimalusele, kummal sääraselt ennast lagundan ja kui paljud seda teevad, siis käib eesteri kallal. Aga vähemalt viimase 100 aasta jooksul Eesti ajalugu jälgides võime öelda julges 150 aastat me võime väga hoolega teda jälgida. Nagu minu vanemad on juba 111 aastat juba surnud. See läheb kogu aeg ülesmäge. See aadrilaskmine, mis toimus lühikesele 50 55 aasta jooksul mis meil selja taga on minu arvates see andis eestlasele väga hea õppetunni. Et tuleb taotleda ainult ainsat väärtustes, on vabadus. Vabadus igal rindel, usuvabadus, poliitiline vabadus, et meil keegi kaelabeligist. Kui me vabatahtlikult liitume Euroopaga mingisuguse ühendusega mingisuguse Natoga, mingisuguse Euroopa Ühenduse või euroga, Pole liiduga või ükskõik, kuidas neid nimetatakse siis see on meie enda asi, täname ühinema homme, me võime sealt välja astuda jälle ja, või, või Põhja-Euroopa Liiduga või. Aga meie peame tundma, et meie oleme vabad inimesed. Vabade inimeste kõrval tähendab vabariigi mitte üks sõna, vaid kaks sõna, vaba riigi vabad kodanikud. Selle eest tasub elada, selle eest tasub surra. Mina seal niimoodi. Raadio seitse, stuudios olid joogi Gunnar Aarma ja Ene Pilliroog.