Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Loogilise progressi kõrgeim staadium, mida suudame kirjeldada saavutatakse siis, kui masin on inimesest nutikam sest siis inimese elamise viis vanamoodi jätkuda. Võimalik, et inimene muudab osa nutikast masinast enda osaks või siis vastupidi, et hoida end konkurentsivõimelisena. Igal juhul tähistab see sündmus klaasimängudes punkti, millest edasist on juba raske ette kujutada. Populaarse arusaama järgi algab sealt alates super intelligentsuse järk mis, olles enam kui meie mõistus ongi seetõttu sõna otseses mõttes üle mõistuse. Ühel meelel ollakse vaid selle ajaloolise hetke nime suhtes ja see on singulaarsus. Erinevad autorid paigutavad singulaarsuse väikesem variatiivsus kam kusagile paarikümne aasta kaugusele. Kõik need euro järgi on pea kõiki inimese võimet kuidagi seotud, aga paljunemisega, sest elujõuliste järglaste tootma, milline on liigi jätkumisem? Keskne kriteeriumi, amm sarnaste võimete puhul taandub valiku juhusele. Aga kerge eelis võimaldab partneri valiku olukorda juhtida. Vähemalt natukenegi endale meeldivas suunas. Võimalik et vaimne töövõime on olnud samuti pigem kasulik. Aga mida hakata peale superintelligentsus, ega eriti kui paljunemisel looduslik viis hakkab vajalikkust kaotama sest inimese ja masina liikumisel on kindlasti inimese tegemine juba käkitegu. Tunne. Ja armastuse võib siis mängust välja jätta sarnaselt paljudele eluslooduse esindajatele nagu kasvõi sipelgad, taimed ja nii edasi. Seetõttu tekib küsimus, kuidas inimene saabub singulaarsuse jaama. Kas ta peab hakkama enne kohale jõudnud super intelligentsemad inimmasinatega liigi jätkamise nimel konkureerima. Juhul kui liigi jätkumine toimub siiski rikkus, siis mis võib tema seksuaalse frustratsiooni tulemusel juhtuda. Või järsku on meil märke inimsoo jätkumise suutlikkuse langusest, mistõttu singulaarsus olekski igati tervitatav, kuna liigi jätkumine vanamoodsalt jõuab end just enne ammendada. Viimasel ajal räägitakse palju meeste seemnest kude arvukuse langusest. Näiteks aastatel 1989 kuni 2005 langes prantsuse meeste seemnerakkude arvu kolmandiku võrra ja sarnaseid trende märgatakse mujalgi. Põhjused on komplekssed alates emade suitsetamisest, kehvast toitumisest kuni plastikpudelitest vabanevate meessuguhormoone häirivate tegurite nii. Kuid on ka üks oluline tehnoloogiline põhjus. New Yorgi Ülikooli teadlaste arvates on meestele kahjulik istuda põlved kuus. Meremeeste kauboid harkisjalgse hoiaku kõrval tunduvadki tänased mehed, pigem viisakate daamidena. Ja taolise istumise põhjus ei ole moekas feminiseeruminevaid põlvedel hoitav sülearvuti. Selles osas pole tahvelarvutitest ka abi loota. Sooja tootev sülearvuti ja kokkusurutud põlved tõstavad temperatuuri seemnerakkude tootmist segavale tasemele. Ja need värskemaks tähelepanekuks, millega sedasama sülearvutitehnoloogia lööb kahe soo vahele kiilu on seotud inimeste inetu maks tegemisega. Nimelt eeldab põlvede lasu sülearvuti, et kasutaja kallutaks pead allapoole. Kuna ekraani ees kulub pikki tunde, hakkab lõua alla ilmuma rasvalotja kaelanahk läheb kortsu. Vähemalt väidavad nii mitmed briti kosmeetikud ja füsioterapeudid. Kortsus kaelad Lotis lõuad, madal sperma arv ei ole kindlasti need, mida avalikult. Tahta julgeme. Samas on need koos mitmete teiste veel ilmselt teadvustamata tehnoloogiatekkeliste tagajärgedega kehalised vaevused motiiviks, mistõttu hääletama Pisikeste valikutega ikkagi singulaarsuse poole liikumise poolt. Ja samas on see ka põhjus, miks on masinal üha lihtsam muutuda inimesest. Paremaks sest tulene ju ise neile poole tee peale vastu end jätkuvalt viletsamaks.