Kristo Rajasaare, Kristo Rajasaare Tere kuulama saadet elu edetabelid, mina olen Kristo Rajasaare ja nagu igal laupäeval, on mul ka täna külas kultuuri persoon, kes on võtnud kaasa väikese osa oma kodusest fonoteegist, et meile, et tutvustada ja mängida, et neid muusikapalasid, mis talle läbi elu mingil moel siis tähtsad on olnud ja mul on hea meel tervitada tänases saates ansambli röövel, ööbik, solisti ja kultuuriajakirjaniku, Tõnu Pedaru. Tervist. Tere, Kristo. Tere. Kuule Tõnu, kui sa Nad iseennast, ütleme võõrale inimesele tutvustada, mis tiitli sa iseendale ette laod, siis oled sa pigem siis laulja, muusik või, või oled ajakirjanik või hoopis keegi kolmas või midagi? Midagi. Tuks muud ma vaatan ikka õunte pealt, vaatame siis inimene on ja siis kohanenud oludega adapteeruda, et mõnel tuleb öelda ühtlane teistest, et eks me suurem maskivahetajad oleme. Ja vahel tuleb öelda, et sa oled jumal, vahel, et deemon, mis iganes. Kuulsin, et viimasel ajal on nagu meedia poole ist kalduse asi olnud, et sealt sealt vist. Nimetused tulevad, millega tuleb esitada ja meie oleme Tõnuga jätkuvalt kolleegid Tõnul siis nimelt rahvusringhäälingu portaalis kultuur. RÜE teeb tänuväärt kultuuriajakirjanikutööd, mis see sinu kitsam ala seal on või sa pead haldama seal hoomama kõike? Peab jah, ja see on selles mõttes väga tore loomine olnud, et Eesti Eestis toimub kultuuririndel kõvasti kultuuripõllul müdistatakse kõva tapmine ja seda ka omaette, et, et seda on ka vaja, sest et selle verega selle vere ja taga siis tegelikult misiganes sealt võrsub ütleme nii ja mul on olnud au rohkem kui kunagi varem. Ja siis kinos ja teatris, sest et lapsepõlvest mäletan, käisin, ema vedas mind alati teatrisse, aga nüüd siis nagu lapsepõlv on mõneti tagasi jõudnud, sest et nii palju, kui ma. Päris käinud aastaid-aastaid käinud, aga mis toimub röövel ööbikurindel? Meil on suhteliselt vaikne olnud, et eks igaüks logistab mingeid omi asju, aga nüüd eelmine aasta oli yks kontsert, sel aastal tuleb siis teine. Väga tihe. Mine tea, võib-olla see isegi kaks kontsert, eks näis, et Tallinn Music Week ja siis stopitud vintsi Stop Records või kuidas seda nüüd nimetadagi nende siis Helsingi idiooti, kaklased, idiooti, kakleja ütleme nii, jah. Soome plaadifirma stopiido biido rekord, sest tänapäeval siis saab 25 aastaseks ja ja nad korraldavad siis kaks skaalat ühe Helsingis ja teise Tallinna külje all. Et te mängite rõive Lepikuga mõlemale. Ja mida te mängite seal pestoffi? Me mängi vestoffi, vaid me oleme kõik need parimad asjad jätnud praegu ikkagi täiesti puutumata mõnda aega juba ja et see on rohkem selline, ma ei teagi, mis öelda, eksperimentaalne sellist improviseerin improviseerida. See oli rin käes. Miks mitte, aga no röövel, ööbik, mis aastal rõve lepitakse, kokku, tuli tegelikult Ta vist juba 84 või viis, viis dollarit, et 30 aastat võiks kuskilt otsast lugeda, mina liitusin 87, varsti tõmbate Fixile järgi. Tuleb välja. Aga sa oled sündinud Kehras, üldsegi, kaua sa kaua Kehra elus sul kestis? Või mis hetkel sa pealinna üldiselt oma konditsiooni kõigepealt ma läksin Tartusse õppima ja siis sealt juba pealinna ja röövel ööbik tekkis. No ikka siis, kui ikkagi linna pool juba saime liikuda, et saime plaadimäel kokku, eks ta oligi noh, mõneti selle järgi, et mis plaadik kellelgi on, et sa ise kuulatumist väga sihukest veidrat muusikat ja ausalt öeldes omaette mõned aastat, enne kui saamist, siis ööbiku kuttidega võis tekkida isegi ettekujutus, et olen ainuke siin maailmas, kes sellist muusikat kuulab, aga noh, aeg on lihtsalt teistsugune ja suhtlus inimeste vahel oli teistsugune. Lapsel pealinnas oli lihtne, siin oli Harju mägi plaadimägi hüppeliselt, iga nädalavahetusel ikkagi suur plaadipood püsti, eks ole, kus sai välismaa muusikat endale hangeldada, aga, aga enne seda Tartus ja Kehras, kuidas sealse muusika sinuni jõudis? Kes oli ka, ütleme, linnale hästi lähedal, et inimesed käisid siin ka ei mäel, kui ka seda vaat siin ongi noh tänasel päeval on siis internet või ütleme, kõik on võrgus, aga tollel ajal siis tutvused tutvusvõrgustik ja ütleme päris pikka aega mul nagu eriti kedagi ei olnud, küll oli meil kodus päris palju meloodia plaati näitate üldiselt, eks ma olen meloodiaplaatidel nagu kasvanud, kirjutanud väga-väga varasest noorusest peale ja seal tegelikult oli muusikat siit ilmast ja teisest ilmast, et seda oli seal igast asju seal, Kehras, melomaan, sõprusel veel oli ja ekseid hakkas siginema, et see muusika on ikka oluline ja eks kogu nõukogude aeg sai oldud ikkagi väga näljane iga Eli jälje järgi ja sai nagu hullumeelsed siis ikkagi otsid Soome raadio, saame, televisioon nagu ikka ja isegi sai vahetatud ka muidugi makilinte. Aga alustame siis meie muusikalise programmiga nende lugudega, mis sa oled kaasa võtnud ja esimene bänd. Üllatusena tuleb Aserbaidžaan. Ja see vokaal siis kvartett ja neid oli nii Eestis kui ka mujal maailmas hästi palju, aga see on just minu, see 60.-te muusikamaitse ütleme niimoodi, mis seal siis nagu tõesti meeleolu tõstis, sellised iisilisming, asjad, seal on ka natukene džässi sugemeid täna sees ja estraadi, sest eks ma estraadi ja horoskoobi pealt ka juba väikest väikest viisi siis küpsesin. Ja tõesti olen alati meeldinud sellised kauged maad, ka mitte ainult angloameerika. Ka siis areaal, nii et et kuulases Kaiat ja, ja lugu on telefon, automaatler. DVD. Kaia ja telefon automaatler Aserbaidžaani noh, võiks siis öelda, ma ei tea, mõnes mõttes võib-olla siis Iisraelis ning Jaan kindlasti võib öelda, eks neid. Peab ju kuidagi liigitama klassifitseerima, sest et muusikat on palju ja kus siis inimesed teevad siis siin elu supermarketis need asjad üles leida, kuigi jah, võib mõelda ka seda, et, et kõik muusika nagu üks, aga ei kortermajas. Aga järgmine esineja Piero Humiliaani sest tema puhul on, tegemist on sealhulgas filmimuusikaga joon, ta tegi rösti. Ta on üks nendest itaalia suurtest noh võib-olla kõige rohkem, kõige tuntumad on võib-olla siin, eks ole, mingid Morrick hooned või nii Ja, ja neid oli just sel aastal, kes ära suri, nendest ei tule praegu meelde. Omiliana on siis ka üks nendest, kes väga palju tegid muidugi sellistele bee filmidele muusikat, et aga selles on kuidagi oma võlu, et mis mulle muusikas vahel ongi nagu raske vastu võtta, niisugune nagu tõsine akadeemiline lähenemine. Et sealt nagu vahel tundub, et on elumahlad välja pigistatud ja teatud selline, ma ei tea, kerge, kerge käega, lõdva randmega kuidagi hoogsalt vahetult mingi selline apsakatega. Asi on võib-olla elusam, mida võib-olla mõni jaoks isegi tunduda amatöörlik, nagu. Ja eks see 60.-te lõpu seitsmenda alguse Lääne-Euroopa filmimuusikas on üldse väga nauditav, et mul endal ka koduses kogus päris mitu Itaalia tolleaegse filmimuusika mingit kogumikku sinna Tsida mingi just just ma tean ja, ja, ja ka saksa ja tolleaegset filmimuusikat ma väga, väga proponeeri, muide, see lugu, mis meil elu edetabelites käib, taustaks on kuulama. Saksa sarjast skool mehitasin Report selle selle muusika ja noh lihtsalt nauditav, aga siis Pieroomiliani soovid sa midagi veel lisada? See oli, vaatasin, kui mul see mälupulgast. Kui oli, eks ma kunagi on seal ka raadios mänginud, et seal on see väike lisavärk, et see räägib sellest Rootsi kinnismõttes, mis, mis on olnud kuhjendad seitsmekümnendatel oli Lääne kultuuris, et seal, Rootsis on kõik nii õudsalt seksikas seal Rootsis. Ma ei tea, mis asi. Ja ausalt öeldes mul endal olid seda ma kõike teadnud, sa lähed tagantjärele nüüd kuidagi noh, välja Peilitud siin kultuuris oli, aga mul endal olid, otsis sugulased, mul endal väike fiksation Rootsiga ja fännasin neid rootsi. Sportlasi ja selle loo nimi on Eeva Sweedeese Rootsi, Rootsi. Aga see läheb jahtima. Nad Insilisningisse ka ja neid meistreid, orkester, juhte ja, ja produtsent on väga palju ja, ja noh, see on nagu ammendamatu varamu sealt ikka kuule. Naera räägi, mul on Hansi lasti vinüülikogu. Mul on umbes 157 lasti plaat, nii et tule mulle külla. Saame nädal aega kuulata ja suurema osa ära kuulanud. Aga tõesti jah, kusjuures ka Aasiast, Jaapanis ja igal pool tehti ju ka siukest filmimuusikat, orkestrimuusikat, mida siis nüüd failitakse sinna lounge'i või sadistlik Allanit. Äge no igal juhul siis hakkame kuulama lugu Rootsi Eevast ja Piero umiliaani. Pier Piero umiliani Eevassweedeese oli see lugu ja nagu meie kuulasime seda lugu praegu siin klappidega ja soovitame ka teil näiteks kuulata saadet järele raadio kahe koduleheküljelt. Et tegemist oli tõeliste nii-öelda stereoteadlastega, siis, et et see stereoefekt selle aja muusikas see annab ikka essentsi sellele. Ei, absoluutselt on huvitav kuulata ka erinevate siis saundidega, mis, mis tollal eksperimenteerida tegelikult tehakse mingil määral ka praegu, aga lihtsalt noh, kogu see digitaalne maailm on noh, äkki nüüd jällegi digikollija digideemonid siin need levitama või, või siis laimama Leimama. Aga eks see analoogmaailm on, pole kuhugi ära kadunud ja sellega on päris põnev tegeleda, kusjuures jah, sellest perioodist 50.-test kuni siin 80.-te ja hästi palju plaate muusikat, kus lihtsalt võib-olla mõnes loos sa leiad võib-olla mõned taktid, mis kõlavad väga ägedast, näiteks pajud niuksed kuna need saksa Schlaagrid ja mingeid muid selliseid asju, kus on suurepärased ordi, stratsioonid ja saundid. Aga kui läheb lauluks, siis vaheline ja nagu jaksa, et nii ongi. Aga järgmine lugu on Eesti. TALO ja kõigi Eesti asjast tuleks Kristo eraldi saade teha, nii et aga üldiselt selle pulga peal oli mul Tõnis Mägi esituses. Vana Rein Rannap b lugu ja mõtlesin, et see võib päris hästi ikkagi edasi anda seda mis mina omal ajal väikse poisina ikkagi eesti muusikast nagu arvasin, et Olav oli, tõstsin need horoskoobid ja asjad, Jaak Joala oli nagu lemmik, ütleme nii. Oli ka nagu okei. Hiljem siis võib-olla tuli Tõnis Mägi kile siukseid Ekspressiivsem nagu laad hakkas kuidagi murde-eas nagu rohkem rohkem nagu meeldima, et selliseid ilusaid poisid jäid mul nagu tahaplaanile ja see lugu ka mäletan kellelegi see lugu ei meeldinud see kuskil 70 algusest Reinule ja siis ma sain aru, et kuskil varases murdeeas, et ikka kõik lood kõigile ikka ei meeldi küll, et siin ei ole midagi teha, vahel ajabki tigedaks, kui siis halb. Aga see oli jah, eks veelahe, et paljud inimesed ütlesid, et see on ikka päris kole lugu. Väga meeldis, kuulame seda jubedust. Kommenteeri saada foorumis R2 punkt. Saade on elu, edetabelid, mina olen Kristo Rajasaare raadio on kaks ja mul on külastena Tõnu Pedaru. Ja oleme jõudnud otsaga neljanda loo juurde ja selleks on vana hea Nick Keiv ja tema päetsiits. Mõneti nagu isegi loogiline jätk Tõnismäest, kes ka nagu läheb mitmes mõttes nagu sügavuti-laiuti ja teinud väga erinevaid asju oma elus. Nick Keiv on ristiartist, kes on palju rõõmu pakkunud ja palju, et aga õnneks mul on hea meel, et ta on ka testi võitnud juurde publikut. Ma eeldan, et pettumused jäävad sinu sinu jaoks tema hilisemasse. Ja loominguperioode, jahi ja sealtki on väga, ega lahendit noppeid võimalik teha ja, ja nii ongi, ega seal midagi traagilist tegelikult ei ole, seda enamus artistide puhul on ikkagi see, et ma olen sihuke ikkagi päris nihuke pirtsakas mulle ikkagi väga vähesed asjad meeldivad ja samal ajal võib-olla paradoksaalselt mulle meeldib nagu peaaegu kõik, et noh, iga asja mingis kontekstis mingisugusesse funktsioonis tööle ja sa võid sealt midagi leida, midagi võib leida. Täitsa äge oli mingid asjad, mis sealt mingil ajaleht meeldib, ma mäletan, kui ikkagi jällegi puberteedist tuleb üle saada, inimestele ütlema soovitan, et, et sel ajal oli teiste kõik väga mustvalge ja, ja mis ei olnud piisavalt punkris. Mis seal siis läks nagu ära, tõsi, mul oli salaarmastus apa näol ka siiski sama Rootsiga on, eks ole. Et ma siis olin väga salliv, ütleme tegelikult, et aga, aga vahel jah, õnneks punkt läks kuidagi väga sujuvalt uueks laineks ja see sulatus endale siis tuli post-punk kõik kõike, kõike kõike ja, ja mul tegelikult meeldib medki kõik asjad kõik mingis mõttes žanriliselt kindlasti. Et selles mõttes ei ole mõtet noppida välja. Aga sellest žanrite seest tuleb siis välja noppida nüüd nikeri puhul. Seal on, seal on palju, et asju, aga millegipärast see lugu alati kuidagi mõjub, kusjuures ma üldiselt olen selline, kes neid aeglaseid lugusid jauramisi ei viitsi kuulata, ma olen sihuke rahutu olnud ja otsin pigem mingist hoogsat, et vahel kui mingisugust, ma tean, et refrään tuleb hoogsas, ma ei jõua ära oodata refrääni ja ja nii edasi, aga noh, siis kui ma kunagi astusin nagu Grovi ja fancy, siis võttisse natukene seda minu rahutust maha, et, et see, seda ma soovitan ka Kristile viskad või fancy või kruvi või muud sellist rütmi, sest ma arvan, et inimeses on seal rütmi ja rütmiga resoneerumise vajadus sees, et sa pead tantsima nagu igav muusikat, ta peab sind liigutama kas sisemiselt või siis väliselt paremat paremal, kui liigutab korraga. Ja see lugu tuleb siis aastast 86 ja on nik käivi nikeevenda, päetsiitsin neljandalt albumilt jortsjonäral maid rajal ja. Muidugi kitarriga pliks saab argel, kes on, kellel on ka väga häid asju muidugi ette näidata minu jaoks. Ja ma pean ütlema, et selle sügisest saadikuna seda saadet olen teinud siis esimest korda, ma võin öelda, et kui mind kunagi sellesse saatesse kutsuks, siis paluks 10 lugu välja valida, siis oleks olnud see lugu nende hulgas küll. Käivenda päetsiits aastast 1986. See oli jorfjoneral Mai Treial ja lähme edasi ja sisuliselt tänasesse päeva võib öelda eelmisesse aastasse. Ja siis ma vaatasin, et midagi tänapäevast võiks tegelikult ka mängida. Sest et omal ajal noh, ütleme nii, et ma olen ikka päris nagu hull just kõige uuem järgi ja sai, mida imeimesid, tehtud. Kuni ma, ma isegi, kui ma läksin ajalugu õppima Tartusse, siis natukene põdesin, mõtlesin, et miks ma ikka läksin, sest et mind huvitab tegelikult hoopis putroloogias, mis tuleb. Mõne aja pärast ma sain aru, et tegelikult ükskõik, ka tulevikku võib leida minevikust ja kõiki uut võib leida ka minevikust, et tegelikult ma võib-olla tänasel päeval reaalselt kuulangi rohkem asju, mis on tehtud lihtsalt minevikus omal ajal lihtsalt ei ujunud välja erinevatel põhjustel, eks ole, kõik noh, põhimõtteliselt rääkisid tiitlitest. Aga niivõrd palju asju oli, mis tegelikult jäid ilma igasuguse tähelepanuta ja mis on tänasel päeval kõlavad hästi värskelt. Aga üks bände, mis tõesti, kui ta tulid, siis tegid sellise saudi, kus kes väga palju uut tunduse, samal ajal ka mitte lani Valentin, sest et ise ma arvan, et siukse nagu müraga segatud popp on tegelikult minu enda välja väljamõeldis, ma ise harrastasin kodu, lindistus niimoodi, et panin need mingid veneaegsed mänguasjad käivad, mis keerati üles võtmekäijas, tegid siukse mürafooni, panid maki mängima, hakkasid sinna siis peale tegema meloodiaid. Millega sa tegid meloodiatele Idraga ja seal oli Tarzan oli mul mingi nõukogude aegne asi? Süntesaator misele, mingi süntesaator, seal oli igatahes siukseid asju. Aga siis taust pidi olema müra ja siiski tulid sellised siseminevitšeenitud niuksed siis. Muidugi noh, eks see oli ka see, et ma arvasingi, et suur osa muusikate müraga seotud, sest et vaata, sai kuulatud väga palju raadiot, raadiotele segati vahele ja siis vahelesegamise müra nagu kaunistas, tegelikult mõnikord mõnikord ahistas ja siis, kui ma kuulasin vahel nagu puhtalt kunagi hiljem said kätte selle mingisugust smuutit, võib-olla vist oli seal nagu teistest treid ilmanoisita ja see tundus mage. Sihuke väike noisi värk mul tegelikult on need kõik siuksed, müra, võraga segatud asjad meeldivad eriti võib-olla peale seda, kui jällegi Soome telekast kunagi kaheksandate alguses nägin seda legendaarset son, Gates'i mingit dokumentaal oli, kus ta rääkis, et tegelikult noh, kõike muusika, eks ole, see. Kuula, eks ole, kuidas mets kohiseb, seal taga sõidab hea autoga, see oli minu jaoks parasay Opener, et loomulikult ongi muusikat kuuleb igal pool, et minge linna linnapeale tänaval, sõitke trammiga, minge metsa. Kuulake muusikat. Ahjaa ka kuulata ei, hakkame jah kuulama siis praegu ma ei plaadi valentini ja nende eelmisel aastal siis üle pikkade-pikkade-pikkade aastate tulnud. Järgi teha, et tüübid teeb ka võib-olla järgmise albumi 20 aastat hiljem eelmisest nii palju jäänud on siis 15. Lady Valentin aastast eelmisest aastast 2013. Nende kauaoodatud Kambek album. Aga Tõnu, lähme edasi ja. Järgmist artisti, mis meil kõlama hakkab, Noma aimasin, et sa kaasa võtad, tegelikult, sest nina konfliktidele, mina ka vana saate siin. Me oleme kuulajana ikka aeg-ajalt sattusin peale. Kui sa ei suutnud vastu panna kiusatusele mängida kas mütsi või, või Morris. Ja tegelikult ma mõtlesin, et kedagi neist peaks mängima, kas siis fooli võis mets või? Veel tähendab, spaaksin ka mul väga palju ikkagi mõjutandi povi, aga noh, minu meelest kõik teavad seda Bowitis liiga hästi ja Sparksi ka ja ja Smitsiga puhul ei tea, tegeldakse fooli mängima, aga mul ei olnud parajasti mälupulgal Ühtegi ja ausalt öeldes see lugu, mis praegu peaks minema, on üsna kosutav. Muidugi pool on üks neid kontserte, mis mis siin Eestimaa pinnal ikkagi on üks tipp tipphetk ja ma saan aru, et Risto, kas sa hoiti ka kuidagi seotud selle värgiga rabarocki nad ju esinesid. Selles mõttes tubli, et langes hale lake spaaksaliga muide sellel samal festivalil, eks näis, kas festival läheb edasi ka. No seda ei oska mina sulle küll vastata. Aga me tulime siia saatesse kuulama sinuga kaasa toodud muusikat ja kahjuks vist Smitzi ei õnnestu näha vist kunagi reunion tegema, see laivis tuleks vähemalt. Morris Marr teeks koos plaadi suvane trummari passi. Ma arvan küll, et ei ole neid traumasid, mis seal olnud. Traagikat seda ei tule, aga piisab nii nagu kusjuures ka Led Zeppelin vist oli midagi sellist, et noh, trummerti ei olnudki ja meie poolt ka hullu ja muidugi vist ilmselt Re uni uuniga ei tule. Aga. Ennegi neid bände jah, ilma trummarit ta siin kokku tulnud. Koos on hea sõnum, mida on alati kuidagi hea kuulata, et tuleb väike muie, mitte seda nüüd raadios. Kas tegemist on looga, siis Jutsast ametit, vööndjat beibi? Ma tea, hakkame kuulama. Saade elu edetabelid, mina, Kristo Rajasaare ja mul külas muusik ja kultuurikirjanik Tõnu Pedaru ja kuna meil saate lõpp vaikselt, hakkab nurga tagant juba paistma, siis on jäänud teha siin lõpus otsused, mida, mida jätta, mida võtta. Ja kui meil on kaalukausil Sinfisker düüs ja noi, siis Tõnu arvas, et müra sai juba mängitud ja, ja mul on ka hea meel, et minu meelest selle saate lühikese aja jooksul esimest korda me saame hakata mängima. Krautor. Ideaalne, üldiselt noh, kui raudtee on ka väga tugevasti niisugune nagu instrumentaali põhine asi, et seal ei ole noh, alati see laulja oluline siis ma ise märganud, et fifty-sixty või kuidagi pigem niimoodi 20 80 on laulu ja instrumentaalmuusika vahekord, kui ma oma tarbimise harjumist vaatan, et laul on vähem ja, ja paljud lauljad mind ärritavad ja ma elan nad kuidagi üle lihtsalt vahel, kui on väga hea lugu ja näiteks autos Sa ise ei ole tagasisidet saanud, kas sina ka ise lauljana ärritad kõvasti? Et on, on inimesi, kes kuulaks röövlikud. Instrumentaalne. Seal on see nii, aga see selleks. Igatahes noh, kõigest sellest võib ära saada väiksed asjad, mis, mis võivad ärritada ja ja samal ajal just need väiksed asjad muusika juures teevad sageli selle muusika suureks. Väiksed asjad, mis hakkavad kuidagi särama ja ja võimsalt, et siis löövad üle üle Bardot, tuleb, läheb ägedaks, seesama, seda vist võib öelda siukse minimalistliku natukene siis Kraut. Ehkki kohta, et seal on muidugi väga erinevaid asju ka, et mõni on rohkem selline progressiivsem ja seal on siis neid arendusi igasuguseid ja mulle meeldib minimalism, kõik asi ja tegelikult misse Kraut, rokk-oligo Kraftwerk alguses pigem selline ja see mul ka väga meeldib. Ei jõua siia ühte saatesse Kristo siis ka isegi zhanri näiteid, aga ausalt öeldes võiks mõnusasti kuulata see niisugune kruvi ka ikkagi nuid. Halla kallal. Ja et hakkame kuulama, mitte ärme räägi sellest, kuidas me ei jõua midagi mängida. Et see on siis aastast 1972 ja noi. Puhast Krautrocki aastast 72 Noya hallo hallo. Saade on elu edetabelid, Kristo Rajasaare ja mul oli külastena Tõnu Pedaru, kelle igapäevaste kultuurisündmustega rajastustega uudistega saad ennast kursis hoida rahvusringhäälingu portaalis kultuur ERE ja näost näkku, ehk siis lavalaudadele astub Tõnu, mis on siis 27. märtsil Von Krahli teatrilaval ja koos röövel ööbiku ka, et tähistada Soome plaadifirmast tupida Records 20 viiendat sünnipäeva. Aga tänaseks viimaseks looks oled võtnud kaasa? Noh, mis siis võib öelda siis aafrika ka funki või või, või? Igavene jama, see on, ei saa ikka saatest lahkuda ja peab ikka midagi nii-öelda arenevatelt turgudelt ka esitama naatilikenegi etno. Sänna olnud aafrika, india, Pakistan, Jaapan nii Hiina sinna ausalt öeldes jääkski ja Ladina-Ameerika loomulikult ka, et niivõrd palju head asja tuleb seal, kullake. Inimesed, vaadake gloobuse peal ringi ja pange näpp ja võtke sealt head muusikat, seal saab ikka suurepärast ja Fela. Muidugi on ka paras king. Ta meenutab natukene James Browni, kellelt siis ilmselt natuke näpistas James Browni kontsert siin Tallinnas oli ka kahtlemateks siukseid, elu kohtumisi omal ajal aga seilab, vedas, ela siin kuud. Sellega võikski siis vahetada või, või kuidas, lõpetame saatejuht? No ma arvan, sela kuti looga sagara igal juhul, Tõnu aitäh, et sa tulid. Ja mis siis, et palju kuulamata jäi. Väga oluline osa sai ikka liiga kuulatud mina kohtades ega, aga juba järgmisel nädalal ja siis muide, on meil külas supidu rekordsipos ise Joosep Berglunud Helsingi linnast. Tänan kuulamast ja kohtumiseni.