Ründame koos Hendrik Relve. Eilses saates alustasime rännakuid uuel troopilistel Karel Borneol ja vaatasime, et kus maailma suuruselt kolmas saar siis asub ja ja millised on kõige üldisemalt sealsed looduseolud. Aga täna asume lahti harutama Borneo inimasustuse lugu, see on pikk, rohkete käänak Ottega ja õige ootamatusi täis inimene asustas Borneo saare juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Ja paljus määras selle saare edaspidist ajalugu see, et siin ümberringi oli päris palju iidseid olulisi mereteid ja siis Nende mereteede kaudu sattus Borneo Aasia riikide ja rahvaste mõju välja juba õige ammu. Ja samas jäi selle hittsaare keskosa võõrastele ligipääsmatuks üks ja seal elati jälle omaette elu. Ja niimoodi tegelikult selline kahetasandiline ajalugu kulges siin Borneol kuni 20. sajandini välja ja mingis mõttes on see isegi praegu samamoodi. Ja kumbki nendest ajalugudest üks siis rannik kui oma ja teine saare sisu osa oma on kulgenud erinevaid radu erinevates rütmides ja ka erineva kiirusega. Need on siis ühed väga kummalised ja ma arvan ka ürgsed flöödihelid. Ja salvestasin need Borneo metsas õhtusel ajal pikmajas ühe sealse põlisrahva juures. Ja kui seda hoolega kuulata seda salvestust, siis seal on tegelikult täitsa selgeid märke sellest, et see on tehtud troopilises metsas, sest taustal kostab küll vaikselt, aga väga ühtlaselt tsikaatide koor. Aga teistpidi see salvestis on tehtud pikk majas. Sellest annavad jälle märku niuksed, inimhääled ja muud inimese tekitatud helid. See pikk maja, see on ka üks üks väga omapärane ja just Borneo metsarahvastele iseloomulik iidne võttis ja lausa kultuuri kandja ja seal majas me olime isegi ööbisime ja see maja ise on niivõrd põnev, et, et sellest ma jutustan veel oma pikalt järgmises saates, aga praegu ikkagi sellest flöödimuusikast. See, kes seda mängis, oli väga eriline inimene ja erilised olid ka selle flöödimängutehnikad. Kõigepealt siis sellest mängijast, no see oli tegelikult üks niisugune vanemapoolne õbluke naine ja ta istus seal pikk maja põrandal. Õplukesed on tegelikult siinse kandi inimesed eurooplase jaoks väga tihti. Ja see ei ole ainult siin ka, vaid ka mujal ju Kagu-Aasias. Aga see naine seal, kes seda flööti mängis, see oli ikka eriti niisugune pisikene, kui ta enne mängima hakkamist püsti seisis. Ta ei ulatanud mulle isegi rinnuni. Aga nüüd oli ta seal maas põrandal ja tal olid jala alt nagu enda alla keritud ja keha oli kergelt ettepoole kühmus, ta oli keskendunud sellele pillimängule ja seljas tal Borneo põlisrahva traditsioonilised riided. Noh, nagu siinkandis naistel ikka selline tume hõlst aga üpris niukene lühikene, et jättis paljaks täiesti tema õlad ja ka jalad allpool põlvi ja kaldal kaelas oli hästi rohkesti kohe värvilisi kirevaid keesid ja käeandmetel oli mitmeid selliseid erinevaid metallist käevõrusid ja nüüd sisseflööt, mida ta sõrmede vahel hoides, see oli tegelikult äärmiselt lihtsa ehitusega. Sisuliselt see oli bambuse toru, noh, nii 30 sentimeetri pikule ja torul oli pealpool kolm auku ja allpool oli üks auk. Ja seda ta siis puhus. Ja niisuguseid lihtsaid bambuse flööti ma olen näinud tegelikult ka mujal maailma troopikas ka näiteks Okjaanias ja Lõuna-Ameerikas, enamasti ikka just loodusrahvaste käes. Kes tänase päevani seda pilli mängivad. Nii et see bambuseflööt ise ei ole midagi väga erilist. Tõesti väga eriline oli see, mismoodi see naine seda pilli mängis. Mängis nimelt seda bambuse, flööti ninaga jah, just nimelt ninaga, nii et tal oli selle flöödi üks ülemisi avavusi surutud, hästi tihedalt vastu ninasõõrmeid ja sealt ta puuski pilli sisse õhku ja sõrmitseb neid meloodiad sealt välja. Ja kui vahepeal nagu kopsus õhk otsa sai, siis ta hingas alati just suu kaudu õhku sisse ja siis nina kaudu puhus seda muusikat. See oli minu meelest väga paeluv ja mingis mõttes lihtne meloodia, mis sealt siis kostus, sellesse nagu polnudki midagi erilist, aga kui sa mõtled, et, et, et seda mängitakse siis nina kaudu siis on see omamoodi päris meisterlik ja isegi Virtoosne. Ja siis see pillimäng seal muudkui kestis, selline õrn ja habras muusika. Ja ma nimetaksin omast peast sellist originaalset flöödimängutehnikat nina flöödiks. Ma ei ole seda mitte kusagil mujal nagu kohanud maailmas. Aga on täiesti võimalik, et siin Borneol puhusid mõned metsahõimud seda juba väga ammustel aegadel juba tuhandeid aastatki tagasi. Ega ju keegi täpselt tea, kui vana see nina flööditraditsioon siin Borneol on, aga päris kindlasti on inimasustus Borneol ikka uskumatult vana ajaloolased, et ütlevad, et siin on elatud vähemalt 40000 aastat ja selle tõendiks kindlaks tõendiks on, eks inimkolp, mis on leitud Borneol nüüdsest Saravaki osariigist ühest looduslikust past ja arheoloogid on hinnanud siis, et selle kolba vanus on nii 40000 aastat. Ja kui mõelda näiteks, et vanimad inimasustuse jäljed Aasia mandriosas seal Borneo lähistel siis seal mandriosas ei olegi nii vanu inimjälgi üldse kõige vanemad inimskeleti jäänused on sealt mandriosast, nii 30000 aasta vanused. Ja moodi tundub ju võib-olla mõistatuslik, et kuidas siis siin saarel suudeti elada enne kui seal mandriosas, et kuidas nad siis üle selle laia ookeani pääsesid. Aga kindlasti on siin elatud, sest ka muid selliseid kümned tuhandete aastate vanuseid kiviaja inimeste tööriistu ja koopamaalinguid on sammutasid, Bornevalt leitud. Aga noh, selge on tegelikult see, et et kui inimene siin nii ammu asus, siis päris kindel on, et see kliima oli siis sellele hästi primitiivne, aktiivselt elavale inimesele väga soodne ja et need metsad ja veed pakkusid talle igal ajal külluslikult toitu. Ja ega see nii väga mõistatuslik tegelikult ei olegi, et Borneo saarel on nüüd vanemad inimasustuse jäljed kui seal lähimas mandriosas. Sest kui meenutame eelmist saadet oli umbes 20000 aastat tagasi, on niimoodi, et Tornio saar oli muu mandriga maismaa silla kaudu ühendatud. Ja, ja sel ajal oli jub täitsa loomulik arvata, et siia lendasid siis maad mööda inimesed asustasid ka selle praeguse saareosa ja pärast, kui ookeani pind tõusis, siis jäid juba siia saarele nagu elama edasi. Ja teistpidi olid nemad siis ikka tohutult palju varasemad inimesed siin saarel kui järgmised, kes siia jõudsid. Aga nüüd järgmised inimesed, kes Borneo saart hakkasid asustama, need olid ka tegelikult päris ammused rahvad noh, nii paar 1000 aastat tagasi. Aga see oli piss, teine rahvas ja hoopis teine tsivilisatsioon. Sest kui mõelda nüüd Aasia ajaloo peale niimoodi laiemalt siis siin sündisid ju tuhandete aastate eest Hiina ja India iidsed tsivilisatsioonid. Ja need mõlemad tsivilisatsioonid, et otsisid ka ühendusi oma naaberrahvastega ja maadega ja olid päris osavad ja julged meresõitjad. Ja nad rajasid ka selliseid kaubateid mööda merd juba paar 1000 aastat tagasi ja väga tihti kulgesid need teed siis Borneo randadel, et mööda. Et kui nüüd uurida näiteks gloobust, võtad gloobuse kätte, et vaatad, et kus Borneo siis asub siis tasub tõepoolest seal meres just poolel teel Hiina ja India vahel. Ja vot seesama Lõuna-Hiina meri, mis praegu asub seal Borneo saare põhjaranniku juures. See oli ikka päris vilgas meretee juba tuhandeid aastaid tagasi ja kuskil rohkem kui 1000 aastate vanustes Hiina ja ka India vanades ürikutes ongi Borneo saarest ikka korduvalt juttu. Ja päris kindlasti juba siis rajati siia ka neid esimesi sadamaid ja sadamate ümbrusesse ka siis püsiasustust. Ja just eriti sinna Borneo põhjarannikukant tee. Näiteks sealsamas on niisugune piirkond, mida nimetatakse Saravakiks, sama kust leiti kunagise 40000 aasta vanune inimkolka. Vaat sealsamas lähistel selle säravaki jõe suudmest on leitud, et rohkem kui 1500 aasta vanuseid muistseid, hiina münte, aitäh ja muid esemeid. Et päris kindlasti oli siin ikka kohe päris suur hiinlaste sadam ja asula nisugune kauplemispaik ja siin vahetati kaupu ja vahetati kaupluga Borneo kohalike hõimudega. Ja selles on ka arheoloogid selgust saanud, et mida siis neil kohalikel hõimudel hiinlastele nii pakkuda oli, mis neid hiinlasi väga huvitas? Kindlasti näiteks teatud väärispuud sandlipuu, mis oli antiikajal väga kõrgelt hinnatud ja mida oli päris raske leida, aga ka näiteks ninasarviku sarvi, sest Borneol elasid tol ajal ninasarvikud, neid oli päris palju. Ja siis veel niisugusi, väga erilisi iidseid kaob puu, mis võib-olla meile praegu tunduvad kuidagi arusaamatud, noh näiteks sarvik noka jämedaid, nokki, sarvik, noku, nisukene, suur, ilus värviline, troopiline lind, kes elab ka praegu Borneol. Et selle erilised niuksed, kolmeosalised kad väga kummalise välimusega. Need olid siis muistsel ajal oma, et suure väärtusega esemed, millega kaubeldi ja siis oli näiteks 2000 aasta eest Lätis kaup, mida hiina kaupmehed päris palju siit viisid oli hõrk pesa, Salangaani pesad hõrk pesas alamGhana siis üks niisugune lind, niukene pääsukese suurune lind ja tema pesad, kui need teataval viisil töödelda on söödavad ja vot neid söödavaid linnupesi, neid hinnati Hiinas erakordselt väärtuslikeks erakordselt kalliteks ja neid peeti väga suureks hõrgutiseks. Ja tegelikult on see siiamaani välja ka praegu just sealtsamast Põhja-Borneo koobastest müüakse väga kalli raha eest Aasia turgudele. Väga palju selle hõrk pesas alamKhani pesi, sest neid on maailmas ja Aasias väga üksikutes kohtades, ainult, aga siin on neid tänase päevani väga palju. Ja meie oma reisil käisime muide ühes sellises kohas pass ja nägime oma silma, kuidas neid pesi kogutakse. Neid koguti muide hästi primitiivsel viisil, ma arvan, just nii nagu võib-olla 1000 aastat tagasi ja see jällegi oli nii põnev tegevus, et sellest ma räägin ükskord edaspidi veel palju pikemalt. Aga samal ajal oli ka hiinlastel muidugi pakkuda kohalikele sellist kaupa, mida siinsed rahvad väga ihaldasid. Ja ja need kaubad rändasid päris sügavale, teinekord isegi juba kohalik hõimude vahetuskaubana sinna Borneo siseosadesse, nii et sealt on leitud jõgede äärest näiteks väga vanu Hiina münte juba väga kaugel merest või ka näiteks Hiina portselanist, esemete kilde. Või ka siis selliseid väga peenelt viimistletud, erilisi pärleid, mida valmistati ainult Hiinas. Aga ajalugu läks edasi ja kusagil seal 10. särgi järel hakkas juba siiasamasse Borneo lähiümbrusesse Decima esimesi riigikesi ja päris võimsaid riike. Näiteks 11. sajandil kujunes siin kõrval sumatral niisugune päris võimas riik, selle nimi oli Zverevi jaaniriik. Ja see rivi jaaniriik hästi keerulise nimega oli tol ajal siis 11. sajandil väga lai. Ta ulatas matralt igasse ilma haarde ja ka siis Borneo kuulus selle riigi koosseisu. Ja paari sajandi pärast oli juba tekkinud siia uus võimas riik. Selle nimi oli majapachiti riik. 13. sajandil. Ta läks juba nii suureks kätte, seda nimetati isegi majapachydi impeeriumiks. Selle maja Bachidi impeeriumi keskus asus siis pornost hoopis lõuna pool Jaava saarel. Ja ikka oli selline hindu istlik riik hindu istliku kultuuri usundiga. Ja selle tulemusel, kui ta kestis seal ikka paarsada Stodka Borneo randadel jäi siia elama ka hindusid juba tol ajal, 13. 14. sajandil, nii nagu enne seda jäi siia juba püsivalt elama ka mõningaid hiinlasi sinna Hiina sadamate ümbrusesse. Ja 15. sajandil tekkisid porno, ei ole juba täiesti uued isandad. Need olid juba muhameedlased. Muhameedlasi oli teinud Aasias võidukäiku ja siinsamas põhja Borneol tekkis nüüd üks selline riik mille nimeks sai Brunei sultan AT Brunei sultan naat sündiski seal põhja Borneol aga ta muutus aina võimsel, maks aina laiemaks. Kas ja 16.-ks sajandiks oli ta saanud nii suureks ja tugevaks, et seda nimetati juba Brunei impeeriumiks. Selle alla kuulusid siis ümbruskonna suured saared, aga ka osa sellest Aasia mandriosast. Ja 16. sajandil oli ta tõesti võimas riik, kogu selle kandi kõige võimsam riik. Ja kui me ajaloost mäletame, siis 16. sajand oli see, kui plased tegid maadeavastusi ja hispaanlased avastasid seal üksteise järel uusi alasid lausa Ameerika ja siis neid India vürtsi ideid. Ja sel ajal oli Hispaania muutunud noh, ütleme ausalt, maailma kõige tugevamaks mereriigiks. Ja siis nagu leidis Hispaania, et tegelikult oleks paras endale allutada kase Brunei siin Borneo saarel ja nad astusid Ta selle Brunei riigi vastu kujutleda, et siis maailma vägevaim laevastik Läks Brunei riigi vastu. Ja muide, see sõda kulges täiesti tasavägiselt. Esimese hooga hispaanlased küll vallutasid Brunei, aga mõne aja pärast olid nad sunnitud taganema ja said lüüa. Ja seal oli ka muid põhjusi, igasugused taudid ja muud hädad tabasid neid hispaanlasi seal nendel aastatel, aga igal juhul Hispaania taandus ja Brunei säilitas oma iseseisvuse. Ja ta jäi püsima sajanditeks ja oli väga tugev. Aga sajand sajandi järel ta muutus nõrgemaks. Ja siis, kui tuli juba 19. sajand siis oli ta olnud juba tegelikult nii nõrgaks, et enam ei saanud ta sellistele võimsatele mereriik kõikidele vastu. Sel ajal oli ju maailma ulatuses kõige võimsamateks mereriikideks tõusnud Ta hoopiski Holland ja Suurbritannia. Ja need kaks siis ikka aina rohkem ahistasid ka seda Bruneid. Ja tasapisi siis troney jäigi jälle pisemaks. Kuni lõpuks seal kusagil Inglismaa muutis ta oma protektoraadiks. Protektoraat tähendab ikkagi seda, et vormiliselt oli Brunei veel iseseisev, aga sisuliselt ei olnud. Jõudsid Brunei riik on alles seal Borneo saarel siiamaani. Pärast teist maailmasõda läks siis niimoodi. Inglise koloniaalvaldused lagunesid laiali ja siis Brunei libises ka vaikselt välja selle inglise mõjuvalt ja aastaks 1984 kuulutas siis broneienda täiesti iseseisvaks riigiks uuesti, nii nagu sajandite eest ja praegu on tema nimi Brunei tarust salaami riik. Aga seda riik valitseb praegu ikkagi sultan ja see Brunei riigi sultan seal riigi ainuvalitseja täitsa nagu muistsetel aegadel ja teistpidi on see riik äärmised, modern, riik, tundub väga kummaline riik maailma riikide kirjus peres pindalalt praegusel ajal tohutult väike. Mõelda siis üks kümnendik Eesti pindalast, Eestil on ka pisike, aga üks kümnendik Eestist on see praegune broney riik ja elanikke on seal siis ka vastavalt vähe, neid on seal kuskil 400000 kodanikuselles riigis, noh siis umbes sama palju nagu, nagu meil siin Tallinnas kokku. Aga selle riigi tase on kadestusväärne, tema näiteks elatustase on Kagu-Aasia riikide seas kõigi riikidega võrreldes teisel kohal ja kui võrrelda Brunei riigi kodanik, kui elatustaset Eesti vabariigi kodaniku elatustasemega, siis meie jääme talle alla. No sellel on lihtne põhjus sellel saladusele, kuidas nii pisike riik saab nii heal järjel olla. Nimelt kuskil sadakond aastat tagasi hakati sealt Brunei kandist avastama naftat ja maagaasi ja seda on leitud aina juurde, nii et algul saadi seda sealt maismaa osast nüüd juba ka merepõhjast. Ja tegelikult selle naftavaral see Brunei seal nii hästi elabki. Ja, ja teistpidi kui sa sinna Brunays need tänapäeval läheb, siis ta ei ole üldse sarnale näiteks nendele Araabia naftariikidele, mida me teame siin Lähis-Idas, noh, need on tihti sellises kõrbes maastikus või on nad siis sihukese turbanistlikud, Brunei ei ole midagi sellist, broneis on väga pisike gene, pea linnakene ja see riigi loodus on uskumatult lootuslikuna osatud säilitada, nii et tervelt pool sellest väga pisikesest ja väga rikkast riigist on kaetud metsadega ja mitte niisama metsadega, vaid esmaklassiliste loodusmetsadega koos kõige sinna juurde kuuluva eluküllase elustikuga. Väga eeskujulikud kaitsealad, väga palju loodusmaastik ja samal ajal täiesti modern eluviis. Vot selline. Ontroney ainus riik siis Borneol, mis asub tervenisti ja üleni sellel saarel ja millel on tõesti siis väga pikk ja väga auväärne ajalugu. No see muusika oli küll nüüd niisugune, mida Brunei riigis ei ole mitte kunagi mängitud, sest Brunei on olnud ikka niisugune kõrgklassi riik, aga see muusika on kahtlemata loodusrahvamuusikast. See on see ninaflööt. Ja üldse on niimoodi, et, Et selle Borneo saare siseosa rahvad nende elu nende ajalukku, nende kultuur on noh, peajagu kontrastsed, teistsugune kui on olnud seal rannikul. Et kui rannikul on see ajaloorütm olnud niisugune kiire ja muutlik ja heitlik siis seal saare keskosas on see ajalugu kulgenud kuidagi tasakaalu kalt rahulikult ja noh, ka aeglaselt võrreldes selle ranniku ajalooga. Ja noh, kui me meelde tuletame, põhjused selleks on ka ju väga lihtsad, Borneo on ju hiigelsuur saar. Me oleme sellest rääkinud läbimõõt ligi 1000 kilomeetrit, isegi praegu ei lähe sealt risti läbi mitte ühtegi suurt korralikku teed. Ja üldiselt oli siis selle Borneo ajaloo vältel niimoodi, et aeg-ajalt sellel rannikul kuulutasid ühed või teised kõrged isandad Borneo saare oma täielikuks omandiks. Aga siin saare keskel ei teatud sellest mitte midagi ja polnudki tarvis teada, sest need rannikute isandad ei jõudnud iialgi välja siia saare südamesse. Ja siin elasid rahvad oma vaba elu suhtlesid ainult naaberrahvastega, kes olid samasugused metsarahvad. Ja tõepoolest just need rahvad on Borneo kõige põlisema trahv. Ja nad on väga erinäolised ja nende ühine nimetus on tänasel päeval ta jakid. Ja ta jakid, see on tõesti selline üldnimetus, ühisnimetaja. Tegelikult selle nime taga on seal Borneo saarel rohkem kui 200 erinevat rahvast, igalühel oma erinevad kombed, teistest natukene erinev kultuur ja tihtipeale keel, millest naaber ta jaki rahvat üldse aru ei saa. Ja see ta jaki kultuur, see on kulgenud oma rada ja D tänapäevani kulgeb nii-öelda oma rööbastel ja, ja see on jälle nii oma ja niivõrd värvikas põnev kultuur, et sellele pühendame edaspidi kohe täiesti ühe omaette saate. Aga praegu kerime seda ajaloolõnga, sealt siis edasi, kus ta meil enne pooleli jäi seal, kui me rääkisime Prienai riigist siis noh, kogu Borneo 16.-st sajandist edasi. Et mis seal siis õieti juhtus. Juhtus siis, et needsamad kaks globaalset võimas Holland ja Suurbritannia tasapisi panid siis käpa peale Cabornevale. Hollandi käes olid suured alad Borniost lõuna pool, noh, see praegune Indoneesia, Suurbritannia käes oli jälle väga suur osa aasia maismaast seal Borneo lähedal ja esialgu Borneo jäi sinna halli tsooni kahe võimupiiri vahele, aga siis otsustasid Holland ja, ja Suurbritanniat, lahendame ka selle porno teema ära ja ja see käis muidugi siis niimoodi, et tehti leping, kirjutati alla lepingule aastanumber oli siis 1824 ja sel ajal siis läkski niimoodi, et Suurbritanniale jäi saare põhjaosa üks neljandik noh küll väiksem osa, aga see-eest kõige arenenum osa, kus on kõige rohkem rahvast. Holland sai siis selle ülejäänud kolm neljandikku, kus pindala on küll suurem, aga asustus tohutult palju hõredam ja mõlemad koloniaalriigid hakkasid tegema seda, mis nad igal pool mujal maailma koloniaalaladel olid teinud. Hakkasid siin raiuma siia rajama istandusi ja asundusi ja põlde ja, ja siis tooma siis niisugust odavat tööjõudu. Ja tööjõuna toodi juurde neidsamu rahvaid, kes olid siin ju sajandeid juba elanud ikka neid hiinlasi ja hindusid. Ja ka need hiina ja endia istanduste töölised, keda siia suurel hulgal tootjaks, nemadki jäid siia siis juba alaliselt Borniale edaspidi elama ja nende järglased elavad seal siiamaani. Ja selline Borneo elu selline koloniaalelu kestis välja lausa 20. sajandi peaaegu keskpaigani, täpsemini siis teise maailmasõja alguseni. Ja teine maailmasõda Tõi spornia ajaloole täiesti uued leheküljed. No see oli siis ju see aeg, kui seal kusagil Aasias sõdisid kaks väga võimsad jõudu. Üks oli siis palun ja teine Ameerika ühendriigid koos oma liitlastega. Ja sõja algusaastatel oli niimoodi ju, et jaapanlased ikkagi väga tugevalt laiendasid oma võimupiire seal Aasias. Nad olid juba tunginud Hiinasse. Ja nüüd oli neil juba ka sihikul Borneo saar, et paneme selle ka enda alluvusse. Ja põhjuseks, miks Borneo saar neid eriliselt huvitas, selle põhjuseid oli tegelikult kaks tükki. Üks oli see, et, et kui sa haldad Borniat, siis sa saad hallata, ehkki Borniat ümbritsevaid meresid igasse ilmakaarde nii tähtis strateegiline paiku. Aga teiseks oli jaapanlastele tähtis ka see, et seal Borneo saare põhjarannikul oli juba leitud päris palju naftamaardlaid. Ja see jaapani sõjamasin. See vajas oma käigushoidmiseks ju kogu aeg uut energiat, uut naftat ja ka seda oli vaja enda alusse saada. Ja siis oligi niimoodi, et kuskil 1941. aasta lõpus läks spornia suunas liikuma ikka väga suur jaapani laevastik. Ja seal Borneol oli sel ajal parajasti asustatud punktides igal pool mõningaid inglise ja muude liitlasvägede üksusi. Aga kui see suur laevastik ikkagi sinna randadele jõudis, siis ta oli nii ülekaalukas, et ei olnud mingi küsimus vallutada kõik need Bornia ranniku tähtsamad asulad. Need vastased võeti kinni, koondati vangilaagritesse, neid vangilaagreid, tekkis Brich, palju sinna kohe porn ja rannikule. Ja selline pani okupatsiooniaeg oli nüüd alanud, kestis Borneol tervelt kolm aastat. No see oli selline aeg muidugi eta. Jaapanlased olid kehtestanud sõjaseisukorra kes tahes inimene, kes ilmutas vähimatki tõrksust jaapanlaste suhtes, see sai väga rangelt karistada. Hea oli, kui sa üldse eluga pääsesid. Siiamaani mäletatakse seal päris jubedaid asju, millise julmusega sellise, ütleme siis Aasjaliku jõhkrusega neid vastu kaitses, seal karistati jaapanlaste poolt. Noh, sellest ei tahakski nagu rääkida pikemalt, et aga paljud, kes ka vastumeelsust ilmutasid, võeti lihtsalt vangi ja, ja pandi siis ka nendesse vangilaagritesse, kus alguses olid olnud siis sõjaväelased. Ja samal ajal ega Borneo rannad rahulikud ei olnud, sellepärast et naabersaar Sumatra oli ikkagi liitlaste käes ja sealt lendasid liitlaste pommitajad aeg-ajalt välja Borneo asulatesse ja pommitasid neid kõikjal, kus jaapanlasi oli. Ja siis, kui juba sõda lõpupoolel hakkas jõudma sisse, jaapanlased püsisid ikka visalt siin Borneol edasi aga liitlasväed hakkasid siis ikka väga tõsiselt pommitama neid rannikuasulaid. Ja, ja mitmedki Nonii sihukesed ajaloolised ja päris kenad linnakesed Borneol ikka pühiti täiesti maatasa nende liitlasvägede lennuüksuste poolt me näiteks ise elasime ühes niisuguses linnas, Koto Kinabalu, olime seal kohe paar ööd ja enne sõda oli see linn olnud siis niisugune koloniaalstiilis niisugune keelelistest puumajadest koosnev linn. Ja praegu me ei näinud seal mitte midagi sellist, siin olid ainult niisugused ilmetud selgesti sõjajärgsed kivist habet tsoonist, mitmekordset hoonete karbid ja kõik need endised puumajad, need olid lihtsalt selle pommitamise käigus täiesti maha põlenud. Jaapanlased, tegelikult püsisid Borneol ikka kohe niisuguse jäärapäise visadusega. Isegi oli niimoodi, et kui nüüd Jaapan 1945. aastal täielikult ja tingimusteta kapituleerus, siis siin Borneol need Jaapani väeosad sõdisid veel mõnda aega edasi ja läks ikka mitu kuud siis tulid siia juba Austraalia väed pidasid siin päris tõsiseid lahinguid isegi ja lõpuks siis tuhataksite legendist septembris andsid need viimased Jaapani väeüksused Borneol alla. Ja siis, kui mindi sinna vangilaagritesse ja vabastati need vangid, kes seal olid siis selgus, et, et see oli olnud ikka lausa tragöödia, mis seal vangimajade seinte vahel oli toimunud. See elu oli niivõrd ebainimlik olnud seal, et enamik vange ei elanud seda üle. Nii et sinna vangilaagritesse sattus jaapanlaste aegadel kuskil üle 4000 inimese. Ja eluga pääsesid sealt lõpuks vaid umbes 1000 inimest, nii et kõigest üks neljandik. Ja üldse on see Jaapani okupatsiooniaeg vaatajaid isegi kõiges sünge kogu selle Borneo väga pikas ajaloos. Aga pärast teist maailmasõda, mis juhtus tegelikult sellest oli meil eelmises saates ka lühidalt jutt, et noh, need Hollandi valdused, need said siis iseseisva indoneesia osaks ja Inglismaalt avaldused jälle Malaisia Föderatsiooni osaks. Nii et praegusel ajal kuulub Borneo õieti siis kolmele riigile. Borneo erinevad osad nendest ainult see üks kõige pisem, saan siis Brunei riik, mis asub üleni Borneol ja ja siis põhjapoolne osa kuulub tegelikult Malaisia-le, mis asub seal tegelikult rohkem seal mandriosas ja ja lõunapoolne osa jälle Indoneesia, need, mis asub seal Indoneesia saarestikus, tegelikult seal lõuna pool. Ja selles mõttes, kas Borneol on praegu, siis võiks öelda kolm erinevat riiki, kes erinevaid osi omavad. Ja, ja mingis mõttes on sinika püsimasse paralleelne ajalugu, mis on siin olnud kogu aeg. Saare rannikuosas käib täiesti kaasaegne, väga vilgas, kiiresti muutuv elu ja saare siseosas on võrdlemisi rahulik. Siin on säilinud väga palju arhailisi kombeid, väga palju arhailist, kultuuri ja seesama flöödiviis, mida siin nina läbi selle saate ikka on kõlanud? See on, kuulub ka ja tegelikult just selle arhailise eluviisi juurde ja ja see eluviis on siiamaani seal Borneo. Mõnedes osades täies elujõus ja kui nüüd kuulame veel seda Nino flöödimuusikat, siis mõelda niimoodi hästi laialt siis et komkultuurikiht siis nagu väärtuslikum õieti ongi, kas see pidevalt muutuv naaberriikidest mõjutatud rannikukultuur või see sisema loodusrahvaste kultuur mingis mõttes on see sisema väga vana metsakultuur, võib-olla isegi väärtuslikum ja erakordsem tänapäeva maailmas. Ja seesama viis, kui ta nüüd siin kõlab ta niisugune habras, samas kohati katkendlik, aga ta muudkui kestab. Ja mingis mõttes on ta mõju väga ehe. See on niisugune vahetu ja siiras. Vot niisugune sai siis seekordne saade sellest väga suurest Borneo saarest kus on kümnete aastatuhandete pikkune ajal Nagu väga keeruline iseenesest ja järgmise, et ega me jõuame juba Borneo tänapäeva, tahan seal kirjeldada oma isiklikke muljeid, mis me seal saarelt sain sealsest saarerahva elust ja kõnelda ka sellest suurest suurest vastuolust. Tänapäeva Borneol nimelt nendest tulu toovad, et õlipalmiistanduste hiigelterritooriumitest ja teisest küljest elurikastest haruldastest metsakooslustest nad omavahel on nagu tuli ja vesi täielikud vastandid. Ja sees on tänapäeva Borneo üks suuremaid probleeme. Rändame koos Hendrik Relve.