Tere kuulama saadet Rahva teenrid. Täna on vikerraadio stuudios ajakirjanikud Heidit Kaio ajakirjast pere kodu. Sulev Vedler ajalehest Eesti Ekspress ja Aivar Hundimägi saatejuhina ajalehest Äripäev. Räägime täna kindlasti olukorrast Krimmis, Ukrainas konfliktist Venemaa ja lääneriikide vahel. Kuid alustame saadet Eesti sisepoliitika üle arutledes, sest valitsuskõnelused, mis kulgesid üpris rahulikus tempos, võtsid kolmapäeval sellised ootamatud pöörded, sest Siim Kallas, kes Reformierakonna poolt nuut valitsust oli hakanud kokku panema, teatas üpris ootamatult. Ta loobub sellest ülesandest ja Reformierakond siis tegi samal päeval selle ülesande sotsiaalminister Taavi Rõivasele Heidit ja Sulev, et kuidas teie seda Kallase loobumis kommenteeriti, et mis, mis need põhjused võisid olla ja kas ta, kas ta tegi õige otsuse. Direm Ma pean täpsustama, et ma ei ole Expressi töötlemisest saadav Ekspress tütre alles aprillis. Aga see selleks? Eks see otsus on suht raske minu jaoks kindlasti üllatoni, nii nagu ka paljude eestlaste jaoks. Ma arvan, et et sellist inimest, kes ei oleks üllatunud, sest ei ole olemas tõenäoliselt olles üllatunud inimene, aga Siim Kallas ise ta lõpuks selle otsuseni jõudis, sest tema kavatsesid olid kõike muud kui kui sellisel kombel siit Eestist minema minna. Ja neid valitsuskõnelusi ei saa pidada selles mõttes rahulikuks, et et kogu äkis Kallase ümber mingi tants ja trall. Ikkagi viimased 11 päeva on räägitud mingitest panga garantiidest Eestis. Et mina olin eelmisel nädalal Brüsselis seal ka arutasime, et näed, et Siim Kallas, et teda rünnatakse vanad 20 aasta taguste mingite paberitega ka, et see, mida ta on teinud 10 aastat Euroopas, et sealt tuleks kindlasti midagi üles noppida mille, millega ta hakkama ei ole saanud või vastupidi, nad millegagi hästi hakkama saanud. See kuidagi nagu täiesti kõrvaliseks, mis näitab väga selgelt, et sellised üleeuroopalised asjad ei lähe eestlastele, korterid on kuidagi natukene võõrad, võib-olla veel, et sa mõistad, mis toimub Lätis, noh Soome-Rootsiga, itaalia, prantsuse asjana see, millele tegelikult nagu Kallasest nii palju tähelepanu pööras timmitanud kedagi, sealt oleks võimalik ka skandaali üles puhuda. Aga sellised vanad paberid kuskilt Eesti panga. Ei saa öelda, et arhiividest väidetud neid arhiivis enam ei ole. Aga kullafondist nii-öelda, need teevad oma töö ära küll. Samas jälle Kallas on viidanud, et just nagu ta loobus praegusest praegustest läbirääkimistest nii-öelda surve tõttu avalikkuse surve või ühiskondliku või, või ajakirjanduse surve tõttu ja Ma haaraksin siiski kinni Aivari öeldud lausest, et need läbirääkimised kulgesid rahulikult, sest olgem ausad, see surve ei olnud mingi surve, et see oli, kui see oli surve, siis mis oli see, mis toimus eelmisel üle-eelmisel suvel meikari skandaali ajal, vot see oli surve. Siis me saime survest rääkida, et see mulle mahus sisetunne ütleks, et et see surve kindlasti oli ebameeldiv ja see oli olemas. Aga põhjus, miks Kallas loobus, ei olnud päriselt ja üks-üheselt, et seesama seesama nii-öelda need ajakirjanduslikud artiklid, ma ei taha siin ka mingisugust vandenõuteooriat üles kirjutada, just nagu oleksid mingi suuremat skandaalid kusagilt tulemas. Pigem pigem ma kahtlustaks siin-seal mingisugust isiklikumat laadi solvumist, millele võib-olla annaks ka viite see, kuidas Kallas lahkus, ehk siis ta põrutas otse lennujaama jäämata siis jälgima edasisi arenguid, et kes saab peaministriks. Temalt ei tulnud ühiskonnale seda rahustavat sõnumit, et alati kõrvale ja ma jään nõu andma ja ma ei kao kuhugi ja kõik, kõik see jäi olemata, oli ainult kummide vilin ja toss lennujaama poole sõitvat autot, nii et, et ma nagu tunnetaksin siin. Jah, solvumis üllatav oli ta selles mõttes ka muidugi, et ega ega partei ei teadnud ju, et nad sellise otsuse teeb, et ta teatas sellest partei juhtkonnale ja siis ka avalikkusele ühe korraga. Selles mõttes jäänud reformierakonnal tundiga kahtlegi, et vahepeal kiiresti välja mõelda nii-öelda positiivne programm, et näete, siin on meie. Nagu arutleda, korraldajad pole siin rääkinud ära, et mis siis on, et võib-olla me saame nagu mingeid lahendusi leida või et milles siis asi nagu on et seal tõesti tegelikult lükati terve erakond lihtsalt teravalt kahvli otsa ja, ja jäeti ta sinna. On on ka tegelikult mainitud, et, et, et neid põhjusi võis olla mitu, et noh, üks asi on seesama garantiide kiirele pidev küsimine tegelikult ka peaministri ametisse asudes, kui ikkagi noh, see, need küsimused käivad suga kaasas, et eba ebamugav ja mulle tundub, et ka presidendile võib-olla oleks olnud ebamugav teha Kallasele ettepanekut uus valitsus moodustada. Aga teisalt on ka ju öeldud, et see põhjus, mille üle on spekuleeritud, võis olla selles, et tegelikult Kallase ei saanud, et Reformierakonna sees nii suurt vabadust uue valitsusliidu moodustada, ütleme kui ta esialgu arvas ja et, et ikkagi talle sunniti peale ka seda meeskonda, kellega ta peab hakkama koos töötanud, keda ta peab hakkama juhtima. Ja, ja täna on on Postimehe nädalalõpulisa arter ilmunud Priit Pulleritsu intervjuu Siim Kallasega, mis oli tehtud suure osa sellest intervjuust oli tehtud esmaspäeval, enne kui Kallas selle otsuse teatas, kuid on ka küsitud siis neljapäeval värske uudise kohta üle. Ja seal Kallas ütleb, et, et on mitme asjaolu kokkulangemine, oli, oli see otsus, et et noh, tõenäoliselt see ei ole nagunii ühene, nagu on praegu proovitud näidata, et, et see oligi selle nii-öelda meedia rünnaku tulemus. Minu arvates ka ei olnud mingi eriline rünnak, eks seal olnud ka see plaan alguses veidi teistsugune. Algselt tahtis peaministriks saada siiski Urmas Paet ja padjal oli ta partiisis omaniku toe, et Siim Kallasest räägiti, et tema tuleb tulevaseks presidendiks siia Eestisse ja seal omaette küsimus, mis ta vahepeal 100 teeb, et nad läheks esinumbrina Europarlamendi valimistele, laseks ennast Brüsselisse valida. Ja siis tuleks võidukalt Eestisse tagasi, nii nagu juhtus Toomas Hendrik Ilvesega. Aga ühel hetkel valis Kallas ise selle teed, et teatas, et tema tahab peaministriks saada. Ja ega Kallas, Kallas ei ole olnud väga palju seal. Siis need sooje tundeid selle erakonna sees, et olge vastaseid. Ja mingil hetkel olid ja siin valmis tegema ka lausa oma uut parteid. Seal on ka näha, kuidas seesama mikseri skandaal, mida sa meelde tuletasid, et ka selle ajal oli, oli näha, et Meikari või vabandust, jah, Meikari skandaale, mikser oma võib veel tulla. Vabandust, et meikari skandaali ajal Kallas pigem hoidis Meikari poole ja oleks oodanud partilt teistsugust käitumist, kui koolis partei juhtkond tookord. Just et siin on ma, ma kuidagi toetaksin ka sinu hinnangut, et, et see, see lahkumine võis olla rohkem seotud sellega, et Kallase tundega, et ta soovib midagi teha, mida mingit uut kvaliteeti tuua ja samas tal ei anta selleks võimalust ja kui talle selleks võimalust ei anta, siis tal pole mõtet siin rüseleda kaasa või et, et noh, siin on nagu tunda sellist sellist nagu tunnet või hinnangut, et, et mind ei mõisteta, aga mul pole ka teid vaja, et mul tegelikult ei ole teinud vaja, kuigi samas tõsi on ka see, mida, mida selles samas Sulevi poolt viidatud intervjuus. Kallas ütles tänases arteris, et küsimusele, et aga presidendi ambitsioon temast on räägitud ju tegelikult päris pikka aega pakun juba 10 aastat, kui võimalikust Eesti presidendist ja tegelikult selle selle ühe kummivilin, aga lennujaama poole tõmmati sellele väga otsustavalt vesi peale. Seda ta ise seal intervjuus ütleb, et nüüd ei ole see variant enam nii tõenäoline. Kooli oli varem, mida ta veel mainib, et ta ei ole selles mõttes kuhugi ära läinud, et ta selles intervjuus väga palju rõhutab, et ta tahab ikkagi tulla Eestisse tagasi ega valimistel osaleda ja täpselt ta viitab sellele, et ta ikkagi praegu ei välista võimalust. Ta aasta pärast tuleb Eestisse, osaleb riigikogu valimistel. Noh, eks ole, väga põnev tegelikult, sest tema, võib-olla sihukesele, demokraatlikus seisukohast üks probleem oli see, et, et ta tuli peaministrikandidaadiks ilma nii-öelda mandaadita, et ta ei tulnud isegi mitte riigikogu seest, mida ei olnud ka eelmistel valimistel osalenud, nii et noh, tema natuke teistelt, et ta tuli mandaadita Aga see on tegevjuht, tegevjuhti võibki riik niimoodi valitud, see ei ole üldse probleem. Ja samas mahus, kui vaadata nagu seda avalikku reaktsiooni, mõtlen nagu sellise reformierakonna valija peale, siis tõenäoliselt, et ei olnud see lihtsalt tunnetuslik, aga Reformierakonna valija ei olnud sellest otsus pettunud, kes, kes neli aastat tagasi Reformierakonna pundart? Siim Kallas on olnud peaminister, et need on tõestanud, et sobib sellesse ametisse, et siin ei ole küsimus sugugi selles, et ta jagaks asja, ei asuks Eesti olukorda, ta käibki siin piisavalt tihti. Muidugi tema otsese oma omakorda oli plaaninud sessi teataval määral Andrus Ansipil kes ei võta tagasi oma ei saanud tagasi võtta oma tagasiastumis. Palve tegelev ei olnudki sellist sellist mõtet, seda avaldust tavaliselt, et temast saab nüüd edasi riigikogu liige ja tõenäoliselt järgmine volinik siis, kui Siim Kallase ametiaeg täis saab. Muidu oleks varem Angers toimunud varem. Aga samas, kas ei olnud mitte lustlik vaadata, kuidas tõesti Reformierakond selle isenda manöövri orki langes? Selles mõttes, et, et ühelt poolt ma tundsin küll kahju sellest, et Kallas ei, ei saanud peaministriks, teiselt poolt mulle kuidagi tegi nalja see, see olukord, kus Reformierakond üsnagi ülbelt viskas IRL-i üle-üle-parda, kutsus esile valitsuskriisi, teatas, et nüüd me siin hakkame kaarte ümber jagama, kui millega IRL sattus juba isegi üsnagi keerulisse olukorda ja seejärel siis ka teatas, et kuulge, poisid, et meil oli küll tore kooselu siin, aga me teiega ka üheskoos ei jätka. Ja noh, selle tegelikult nende, ütleme selle selle ajakirjanduse surve poolt, mis võib olla nii väga surve ei olnudki, siis selle taga ma küll näeksin IRL-i kõrvu, et et jah, noh, ütleme, et selline poliitikavaatlejana tundsime ennast teataval määral lõbustatud sellest olukorrast, kuhu reform ennast ise mängis. Eerik-Niiles Kross teatasid avalikult, et tema need paberid ei viinud päevane. Kuidas see tehniliselt toimus, mina ei tea, põhk. Põhjus oli selles, et reformierakondlased ise väga aktiivselt rääkisid, et see oli Eerik-Niiles Kross, kes, kes nad lekitas, et sellepärast ta pidi ka reageerima, sellepärast ta käest küsisid. Ja kuigi samas jälle vaadates nüüd ajakirjanduse tööd, et siis mul ei ole küll Eesti Päevalehe ajakirjanikele mitte midagi ette heita, no ütleme, et neil võis olla nüüd see valik võis neil olla, et kui nad tunnetavad, et siin on tegemist manipulatsiooniga, nende materjalide avaldamist edasi lükata. Aga samas see ka see, et Ma ei näe mingit probleemi siin ajakirjanduse poole. Aga räägime natuke sellest meedia rollist, et nüüd on viimastel päevadel pärast seda kallas, otsustan tekkinud selline ka Eesti ühiskonnas hästi selge polariseerumine, et on päris arvukalt inimesi, kes ütlevad, et, et meedia on, on rikkunud ära eesotsas president ilvesega, et ühe mehe tagasituleku, keda meil oleks hädasti praegu siia vaja ja Jaan viibutatud nagu meedia suunas näppu. Ja teisalt on minu arust ka Eesti Päevaleht tagasi selgitanud seda, et mis see meedia roll oli mulle mulle endale nagu presidendi väljaütlemistest. Nagu üllatas see, kuidas ta kritiseeris juhtumit, et keegi tõi need dokumendid päevalehte, et nad ei olnudki liftis, et, et see oleks nagu kuidagi nagu vabandanud. Kuidagi etteheidet, et Päevaleht sai kellegi isiku eest, et tegelikult on vastupidi, et kui toimetus teab, kes need andmed talle toob, siis see annab toimetusele palju selgema või julgema positsiooni neid kasutada, et palju halvem oleks see, kui need dokumendid oleksid liftis. Et siin on nagu küsimus selles, et kas me usaldame seda toimetuse valikut või? No ütleme, et ilmselge on see, et need materjalid ei pärine ajakirjanike isiklikust arhiivist, et see on nagu selge, et need ja ka mitte ühestki teisest avalikust arhiivist, et kusagilt materjalid on, on välja lekkinud ja kellelegi kellelegi kellelegil on nad olnud nii-öelda tagavaraks hoitud. Ja tõesti, nüüd on see nüüd ajakirjanik ajakirjanduse hinnang, et või ajakirjanike enda enda töö otsustada, seda et kas nende materjalide avaldamine on avalikkusele vajalik ja huvipakkuv. Ma arvan, et see, need materjalid on sellised, et need võiks olla avalikkusele kättesaadavad, et selles, selles nagu pole probleem tõesti ainuke koht, mida siin võib kaaluda, on see, et et juhul kui ajakirjand, kus või need, ütleme, see väljaanne aimas, et siin tegemist manipulatsiooniga või nemad on, ütleme, ajakirjandusväljaanne on sattunud manipulatsiooni keskele. Et siis oleks võinud nende materjalide avaldamist edasi lükata mõnes mõnel rahulikumaks ajahetkeks. Et see variant tõesti nagu on, aga, aga, aga see on hüpoteetiline, et, et see mu eeldan, et, et siiski seal väljendanud omad kaalutlused, miks avaldada neid praegu. Noh, teistpidi jällegi ütleb kaalutlused, sellel juhul just tasuks seda praegu teha, mitte ära oodata, kuni Siim Kallasest oleks saanud peaminister ta siis kohe kiiresti tagasi astuks, samasuguse surve tõttu oleks veelgi totram olnud, kui oleks selle põhjustanud ainult ainult need paberid ja teistpidi jällegi, et meie teame, neid vilepuhujad on üle maailma praegu väga populaarsed tegelased. Snowden, Assange sellised nimed on, on kõikidel inimestel nagu kuskil peas õppis olemas. Ja ka ajakiri taim on juba siin. Aastatuhande alguses tegi oma aasta inimesteks kolm vilepuhuja, et üks neist oli näiteks tegelane, kes siis Emronis paljastas sealsed äri, sigadused. Selline info andmine ajakirjandusele tundub täitsa normaalne, ajakirjanikud tegid oma tava tavapärast tööd, et oleks tegemist mingi erilise rünnakuga. Ma küll ei näe. Ja et vanasid asju poliitikute puhul üles tõmmatakse. Seda juhtub ikkagi, et lugesin just eilegi, kuidas IMF-i pealik peab minema politseisse aru andma seoses kunagiste poliitikute finantseerimistehingud tegelikult neid asju võetakse kogu aeg ülesse. Tiini asi omaette muidugi on see, et läks kirjale sellised lihtsalt ikkagi suhteliselt kummalise mulje, et kogu see afäär Eesti pangast toki nii kirju küll kunagi kasutatud, nad ei olnud otseselt garantiikirja, et nad ei vastanud sellistele nõuetele. Mingid kummalised paberid olid mingid Safääridesse mässinud, et selles mõttes on nagu Siim Kallasest on mul kahju. Tal ütleme, ta ei ole teinud midagi mustaga mingi halli jama sisse sattunud. Ma arvan, et ajakirjanik roll langetada ei saa hakata mõtlema selle peale, et millal oleks need kasulik või, või neid avalikustatud praegu mitte, et kui tal on see info olemas, ta peab seda õigeks, seda avaldamist on kontrollinud, et siis tulebki seda teha ja siis saab juba noh, avalikkuse ise edasi otsustada ja saab küsida neid küsimusi ja kujundada seisukoha võib-olla sõjaolukorras. Täiesti erandlik olukordades. Ma jään siin eriarvamusel, et kui, kui ajakirjanik või ajakirjandus tajub, et nende nendega manipuleeritakse või nad on tõmmatud mingisse mängu kaasa, siis see võib olla üks kaalutlusmaterjali edasilükkamist kaaluda. Aga samas see on tegelikult meie enda siseeetika küsimus, meie ajakirjanikke, siseeetika küsimus ja nagu nagu kuulata, pealt kuulda, siis me tegelikult kaalume selliseid asju ju kogu aeg oma töös. Et need on arutlusobjektid pidevalt, see ei ole nii, et seal tulistatakse kontrollimatult mingisuguseid materjale ajalehtedesse või Veep viewtopic. No ja mina olen näiteks panganduskriiside puhul küll vägagi tõsiselt kaalunud, et kas mõnda uudist tasub avaldada või mitte, sest see on, see on ju noh, ülimalt-ülimalt kiiresti levib selles pangas on raha otsa saanud siis kui selline jutt hakkab levima, siis sealt pangast saabki raha, sest inimesed tormavad seda kohe välja võtma. Sedagi praegu tehti tegelikult Päevalehe toimetusest, teadis, kes talle need dokumendid tõi ja ta tähendab kaalusete, et muidugi on palju, palju halvem oleks sellel juhtumil olnud olnud selline olukord, millel nagu ilves viitab, et nagu oleks olnud põhjendatud, kui need oleks, oleme me siis avaldame. Et, et sageli selliste infolekete puhul on ka, on ka see, et, et hakatakse mõtlema, et kes need, et kes need lekitavad, võisid olla, aga praegu on väga lihtne IRLi suunas nii-öelda viibutada, öelda, et sealtpoolt nad tulid, sellepärast et IRLil on sellest lekkest võib-olla kõige rohkem. Esmapilgul. Aga see ei pruugi kunagi olla nagu päris täpne. Et alati võib see nii-öelda maailm olla keerulisem, kui, kui ta esmapilgul tundub, et nad seetõttu noh, mina ei tea, kes need lekitas, ma olen ka kuulnud erinevaid spekulatsioone, olen ka kuulnud seda, et need dokumendid olid tegelikult ühe sotsiaaldemokraat piltliku poliitiku käes ühe teise uurimisega seoses leitud, nii et kus see tõde on? Me ei tea. Aga võib-olla see ei olegi oluline küsimus, et kes lekitas, vaid küsimus on, et, et mis siis ikkagi toimus ja ja kas ta oli midagi, mida Urmas Kaju ei ole neist isegi kirjutanud ühes raamatus, et nad selles mõttes mulle tundub nagu, et ma olen kuskil midagi sarnast ka varem näinud. Kuidas mulle tundus ka, mulle tundus, et jälle see hakkab pihta, aga võimalik, et need olid täiesti värsked materjalid, kus tegelikult ma, ma julgen arvata, et väga suur osa ühiskonnast arvestades, et mis asjad need on, mis need on, kas, kas on seesama, kas on uus, ehk siis ühiskond ei saanud, ma kardan isegi mitte aru, et, et Siim Kallas on surve Virko Lepassalon kunagisi raamatusse nendes kirjutanud nii koopelmunud, et siis on küll, noh, öeldi, et see on täielik, täielik jama. Toona vist oli see kallasele rektsioon. Aga mis te arvate, kas üldse peaks selliseid vanu asju üles otsima, et mulle tundub, et praegu võib-olla see skandaal nagu puhkes ka tänu sellele, et tegelikult on olnud mitmeid-mitmeid vanu asju nii-öelda välja toodud seesama VEB fondi teema kõik on seotud ikkagi noh, kas otse või kaude Kallasega ja, ja Eesti Pangaga või seesama R hoolduse küsimus ja Reformierakonna varjatud rahastamine, mida, mida ka tegelikult on Vassitud ja ei ole räägitud kogu tõtt, nii, nii VEB fondi kui Sest minu meelest ka, kas mitte eelmises või üle-eelmises arteris, kus oli Raivo Varega intervjuu, andis ta mõista, et, et tal on mitmesuguseid keerulise iseloomuga materjale vabariigi algusaegade kohta, nii et ilmselt neid, selliseid tundlikke materjale on ühes või teises kohas, aga tema ütles, et ta nagu ei kiirusta nende nende väljatoomisega. See on hästi keeruline küsimus, et ühest küljest inimesed tahavad teada, et kuidas tegelasena oma varasemas elus teinud ajalugu nii hästi põnev. Ajalooraamatuid on äärmiselt põnevad, eluloo raamatut lähevad tavaliselt müügiks väga hästi. Teisalt jällegi ka karistusõigus ütleb, et noh, et mingi aeg karistus kehtib ja siis ta kustub ära, et võiks ju ära unustada, et inimene Peaks saama õiguse valgelt lehelt uuesti alustada ja võiks, võiks selle tegutseda, et kui ta oma vitsad korra kätte saanud, siis ta teda ei tohi ning ühe äsjast korduvalt karistada, see on see mõte. Ja vot seda ei ole Eesti ühiskond minu meelest nagu selgeks rääkinud, et kui kaua võib sama asja eest ühte inimest peksta. Kusjuures ka sellelsamal nädalal Kadri liigi Postimehe arvamusliidrite lõunal peetud kõnes, et juhtida tähelepanu või väga-väga, mulle väga meeldis see kõne ja seal taga juhtis tähelepanu sellele, et inimestel peab olema õigus eksida, aga eksimusi parandada, et elu on elu, on pikk. Et me tõesti, me elame ju täie teadvuse juures 70 80 aastat, et selle aja jooksul juhtub nii mõndagi ja ei saa olla nii, et korra korra eksinuna Ongi pitser kogu eluks peale, et selles mõttes see inimlikust poolest olen ma nõus, et et ei saa eluaeg ühe sama ühe sama teo eest süüdi mõista, teisalt ajalooharidusega inimesena ma leian, et mida rohkem materjale on avalikud mingisuguse perioodi hindamiseks, siis, siis see on ainult tee äärmiselt oluline ja vajalik. Iseasi on see, et mis ajast hakkab ajalugu. Et kas 90.-te algus on meie jaoks ajalugu, tegelikult on, ja need materjalid on ajaloolisest seisukohast kindlasti väga huvitavad ja, aga, aga ma isiklikult arvan tõesti nende nende mõju inimese tänapäeva tegudele ei tohiks üle hinnata. Noh, see nüüd sellised asjad ei seganud elavalt ola või ei sega olemast Siim Kallasel Euroopas transpordivolinik? Imelike, nad segavad teda Eestis, peaminister Alt olla? Jah, et, aga noh, ikkagi ega me ei tea, täpselt, see ongi see praegu. Ma arvan, et selle hinnangu andmine nendele kirjadele ja sellele noh, kas siis Siim Kallase rollile või, või mis, mis kuidas see võiks teda mõjutada, et ega me seda täpselt ei tea, et need garantiid küll ei ole läinud tõenäoliselt, et selles mõttes käiku, et tõesti Eesti Panka kahju saanud, aga me ei tea, kas neid taheti tee kasutada millekski, kas neid millekski kasutati või, või kas keegi sai selle ka ja eks see ole teataval määral ikkagi nagu ennegi tegelane millelegi, sa viitad, kui valitsused tagasi astuvad. Sageli on ka tegemist mingi ettekäändega, et see kooselu on purunenud. Juba varem. Mäletame, et Juhan Parts astus tagasi mõõdikute skandaali pärast. Tegelikult oleks võinud jätkata, aga mõte oli teistsugune. Taastun tagasi siis kogu peale Res Publica populaarsust tuleb uuesti võimule, noh selleks lihtsalt lörise plaan. A-plaan oli tegelikult ilus ettekäändeks, mis tookord umbusalduse avaldamine Ken-Marti Vaherile, kes oli tollal siseminister. Aga me oleme praegu selles mõttes sarnases seisus, et nagu sellist otsest põhjust valitsusvahetuseks justkui ei ole ja tundub, et see, see uue koalitsiooni tekkimine, et seal ongi peamine ajend ikkagi see, et järgmisel aastal toimuvatel valimistel saada paremaks, paremat tulemust. Ja, ja teisalt Ta oli ikkagi võib olla ka nii-öelda volinikukoht, ma ei tea, kas me seda tähtsustame või mitte, aga aga et nii kui Eestis Euroopa Komisjoni volinik valitakse, et siis meil mingid jamad ka teistpidi otse põhja, siis vastupidi olla olemas vähemalt formaalselt, sest peaminister astus tagasi, see tähendab, et valitsus astub tagasi. Muidugi on, mõtleme Andrus Ansipi peale, et ta on parajasti nii vanad suht viimaseid võimalusi tal midagi täiesti uut tegema hakata. Töötada Brüsselis, see kindlasti ütleme rahaliselt väga meeldis ja saad 20000 eurot puhtalt kätte. Võrreldes Eesti peaministri palgaga, see on ikka väga-väga kõva palgatõus. Siis pidi Ellg inimlikust küljest. Sest on peaaegu 10 aastat oma perekonna juurest suure osa eemal elanud. Ta peab minema Brüsselisse võõrasse keskkonda elama. Aga tont teab, võib-olla võtaks peregaalselt seda. Seda küll jah, aga ikkagi, et see sul sellist noh, jälle järjekordne Keslane järjekordne pagulane, väga meeldiv elu, et sa pead jälle kuskil välismaal veetma. Samas on see uus kogemus kindlasti väljakutse, et kui nii mõelda, siis, et mida, mida, mis Ansip siis edasi teeb, kuidagi Ansip riigikogu riigipeaministriks, et riigikogu liikmena noh, tunduks nagu noh, võib-olla isegi tunduks selline raiskamine, et ma olen nüüd ülekohtune, eks liigu, kogu suhtlusAga. Ärisse minek tahab, tuleb kindlasti heledama leegiga seal välismaal, et sära säraks seal rohkem. Me oleme tegelikult kuskil sisimas harjunud, et temast võiks saada uus uus eurovolinik, et ei ole seal maandab ja ja siis saame näha, mis, mis te, kust ta teeb. Eks see sõltub sellest, mis positsioonides maandub, et mis see üks asi, positsioon, aga teine asi on ka see, mis seal juhtuma hakkab. Tavaliselt. No kas ta saab raudtee kandikul tulla tagasi, et see on nagu ise? Volinikud paistavad tavaliselt silmas siis, kui midagi juhtub. Mäletate, lätlane Peebalk sai energiavolinikuks energeetika huvitanud Te kedagi, kuni ühel hetkel tekkis gaasitüli Ukraina ja Venemaa vahel. Ega Siim Kallasest ei teadnud eurooplased ka mitte midagi, niikaua kuni hakkas üks vulkaan purskama. Järsku kõik rääkisid, mida teeb Siim Kallas. Et poliitika ei ole vaja selliseid sündmusi. Mulle tundub, et ma niisama, mis selle nii-öelda uue valitsusega moodustamise puhul on, on kõige positiivsem ongi see, et Andrus Ansipist saab suure tõenäosusega Euroopa volinik, et öelda, et ma tahan öelda, et ta on väga hea kandidaat. Eesti pood nagu saaks aru, et sul on hea meel, et ära lähen. Ei, ma arvan, et see eemaldab valitsuses. Ma, ma arvan, et see ei ole nagu mitte, võib-olla ei saa öelda, et on ära läheb, sest sest me oleme ikkagi väga tihedalt, et selle Euroopaga seotud. Aga et me saame sinna nagu sellise hea esindaja, kes kelle jaoks ei ole võib-olla Kallase kingad suured ta sobib sellesse, sellesse ametisse. Väga maitsekas, kui selline teravakeelne libisatuks sinna. Ma arvan, et selleks terve euroopalex lõbustatud tsitaatide, kusjuures väga asjaliku juhtimise ja aga samas ka toredate tsitaatidega, mida, mida, millega tõmmati Euroopa poliitikale tähelepanu. Aga räägime hoopis nii-öelda personalist edasi ja meie noh, võib vist öelda, või noh nagu Kallas, nats midagi ei ole kindlat, aga Taavi Rõivasel on ikkagi väga suur šanss saada Eesti uueks peaministriks. Mis, mis on peaminister Rõivase tugevused ja nõrkused, kuidas ta seda, seda valikut hindate? Mina kasutaksin siin Paavst Franciscuse sõnu, et kes olen mina, et hukka mõista või hinnata, et ta kasutas seda küll tegelikult homoabielu kohta. Aga ma ka aega ütleksin sedasama tsitaati praegu. Taavi Rõivast poliitikuna eestlased teavad tegelikult väga vähe. Ta ei ole üheski suures skandaalis osalenud. Seal sotsiaalministeeriumis on ta ka vastu pidanud. Sotsiaalministeeriumis asjad kõige paremini korras ei ole, aga see ei ole otseselt tema häda. Teda hukka mõista, ette oleks nagu täiesti mõttetu kiita oleks ka liialt varajane. Et las ta saab hakkama, et minu meelest inimesed tahtsid, et oleks keegi noor. Ma tahan kindlasti noorem kui Kallas. Tõesti, et mulle tundub, et noh, mida me siin siis nüüd nagu ikka mõistaksime, et pigem Kallase puhul, kui see kala see uudis tuli, siis olid palju kritiseerijaid, et noh, kas Kallas toob nüüd uut kvaliteeti või et me ju kõik teame, mida ta on teinud, et ma isiklikult arvan, et Kallas oleks võinud tuua uut kvaliteeti ja pigem on ütleme sellise uue tulija puhul nagu rõivas küsimus, et kas ta, kas ta pigem hakkab seda ametit õppima või siis on tal juba võimalus või on tal sellist sedavõrd suurt haaret, et seda uut kvaliteeti tuua? Aga tõesti, see on nagu siin nagu halvustada ei ole küll mingit põhjust, pigem nagu vaadata, et missuguse, missugune see tulemus olema saab. Vaatame nüüd taheti, et valitsus oleks rohkem sotsiaalsem. Järelikult üks ehk konservatiivne pool IRL endaselt minema tuli. Sotsiaaldemokraadid. No tegelikult see mulle tundus ka sellise järjekordse kombinatsiooni meisterlusena, et, et kui nüüd viimased arvamusküsitlused näitasid, et, et selgelt ühiskonna toetus on nii-öelda vasak vasakul poolel või sotsidel ja keskerakonnal, siis siis miks mitte siis nende nende aupaistes ka natukene punkte koguda võis olla nagu Reformierakonna kaalutlus. Muidugi ei ole üldse sellele vastu, aga nüüd nüüd olen ka teine asi, et noh, et kui meeldinud Kallas alguses nad ana oli ja siis nüüd on jällegi nooreks ju noorem inimene võetud, et Reformierakond on kogu aeg kritiseerijate järgi andnud. Teeme seda teineteist, kuigi see algselt yldiselt kavas ei olnud. Iseenesest peaks nagu Reia valitsuses sobima ja ja jutt igasugusest ennetähtaegsetest valimistesse tundus küll nagu täielik jama olevat, et meil ei olnud sellist mingit erilist kriisid, mis meil siis toimus? Peaminister Ansip, teate, seda astub tagasi, see asi on jätkuvalt jõus ja vahepeal teatas Siim Kallase ta valmis kandidaadiks hakkama. Aga viimasel minutil ütles ei, ja siis oli valmis kandidaadiks hakkama Taavi Rõivas ja president nimetasidki tema peaministrikandidaadiks. Tegelikult, kui niimoodi paisepukk vaadata, siis ei ole mitte midagi hullu juhtunud. Küsimus on, on võib-olla selles, et, et mis on ikkagi need ütleme, need eesmärgid, et et kui me kuulame, Taavi Rõivas, siis ta räägib, noh, tal on väga palju olnud nüüd ilusaid loosungeid, kuidas rahva nimel tehakse, kuidas on vaja heaolu parandada ja nii edasi. Et tegelik põhjus ju ei ole mitte see, et valitsusvahetuse põhjusele, et rahva heaolu parandada, vaid tegelik põhjus on Reformierakonna heaolu parandamine, ehk et kindlustada Reformierakonnale tugevam positsioon ja konkurents käib eeskätt ikkagi IRL-iga ja sama on ka sotside huvi tulla tulla valitsusse et teha parem tulemus võrreldes Keskerakonnaga. Ja nüüd kogu küsimus minu jaoks selle Rõivase valikul on, et esiteks oli see nagu selline ikkagi üllatav, sest on räägitud nii Urmas paadist, siis hakati rääkima Hanno Pevkurist, et rõivas tuli tuli kandidaadina ootamatult. Et teine küsimus, mis on võib-olla kõige olulisem, on see, et, et kes ikkagi reformierakonnas seda valitsust juhtima hakkab, et kas Taavi Rõivas saab olema selleks tiimijuhiks või on tegelik juht Kristen Michal, kes kui me vaatame ka neid läbirääkimiste alguses sotsidega algasid, siis seal olid Kallas, ühel käel olid Michal, teisel käel oli Rosimannus. Et, et noh, see on nagu selline küsimärk minu jaoks, et kes tegelikult on, on reformierakonnas see, kes suuna määrab. Ma vaatan sotside delegatsiooni, siis ma saan aru, et seal on need inimesed, kes, kes seal ära, kes, kes siis kes siis seal see määrani on? Säri nimetasid kolm nime, siis samamoodi saab öelda, et seal on Ossinovski, seal on Indrek Saar, Sven Mikser. Vahe on lihtsalt selles, et teatud hetkedel osa või ütleme, Reformierakond hoiab. Kes valetasid, lähevad ka tegelikult valitsusse nii-öelda vastutust võtma. Et, et need, kellest me räägime Reformierakonna puhul on siiski väga, väga VÄGA varjul. Ma ei tea, kas Indrek Saar läheb valitsusse, ega ministrite nimesid ei ole veel ka välja välja hõigatud, kindlasti sobiks ka siin. Küsimus ongi selles, et kui iseseisev on, on rõivas oma oma tegutsemises. Eks see määrab ära ka selle Väga tervis, sest et kogu see ju see orkestratsiooni eesmärk, nagu sa isegi ütlesid, on tegelikult Reformierakonna reitingu pärast haldamine ja see on, see on, see on noh, nagu kombinatsioonide jada sellele järgneb kindlasti järjekordsete kombinatsioonide jada, et seda just nimelt reitingut parandada ja mitte siis otseselt riigi heaolu. Parteiliselt formaalselt sihib jätkuvalt Andrus Ansip, tema on ikkagi esimees ja kuna uus esimees valitakse ilmselt kunagi sügisel alles või lausa talvel. Aga mis puudutab seda, et Reformierakond tahab oma seisu parandada, siis muidugi selline, mis on poliitikute eesmärk, nende eesmärk on valitseda. Ja iga nutikas inimene mõtleb selle peale, et kui asi hakkab natuke hapuks minema, et kuidas siis seisud parandada. Enne valimisi tuleb kindlasti seisul seisu parandada, reitingut tõsta, et tõenäoliselt see aitab. Nüüd kas asja viis selle peale, Reformierakond mängib, et kui sotsid on väga populaarsed, siis ühest küljest tehes koos sotsidega valitsust, siis kui valitsus osutub heaks, siis võidavad mõlemad. Ja kui valitsus astub kehvaks, siis vabandust koos tegid ka sotsid on kaasvastutajad. Et tegelikult ma näen ka seal ka just nimelt seda ühte ühte võimalust juhul kui sotsid ei ole võimul nii väga edukad, siis siis tegelikult nende reiting võiks langeda, sest noh, praegu on tegelikult mitte midagi tehes ju kasvatanud uskumatult kena reitingu endale ja samas see valitsusvastutus võib seda tegelikult ootamatult moel hoopiski tagasi tõmmata. Täpselt nii IRL-i puhul jällegi noh, sa valitsuses kõrval oled. Enam nii palju tähelepanu siiski sulle ei lange, et sa ei saa kogu aeg niimoodi vastu haukuda, nagu viimasel ajal valitsuses näha oli. Teistpidi, opositsioonipartei võib nutikalt käitudes üht-teist võita, aga kas see ka välja tuleb, eks me siis näeb aega ei ole ju tegelikult riigikogu valimisteni väga palju aasta. Kolmas mind näiteks huvitab ka paeti positsioon et me oleme kogu aeg Paetist teadnud kui nii-öelda kroonprintsist, keda on esitlenud ajakirjandus ise ja ka Reformierakond just nimelt selle kroonprintsina. Ja praegu ei näe, ma Paet Padab, on blondi pead mitte kusagil. Et tema, tema positsioon tegelikult on minu jaoks huvipakkuv. Ja ta tahtis saada peaministriks niikaua, kuni Kallas tuli seal jõulise käigu ja teatas, et nii saatis fraktsioonile sel ministritele kirja, et mina olen valmis peaministriks hakkama, sellega võttis initsiatiivi selgelt enda kätte paeti, muidu ei oleks ka osalenud ja nüüd seekord tal oli võimalus. Aga näib, et siin on nagu mingi muu lugu mängus. Sellel juhul selles valguses ma ei mängi, on siin? Ehas padjale jäänudki muidugi imago nad varumeelseks, laps aga ma isegi paati loobunud kohe kui Kallas oma kirja saatus, et ma olen ka kuulnud, et paati ikkagi tegi väga tugevat kuluaaritööd, Reformierakonna juhatus, et et see otsus nii-öelda enda kasuks pöörata. Aga võib-olla ka Paet ei usu sellesse nendesse manöövrites, et, et tulla praegu noh, ütleme Rõivase puhul ikkagi on risk, et et aasta jooksul sa võid koguda populaarsust, aga sa võid ka ebaõnnestuda, et need aasta pärast toimuvad valimised on nii-öelda selline esimene tagasiside sellele toimunule, et kas Reformierakond tegi õigesti või või mitte nende manöövritega. Ja mis mulle tundub, et mis Rõivase puhul on hea, et temalt ei oodatagi väga palju, et tal on võimalik positiivselt üllatada ja Reformierakonna sihuke keskaparaat on selline, mis ei lase nii-öelda omasid ja eriti veel nende peaministrit väga mutta tampida. Aga teisalt sõltub, kui palju sellest, et kuidas see koalitsioon tööle hakkab ja kuidas sotsid selles koalitsioonis on. Ja milline kujuneb koalitsioonileping, et ma, ma ei oleks nagunii kindel, et reformierakonnal õnnestub olla aasta pärast populaarsem, kui nad on, on praegu, eks see oleneb ka sellest, et mis meeskond rõivallaheks jätkab. Jätkab seal Ansipi meeskonnaga, võtab sealt osa inimesi üle osa vahetab välja, et sellest tulevad ka tegelikult päris palju, kes talle nõu annavad. Tõenäoliselt jah, need vanad nõuandjad jätkavad, et ta siiski on julgeks nimetada marjanetics mõne võrrand. Noh, Kallas oleks toonud kindlasti siia rohkem vahetust. Jah, jah, tema teda oleks nagu tõenäoliselt avalikus võtnud, kui, kui sellist selget liidrit Rõivase puhul võib-olla on see kahtlus, mis, mis võib aga töötada Rõivase Rõivase kasuks, et see võib olla ka selline eelarvamus, millel ei ole, ei ole alust. Aga tänased lehed on, on pakkunud välja uusi ministreid ja, ja ega väga palju üllatusi pakkuda. Mulle tundub, et ajalehetoimetustes on see eeldus, on, on selline, et et Reformierakonnale jäävad need portfellid, mis neil on praegu sotsid tulevad asemele ja siis lihtsalt küsimus on selles, et kas Reformierakond saab endale rohkem portfelle või, või mitte võrreldes sotsidega, et praegu oli see põhimõtet, jagatakse võrdselt ja on räägitud, et majandusministri portfelli tahab Reformierakond lisaks siin jällegi enne saadet uudist, siis kõlas just vastupidine, et me tahame siin kõik segamini lüüa. Et eks siis hiljem näha ole praegu meil on täiesti mõttetu seda ennustada, nende möll suht lahtine. Kusjuures samamoodi nagu ei ole näha Urmas Paeti blondi pead, ei näe ma ka Hannes Hanso blondi pead, kes tegi kui eelmistel kohalikel valimistel väga üllatava valimistulemuse Kuressaares ja tänu sellele mandaadile võiks ka tegelikult valitsuses mõnda kohta oodata. Aga, aga siingi, pigem kui ma saan aru, et Hannes Hanso jätkab hoopiski Europarlamendi valimistel kandidaadina. Aga tundub jällegi, et sotsidel on võimalik mehitada, et seal on neid nimesid praegu rohkem välja käinud, kes võiks ministriks saada, kui, kui nad tõenäoliselt uues koalitsioonis saavad, saavad kohti ja mis ma ise julgen prognoosida, lihtsalt vaadates Reformierakonna sellist ajaloolist käitumist, et ma arvan, et Reformierakond ei hoia väga kõvasti kinni rahandusministriportfellist ja vangerdus selles osas võib, võib olla võimalik, et anda kuna olukord on üpris keeruline ka riigieelarve koostamisel, see sandase positsioon sotsidele, kes on varem tehtud väga nutikas käik, et siduda Traas raha kõvasti kulutada, siis palun seda teinud varem. Reforme on Keskerakonnaga kui rahvaliiduga ja seltsi teha ka Padar rahandus ja nad on ise öelnud reformierakondlased, nii nad ongi õpetanud nii-öelda vasakpoolsema mõtteviisiga inimestele majandust mis nüüd, nagu tundub kindel koht olevat siis Eiki Nestor ja riigikogu esimees. Ehkki see võib sinna kindlasti väga hästi ja see on esimene proovikivi neil, et kuidas nende koalitsioon tööle hakkab. Valimised on juba 20. märtsil. Samas on jälle minu jaoks huvitav see, et sotsid on enda lipukirjaks või selleks, ütleme siis valimisprogrammiks Jaagendaks, võtnud lapsetoetuse ühtluse ühtlase suurendamise ja, ja mida tegelikult Ansipil on nimetanud korra raha jagamiseks lennukilt vette, et mulle saab nagu huvitav olema see, et, et kas see tõesti see nii lihtne trikk, et anname rohkem sularaha kätte inimestele, on see, mida, mida ühiskond selle sotsiaalse ja vasak vasakpöörde all tegelikult ootab. Ma tunnetuslikult ütleksin, et see võib-olla ei ole see, et see, see on hea ja lihtne variant tõesti tähelepanu tõmmata ja see ei nõua tegelikult mingisuguseid reforme, vaid ainult raha, rahakoti, raudade poetamist, aga aga jah, mulle tundub, et see ei ole see vasakpööre või see sotsiaalsus, mida, mida tegelikult sotside valijaskond ootab. See on muideks väga lihtne, et lihtsalt suurendada tähendab korraliku kulu riigieelarvele ja neid noh, ma arvan, et, et see välja paistab laadne kõnelused väga sellised päevalille lihtsad ja lendlevad. Aga alguses küll nad rääkisid, poliitikud väga raske ja nii edasi, et see oli ka loomulik, aga et saada need lubadustele nagu raha taga, et ma arvan, et see on selline väljakutse ja tõenäoliselt noh, tulevad maksumuudatused tulevad mingis osas maksutõusud võib-olla mõned uued maksud, et täita pärase pakett, mis, mis siis laiali jagada. Sotsiaaldemokraat. Kusjuures seesama see lastetoetus ühtlaselt ühtlane tõus ei ole ühe aasta lubadusi, see jääb tiksuma eelarvest eelarvesse kaasa ja ma jätkuvalt ütleks, et see ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi lastega perede heaolu sulle siis kolme lapse ka pereema. Et see pigem on siiski selline kosmeetiline, aga hiiglaslik kulu. Noh, automaksu saab alati kehtestada seal sotsidel hingel olnud kinnisvaramaksuvastase disIRL kõvasti ja kuidas sotsid sellesse suhtud? Ja siis on ju alati võimalik laenu võtta, mis ütleme olukorras, et võtta laenu lastetoetuste maksmiseks ei tundu just kõige arukam see kindlasti arukas mõte teistpidi jällegi eesti rahvuse säilimise seisukohalt. Ma arvan, et hoiab argumente. Mingi populistliku argumendi võiks välja tuua, aga noh, see on pigem nagu nali. Aga Sulo, sa ütlesid, et sa ei saa aru, miks oleks nagu erakorralised valimised olnud ja tegelikult siin on üks argument peidus, et, et me saaksime selle politsei helguse kiiremini. Praegu me saame valitsuse, mis mõtleb järgmise aasta valimiste taktis ja teeb koalitsioonilepingu nii-öelda aasta peale mõeldes ja mõeldes selle peale, milliste loosungitega minna ja teha järgmisel talvel kampaaniat ja see võib olla nagu selline risk, ohumärk, et lihtsalt kirjutatakse koalitsioonilepingusse asju, mida ei suudeta korralikult rahastada ja, ja tehakse järgmise aasta riigieelarve. Seetõttu õnnestunud. Aga samas ma ei näe mingit erilist, nagu kriisi peaminister astus tagasi ja jah, mitte kriisist tulenevat, et siin ei, siin ei ole mingit vajadust neid korraldada, nii et et siis, kui Siim Kallas tuli teatas, et ta tahab peaministriks saada, siis ei olnud järsku vajadust erakorralisi valimisi korraldada, et kui rõivas tuleb lihtsalt üks nimi on teise vastu vahetanud, ei ole tegelikult situatsioonis midagi muutunud. Kohtade jaotus oli, Riigikogus on täpselt samasugune valijate mandaat, nendel saadikutel on täpselt samasugune, mitte midagi ei ole muutunud, lihtsalt võib-olla võidaksime ühe aasta, mis muidu läheb valimis valimiskampaania peale siis tulevad järgmised valimised järjekordselt, kogu aeg tuleb mingeid valimisi, nii sa üldse mõeldav. Aga mis muidugi poliitikute väljaütlemisi puutub, siis ega nad oskavad kõik ära põhjendada, ma arvan, et ka see koalitsioonileping ja see koostööreformi ja sotside vahel leitakse väga ilusaid põhjendused, et kuigi meenutasid siin Andrus Ansip ja seda raha külvamise loosungitest nädalat tagasi Ansip ütles koalitsiooni kohta sotsidega, et see on jama. Aga seda valitsust ei tee, Andrus Ansip ja täpselt, aga ta on Reformierakonna esimees. Aga ta on tõmmanud sinna joone vahele ja ta ei käinud isegi sellel. Ta ei läinud sellel koosolekul, kus Kallas tegi oma kuulsa otsuseta. Ja seda enam ei jätka siis viiva siis kui ta selles kuulis, alles siis põrutas kohale, sest ta pidi olema presidendi juures rääkida Reformierakonna plaanidest, need Ansip vaadata, ma saan arvatud. Tal on hea positsioon tõmmata ennast eemale, eks ta seda tahab teha, aga muidu öeldakse kohe. Näed, see tõmbas eemal, aga ikka juhib. Jah. See uus uus mees on käpiknukk, Nathan, ta peab lihtsalt sellest eemaldunud. Lähme, aga nüüd saate teemadega sinnapoole, kus on kuumem ja, ja kus on tõenäoliselt, et poliitiline olukord palju ette arvamatum kui, kui Eestis ehk siis Ukraina ja Krimm homme on, on Krimmis referendum, mille tulemused pidid teatavaks saama esmaspäeval, aga võib vist öelda, et me teame neid tulemusi juba praegu. Nojah, see olukord on väga võrreldav võrrelda 1009 40. aastaga Eestis, kus sees on Vene väed ja toimub, toimuvad nii-öelda vabad valimised ja, ja, ja loomulikult on tulemus ette teada, et, et seal ei ole sellele Kahtlust. Aga noh, samas selle saab huvitav olema, et tulemus on see siis, et Krimmi klimleb rahvas toetab Venemaaga ühinemist, saab kindlasti see see olukord olema sel ajal, kui vees krimis sees on 20000 Vene Vene sõdurit. Lihtsalt toetamine on ka, on ka jutumärkides selles mõttes, et see referendumi korraldamine ei ole väga, ei anna tõenäoliselt kõige paremat pilti tee kõige täpsemat pilti sellest, mis tegelikult krimirahvas tahab, sest sest väidetavalt ei ole üldse olemas valimisnimekirja, et kes võiksid sellel referendumil osaleda, et, et see, see on nagu korraldatud noh, teatud eesmärgil, kuigi on selge, et Krimmis meelsus on ikkagi väga Venemaa suunaline ja kui see, ma arvan, et referendum korraldatakse ka nii-öelda õiglaselt ja õieti, siis, siis võib see tulemusele sona. Hullem on vist seis, et mis sellest ida Ida-Ukrainas saab ja kas seal hakkavad ka sellised üleminekukatsed tekkima, kas Venemaa läheb sinna sisse näiteks et oma kodanike kaitseks, et see on hästi huvitav küsimus? No see on kindlasti huvitav küsimus sellesama Donetskis toimunud pussitamise taustal, mäletan pronksiga, kedagi pussitati, aga see võiks anda orkovisele. Eesti Harkovis on kaks inimest surma saanud, et see võiks tõesti anda ettekäände vene vägede sisseviimiseks. Samas jällegi mina lugesin kolumnisti, seal, seal mainitakse ühte Vene ajakirjanikku, kes saatis Putinile kirja voologdast minema südamest ja teatas, et kas te ei võiks saata mõningaid Vene vägesid ka meie juurde, et ka meil on siin kõik venekeelsete rääkivad inimesed ja aga meil on siin selles mõttes häda käes, et meie haiged ei saa piisavalt palju arstiabi. Ravi ja haridus on, läheb igal aastal üha kehvemaks. Ega põllumajandus on täitsa surnud told, saatke meile Vene vägesid. Ja minu meelest on jälle huvitav see, mida me väga hästi siin ei taju Eestis ja tegelikult elame ukrainlastele ja Krimmi elanikele väga kaasa, on see, et, et need sündmused hakkavad siin Eestit ka üsnagi tugevasti lähiajal mõjutama. Et üks asi on see, et USA on teatanud, et, et on plaanis mitmed sõjalised manöövrid nii Balti riikides, Poolas, Ungaris veel mitmesse Ida-Euroopa riigis. See, kuidas USA 100 Poola oli siis vist 12 F 15 lennukit ja Leetu kuus ka no ma tõesti täpselt enam ei mäleta neid 15 või 16 lennukeid, et me näeme, näeme siin kindlasti nagu NATO tugevamat positsiooni on juba hõigatud, et punkt viis kehtib igal juhul ja nii edasi. Aga, aga mis veel rohkem meid hakkab mõjutama, on ju tegelikult need Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa suhtes, mis hakkavad meie majandust mõjutama, et ma arvan, et meie ettevõtjate seas on neid, kes nagu on päris murelikud päris palju. No eile oli Financial Times üks esiuudiseid, et venelased on hakanud oma raha läänest välja tõmbama. Sellepärast et nad kardavad, et kui arved külmutatakse, siis nad ei saa enam oma varale ligi. No seda on ju tegelikult ka Euroopa liit lubanud, et üks üks sanktsioonidest võiks olla just nimelt nende vene vene rikaste arvete külmutame, eriti nende siis, kes on seotud Krimmi sündmustega. Ja teine, see on ka nagu noh, see on nii-öelda vastassuunaline on raha liikumine, et kogu see konflikt tähendab seda, et ka Venemaalt tõenäoliselt lähevad investorid ära ja tõmmatakse raha välja. Et, et see noh, see tulemus, kui sa seda kirja tsiteerisid, eks, et siis tegelikult ei puuduta enam see konflikt ammu mitte ainult Krimmi ja Ukrainat, vaid see võib ka panna ka Venemaa enda üpris keerulisse olukorda just majanduslikult keerulisse olukorda. Teistpidi jällegi nafta hind ilmselt tõuseb-Venemaal naftat eksportiv maad rahaliselt jällegi Venemaa sealt pidi võidab. Sõltub, mida, eks Euroopa otsustab ta gaasiga, kas nad nii-öelda tahavad või julgevad või soovivad enda sõltuvust vähendada, et rubla on odavnenud ja et seal on nagu noh, selles mõttes, et on võimalik tuua tõenäoliselt nii Asjaolude puntra ja mis kõik 11 mõjutavad Meil on keeruline kunst, kallis kalliskaja, aga ilmselt seal läbi arvestatud, et Venemaal väga palju peksa ei saa rahaliselt. Aga tundub, et see Krimmi Krimmi referendumi valguses, et on need põhiküsimused, ongi see, et, et mida Venemaa edasi teeb. Et mis aga Sulev viitsid, et on see Ida-Ukraina teema. Edasi on, et mida Euroopa liit Ühendriigid teevad, et kas nad kehtestavad majandussanktsioonid kui mis ulatuses ja kuidas Venemaad mõjutab ja kuidas siis edasi Venemaa neile reageerib, et et me tundub, et vähemalt majandussõtta me võime sattuda juba juba järgmisel või ülejärgmisel. Aga samas, see on ju teada, et ka esmaspäeval mingisugused sanktsioonid kehtestatakse, on, vist, on isegi jutt on 120-le vene rikkurile majandus või ütleme siis tehingu piirangute kehtestamist Euroopa liidu piires. See esialgu on veel väike mõõt, aga, aga see lootus on siis on, et vene oligarhide survestaksid omakorda Kremli. Aga ka need juba järgmisel nädalal peaksid sellised majandussanktsioonid liikuma hakkama Euroopale iseenesest ju. Eelmisel nädalal kohtusid Lavrovi ja Kerri Londonis kaks välisministrit ja, ja ma saan aru, et, et see kohtumise viis tundi ladus Lavrov ainult ei siin, et ei, nad ei tee mitte midagi, ei, nad ei tõmba midagi tagasi. Ei, nad ei loobu mingitest positsioonidest, et et sealt on ka üsna nüüd juba tsiteeritaks saanud lause, et meile on krim sama tähtis kui teile brittidele fookland, et. Jah, aga venelastel on selles mõttes nadi olukord, et ühest küljest oskasin, mõeldakse selle peale, et kui me sealt tagasi tulla Krimmi tagasi anname, et äkki tulevad mässud ka meil, et see, mis Ukrainas juhtus, kordub ka meil teistpidi, kui me selle ukraina ära vallutanud, siis hakkad seal mingeid metsavennad tegutsema. Mõlemat pidi on väga-väga nadi olukord. See ongi selle võib-olla selle konflikti puhul noh, üks üks nagu kõige olulisem asja, et mismoodi Venemaa selle sellest nagu taandada, mis, mis võimalused tal üldse on, et mulle küll tundub, et et Putin on ennast tegelikult üpris palju nurka mänginud ja, ja kuidas ta sealt nurgast välja tahab saada, kuidas ta reageerib, et, et see võib olla nagu väga valus ja kusjuures Venemaal toimunud olümpiamängud praegu homme päeval on paraolümpia lõpetamine vene vene sportlased on medalite saagilt esikohal, ukrainlased kolmandal kohal, aga paraolümpial ei pöörata üldse tähelepanu. Isegi selles, et Putin käis nüüd avamas sihukseid vilksamisi uudistest läbi kogu aur läheb muude asjade peale. No isegi siin Eesti need sisepoliitilised sündmused paistavad napilt Ukraina sündmuste taustalt välja, et kõigi tähelepanu on selgelt Ukrainal, aga ma arvan, ma ulatan tõesti siin muud varianti ei ole, et siiski Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat, et see ongi tema võimalus sellest olukorrast väljuda, et Krimm Krimm ära võtma ja ja siis nii-öelda Me mängida selle staatus koopiana. Ma tahaks ka uskuda, et sul on, on õigus, aga ma nii kindlalt ei julge, ei julge seda seda arvata, ütleme kardan, kardan hullemat. Aga täna sellega rahvateenrite saate lõpetame. Vikerraadio stuudios olid ajakirjanikud Sulev Vedler, Heidit Kaio ja Aivar Hundimägi ja uuesti rahva teenrid küll teises koosseisus, kuuldel, nädala pärast kõik head.