Ma kuulasin meie raadiost saadet, kus ta esinesite Boris kabur. Ja ütlesite niisuguse lause et mina pean ennast põhiliselt tõlkijaks, mul jäi see meelde. Aga oma hariduselt, te olete hoopis füüsik. No ma tõlkijaks hakkasin sunniviisil, sellepärast et kui ma vangist lahti sain 54. aastal, siis läksin tehnikumi füüsikaõpetajaks. Akkadi osakond sai teada, lase mind lahti ja nii et mul muud ei jäänudki, kui hakata vabakutseliseks tõlkijaks. Ja millest te siis kõigepealt alustasite ja missuguseid keelide tookord oskasid? Noh, keelte oskamine on, nagu ta on, üks keskkoolis sai õppida inglise keelt, saksa keelt ja vene keelt isegi. Aga keele oskamine tuleb ju töö, õpetab tegijat, nagu öeldakse. Et hakkasin tõlkima ja siis õppisin juurde nii palju, kui tarvis oli. Natukene oskasin ka, et meil oli hea inglise keele õpetajaid, varistaja. No ja siis hakkasingi, kõigepealt tuli mul aia vaata. Ma lugesin seda indiaanlaste kunst, poeemi ta mulle meeldis, hakkasin tõlkima. Sõbrad ütlesid küll, et et mis sa tahad nüüd inglise keeles tõlkida, kui kuskil veel tõlkimata on. No aga siiski ma viisin kirjastus võeti vastu ja avaldati ära. Siis kaubakirjastuse peatoimetaja kauba luges selle aia vaata läbi. Ja siis talle nähtavasti meeldis see siis ta tegi mulle ettepanekut inglise klassikat hakata tõlkima. Ja siis leppisime kohe kokku võtma peale mille ma kaera tõlkisin, rohu lehed. Ja siis oli isegi juttu, oli sellest Gioosserist. Aga ma ütlesin, Soosterit ei saa kohe tõlkida, et see on siin ingliset, seda tuleb õppida enne hulk aega prantsuskeelega pooleks. Tavaliselt 1000 aasta pärast, siis teen uue lepingu. Aga kolme aasta pärast läksin siis kaubale teise koha peale läinud ja Gogoli akadeemia raamatukogu tõe teada, meil sakslased direktoriks. Ja siis jäigi see pooleli, on siiamaani tegemata. Inglise keelest tõlkisid põhiliselt Ameerika klassikat. Te olete märkinud Long veel vaata järelsõnas, et et autor on võtnud eeskuju Kalevalaste, kasutanud isegi Kalevala värsi. Jah, ta nagu ta ise rääkis küll tema luges rootsi keeles Kalevala tõlget ja võttis selle värsimõõdu sealt. Nii et tõesti teatud mõju on olemas See on huvitav, et alustasite luule tõlkimisest ja te olete üldiselt palju tõlkinud luuletajat, eepos, sõitja. Ja kuidagi juhtus niimoodi, sellepärast ma küsisin küll sõprade käest, et et kas see inimene saab luulet tõlkida, kes ei ole lapsepõlves, luuletan noorest peast, mina noorest peast luuletatud. Teadlaste kalduvusega ja öeldi, et ega ikka ei saa. Aga tuleb välja, et saab küll. Ja kuidas need spoon Riveri koolnud tulid? No spoon, Riveri kuulnud selle, ma valisin küll ise välja, sellepärast ma ei tea, keegi mulle andis raamatu pihku lihtsalt lugeda, et huvitav on. Ja mina vaatasin, nii, huvitav on, et võiks ära tõlkida, pakkusin kirjastusel ja siis võeti vastu seisma, tõlkisin ära, pärast tuli välja, et masstraat kirjutas ise küll, et tema võttis ka sellest oma Hadala lauludel võttis punkri verest eeskuju. Nii et see on isegi mõjustanud meie kirjandust. Jah, harrarla laulud on ju seesama idee on, mis fun kõvel. Et surnud räägivad, kuidas nad on elanud. Teil on väga palju tõlkeid ka vene keelest, stele dise valisite ja võib-olla nimetate mõningaid autoreid, kes teile nüüd kõige rohkem nagu meelde jäänud. Nuusk lovskima tõlkisin vene keelest sentimentaalne teekond. See oli niisugune raamatut, tema ilmus kõigepealt ilmus kuskil kas Leipzigis, õigus, ta ilmus pärast revolutsiooni kohe. Ja siis Venemaal anti ka välja, aga mina võtsin siis sellel leipzigi väljaande ja tõlkisin selle järele, mida küll räägiti, et sellest ei tohi tõlkida, aga nähtavasti ei kontrollinud nii kõvasti. Ja tuli see leipzigi välja. See oli venekeelne väljani venekeelne Klovskiga, ma sain kokku kuskil Jaltasest ja ütlesin talle, et näed, et meil tõlkisin tema raamatu ja ütlesin nii vana raamatu 23. aastal ilmunud et nii vana raamat ja veel tõlgitakse ikka ta kirjutas vist sinna isegi võiks eessõna. Nii et ma olen üldse kuidagi vanu asju kippunud tõlkima. No te olete väga vanu asju tõlkinud, selle juurde me jõuame veel. Aga võib-olla nimetate veel mõningaid vene autoreid, kellega teil on olnud isiklikke kokkupuuteid? Jaltas oli kirjanike puhkekodu, jah, kas te seal kohtades Et jah, seal ma nägin ikka toonasti sai Venemaal käia päris palju, sellepärast et olid igasugused kirjanikud kokkutulekut ja me käisime veel viimati kahekesi Krimmis. Muideks kolme-nelja aasta eest oli lastekirjaniku kokkutulek. Seal tutvustati meid ka, kui välismaalasi juba tähendab, te käisite Astrid Reinlaga koos? Jah, naastuse, seal on minu seesamane teine pool, nii et vene kirjanikud aga sai päris palju kokku. Ja ükskord ma sain lennukis kokku fossiiliskandaaliga kogemata. Meil oli kirjanikule antud lennuk ja sellega suitsujakk, sellega sõitsime ringi. Ja kui ta kuulis, et ma eestlane olen, siis ta oli väga õnnelik, et Eestis on ilmunud tema esimene tõlge sellest kits, tuurist. Kas teie tellisite? Jah, mina tõlkisin küll, noh, ta oli huvitav mees. Niisugune natukene satiirik ja koomik. Kui mitte natukene, vaid päris palju Aga paistab, et teil on ka olnud suur ajaloo huvi, ma vaatan neid raamatuid puhara 12 väravat ja veel kaks teostycromiilt. Niimoodi, et mina tõlkisin esimese, see niuke kolmikasi esimese tõlkisin ära ja läksin talle külla, kus ta elas Tadžikis dušanbee s. Mis tema siis selle jutuajamise juures pakkus mulle teisi ka, et võiks teised ka ära tõlkida. Siis ma võtsin selle arvesse ja pakkuse, kirjastusse ja kirjastusel nõus sellega, nii et ma tõlkisin teised kahara. No seal oli muidugi omamoodi õhkkond suurust, ma tahtsin kirjutada artikli Tadžiki kirjandusest selleks nende Kirjanduse instituuti tähendaks natuke nõu. Siis üks mees võttis mu vastu, ütles, et täna ei saatava, peab ennem nõu pidama, et mida, mis nõude mulle annab. Leksin teine päev, siis teda ei olnud ja siis kunagi ma sain lõpuks. D. Ja siis ta ütles, et tema ei saa midagi, mõtlesin. Rääkige, mis teil on, kas saladus ei ole teie tema isa ilma ülemustega nõu pidama, mingi midagi rääkida. Nii et seal oli nii, seekord oli veel kõvem kui meil meelsasti niisugust asja ikkagi öelnud. Ei no meil oli ikka niimoodi, et kui raamatu tulid, ilmutasid nendest võis ka rääkida, kuidas rääkides on iseasi, aga, aga põhiselt rääkida. Aga seal, Ta ei julenud isegi rääkida, mis ta oli siis Kirjanike Liidu sekretär või? Ei, tema oli kirjanduse istus teaduslik töötaja, sellepärast ma läksingi tema juurde, ma pidin neid asju tead mõju. Ja minul jäigi artikkel kirjutamata, seepärast mis sa kirjutad, ei tea midagi. Et huvitav, mis teadusta seal siis tegi ülemuste poolt soovitatud teadust? Ei no ükskord kadunud kauberg arutasime, et mis sotsialistlik realism on siis jõudsime niisugusele kokkuleppele sotsialistlik realism, ülemuste kiitmine neile arusaadavas keeles. Seepärast kui nad aru ei sa kiidad, nemad aru ei saa, siis k on paavstil näiteks seal oli ka nähtavasti niimoodi. Jah, aga kas vaataja teie ropsi mõttest sai aru? Ei saanud nähtavasti ainukene, kes ropsi halg mõttes sai aru, oli kadunud Alliksaar. Seepärast, kui me Tartus oli vist külalisetendus, käisime vaatamas seal siis ta ütles, et nojah, et see on ju nõukogudevastane. Mõtlesin, mis mõttes nõukogude näitab ära, et, et retsepti ja eeskirja järel ei saa midagi teha. Et kui teed, siis tuli halvasti välja see, see kunst, inimene, robot sul ju nii-öelda eeskirjade järgi tehtud. Aga ei tulnud midagi välja, tuli välja tallamäng. Mängiti seda kuubikut välja, aga kas näitlejatega oli teil ka sellest juttu? Ei, ei, mina ei ole sellest rääkinud, sa pead, kui see oleks välja läinud, et see on nõukogudevastane asi, suust maha võetud, see näidend maha võetud ja ka mind represseeritud, mõnes mõttes oli ollus keelatud näiteks esinemine täitsa ära kirjutada. Teil olid juba valusad kogemused selja taga. Hea. No seal oligi niimoodi, et kui Tallinnas mängiti teda, siis tulid Soome teadust, tulid kuskilt Turust vist tulid peanäitejuht, tulisid teatri direktor ja siis kuidagi istusime seal laua taga ja meie ülemus katsus kangesti meie vahel istuma, et me omavahel lisaks rääkida, pärast tema ei saanud soome keelest aru merega soome keelt. Ja siis teatri direktor ütles mulle, et kuule, et tee meiega otseleping. Et siis saab otsekohe honorari sealt mina, mina ütlesin, et mina julgelt ma vangist tuli ridadest kud vangi minna ja ta ütles, et noh, et seal taga on miljonat ja pärast tuli välja, et tõepoolest olid miljonid. Aga mina seals saan midagi truskonna rota kaudu maha ja sain 500 dollarit. Dollari kurss oli sel ajal võeti seitse kopikat. Teie tõlketegevuses on üks omapärane peatükk tõlked armeenia keelest. Millal te selle armeenia keele ära õppisite Sis? Noh, ega ma teda päris ära õpib siiamaani armeenia, kellel raske keel. Aga mina olin vangis, olin, asi oli see, et kui mind vangi võeti jälle järjekordselt siis lõpuks mina veel tellisid välja, selle üle kuuluks polkovnik oli, enne seda oli mingisugune kapten, see sõimas ja roppude sõnadega sõimas minu tüütus asi ära, ma kirjutasin sellele juurdlusosakonna paluks üle kuule välja vahetada ja vahetati välja ja see teine polkovnik dile kuulu ja see tegi mulle selle lõpu kokkuvõtet, küsis muuseas, et no mis elukutse teil on, mina ütlesin, et füüsik, füüsikakandidaat või füüsika magister. Vot jah, et seda me teame, aga te olite arst ka. Ja siis huvitav, ülekuulamisel sellest juttu ei olnud, aga mina olin tõesti sõja ajal olin kui ma sakslased võinud kinni võtsid ja välja lasid, tähendab, õlast välja saatsid vastuvõtuks oli 44. aastal sõjaväe vastuvõtukomisjonis. Aga mul komisjonis oli. Kolleegid, kellega ma koos arstiteadust õppisin, olid komisjoni, sa ütlesid, et et noh, et ega meedikud rindele ei lähe ja määrasid mind siis Viljandi haiglasse, Viljandi saksa sõjaväehaiglasse arstiks. Nii et nemad seda teadsid, kui ülikool küll juttu ei olnud. Ja siis polkovnik pani ka mind, paneme teile ka, et arsti elukutsega, mõtlesin mul diplomit ei ole lõpetanud olen viimastel kursustel on, aga veidi töötasite seal ja ja noh, et paneme arst, vaatlesin 1000 võib panna küll ta siis pani see arst siia, kui mina siis läksin langi tähendab sealt laagrisse vangist Moskvast siis Bondi mind statsionaari tööle tähendab haiglasse Klagre haiglas. Ja kui ma seal töötasin, seal oli see Komissarov kooli kaks-kolm 1000 vangi, mis seal olid võitja kahe päevaga läbi. Väga kiiresti, et vangid läksid rivist mööda, igaühe peldakse minut. Ja mina vaatavad kuule, intelligentse näoga mees on. Küsisin tema käest, et mis elukutse teil on? Vaata, ma ütlesin, et mis see tähtis on? Ma ütlesin siiski. Ta ütles, et nihukese näoga, et ega ma ikka aru sa ütlesid, paleograaf. Noh, mina jäljaks polügraafia natuke juttu ajamas, tema sai aru, et ma ikka teadmisse balleugraphion. Siis ma kutsusin teda omale statsionaari tähendab haiglasse puhkusel natukene kõht, peeskonnagun, fondid olid. Siis siis ta ei tulnud isegi järgmisel päeval, siis ma saatsin talle oma päiminiku järele ja tõin ta nii vägisi sinna ja kuulasin järel põhjalikumalt. Rääkisin endaga ja tuli välja Tõnu kavern, kopsus tuleb puu sinna keskhaiglasse sataja operatsioon teha. Aga minu see ülemus, vaba inimene, arst kuulas ka vedaja, panid stetoskoobi serviti vastu rinda ja kuulsat, mina ei kuule. Ma ütlesin, et muidugi ei kuule. Ta ei kuulnudki aidanud saata. Aga siis tema sõitis kuskile komandeeringusse paariks päevaks, mina olen tema asemele, siis ma saatsin ta haiglasse. Sellepärast mind siis osalt sellepärast seal muid põhjusi ka pandi metsa tööle tagasi. No läksin siis metsatööle. Kolm kuudel metsatööl, võtsin 25 kilo maha, palju ja nahk ainult imestasid paika käia, veel jõuan. Saadeti mind ka lõpuks haiglasse, õieti tohtrit, päästjate tall, saats haiglasse, kui haiglasse jõudsin, siis ma nagu sisse läksin, ütlesin esimesel vastu tulla ei ole, et et mine teata suli. Saabovian. Et mine ja teated, kabur on siin, noh siis tema teatas tema tulija söötis-jootis mind ja, ja ma natukene kosutada, see on seal. Ja siis ma juba enne temaga rääkisin Armeenia kirjandusest siis, kui ta minule haiglas sees oli statsionaaris. Ja siis meil oli, see jutt oli ka niisugune, et tema ei osanud heasti vene keelt. Oskas tsuh prantsuskeelt, oskas ladina keelt ja mina natuke ladina keelt muidugi oskan ja siis me rääkisime mitme keele peal korraga, eks tuli kirjandusest jutud ja mõtlesin, et noh, et kõige suurem kirjanduses, mis meil on, et et on see meie, kus seal oli alles siis ilmuma hakanud Essažuuni Taavet, mõtlesin, et kas seda tõlkida siis ei võiks siis seda ei ole võimalik tõlkida, meie isegi armeenlastel on sõnastik taga. Rääkisime seda ja siis leppisime kokku lõppude lõpuks, et kui me välja saame, seepärast, siis me juba lootsime, et saame siiski väljasse. Stalinil oli juba infort olnud korra või paar. Nüüd teised, ootasime küll, et siis kus kätte saab, et ma ütlesin mind, saab Tartu Ülikoolis kätte ja teda saab ülikoolis kätt. Kes siis, kui ma pärast lahtisaamist sõitsid Armeeniasse ja helistasin sinna ülikooli, et kas Abkoriaabovian kohal? Sest et noh, et kes räägib, et vaatasin, et üks tuttav, aga kus te tuttavaks saite, mõtlesin, et Fongis. Nojah, siis ta tuleb kahe tunni pärast. Ja tuligi, kahe tunni pärast otsisime üles. No siis oli rõõmus kokkusaamine. Nii et see eepose tõlkimine on õieti vangist Prince'i tee. Noh, aga ikkagi, kuidas seal veidi keele õppimine siis algas? Noh, see hakkas niimoodi maks Armeenias käima, iga aasta olin kuu aega Armeenias viis korda 10, olin vist nii, et sain nii kaugele, et et sain midagi armeenia keelest aru. Siis hakkasin tõlkima pikkamööda ja sellepärast, et venekeelne tõlge oli olemas, aga see oli nii umbkaudne, sealt ei saanud suurt midagi võt. Et siis tõlkisin otse pärast veel see minu tõlge saadeti Armeeniasse nii-öelda ülevaatamisele. Seepärast Armeenias pareestlast, kes oskavad armeenia keelt, oskavad eesti keelt ja need vaatasid üle, ütlesid, et on korras, aga täpselt on tõlgitud. Ma siis uurisin, et mis mõttes täpselt Cats Franud tähendab armeenia keeles joka piiblileiba võtma. Et meil keeles öeldakse eesti keeles ka leiba, Watson, leib, sõbran on võtmine nii, et ainukene viga olid liiga täpselt tõlgitud, aga juba siis vaatasin üle ja tegin ta natuke poeetilisemaks sellest toortõlke ja siis tuli välja, et ei ole väga vigagi. Armeenias on see on nii tehte, rahvaluule, ühtki rida ei ole. 60 varianti esindanud nendest variantidest tegid kokku siis selle prügieepus. Aga noh, see on ju ka umbes 12 kümnendas 13-st sajandist pärit see asi siis, kui araablased seal valitsusest. Nii et on ka Vanaasi võrdlemisi vanas Aga on teil kohe eriline huvi mütoloogia vastu. See oli mütoloogia, son, kirjanduslikud mälestusvärgid tähendab ajalugu tegelikult sest mütoloogia on see, mis on müüdiks läinud, aga aga seal on ju niisugused faktilised andmed sees nagu Gilgamiselgi Gilgamisest. Räägitakse, et see on ju vana Mesopotaamia elu entsüklopeedia ja seal on väga mitmetest asjadest juttu ja väga mitmelt elualalt. Rääkige palun sellest pikemalt kiiga, mees hakkab välja tulema nüüd eesti keeles. Jah, kupport lubastanud, kuulub. Üks loll anda tähendab maikuu lõpuks. Aga ta nutva umbes, mis ta on kaheksa kuud seal. Seisab Meil on, tahad ilusti, väljaanded pole paberit alati ja siis viimati olnud kaanepaberit, aga siin nad nüüd on saanud. Selle, see kirjastuse juhataja rääkis mulle, saime kokku, mõne päeva eest rääkisime, nüüd hakkab ikka tulema. See on sumeri eepos jah, ja üks kõige vanemaid epased üldse maailmas. Seonio algjuurde tulnud olnud. Lumevist muidugi, aga summerdased tulid umbes neli ja pool 1000 aastat enne Kristust tulid Mesopotaamias ja kust nad tulid, seda ei siiamaani vaieldakse, et kas tulid lõunast või idast, kas tulid Indiast või, või kuskilt Kesk-Aasiast. Aga seda ei tea teda, sellele vaieldakse. Te olete kirjutanud ka proosavariandi lastele Gilga messist. Jah, seal on niversigatkenditega, see ilmus ära nüüd mõne aasta eest sellel vintegi väga ilusad illustratsioonid, siis tema uuris seda asja kõvasti, enne kui ta hakkas tegema. Teeb siiamaani tema teeb nüüd sellele lastevariandile ta tegi ja nüüd tegi sellele Aga sellest eeposest endast on siis ka mitu varianti. Te ütlesite siin varem, et et teie kasutasite seda niini variant. Nojah, siukest kõige täielikum eepos täielikumalt säilinud ju Akkadi keeles. See on umbes kaks ja pool 1000 aastat enne Kristust need juba 2000 aastat hiljem. Ja kõige täielikum niinive variant, see kuidagi on alles jäänud. Tähendab, see oli kirjutatud savitahvlitele kiilkirjas jah. Jah, savitahvlitel kiilkirjas, aga see juhtus seal tulekahju ja savitahvlid põlesid ära. See nüüd on nii, et põletatud savist on nüüd väga palju tahvleid. Muidu nad oleks ära võib-olla laguneda, kuigi seal on kuiv ja seal oli lagunenud savi tavaliselt hammust alles. Aga põletatud savi muidugi säilib palju paremini kui põletamata. Ja mis kindlasti siis ikkagi tõlkisitlusele Akkadi töölist, iseloomustage natuke seda keelt, mis rühmade kuulub. Noh, see rühm ei teatagi õieti ta ikka indoeuroopa poole kaldu pindu ropu keelte poole. See on umbes veerand 1000 aastat enne egiptuse hieroglüüfid tekkimist maailma kõige vanem kiri kah oli see sumeri kiri, hakkade kiri on natukene noorem, aga mitte väga palju. Kas see on siis veeuputuse-aegne eepos? Enne veeuputust sellest veeuputus on sisuliselt tähendab nagu sealt välja tuleb, on see, kui aeg enne seda, kui olid tammid ja kanalisatsioon või Sobotaaneljeefroteesi sele artiklisse vahele ehitatud. Seda looti veeuputuse ajaks, kus sügiseti suurvesi ujutas kõik üle põllud aga siis nad ehitasid sinna tammid ja kanalid vahele. Siis seda loetakse pärast veeuputust saega. Oli teil abilisi ka selle eepose tõlkimisel? Mis mind aitas küll see astroloogia professor Tel Avivis Helcer, kes on Eestimaamees esimene tahvel ilmus mul loomingus ära 69. aastal ja tema kirjutas selle peale ilusa, heatahtliku ja kiitva retsensiooni sirpi. Ja sealtpeale, see on mind väga palju aidanud, et üldse kirjastus on hakanud tegema suhteliselt hilja, asjatundjaid meil ei ole. Keegi ei tea, kuidas on tõlgitud ja mis asi see üldse on. Aga tema siis seletas ära, et on, tõlge on õnnestunud ja soovitas, et ma võiksin edastõlkida. Seal on üldse 12 tahvlit, esimene tahvlil ilmus kogu seda lasteaeda. Muidugi aitas väga palju, väga täpne. Diakon Novi tõlge, väga täpne stalkeriga üksiksõna on läbi võetud, seal vene keeles ilmunud eesti keelde tuleb ikka ikka tõlkida, ükskõik kuidas, aga olid abiks ka veel näiteks saksakeelne või inglisekeelne tõlge, saksa keel on, ma olen lugenud väga vilets saksa fill, tõlge aga inglise keele tõlke võrdlemisi täpne, aga mitte päris täpne, aga keelte vahe on ju nii suur ja, ja aegade vahe on nii suured. Mineva sajandi inglisekeelse on ju hoopis midagi muud kui Akkadi keel. Keele suhtumine on teine. Seal pole ainult sõna tähendus, mis on selle eepose põhiline mõte? Põhimõte on see, et inimese elu ei ole enda määrata. Ja igavest elu ikka ei ole. Et inimesel, mis jääb järele, son, tema teod jäävad järele, muud ei midagi järel. Et seal ei räägita mitmest elust. Jah, seal räägitakse ka Hallell elust, aga see on vahuus, interPolatsioon, kus lõpuks on see 11.-st Rafael on seal allilma elusaid, kes jumalatele ohvreid annavad. Nüüd elavad allilmas hästi, kui sugulased ei anna ohvrid, siis nälgivad. Aga see on hilisem asi. Tähendab, kellel on rikkad sugulased, need elavad siis allilmas. Ja saavad seda süüa, mis, mis jumalatele ohverdatakse. Kasulik seal, see on kasulik, preester konnal. Toodaks ohvreid ja nuiost. Aga sellele kadunukesele muidugi minu meelest ta küll kasulik reale. Ja veeuputuse müüt Noa veeuputus, kus too ehitas laeva. See on ju seal täpselt sees, piiblimüüt on sealt võetud, kangesti langeb kokku kõik üksikasjad langevad kokku. Õppusest muidugi võib palju rääkida, aga see jutt läheb liiga pikaks. Aga seal on, seal on huvitavaid asju, on ka palju sees. Sellepärast et seal on ju Besobotaamesorite või hakkades kah, olid neid jumalaid oli ju, mida? 3000 ümber. Nii et neid keegi nad ise ka ei teadnud, kui palju neid on, aga umbes 3000 arvatakse olevat. Aga oli siis ka mingi peajumal. Ja peajumal oli küll. Päikesejumal oli saamas. See oli üks peajumalatest, see on vanas Roomas ja Kreekas on see üle võetud. Nimed, kylangi võtvad tihti kokku Fonnitlust starte ja ja nende Istarsi langeb kokku nimi juba mõlemad armastuse jumalad. Jumalatest te olete tõlkinud ka. India kirjanikuna rajani raamatu jumalad, deemonid ja teised, seal on neid jumalaid ka musttuhat ja siis on veel deemonit ka. Sellepärast arvataksegi, et võib-olla su võrdlused on tulnud Indias sellepärast, et sealt langeb ka üht-teist kokku. See on väga huvitav raamat, sõdada Janni raamat. See ei ole ju mitte etnograafiline või õieti ta ongi etnograafiline usundilooline. Ta räägib seal eessõnas üldse juttu vestjatest Indias ja need on need väga huvitavad inimesed, kes oma jutte räägivad palju kordi jäika, tuntakse nende vastu huvi, aga kas neid jutuvestjaid Indias on praegu ka olevat praegu ka külades olevat? Linnades enam ei ole, aga küllaldast song ja huvitav, mis ta mainib seal veel. Et nende juttude tegevuse aega mõõdetakse tuhandete ja kümnete tuhandete aastatega ja üks praama päev on midagi 28000 aastat siis on ainult üks päeva, lõpuks arvatakse ikka, et õigus võidab, aga see võib võita ka. Näiteks 1000 aasta pärast. 1000 vaid kümnete ja sadade tuhandete aasta pärast ja üldse see õigusemõistja ju see on ju omaette probleem, igal pool. Jurisprudentsi seal oli, mis asi on õige. Et kas õige on ainult tõde, tähendab see, mis on olemas või õige on kuidagi sellest olemasolemisest veel kõrgemal. Et kuidas peaks olema, juurafilosoofid uurivad siiamaani seda asja, mis see õiglus on ja mis võidab Nuisust? Minu meelest muidugi inimkonna õiglus on see, mis aitab inimest, kui liiki säilitada, see on kõik, mis selle heaks töötab, see on õige ja mis selle heaks ei tööta, see ju lõvi. Mis osa on siis nendel tee monitel inimesed ju ei saa, nagu sa teada on, ei saa ju aru, mispärast asjad sünnivad. Ja siis deemonid teevad neid asju nagu meil oli ka, meil olid maavaimud ja haldjad ja mina ükskord kukkusin rahva luulete, siis rääkisin ühe ei tekesega. Ma küsin, kas ta nalja teinud, ta ütles, et tema ei ole näinud, aga tema ema, kes kunagi valetanud oli läinud algiate, et nad on olemas. Noh, see on saanud ta kohe uskus tema oskus. Huvitav, kas see filosoofia, mis India kirjanduses on olemas, kas see aitab neid inimesi ka pealtnäha paistab, et nad on nagu rahulikud ja siis on nagu mingisugune sisemine tasakaal. Mu sõnum filosoof. Palju isegi siin turismis on mitu haru rääkimata, siis tuli budism peale umbes kahe ja poole 1000 aasta eest, seal seal on natuke teine filosoofia jälle ja aga eks mingi filosoofia peab inimene olema, et inimene maailmaga rahule jääks. See nagu Tammsaare ütles muidugi ta üldse esimesena, aga ütles, et, et kas jumal on olemas või ei ole. Et noh, et kui inimene usub, siis on tema jooksumaal ja kui ta ei usu, siis ei ole. Nii, et usk aitab juba, paljut inimene rahule jääks. Lepiks maailma. Tähendab ja tualetid ka kurjusega, kuna ta usub, et kurjuse sonalgemis hävitab selle kurjuse endaga, sellest tuleb see rahulik olek. No see on ka õigustatud, tema loodab, lükka. Ülemad jõud juhivad seda asja seepärast meil uuemal ajal tuli välja see ju tekkis üks vool. Et need ufod ega tulnud välisinimesed või need maavälised inimesed tulevad siia ja korraldavad asja ära. Eksiks lootus peab inimestel olema.