Kalevipoja looja auks Kreutzwald andis meile eepos Kalevipoeg. Kerteosega andis ta ühtlasi hoogu meie rahvuslikule iseteadvusele. Rõhutas lugupidamist oma soo sünnipära ning oma keele vastu. Ajal, mil paljud oma rahvus rass algasid. Ei häbenenud Kreutzwald nende eestlaseks nimetada. Üteldes Ma olen uhke sellele, et ennast eestlaseks nimetada. Ma kahetsen südamest neid väeteid, kel puna palgesse tõuseb kogemata avalikuks tuleb, et nad eesti soost põlvnevad. Kreutzwald nimetab neid, kes oma sünniära saldavatelplatjat jutlustanud loo musträsta, kes end tahtis moonutada võõramaiseid Burrogukeks ja pälvis seega ainult oma kaaslindude pilke, jätab ta nõnda nagu kõikidega olema kes oma loodud augu põlgavad ja teesiti püüavad laulda, kui jumal neile nokka lasknud kasvada. Kreutzwaldi surmast möödus hiljuti 100 aastat. Tema oli 80 aastane elu, mis kulges suuremalt osalt. Vaene, kuid sisemiselt rikas ning töörohke lugedes ta kirju kuuekülale, kuuleme, kuidas ta töötas ööd ja päevad. Ta mitte üksi ei võtnud vastu külastanud haigeid Vaikega neile ise rohtu ja proovis uudseid ravimeetodeid enese kallal. Et ta on võib-olla Soome kõige vähem otsitud arst. Ka teistes suhtes erines Kreutzwald lönrutis. Lühend rotil polnud suurt luuleannet asjaolu, mis tuli tal eepos Kalevala koostamisel kasuks. Ta järgis eeposes võimalikult muutmata soome rahvalauludes. Sõnatu Kreutzwald seevastu oli kõrge anud enne poeet ja Kalevipojas andistama fantaasial ikka ja jälle lennuoli. Seetõttu võib Kalevala nimetada rahva epased ja Kalevipoega rahvaluulel. Kreutzwaldi muinasjuttude ning muistendite kogu Eesti rahva ennemuistsed jutud sai rahva hulgas väga populaarsed. Kreutzwaldi 100 sünnipäeva pool kirjutab ajalehe uus aeg sõnumi saatja jama osundanud. Kord korra tikataasia emburisema, kuni ta viimaks seisma jäi. Aga naisterahvas ei taha kunagi asjata aega viita, ütles selle pra sõrm, haige ei saa kedrata. Aga Kreutzwaldi jutud olid peaasjad. Pead eakas raamat esmalt küla korda käima ja pärast kihelkonna korda. Ja kui ta vaesekene tagasi tuli, oli justkui kitkutud kana. Ühesõnaga oli päris otsa loetud. Õnnelik raamat. Kreutzwald oli oma aja silmapaistvaid poeeti meie la Luisa, kes kirjutas küll rohkem mõistusele kui südamele. Tema Viru lauliku laulud on meie esimene uueaegne ja tõsiselt kunsti väärtud luulekogu. Kreutzwald oli Lääne-euroopalikult valgustatud kirjame luuletaja. Ta mõjus mõnevõrra dissonantsi. Selle ajajärgu Mil võimutses kitsarinnalisus ja Mill Kreutzwaldi sõnade järgi. Raamatuitsenseerisid lambapea ja rohusööjad. Keskantsise jäime külge, on seotud. Kreutzwald kuulutas veestikalt ning julgelt vendluse ning sallivuse evangeeliumi taimedele, loomadele ja ka inimestele.