Tere, head kuulajad, tänasel emakeelepäeval on tegija saatekülaliseks inimene kelle huviks ja tööks on olnud keel ja kes selle eest on pälvinud ka tunnustuse tänavuse Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna. Tere tulemast saatesse ja veel kord, palju õnne, akadeemik Arvo Krikmann. Ja aitäh kutsumast. Mina olen saatejuht Lauri Varik. Teie teaduslikuks põhitööks on olnud sellised suurväljaanded nagu Eesti vanasõnad ja eesti mõistatused, samuti eesti huumoriuuringud väga huvitav valdkond, ehk siis alustamegi sellest kuidas üldse omal ajal tekkis huvi selliste keelevaldkonna teemade vastu. See käis väga imelikult, inimene on pähklikooreke elumere lainetel. Et ma üldse Firoloogiasse sattusin selle eest, ma tänan ilmselt oma Väike-Maarja eesti keele õpetajat Eduard lepikut, kes on ka Wiedemanni preemia laureaat ja, ja tuntud kodu-uurija ja fennougrist. Edasi läks asi niimoodi, et kolmandal kursusel oli meil üks vanema kirjanduse eksam. Mida võttis Eduard Laugaste tookord veel mitte, professor dotsent. Avastasin talle ilusti sorinale ja ta tõesti sama täitesulepea ema matrikli koole, õhku. See meenutas mulle hävituslennukit ja küsis leebelt, kuhu te kavatsete ka spetsialiseeruda. Kirjelda meil oli. Kolmandalt kursuselt alates oli spetsialiseerumine jagunemine. Ma vaatasin suure hirmuga, mis sinna matriklisse kirjutab, et siin ma mõtlesin folkloristika, see minna, ma ei mõelnud tegelikult mitte kuhugi minna. Siis ma olin folkloristikas, sain kahe aasta kursusetööd ja diplomitöö teemat naljandite kohta. Siis ma sain õnneks kirjandusmuuseumit tööle. Seal pandi mind siis naljandikartoteegi seda osa korrastada, mis oli veel korrastamata. Ma korrastan siis seal mingi aastat poolteist seda kartoteeki ja olin rõõmus. Siis kuulus mäe folklorist ja ühiskonnategelane ja mida kõike Matti kuusi käivitas. 63. aasta lõpus. Suure läänemeresoome vanasõna. Projekti, mis on, selle sihiks oli välja öelda kõik läänemeresoome rahvaste ühine vanasõnana, repertuaar ja mindi lihtsalt kraedpidi, tõsteti sinna rühma, teised olid seal perra Norman, Ingrid Sarv ja, ja Veera Pino, tookord me tegime siis läbi häda seda, seda väljaannet ja ta selle lõpuks ka edukalt valmis mööda minnes. Mul tuli siis kaitsta ka kandidaaditöö 75. aastal, selle tarvis tuli kirjutada mõningad asjad. Kandidaaditöö pealkiri oli midagi umbes vanasõnade sisu ja maailmavaate uurimisest, noh, see oli nõukogude aeg ja ja maailmavaate asju. Ta sai ajada ainult Lenini kaudu, kui seal Nõukogude autorid ajasid rumalat juttu ja ütlesid, et need vanasõnad olid väga võitleva iseloomuga, klassivõitlus oli seal põhiteema ja ja vanasõnad olid peaaegu selline naiivne marksism ja, ja stiihiline ateism ja mis seal kõik oli neid kummutada, sai ainult neile Marxi ja leiliniga pähe lüüa, siis ma lõin neile Marxi ja Lenini pähe. Ja ütlesid, et et kui öelda, et see vanasõnad olid juba peaaegu väike marksism ja stiihiline ateismi, mis nad kõik olid. Et siis vähendaks marksistliku teooria päris teooria panust ja nii edasi. Aga komisjon, kelle keele Kirjanduse Instituudis tookord ma kaitsesin, komisjon Lätis väitekiri tervikuna oli midagi, mis selles suunas ei veennud neid ja komisjonis ma arvan, ma sain kolm vastuhäält ja ühe rikutud sedeli. Need kaitsesin selle väitekirja äärepealt ära, aga nad rääkisid, et Edvakkis see oli see võssa ja Ati statsioon ka, mis ja et vakkis on pigem šanssi läbi minna, nendel, kus on ka vastu hääli, kui, kui nendel, kus on kõik läinud liiga libedalt. Ja nii, et ma kaitsesin 75. aasta juunis ja järgmise aasta vist aprillis või märtsis juba oli, oli see kinnitus käes. Nüüd ma olin siis nagu paremioloog, ma olin väljaande toimetaja või üks toimetajatest ja ja midagi kirjutanud. Ja siis ilmus see koondtulem, ilmus aastal 1985 pealkirjal Proverbia, septentrionaalia, ühesõnaga põhjamaised vanasõnad või, või midagi taolist. FC sarjas. Ja Matti kuusi juhendas seda teed peale Eesti vanasõnad olid, olid selle üks eeltöid peale Eesti vanasõna anti välja veel vadja vanasõnad, liivi vanasõnad kahes köites ja vepsa kahes köitis vaena märk oli nende läänemeresoome väikerahvaste nagu üldtoimetaja siis 85 ilmusse Proverbesertensionaalia. Sinna mahtus ainult umbes üks kolmandik kogu sellest paralleeli repertuaarist, mis oli välja selgitatud. Ja meil oli ootused, et Matti kuusi jääb selle projekti juurde edasi ja me jätkame seda rahu ja rõõmuga, kuusi lahkus väga resoluutselt. Seejärel me lootsime, et meil õnnestub seda omapäi jätkata, aga ei õnnestunud. Noh, nagu te teate, see oli 80.-te aastate lõpp. Siin oli perestroika ja mitte midagi ei olnud enam olemas, majandust ei olnud olemas, raha olemas, mitte midagi, kõik varises kokku, siis tuli pööre ja kõik oli segane. Kuusi hakkas tegelema runolaulude vanade allikatega, jäigi sellest eemale, otsustavalt me ei suutnud jätkata. Ja selle läänemeresoome projekti saatus oli ebaselge. Siis kuskil 80 90 piiril, seesama rühm, kes tegi vanasõnu, hakkas tegema pikkamisi mõistatusi, seal veidi uuenenud, see seal on koosseis, oli siis Ingrid Sarv, Anne Hussar, Reinsoukas ja mina hakkasime mõistatuste kartoteeki korrastama, täiendama ja tegema igasuguseid eeltöid ja kogu 90.-te aastate vältel. Minu põhitöö oligi siis nagu selle mõistatuste väljaandega väljaande ettevalmistamine, noh see mõistatuste väljaanne pidi ka ilmuma monumente Estonia antiiksarjas, nii nagu ilmusid vanasõnad, olid ilmunud Musting köited ja regilaulu köiteid, vana kandle köited jätkuvasti ja nii edasi. Ma tulen korra selle alguse juurde tagasi ikkagi selle sügav nõukogude aeg ja nagu te ütlesite, ideoloogiliselt väga ei soositud nende vanasõnade uurimist, aga ometigi see siis huvi ja ikkagi oli olemas ja tahe ikkagi ka sellest raskest Nõukogude ajast läbimurde selle teemaga. No hädas olid põhiliselt kirjandusteadlased, seal oli ideoloogia väga esiplaanil, folkloristid olid vähem hädas, teatud asjad olid muidugi keelatud. Setomaa nimetame, setomaaks, oli keelatud, pidi ütlema setu ala, igasuguse usundi uurimine oli praktiliselt keelatud või, või takistatud, Malijeme pidi lihavõtete ristima ümber kevadpühadeks. Noh, anekdoote poliitiline anekdoot lihtsalt jooksis amokki sel ajal Brežnev eriti. See oli rangelt keelatud, kõik oli keelatud, vanasõnadega ei juhtunud õnneks mitte midagi. Me ei tsenseerinud vanasõnu oma käega. Praktiliselt üldse. Meie põhimure oli selgitada välja see rahvaehtne osa oli hirmus palju koopiaid trükiallikatest, ühet saatjat kopeerisid teiste pealt ja nii edasi. Sellega oli väga palju muret ja tegemist, aga tsensor korjas välja ühe üksuse. Parem söögu mind. Oma maa koerad kui Venemaa hundid. Need Venemaa hundid jäid talle silma ja ajasime küll vastu, et see ei ole üldse see Venemaa. Aga see oli, see oli Tsaari-Venemaa ja noormehi korjati soldatiks ja nad püüdsid seda vältida ja plehku panna ja, ja et see läheb kõik sinna auku, aga tsensori vankumatult enda juurde kindlaks ja korjas seal välja, rohkem meil kataksid ei olnudki. Nii et tsensorid väga ranged või väga näpuga järge ei ajanud, tol ajal. Ei, nad ajasid küll, aga aga vanasõna üldiselt seda loeti, ilmselt ohutuks, žanriks või suhteliselt ohutuks žanriks. No me tegime muidugi kõik. Sissejuhatuses esimese köite sissejuhatuses püüdsime kõik kõike ära tsementeerida ja ära pareerida need võimalikud ohud ja ja, ja püüdsime olla nii mahedad ja taltsad ja ja päripidised nagu võimalik. Ma ei tea, kas see aitas või miski aitas. Kas see aitas, et Aksel Tamm oli eesti raamatu juht seal all ja ta oli usaldusväärne? No mida iganes. Igatahes nii läks. Kui vanasõnadest rääkida, siis nende puhul ju tihti mainitakse, kust ta pärit on, või see asukoht. Äkki veel mõni näide mõnest kuulsast eesti vanasõnast, miks see just on, on seal tekkinud? Vanasõnadega on niimoodi, mõtlesin, et teil on seesama kuulus mees, kes ongi Ameerika uurija folklorist ja paremioloogia ja latinist ja Medjevialist ja, ja kirjandusloolane ja mis ta kõik kokku on, tal on sama kuulus raamat. Proved vanasõna 1931 ilmunud seal raamatus. Taylor kurdab, et suurema osa vanasõnade päritolu on täiesti hämar ja seda ei ole võimalik kindlaks teha. Need tulevad aegade hämarusest, levivad kuskilt kuhugi. Seda on püütud kindlaks teha. Soome meetodi raames on ka mõned uuringud, noh, mis siis püüavad neid geograafilise levikuteid või tendentse välja selgitada, aga need on suhteliselt nõrgad. Nii et vanasõnade kohta soove meetod ei ole pakkuda midagi. Nii et põhiliselt Ta on võimalik uurida ainult nende vanasõnade ajalugu mille kohta on olemas mingisuguseid kirjalikke allikaid. No üks neid, selliseid väga kuulsaid ja, ja olulisi kirjalikke allikaid on piibel. Piibel on väga tähtis varasem allikas piiblis ainult vanasõnad. Vähemalt osalt pärinevad kindlasti juba ise Vana-Idamaade folkloorist või heebrea folkloorist. Kust iganes sealtkandist Lähis-Idast ja piiblis on raamatuid, mis praktiliselt koosnevadki vanasõnadest või, või tarkustest õpetust Prühvides siiraki tarkuseraamat, näiteks Eesti repertuaari on sealt kandunud üle 50 vabandust üle 60 vanasõna, siis teine, teine oluline on vanas testamendis niinimetatud õpetussõnad või, või Proverbia. Sealt on Eesti tulnud 50 üksust. Kapsalmides või Taaveti lauluraamatus on palju. Sealt on eesti vanasõnadesse laenunud umbes koguja raamatust on 20 ja nii edasi on ka mujalt mäe, jutlusest ja kust iganes, aga need on need põhiallikad ja Eestis kõige tuntumaks saanud, et vanasõnad, mis pärinevad piiblist. Arhiivi andmetel on, kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. See on ka läänemeresoome rahvastel üldse kõige tuntum. Jälle allikate põhjal tehtud statistika järgi parem pool muna jaagu nuu märg pahaga, millest süda täis, sellest räägib suu. Õndsem on anda, kui võtta uhkus, tuleb enne langemist, töö kiidab tegijat, ka hallpead austa koju pealt kummarda on piiblist. Siis on narratiividest ja juttudest valmidest. Aisopuse valmidest on ütlusi, kuulsaid ütlesi, noh näiteks seesama hapud viinamarjad, viinamarjad on veel hapud, ütles Rebane. Eks ole koer seinte peal igasugustes modifikatsioonides, koeristab Entel-ei-ei, anna lehmale ei söö ise ja nii edasi. Ära tappa hane, kes muneb kuldmune siis ära loe tibusid, enne, kui nad on välja autud. Ja mitmeid muid lätlase valmist on tuntud. See tuntud üksus pärit mägi sünnitas hiire antiikkirjandusest, et on veel sellised asjad pärit nagu armastus on pime, eksimine on inimlik kergelt tulnud, kergelt läinud, parem hilja kui mitte kunagi kaks pead, on parem kui üks ja ka üks pääsukeid suve. Siis on räägitud niinimetatud ühiskeskaegsest pärandist. Sellest on Eestisse jõudnud kõik pole kuld, mis hiilgab. Uus luud pühib puhta toa Rooma poole päevaga ehitatud, et see on muide väga huvitav. Huvitav vanasõna- Matti kuusi on, seda spetsiaalselt olete uurinud ja teinud kindlaks, et see Rooma ei ole ju aktuaalne igal maal ja siis Rooma on asendatud vastavate vastavate linnade nimedega pealinnade ja muude linnade nimedega. See on vilets lind, kes oma pesa ära Püretab, on samuti antiigist, rauda siis, kui raud on kuum. See on samuti antiigist neid nimestikke mis käivad mingitele autoritele omistatud aforismide kohta neid on tohutult, sealhulgas internetis, on neid praegu tohutult. Ja nendega on see probleem, et tihtipeale ei ole nad usaldusväärsed, omistatakse autoritele asju, mida neile tegelikult ei ole põhjust omistada. Noh näiteks selline kurioosum on olemas, et Martin Luther neile on omistatud kaksikvärssi majakade saksa keeles deklameerima, mille sõnasõnaline tõlge on, kes ei armastav veini või, ja seda alkoholi, naisi ja, ja laulu see jääb lolliks eluks ajaks on võimatu notar seda ütles aga selline, selline hüpotees on olnud. Kas mõned vanasõnad on ka ikkagi Eesti talurahvakultuurist tekkinud mingitest töödest-tegemistest, mida see talurahvas tollal tegi? On kindlasti, sellega on niimoodi vanasõnade kui ka juttude kui ka paljude muudežanride kohta kehtib selline veider seadus või paradoks, et kõik need, et andmed, mis meil on nende kohta, kui nad on vähegi suured ja mingisugused statistilised noh, niinimetatud suurte arvude seadusele tavaliselt töötavad nende juures siis nad satuvad, et sellise ebaühtlase jaotumise niinimetatud Tzipi reegli järgi. No see reegel on välja mõeldud keele kohta. Ja noh, kõige robustselt öeldes see seisneb selles, et keeles on väga vähe vähesagedasi sõnu, mis tekstis esinevad mingis loomulikus tekstis ainult üks kord, kõige rohkem, siis sellest järsult vähem kaks kord ja nii edasi ja väga vähe on tohutu arv kordi esinevaid sõnu ja keskmise sagedusega sõnu selle vahepeal. See kehtib väga hästi vähemalt olemasolevate andmete põhjal kehtib väga hästi ka folkloorižanride sagedusjaotuse kohta ja paljude muude lõigete puhul. Ja nüüd kui meil on need väga jõulised üksused folklooris, olgu nad muinasjutud, olgu nad mingid naljandid, olgu nad vanasõnad või mõistatused, mis iganes. Nad tulevad kuskilt ja etnoste piiridel, kus on kakskeelsus, Nad saavad tuntuks ja neid laenatakse keelest, keelde ja kõikjal, kuhu nad satuvad, meil on hea minek, sest nad on õnnestunud, nad kunstiliselt head või neid on noh, vanasõnade puhul näiteks neid on väga vaja, nad on suhteliselt aktuaalsed. Ja nad nad matavad ära enda alla selle kohaliku Loomingu ja tõusevad, tõusevad esiplaanile. See oma kihistus on olemas kindlasti. Aga CB auto on selline pidev ja ka geograafiliselt see jaguneb, jaguneb niimoodi. Et see puht oma puht Eestis tehtud meie andmete põhjal või olemasolevate andmete põhjal puht Eestis tekkinud jutud, vanasõnad, mis iganes need ei tundu ja nad ei ole objektiivselt nii head, kui on need rahvusvaheliselt levinud klassikaliselt pärlid. Ja nad lagunevad laiali väga, igas mõttes, sealhulgas temaatiliselt ja neist on raske välja mingisugust ühisosa, Sõõrutada. Nii et ikkagi sellised mõjutused ja segunemine oli ka juba vanal ajal laenamine on. Kogu ajaloo jooksul käinud noh, mis vaid etnosed on omavahel kontakti saanud, need on, need on keelt ja folkloori ja mida iganes, etnograafilisi oskusi, igasuguseid kultuuri elemente laenanud, loomulikult. Teine suur valdkond on siis mõistatused, mis natuke võib-olla ka ju vanasõnadega juba seondub. Ma vaatasin ühte internetti sellist faili või lehekülge ja vaatasin, kas teie nüüd üksinda või koos kolleegidega oletasin läbi töötanud umbes 2800 ühikut vist saab niimoodi öelda. Mis teid mõistatuste juures on huvitanud ja milliseid seaduspärasid või ühisjooni. Olete seal märganud? Nagu ma ütlesin, mati koos ei tulnud selle vanasõna projekti juurde tagasi ja märkasime mõistatusi tasapisi tegema. Tegime kartoteegi korda nii hästi-halvasti, nii nagu meil olid vana saanud juurde päris head kogemused kaasa võtta. Nii et need protseduurid toimusid umbes samas järjekorras nagu vanasõnade puhul. Jällegi oli suur probleem, see oli see kopeeritud materjali rohkus omast peast välja. Materjali rohkus ei olnud nii terav probleem enam kui varasem puhul, sest mõistatust välja mõelda on raskem kui, kui mingisugust võsa, filosoofilist aforismi, aga midagi oli ka sellest rubriigist ja ja kui ma saan ta puhul selle Ebaehtsa materjali protsentuaalselt umbes 50 kaasa arvatud trükiallikad, mis on loomulikult koopiad millestki tavaliselt või üldreeglina, siis mõistatuste puhul see jagunemine oli nii, et kaks kolmandikku oli rahvaehtsat materjali ja üks kolmandik oli siis seda nii-öelda koopiaid ja muud prahti. Kuskil 97. aasta lõpuks oli meil kartoteek koos ka tüübid olid seesmiselt korrastatud redaktsioonide kaupa, põhiliselt püüdes pürgida geograafilise leviku tunnuseid, ühtlasi leksika ja, ja leviku seoseid ühe folkloorižanri mõistatusega varasena olemine, noh, ma tean seda Eesti piires, tõenäoliselt kehtib see ka mis tahes muu rahva piirest, kellel on vaatlusmaterjali piisavalt. On selline, et ühe paikkonna, näiteks kihelkonna materjal on suguluses kõigi oma naabritega omab nende nendega ühiseid jooni ja üldiselt kehtib reegel. Mida, mida lähemal, seda sarnasemad. Aga mida need uurimused näitavad mille kohta on siis kõige rohkem näiteks mõistatusi ja, ja miks? Eesti mõistatuste kohta on jah olemas päris hea andmebaas. Ja on olemas päris hea akadeemiline väljaanne, mille viimane köide peab ilmuma sel aastal. Aga mõistatuste süstemaatilise uurimise juurde ei ole seni üldiselt välja jõutud, välja arvatud mõistatuste allika lugu selle sajandi algusaastatel. Reinsoukas avaldas meie muuseumi reetor sarja neljas numbris oma neljaosalise monograafia Eesti mõistatuste allika lugu. Väga põhjalik ja briljantne uurimus. Mina olen oma õppematerjalides mingeid üldosi kirjutanud, samuti mõistetesse kohta. Aga see on enam-vähem kõik. Praegu ei ole Eestis mõistatuste uurijaid ja ei ole ka kedagi näha peale tulemas. Nii et see seis on selline, nagu tahab. Nii et uurimisselles vallas on meil siis päris palju. Arvo Krikmann, lähme siis nüüd selle kolmanda, minu jaoks ehk kõige huvitavama veel valdkonna juurde, milleks on siis huumoriuuringud? Kuidas küsida, kaua ja põhjalikult nalja uurinud inimesena siis, mis asi see nali üldse on, kuidas defineerida ja jaotada, kas nali on ainult naeru esile kutsuda? Et siin on väga keerulised suhted, teoorias naer ei ole kanali naeru, põhjusi on mitmeid. Neist ei kuulu huumori alla, noh, on need närvigaasi naerunud, siis on viisakus naeratused. Siis on need naerud, mida naerdakse üllatusest või rõõmust mingitel puht emotsionaalsetel põhjustel need naeruta, mis kutsutakse lapse juures esile, kui talle tehakse, puua, puua ja kõik need loetakse siis mitte humoristliku naerda hulka. Ja huumori juures tuleb siis mänguga see intellektuaalne või mõistuslik komponent, need huumori või koomika või nalja alla langeb tohutu hulk igasuguseid nähtusi. No on kirjanduslik huumor, on folkloor, huumor on humoreski, Burleskid, groteskini, igasugused muud veskid on naljandid, on anekdoodid, vaimukad Kalam, puurid, sõnamängud, keelenaljad, igasugused ütlused, keerdküsimused, naljakad lühendid, Vellerismid, Spunerismit, Malapropismid, igast naljakad asjade nimestikud ja reeglid ja tüpoloogiaid internetis. Lorilaulud, luuletuste paroodia, sõnade paroodiat, karikatuurid, de motivaatorid, piltmõistatused ehk truudlid ja igasugune muu pildiline huumor, kinokomöödiad, Youtube'i klipid, tsirkus, klounaad, Vembud ja muud niinimetatud praktilised naljad. See kõik see kõik kuulub huumori valdkonda. On juba mõnda aega tagasi jõutud huumoriuurijate hulgas veendumusele et kõige selle koos ei ole võimalik lõuda luua mingit ühtset koondteooriat, mis selle kõike ära keeldakse seletaks, on kolm veidi varasemat teooria liiki olnud, mida on tihtipeale mainitud. Need on esiteks niinimetatud konkurentsi või vastuolu teooriad. Nende tuum on selles, et naljatekstis endas on vastuolu. Kuulaja põrkab mingile vastuolule siis avastatud, tehakse selle lahendus ja see lahen see avastamisprotsess tekitab naljaka või naerureaktsiooni. Siis on need üleoleku või põlgus, teooriad, mis rajanevad sellel, et naer on agressiivne nali toimub kellegi arvel, pilkab kedagi, naeruvääristab kedagi ja kolmas suurliik on siis psühhoanalüütilised teooriad või leevendus ja lõõgastusteooriad mille uba on selles, et nali on legaliseeritud vorm mingite antisotsiaalsete impulsside välja elamiseks. Praegu on veel tekkinud juurde kõiksugu sotsiaalse suunitlusega teooriaid ja muudlad teooriaid. Need põlgus ja, ja psühhoanalüütilised teooriad on nüüd tavaks olnud viimasel ajal kuulutada iganenud teeks. Ja üks põhjusi oli ilmselt ka see, et kas nad nii valed on, aga igatahes nad omistasid huumorile, agressiivsust ja viha. Ja praegu on hästi aktuaalsed just igasugused positiivse huumoriteemalised uuringud selle kohta, kuidas huumor noh, nii-öelda, kas need just päris soodustab seedimist ja ennetab aega viita. Aga midagi selles suunas on igatahes tervislik. Tugevdab rühmasiseseid, sõprussidemeid, kultiveerib optimistlikku ellusuhtumist ja nii edasi. Noh nagu te teate praegu läänemaailmas, sealhulgas euromaailmas, on saanud valdavaks sellise silmakirjaliku ja valikulise poliitkorrektsuse trend. Ja see on toonud kaasa anekdoodi žanri üldise mandumise taandumise eriti kõva, põlu alla on sattunud näiteks etnilised naljad, on tehtud isegi ettepanekuid. Uurimustes tuleb loobuda etnonüümide kasutamisest, sest etnonüümid võivad kedagi solvata. Kui me ütleme, et see oli keegi venelane tšuks või, või neeger või kes iganes ja tuleb kasutada etniliste pilte objektide kohta mingit neutraalset Euphenismi. Ja selle selle eufemismiks on pakutud siis välja Smageeren Smogariaanlane. Noh, ma ei ole küll neid Smogariaanlase uurimusi ise eriti näinud, aga selline ettepanek on tehtud, on hirmus termini segadus ja nii keeruliste ainete puhul see ei ole üldse üllatav. No eestlaste teadvuses on anekdoot just siis selline lühis sihukese terava lõpuga või niinimetatud poendiga. Väike nali saksa anekdoote või inglise änik tõut on tegelikult midagi muud, vähemalt teaduslikke termineid ja, või ka üldisemas pruugis. Need on fiktiivsed või tegelikud jutud juhtumitest, mis on toimunud mingite tuntud isikute inimeste elus. Need on anekdoodid nendes keeltes. Vene keeles on veel selles viimases tuntud isikute jutu tähenduses käibinud ja käib siiamaani Isdariitsiski Annigi toot tähendab ajalooline anekdoot eesti keeles. Nende ajalooliste tähtsate isikute kohta pole mingit terminid, sest no ma ei tea, meil ei ole ka, et nii palju ajalooliselt tähtsad. Aga Eesti, kas eesti nalja eesti huumorit iseloomustab midagi siin mõistatuste puhul rääkisime, kuidas piibel ja kaugemad maad, rahvad on meid palju selles osas mõjutanud. Kuidas siin huumoriga on, kas on mingisugune teatud eripära, mis, mis Eestis levivaid nalju iseloomustavad? Need mõjud muidugi rahvajuttude puhul sõltuvad sellest, millist keelt ja teiste rahvaste mõjuväljas Eesti väike rahvas on narratiiv ja, ja kultuur tervikuna on olnud noh, näiteks see vanem naljand sellega, selle sellega on jälle hirmus termini segadus. See on see, mis ei lõpe poendiga, see on see, millest põhiliselt koosnevad Aarne-Thompson, Utheri, Geneoloogia, Juta registrid, need, ühesõnaga jutud, kavalus, aktidest, petmisest, osavatest varastest, siis jutud kilplastest ja teistest lollidest lollidest tegudest. Siis need valetamis, naljandid või võit, hool täilse inglise keeles fantaasiat, jahimehe jutud, Münchauseni jõutud igast sellised pöörased fantaasiad, jutud õnnelikest juhustest, need on need, millest koosneb siis see Aarne-Thompsoni naljendite võishankide osa lõppots alates numbrist 1200. Tõenäoliselt, et suur hulk neid nii-öelda Aarne-Thompsoni tüüp, vanemaid naljandi motiive tuli eesti folkloorimõisate kaudu või võib-olla mingil määral ka saksakeelsete linnade kaudu. Ühesõnaga siin on, siin on saksa laenu osakaal on väga suur ja on väidetud ja öeldud, isegi Uku Masing on näiteks öelnud, et see on paha ja see on vale. Ja see on juturepertuaari tegelikkuse suhtes mitterepresentatiivne. Et need Aarne-Thompsoni registreid, need põhinevad suuresti vendade Grimmide substraadile. Ühesõnaga, need on saksakesksed, aga vene okupatsiooniaeg see oli siis see jälle tuli, tuli midagi, midagi kuskilt mujalt kui kultuurikontaktid laienesid ja vene aeg, nagu ma ka juba ütlesin, muutus paratuks määratuks vene laenude osa ja etniliste naljade näiteks sakslane ei ole mingisugune etniline tegelane, ka etniline märklaud on saks. Saan mõisahärra mis rahvusest ta oli, see ei mängi mingit rolli, on mingisugune väike hulk naljaandeid, mis Pilavad saksa rahvusest pastori halba eesti keele oskust, aga venelane tuleb sisse pärast teist maailmasõda, aru saad täiesti arusaadavatel põhjustel ja siiamaani eesti etnilisest naljas. Venelane on jäänud favoriit tegelaseks vaieldamatult ja, ja kindlasti. Arvo Krikmann, milline nali teile endale meeldib? Äkki mõni hea anekdoot. Neid on eri aegadel. Neid impulsse on tulnud igasuguseid. Kunagi ma rääkisin laialt, et minu lemmiknali on see, et onu on külas ja Juku joob kalamaksaõli, onu ütleb, hoiukus joot kõlamaks oli, kas vastik? Ei ole, Juku ütleb, on külvastikaga, isa annab mulle iga korra eest 20 senti, onu nii ükskõikselt. La küsib lapse käest edasi. Noh, ja mis sa selle rahaga siis teed? Juku ütleb, et Ma korjan, mul on selline piluga sigama, korjan sinna sea sisse. Onu küsib jälle pool ükskõikselt ja üle edasi, ja mis siis saab, kui see siga täis saab? Juku ütleb siis, isa, võtab sea, lööb katki, toob uue kalamaksaõli. Teine Juku, jutt, mis ma hiljuti suht hiljuti kuulsin, oli see Juku helistab loomakaitse siin, Juku. Tulge ruttu appi. Meie õunapuu otsas istub juba tund aega üks postiljon ja sõimab meie pitsut hirmsate koledate sõnadega. Nii et selliseid mõneti eestlast iseloomustavad anekdoodid, ma ei tea, kui postiljon, see postiljon on, see läheb, see läheb sinna kant kanti. Et igasugused loomakaitseavaldused ja, ja artikkel klit selle puhul ja õhket varjupaikades olevate koerte ja kasside kurva saatuse üle ja taolised võib-olla on tundunud kellelegi nagu liiga liiga intensiivsed. Te olete ise ilmselt lugenud jutte või meediast juhtumite kohta, Ta, kus mingi koer on kedagi rünnanud ja seejärel on tekkinud suur poleemika, kas õige õigus on koeral või rünnatavad. Ja siis on kõlanud sellised loosungid või, või väited et koer tunneb ära halva inimese. Koer ei ründa kunagi head inimest. Kui koer sind ründas, järelikult sa oled süüdi ja said karistada, saada halb inimene. Nii et, et sellised selliseid tendentsid lähevad, lähevad teinekord suurte lollusteni. Aga meie aeg on läinud väga ruttu. Lõpetuseks Arvo Krikmann, ma tahaksin küsida ka ikkagi tänase emakeelepäeva puhul eesti keele kohta ja kuivõrd praegu seda ütleme emakeele arengut, eesti keele arengut jälgite ja selline filosoofiline põhimõtteline küsimus, kas seda väikest keelt tuleb jõuliselt kaitsta suurkeelte mõjutuste eest või selline ülevõtmine, segunemine on, on see loogiline areng eriti praegusel ajal, kui maailm on lahti, piirid on lahti. Mina võin sellele küsimusele vastata rohujuuretasandi inimese kvaliteedis, ma ei ole iial osalenud keele hooldeid kui sellises. Ma ei tea eriti palju sellest, ma ei tea sellest, millised programmid on käivitatud eesti keele kaitseks ja nii edasi. Minu meelest eesti keel praegu igatahes kahe väga tugeva hii faktori meelevallas. Need üks on inglise keel ja teine on, on internet ja need on tavaliselt või tihtipeale mõlemad koos mingis ühes nähtuses. Need mõlemad on omamoodi õnnistus ja mõlemad on omamoodi needus. Praegu ka head kirjutajad Akadeemikuteni välja armastavad poetada oma eestikeelse teksti ja kõnesse igast inglisekeelseid juppe. No mis ka poleks nii või teisiti, sellesse tekib mingisugune teadlik või alateadlik vihje, et eesti keel on ikkagi nii primitiivne, et selles ei ole võimalik kõiki rafineeritud asju ära öelda. See on tükati õige ja see on tükati vale. Tõesti, kui tuli vabadust, tuli suhtlemine maailmaga, tulid arvutit, oli kõik see ingliskeelne tulv siis ei jõutud eestikeelset terminoloogiat nii nobedasti arendada ja tulid käiku, läksid suhtluses ja isegi kirjas ingliskeelset igasugused toorklišeed ja inimesed on nende termid inglise keelsete terminite ja klišeede ka harjunud. Ma ei tea, kas see on mingi eriline suur saavutus nüüd kui Ooedi menüüde eestikeelse pealiskihi alt tuleb välja näiteks järgmine rootsikeelne kiht, nagu minu toanaabril kirjandusmuuseumis oma arvutis on või kui mul kästakse jäljendada kuvandit suvandite Tomandit või midagi sellist, siis see on minu jaoks rohkem hiina keel kui inglise keel. Ma kasutan arvutit umbes aastast 1994, ema on ingliskeelsete menüüdega lõpmatuseni harjunud ja ma ei oska lihtsalt ma pean selle eesti keele uuesti ära õppima, mis arvutit puudutab. No võõrsõnade vastu on samuti võideldud, on võideldud, on poseeritud võõrsõnadega ja võõrsõnade välde timisega. Inglise keel kasutab ise ladinatüvesid, inglise keel on täis ladinatüvesid. Need on seal olnud keskajast peale, need on etümoloogiliselt samuti võõrsõnad, aga nad on keelekoesse ammuilma sisse juurdunud. See on täiesti normaalne asi. Keel võtab vastu kogu aeg, kust iganes sõnu, mis tal on vaja ja kodustab nad endasse, see on täiesti normaalne. On naturaalne protsess. Novembris 2013 toimus Ehisse konverentse eesti humanitaaria hetkeseis ja tulevik. Seal Tiina Kirss esines ja pidas oma ettekande alguse osa prilliances inglise keeles. Ja siis ütles. Ai, too Science to juut to Science to. Mis pida siis iseloomustama eestlaste inglise keele oskust mürgimust inglise keele poolde või inglise keelt rääkida, andnud edasi aru, kas sõnum oli see, et inglise keel tungib igast otsast peale ja tema vastu oleks nagu vaja võidelda või see, et teie, maarahvas, juudid, ärge lootkegi, et saavutate, perfektse ja stiilse inglise keeleni välja areneda. Minu meelest noorte eestlaste inglise keel on väga korralik, nagu öeldakse, from kujutu, exelent, vene keel võiks olla parem, vene internet on samuti tohutu rikas, noh, mul on hulk Facebooki sõpru ja nende postitused on kuhjaga täis päevast päeva konverentside teateid, teated ilmunud artiklite kohta uute raamatute kohta, enamik neist on otsekoega netis kättesaadavad. On, ja ei saa aru neist viha lainetest anonüümsete kommentaaride vastu, mis Eesti meedias alatihti puhkevad. Noh, peaaegu kogu selle sajandi vältel oli see kurikuulus Hannula juhtum aastal 2003, kui Hannula käratas, neetis juudid ahju. Mäletate, vihakõne ja kriitika, piir on õhk, põrn, vihakõne, elimineerimise ja tsensuuri piir on õhkõrn. Siin on õnneks mammun ja sõnavabadus on, on veidralt samasse reke sattunud. Noh, te näete praegu, portaalid püüavad teha kommentaaride suhtes mingeid kosmeetilisi parandusi, on eraldatud, autoriseeritud kasutajate kommentaarid ja anonüümsed kommentaarid nende jaoks kummalegi on, on asutatud eriklahv. No see on kuidagi kuidagi naiivne. Mõned on täiesti keelanud ära anonüümse kommentaari teerimise mingites kohtades ja, ja see on, seal on näha seda, et kujunevad välja mingid valvekommentaatoreid, kes ajavad omavahel üsna igavad jutud, argutavad ja filosofeerivad, see on enesereklaam või, või mingi poseerimine, see ei ole enam, see ole enam naturaalne kommentaarium kogu aeg kõlavad loosungid, julged teha, julge ka vastutada. Need kõlavad minu kõrvale umbes niimoodi, et julget kuritegu sooritada, julge ka vastutada. No hea küll, moderaatorid korjavad välja korra alt välja need mingite idiootide roppused, väga tore muidugi, miks mitte need midagi? Internet on tõesti vabatribüün internet anud briljantne objekt, et eestikeelse kaasaegse retoorika frasioloogia slängi taoliste asjade uurimiseks, kusjuures ta nii ammendamatu ja ta muutub kogu aeg. Et keegi ei ole julgenud sinna lihtsalt juurde minna. On midagi kirjutatud, on seda asja kriibitud siit ja sealt, aga midagi tõsisemat, mis põhineks suuremal hulgal empiirikat maseni tõesti lihtsalt ei tea. See toodab kogu aeg spontaanset fraseoloogiat, slängi, retoorikat, seal seal on häid asju. Teiselt poolt see hävitab eesti keele ortograafiat kindlasti ja kindlasti. Mõni aeg tagasi tekkis mingi väike protestilaine keelekorraldajate vastu, kui tuli välja soovitus kirjutada vabadussõda väikse tähega ja õllesummer suurega ja nii edasi siis üks realistlik kommentaator märkis, et tegelikult on inimesel eesti keele ortograafiat vaja teada üks kord elus Gümnaasiumi lõpueksamil. Ja see on kõik. Postimehes ilmus näiteks teade 13. veebruaril Wiedemanni preemia kohta ja seal oli esitatakse viis asutust. Tartu ülikool oli ainsana kirjutatud suurte algustähtedega. Eesti kirjandusmuuseum oli väikeste algustähtedega. Eesti keele instituut oli väikse algustähega. Haridusministeerium. Emakeele selts oli väikse algustähega ja nii edasi. Need Tseefloktoratsioon. Keelekorralduses käib ka, kas need ettepanekud kõik on nii head ja vajalikud, mis tehakse, mõned on, mõned ei ole. Te küsisite nende uudissõnade kohta, minu meelest need kole algused, liitsõnad ise. On üsna koledad. See paradigma ei ole praegu küll väga suur seal välja arendatud, mina olen näinud ainult kole sõna. Siis kole maja ja kole meest, mis need liitsõnad peavad olema, mis nad juurde annavad? Ma ei saa aru, võib-olla võib-olla annavad, kas te olete rohkem kuulnud? Enekas Enekas tekitab mulje, et see on naise nime ene, slängi vorm lihtsalt nagu Hillekas ja annekas ja, ja teised sellised. Ombudsman on, on vana norra laen. See on kõigis keeltes levinud. Ma ei tea. See ei ole midagi uut, ombudsman, see on ammuilma olemas ka eesti keeles. Miks see nii hirmsa põlu alla sattus? Ma tänan selle huvitava kohtumise eest oli põnev teie tegemistest kuulda, jõudu, jaksu. Tänase tegija saatekülaliseks oli tänavuse Wiedemanni keeleauhinna laureaat Arvo Krikmann, küsis Lauri Varik. Jõudu, jaksu teile ja veel kord ka, palju õnne. Aitäh, olge veel kord terve kutsumast, olge terve õnnitlemast.