Kuuendal detsembril 1939 Soome iseseisvuspäeval pidas president Kersti Kaljuraadiokõne, milles ütles. Kaks 10. muuta Angulunud syyda taimer au sobimuks. Nõuastuleid on kanssa ja sendini jalgeenomele, Užela sobimuks, silla Luita need keski naisi ja suhteid amm. Nüüd on kummigi Neuartoliito ehmatanud meile suur kaugungi Samelin, kraadin turvalisse nimesse, uusi ja raja järjest olud ja, ja vaadinud iidsele loobudetavaks jalueida. Joodav voosi, sadat sugupõlvi, sugu, Polovemperasta on Raivannut ja vili, ellute Suomalaisen väheste ju iginäole andnud. Darrin turvali suuta ega neurostolid on rauga. Suomen. Võtame kokku selle pikali kaota 20 aastat, on kulunud rahulepingu tegemisest Nõukogude Liiduga, misjärel vastastikku suhteid kindlustati teistegi lepingutega. Kummatigi nõuab Nõukogude Liit nüüd Leningradi julgeolekuettekäändel piiride ümbervaatamist ja endale alasid, kus aastasadu põlvest põlve on harinud maad soomlased. Ähvardamata iial Peetrilinna julgeolekut ega idanaabri rahu. Küsime tänases saates, kuidas mäletavad neid Soome rahvale raskeid aegu kaasmaalased. Tollal Soome suuruselt teises linnas viiburis töötas Eesti konsuli sekretärina Tamara Kask. Soome veebruar oli väike linn, 80000 elanikku. Väga puhas, väga ilus linn ja sinna ehitati just selle tee äärde, mis viis kannasele, kus algas sõda. Kannaksin, tee oli selle nimi, sinna ehitati just 38. aastal uus maja ja ma sain sinna toa. Kõigi mugavustega, väga ilus tuba oli väga suure aknaga ja niisugune väike nagu palkuni moodi oli, temal seal oli, dush, olid sisseehitatud kapid. Siis oli elektriköök ja külmutuskapp, see oli kõik siis maja poolt. See oli muide 550 Soome marka ja kui arvestada, et ma sain kaks ja pool 1000, eks ole, see on ikka viiendik palka, päris suur. Automaat välisuksed olid seal täiesti kaasaegne maja prügisahtlid, nagu, nagu neid siin on. Ja isa käis mul külas, ostis mulle sinna mööbli. 39. aastal ta käis seal siis, kui algas sõda, jäikeksasin. Nii et ma olen mitu korda jäänud ilma kõigest ilm. 1939. aasta oktoobris tulid baaside lepingu põhjal Eestisse punaarmee üksused. Jah, sellest ma teadsin, panin muidugi süda valutama, kõik, no seal ma nagu aimasin, seal oli nagu lõpu algus, kõik väga võttis tuju ära. Aga esialgu me töötasime edasi. Baaside ettepanek tehti Moskvast ka Soomele, kuid Soome ei nõustunud. Ei nõustunud sellega ei leidnud sellele libedale teele, ei läinud ja nad olid väga julged, siiski nad käisid kogu aeg läbirääkimistest ja siis pimendati linnad. Veebruaril oli juba pime ja ma käisin Viiburi lähedal. Kari salmil käisin nädalal olete veetmas ühes talus, kus oli 15 Soome marga eest võimalik, tähendab laupäevast me lõpetasime kell üks kuni esmaspäeva hommikuni viibida, süües süüa ja kõik anti väike toakene, see oli kuus kilomeetrit raudteest. Sihukene järvede kett oli kohe seal järvede ääres ja need viisid kuni mereni välja. Ja siis ma käisin seal alati ja teate, Vene luurelennukid lendasid juba seal vot veebruarist ma räägiksin veel Viiburi, seal oli torkeli Puiestee, siis oli restoran, torkelikus olid väga ilusad, restorani õhtut pidulik ess kleitides ja konsuli poeg marti oli kihlatud, vaata neiuga ja temal oli sõber. See siis oli minu partneriks. Ja siis minu toanaaber käis tantsudel ühe eestlasega, kes oli praktikal metsanduses. No tema oli juba ülikooli lõpetanud, aga siis tuli metsa praktikale, sinna ja Viiburi lähedale. Ja tema muidugi käis, otsisime konsulaadi üles ja käis meil ja siis me käisime kuuekesi alati tantsimas. Väga kena oli. Kas teil on midagi meelde jäänud baaside läbirääkimise ajast? Kõigepealt, ma räägiksin teile, mis mulje mulle jättis Poola allveelaeva tulek meie sadamasse. Minu süda langes kohe saapasäärde käib, ütleme ma arvasin kohe, et venelased süüdistavad meid erapooletuse rikkumises. Ja nii oligi. See oli lõpu algus. Ja nüüd ei jäänudki talvesõja alguseni. Ei jäänud kuidagi, soomlased olid lootusrikkad, et need läbirääkimised ikka midagi annavad. Kuni siis tuli see teade, et soomlased on tunginud kallale nõukogude liidu. No ja siis oligi, et ühel hommikul meil algas töö kell üheksa ma astusin üle oma töökohal läve. Hakkasid sireenid hüüdma kell üheksa hommikul, täpselt kell üheksa hommikul. No ja siis meid käsutati kohe keldrisse, meie majal keldrit ei olnud, see oli puuehitis, aga hoovipealne maja oli kivist ja seal oli poolkelder. Seal oli meie paberiladu ja sinna, mis meid siis viidi, kõik meil oli ainult üks naine, üks vanainimene oli kassas ja mina olin, sest see on niisugune, aga teised olid siis kõik mehed. Te jooksite siis varjendisse. Jooksime varjendisse, seal oli siis nende majaelanike ja siis meie töötajad, olime kõik seal ja saime vaevu varjendisse kaksid pommitada. Päris lähedal meil, sest meie lähedal oli hea kohe niimoodi, et meie tänast suubus nagu jääjaama esisele tänavale. Ja me olime peaaegu nurgapealsel. No siis tuli vaheaeg, ma mõtlesin, et on paras aeg minna isale helistama. Läksin välja, olin sihuke poolpilves päev, niuksed rünkpilved olid taevas, kõrged rünkpilved ja kuulen, heliseb telefon, metsikud, heliseb ja ma jooksin juure, oligi minu isa küsib, mis teil seal toimub? Ma ütlesin, pommitatakse vaata et sa lähed kohe varjendisse, pani toru ära. Jooksnud üle hoovid jätte sain Asso ja vaatan, lennuk tuleb ja pilvede vahelt sukeldub ja hakkavad sadamapommid. Ja nagu annad tunded horisontaalseks asendis. Ennenägematu pilt, see oli ennenägematu pilt, seda, et näete otsa etel kallutas, et seda ma enam ei näinud, ainult nägin, kui nad siis hakkas mul juba hirm, siis ma jooksin varjendisse ja siis käisid sellised paugud, siis need pommid langesid, meie vastasmajja kuuekorruseline korruseline maja oli. Ja pärast selgus, et ta oli täitsa kuni keldriteni läbi, aga keldrit terveks inimeste terveks? No meie keldri ukse vastus sadasid siis kas kivid või või pommikillud, ma ei tea midagi, igatahes põrises vastust. Nüüd ma sain viimasel minutil minema. Ühtegi häiret päeval enam ei olnud, siis me läksime kahtlaselt vaatama. Jaam oli purustatud, jaama keskosa ja siis tramm oli täiesti nagu oleks keegi peale astunud täiesti lame metalli, niisugune, kuidas öelda. Metallitükk oli maas, mõlemad vagunid olid puruks. Kas kummitusi küll mitmel pool näha? Kui me ära läksime, viiburist, meil tuli jalgsi ära minna, siis 12-st kohast põles Viiburi. Söönud viimane rünnak ei olnud ei olnud, ei olnud, need, need tuli kogu aeg-ajalt pärast ka palju vist päris kõvasti sai pihta alati kell üheksa hommikul ja Helsingi ja Viiburi ühel ajal. Ja me ei julenud elada enam selle soome naabrinnaga oma korteris, sest see oli ka konsulaadi lähedal. Aga siis see eestlane, see elas tükk maad jaamast ja siis me läksime tema juurde. Ja magada meil üldse ei ole. Me kartsime, öösel tuleb pommirünnak ja tema maja oli keskelt. Ega see köetud ja külm oli ju. Ja siis me istusime, kõik riided olid seljas ja tekid ümber, istusime ööd otsa üleval. Siis evakueeriti Viiburi Asso ja see eestlane, passi tähtaeg oli lõppenud, saatsin teda Helsingisse pikendusele, aga siis ei hakanud toimima past korralikult passi tuled tagasi. Siis tal oli saada stipendium Tallinnast, aga pank oli evakueerunud, tema raha läks kaasa ja ilme minule saatis isa vahepeal veel 1000 marka, nii et meil oli kahe peale 3000 marka. Ma ütlesin, aga siis elame sellega, et ootame ainult passi ära. Ja kolmandal detsembril tuli lõpuks pass. Siis olid juba naised-lapsed enam-vähem evakueeritud ja üldse, kellel olid jalad alt ja suuteline kõndimine pidid jalgsi minema 14 kilomeetrit eemal oli esimene ja mis oli terve, siis lähemalt jäävad, olid juba purustatud. No läksime siis üle silla mööda sellest Viiburi lossist vaatasime tagasi Viiburi, põles meiega seltsis veel üks üksik soomlanna, noorepoolne naisterahvas. No ja tulime välja ta jaamas, seal sõitsite ainult loomavagunid hobustega, keda praagiti välja sõjaväljal igas vagunis koos hobuste üks sõdur, hobused olid siis koonudega olid keskosapooled keskele väikene koridor. Keegi meid peale võtta ei saa, ei tohtinud, nad ütlesid kõik ära, aga ühel ikka hakkas meist kahju, ei, võttis peale üks sõduril, Soone sõdur ja tulime kolmekesi peale meile, visake natuke heinu põrandale, sõrmissisklükitasime hobused koonude all, siis tilkus ela riietele ja. Olukord oli nii omamoodi koomiline. Kui hakkas valgeks minema. Juba hakkas nagu kell kaheksa saama siis sõdur ütles, et nüüd te peate maha minemast, sest võimalik, et meie rongi hakatakse pomm, ütleme sest nad pommitavad, raudtee on turvalisem, kui te maha lähete, me ütlesime, kuhu me tahame sõita. Ja see oli üks sõlmjaam seal. Ta ütles, et ma ei soovita siin maha minna, nii, minul oli töökaaslane, kelle vanemad kutsusid mind sõja puhuks ära sõita oma sugulaste poole maale, kuhu nemad ise läksid varjule, nende perekond oli juba ära Helsingist. Aga nad jätsid mulle aadressi ja seletuse, kuidas sinna saada, mis jaamast, mis bussiga. No ja sissesõdur seletas meile ära, kuidas minna, ütles, et lähete sest sõjaväelennuväljast läbi ja siis varsti saate raudtee äärde ja seal on siis jääme, istuta ja sõidetavad selles suunas ja niimoodi see oli Põhja-Soomes, kuhu meil tuli minna. No sõjaväelennuväljal muidugi näiteks meie juures ei oleks võimalik, et tsiviilisikud marsivad sealt lihtsalt läbi. Lennukit olid maskeeritud puuokstega, sõdurit askeldasid oma askeldus, ei küsinud ka keegi, kes me oleme, miks me läheme, mitte midagi. Lõpuks saime siis jälle ühte loomavagunisse ja saime sinna jaama, kuhu meil oli vaja, kust buss pidi minema. Õhtu eel siis juba pime oli, tuli buss Läksime siis seal maha, Me ütlesime, kus me tahame maha minna lihtsalt talu nime järgi, siis buss peatus seal üle järve tuli minna üle järvejää. Saabusime sinna, talu oli pilgeni täis rahvast, kõik sugulased olid sinna kokku tulnud. Aga lahked ikkagi oldi. Mind pandi magama kahe peretütre juure kolmandana voodisse ja see minu kaaslane siis poiste poole. See oli kolmas jah. Viiendal detsembril muidugi jälgisime kogu aeg raadiot, et teada saada, kuidas meil on võimalik edasi saada. Arvasime nii, et kui laeva enam ei lähe ja me kuidagi üle ei saa et siis katsume kuidagiviisi saabuda Rootsi ja sealse saatkonna kaudu, siis lasta ennast üle viia. Ja viiendal õhtul öeldi, et viimane Aegna läheb Tallinna, kes soovib kaasa tulla, tulgu seitsmendaks. Detsembri hommikuks kella 10-ks Helsingisse. Reisilaev Aegna ootas ja. Saime siis enda Mannerheimi teele hotelli ja kella 10-ks läksime laeva juure, aga see päev oli erakordne. Udu. Oli nii paks udu nagu piima sees oli kõik, nii et paari sammu kaugusele vaeva nägi. Ja laev ei läinud välja, meri oli mineeritud. Miine loots õieti peale, aga kella kahe aeg alles laev väljus, kui oli suur valge juba ja. Muide, käisime natuke Helsingit ka vaatamas, see oli kaunikesti pihta saanud juba näiteks Mulevardi tänaval, seal, kus asus rahvusteata, seal vastas oli maja täitsa katkija. Kas seal mingeid muljeid ka rahva meeleolust, kuidas soomlane võttis vastu selle ootamatu sõja alguse? Paanikat ei olnud. Paanikat ei olnud? Ei, ei, inimesed olid väga väljapeetud, väga rahulikult väljapeetud ja. Kuigi jõudude vahekorda arvestades tundus sõda ju lootusetu Teate, nad ütlesid niimoodi, et venelane ei oska sõdida, venelane ei oska suusatada, nemad neid ei karda. Et iga teine venelannad selili, kuidas suusad alla saab? Ei, tõesti, nad olid nii kuraasi täis, et ma imestan, et kuidas seda sõda. Seal olevat isegi lapsed sõdinud. Ja Soome oli ikka vapper. Mida oli Soomel Eesti poolt oodata Punaarmeele loovutatud baasidest starti vaid Vene pommilennukeid Eesti rahva kaastunnet ja poolehoidu, üksikuid üle lahe tulnud julgeid vabatahtlikke. Sellegipoolest ütleb soomepoiste pärimusühingu juhatuse liige nööriki kurgivoori suuremeelselt. Milline ka ei olnud talvesõjas Eesti Vabatahtlike vul lahingutes nad ei jõudnud enam osa võtta. Tollane andis Eesti vabatahtlike tule Soome moraalset tuge vennasrahvale kes võitles oma ellujäämise eest. Meil on sellesse konteksti sobiv ütlemine. Sõpra tuntakse hädas. Uuelaadsel sõjalise koostööseeme oli külvatud ja see hakkas idanema hoolimata rangest järelevalve saabus nii nõukogude kui ka saksa okupatsiooni ajal vabatahtlike Eestist. Soome jätkusõja ajal muutus olukord Eestis selliseks, et 1943. aastal kevadel hakkas vabatahtlike hulk kiiresti kasvama. Paljude hulgas, kes 1943 pidasid plaane minna Soome oli ka Narva nooruk Edmund ande Nojah, meil ei olnud mingit tahtmist sinna Saksamaale minna ja siis sa otsid hakatud otsima saarlased võimalusi, et kuidas siis Soome pääseda, et Saksamaal ei taha kuidagi minna. Aga no meil noorkotkaste päevilt oli meeles kapten Talpak, tema oli ju enne seda Narvas gümnaasiumi instruktor ja riigikaitse õpetaja. Tema oli ühtlasi ka tellisklubi juhatuse esimees. Ja mehed, korjasime siis palle seal tennisväljak, nüüd me tundsime, kapten, tal pakud juba üks viis aastat enne seda ja siis saime teada talt, pakun Soomes. Noh, mina olin siis seitsmeteistaastane nooruk ega ei tahetud ju kuidagi kodunt ära lasta, kuhu sa lähed, ike, aga see Saksamaale viimise hirm oli äike tervel perekonnal, nii et lõpuks siis poldi nagu nõus. Ja ma üritasin siis 43. aasta augustis. Letipeaneem meelt seal oli soomlastel raadiojaam. Aga seal paat, kes korra kuus ja oli just nädal aega enne seda ära läinud, nii et ei õnnestunud ja siis ei saanud seal rannas ka passida, sest seal ikke sedel mingisugune piirivalve või mingisugune toimis seal. Nii et nad ütlesid ka, et ära siia jääd, kui saad, tule tule kolme nädala pärast tagasi. Aga tagasi tulles vahepeal ma nägin linnas ühte Soome ohvitseri ja see kõndis Ühe meile tuntud prouaga, see proua oli endise Narva linna ta lusti tütar. See proua oli abielus Kaarel Eenpalu venna pojanaine tähendab, oli Kaarel Eenpalu ja see vend koos perekonnaga küüditati ära. See maheproua siis lesk, see oli siis Narvas ja ma siis võtsin südame rindu võtma. Läksin sinna teenija teeb ukse lahti. Proua mängis seal kõrvaltoas klaverit. Palu siis proua Eenpalu, kui kokku saada? Proua tuli siis sinna. Küsisid, et mida ta suhu võtma nagu noored Colin, ilma igasuguse keerutamata ütlesin kohe välja, et vabandage, kas te saate mind aidata Soome pääseda. Et mind tahetakse teeveegojaga Saksamaale evakueerida. Ta tegi suured silmad, vaatas, et aga miks te arvate, et mina saan teid aidata? Avastasin siis selle peale, et Ma olen märganete linnas jalutate Sooma ohvitseriga, kes arvatavasti austaja. Ta hakkas naerma siis ja ütles, et noh ma tunnen Nurmit küll, jah, et tulge nädala pärast tagasi. Proua ütles, et aga nüüd katsuge saada säärase tõendi, et teil on asja Tallina sest sel ajal püsis rinne Oranje buumi pauni silla peal 150 kilomeetrit lääne poole, nii et see oru kohal või kusagil seal oli, oli siis rindesooni dokumentide kontroll, et selleks Teil paberit tarvis korda. No ma sain siis silmaarstilt tõendi, et mul on tarvis arsti juurde Tallinna sõita. Sõitsin Tallina. Ta andis proua andis mulle aadressi, kus ma selle normi üles leian. See oli Pärnu maanteel kusagil siin, maja on praegu alles. Ja normi oli haige. Ja proua Eenpalu oli ka seal. Ja nurm ütles siis, et mida sa soomes tegema hakkad, ma ütlen, et mul kooliõpetaja tal pakkunud on seal sõjaväes, et ma lähen sõjaväkke. Ta ütles, et nunn jah. Ma katsun seda korraldada. Kas sul raha ka? Mul oli raha 1500, seda ost markaja. Ta ütles, et ei, ma sedasi seda raha ei taha, ma küsisin sellepärast, et ma tahan sulle soome raha anda, meie vahetame raha taandi siis 700 Soome marka mulle mulle, et sul läheb esialgses esialgseteks kuludeks raha tarvis. Et selle see saksa rahaga niikuinii midagi teha ei saa. Ja siis telefoniga helistati. Sõitis üks must Chevrolet ette, Soome lipp oli porilaua peal. Normi ise kaasa tulla ei saanud, ta ütles siis mulle, et sinu eest hakkab Kloogal hoolitsema üks Lotta Kongola. Aga praega see ohvitser ja seersant, need viivad su sinna. Ja sealt saad siis teada, kuidas edasi. Kollased kindlad käte istus, rooli, pani ajama säärase kuudinaga 140 vahepeal sees, autojuht oli tegelikult see seersant, aga ohvitser siis lõbutses niisamuti. Jõudsime siis Kloogale mind majuta, seal olid juba hingerlased, hingerlaste kogunemiskoht oli seal. Ent majutati seal eraldi jätma nagu teistest välja ei paistaks nii. Ja umbes nädala pärast tuli siis transport, see Kongolo tõi mulle siis vahepeal seal süüa jah. Ja andis siis mulle teada, et vot, kui laeva pealelaadimine hakkab, siis sinu nimi oli mingisugune veiko testimine, ei ole nii meeles, et kui seda nime hüütakse, siis ütled jah, trappi mööda laeva atrapi ääre peal seisis, algaks Esstee mees seal. Noh, läksime jalgsi siis raudteed mööda sinna Paldiski sadamas või selle ikka jah, Paldiski Paldiski sadamas, Klooga on seal lähedal. Ja seal oli siis üks kaubaaurik Soome lipu all Soome lipu all ja mina olin nüüd väga Pamidessest, ma erinesid nii palju nendest Ingerlastes, mul olid korralikud riided, jalanõud, aga need olid, noh nagu Venemaal need kotipoisid olid tulnud, nad polnud selles süüdi, siis sõda oli muserdunud neid sääraseks. Siis mõtlesin, et mis asja ma nüüd teen, solilt propsi, virnad, ma läksin sinna propsi virnade vahel, tõmbasin kõrvat mütsil alla ja püherdasin seal prahi sees. Tegin niisugune mõju nagu pähe tammul ringi vaatan närvielanik, et nimi meelest ära läheb. Ühte nimeaastat Lähen laeva, läksin laeva. Lotta Kongulase seisis sadamakai peal ja lehvitab käega, et kõik on korras. Laev sõitis sadamast välja, seal hakati toitu välja jagama, näkileiba ja pisut võid seal ja ja kaks madrust tulevad siis minu juurde, ütlevad, et sina küll Ingerlane ei ole. Need olid selle laeva peal teenivad Eesti mereväelased, kes tundsid kohe ära. Ma ütlesin, et ei ole jah, et mis ma nüüd tegema pean. Me sõidame laevaga Hankosse, seal midagi tuleb maha tõsta ja siis sõidame edasi. Burgued, mine kapteni juurde, ütlejad. Nonii, siis sõit läks, aga ma seda merd sugugi, mis sest, et kaluripoega ta jõe kaluri poeg. Nii kannatasin selle merehaiguse käes ja, ja siis, kui turgu jõudsin, siis läksin kapteni juurde ja ütlesin, et vot mina olen siin laevas salakaubana, et mida ma nüüd tegema pean. Kapten näitas sadamasillal, siis see siis politsei seal krai peal ja ütles, et mine politsei juurde ja ütle, et oled eestlane. Lennon ja viis politseijaoskonda. Aga ta oleks pidanud viima poliitilisse politseisse ja mind veidi kriminaalpolitseis ja kõmm keldrisse ja kolm päeva istusin seal, siis toodi uurija uurija kirjutas siis loo üles. Ja siis ütles, ahah, sul on raha ka, noh, siis on korras. Muretseme sulle pileti, et toidukas osa siis nagu hakkama sõidad Helsingisse Jollasesse. Siis, nii et ma olen kolm päeva Soomes kinni istunud Jollasesse jõudes siis seal tuli pidevalt neid eesti poiss sõjaväkke juurde, eestlased juba ees ja, ja nii et meil korjati ühe kümnemeheline gruppi ja siis saime seal vormirõivad selga ja no juhtus niisugune asi siis, et vormirõivas seljas on tarvis, nüüd kui Helsingi linna vaatama, noh. Ja me jõudsime vas paar tänavat edasi minna, see oli linnaäär veel. Teise poisiga ja vaatame teiselt poolt, tänavalt läheb, eks ohvitser tuleb meile sedasi vastu ja me teame siis, et nulle tänavanud jah küll, tarvitama ei hakka. Tegime nagu järsku ohvitsega seisma. Silmad lahti ja me mõtlesime, et nüüd tahab tervitamis saada, lõime siis mõlemad kulti talle. Kui siis pani kisa. Olete Aiukeserid. Et kas Zolt allohvitserid Soome sõjaväes tervitab allohvitseri ja ohvitseri kätt mütsi äärde tõstes, teised tervitavad, võtad ainult palveasendi. Meie mähkis mind rumalaks olukorras, ei saa aru ka kõike, mis räägib. Ja siis ütlesime, et oleme eestlased. Kas järgmisel võib, paari päeva pärast viidi raudteejaama aia rongiga saadeti siis nurme lähedada Boru külasse. Talpak oli seal juba oma üksusega olemas, juba oli eesti säärane mitte täiskoosseisuline pataljon seal juba olemas ja endal oli siis esialgne väljaõpe. Siis vande andmine ja hiljem toodi siis sealt juba hakati formeerima pataljoni Taavetist. Hiljem formeeriti rügement. Nüüd teame, et saatus ei hellitanud neid noori mehi. Soome armee lipnik Vändriki Heino Toome vahetas Vene sõjavangis kaks korda nime ja elulugu muutudes eestlasest sakslaseks sakslasest soomlaseks, et lõpuks jõuda vabastatud Soome sõjavangidega koos Soome. Kuigi seal ootas teda taaslaager, Hankos ja rahulepingu järgne kohustus eestlased Nõukogude liidule välja anda. Jälgige Soome inimeste suhtumist hõimuvenda. Ja siis ma olin juba, on ka ikka ikka kostad, over edasi, enam-vähem sünniaastaga siis mu ema oli juba eestlane, ema oli eestlane ja isa oli olnud ikka Soome meremees, kes sõitis ingliselaevadesse, kes oli kuskile ära kadunud ja nii temal läks minuga tagasi Eestisse ja ma olen Eesti koolis käinud, aga ma olen Soome kodanik siiski. Ja isa sünnikoht oli pandud Koivisto, ma teadsin juba enne sealt, kirikukirjad olid kadunud nagu soomlased nutsid seal ajalehtedes samuti Hango kiriku kirja doi pommitati ka kõik ära, seda ma teadsin, seal nad olid abiellunud just ja karjas olid koolis käinud ja lohakas jutt kõik ilusti kirja ja ja Helsingist tagasi nagu laagris laagris ja ma sain jälle minna oma parace tagasi poiste sekka tagasi ei olda rahul ja tegin veel paar õiendust, aga siis tuleb see, kus ma tegin vea ja ta ütles, et nojah, et jaga, te tulite tagasi selle Eesti üksusesse seal IGA kahte 100-sse ikka ette. Et mis, mis kuupäev te tulite tagasi. Ja seal ma ütlesin seal 28, august 1943 ja kui see esikesse läks, siis seal kolmandat korda, siis tuli tagasi, ütles, et nüüd tuli Helsingisse sõnultima. Kõikide nende nimekirjad on meil täpselt, aga et kes välis välismaalt tulnud Soome kodanikud. Aga et sel päeval ei tulnud ühtegi sellenimelist, ei ole kunagi tulnud üldse, kus ta toob, eriti, et nüüd on öeldud, et see näitab, et te valetate ja et me ei saa teid hoida siin lahtises laagris, et te võite olla röövel, mõrtsukas ei tea kes ja hullumeelne, et sealt nõutakse, et kui midagit kohe otsekohe laua peale ei pane, siis ma olen sunnitud teid kohapeal arreteerima ja ootate oma selgitust vanglas ja ise ütleb ka, et aga sealt enam minema ei saa. Küsin endaga, et aga mis siis juhtub, kui tõtt räägid asjast? Ma teadsin kohe tööde eest või ma ise kuulasin neid eesti poisse üle, kui nad tulid sinna, et oli üks ainukesi, kes oli Valbus seaduda keeleoskuse pärast ja siis ma ütlesin, et, et ärge nähke suurt vaeva, vaadake, saame sõjakooli arhiivist, et ma pean seal nõuti kahel korral tuli oma käega kirjutada oma elulooga mitut jutustanud vete ankeet, aga lihtsalt kirjuta nii kui see. Ja ei, siis laskis Barakim enne õhtupoolikut, sest tavalisest jah, kõik on korras. Ja sama suurt rohkem ei rääkinud midagit. Temal oli muidugi kõik korras, aga mul ei olnud midagi nagu korras ja aga üks, üks muudatus tuli kohe sellepärast, et see pani mind kohe ohvitseri seisusesse, ikka Vändrükki, aga mina ei tea, kas see see oli, aga mulle anti kohe omaette tuba ja käigu, kõige parem oli see, see omaette tuba oli naiste baraki ühes otsas, kus olid baraki, tulid need soome tüdrukud, kes olid sakslaste koos läinud ja esimene ohtuma seal ikka Estonia muidugi muremõtted peas kätt, mis ja kus ja siis tuleb selle komandant tuleb, ütleb, et meeleolu uurima, et mis siis saab minust, mina ei tea, mis saab, et ma olen nagu vastu seina. Ta ütles, et nojah, Lazio, null küll. Et ta tagasisõit on kindel ja mina pean tagasi viima, ütles ja mina panin natuke ka ütlesid, et mind tagasi viia eluga, et ikka et tead, mul on mul plaani, polnudki midagi, aga ma ütlesin, et plaanid on olemas ja siis ta katsub ütelda. Noh, et ega see nii hull ka pole, et mõnel on ikka läinud ja pole midagi, mossed pole seal kunagi olnud, ma tulin sealt praegu, et mul ärge rääkige ja liiga soomlane oli katses peade mõtlesite siis ta ütles, et te peate jalga laskma. Mõtlesin, et jalga laskmata, aga kuidas ma saan jalga lasta, et ma ei tea midagi? Vaadake, mis riided mul sel asjal Mallel raha, midagi, ma ei tea midagi Soome olukorras. Ja siis pikalt selgus kõik, et ikka, et see on sealt sellest laagrist on püütud põgeneda, aga ei ole ükski, ükski ei ole minema saanud tolleaegsed täpselt keegi Joosid välja saanud, et see paistab lahtine laager olevat, kus ainult ikka mingisugune Valpo kool oli seal paar-kolmkümmend, poissi, öösiti käisid ringi lahtiste baraki, juuksed vaatasid aknast sisse, seal kõik, mis aga see oli see vana Saksa õhutõrjelaager, mida kasutasid selle inte, näitaks see asusele Hango poolsaare tipus. Ja sealt tipust on üks 40 kilomeetrit midagi nii välja pääseda ja ainuke viis on pikki teed või piki raudteed ja nii kui temal, Nad on patrullid väljas, nende põlede sildade peal on kohe postid väljas. Ütles, et siit ei saa keegi välja, et jalgsi ei lähe keegi kuskil ütles, et ta seletas selle ära ja et ainukene võimalus on ikka. Tuleb rongiga mööda tuleb enne väljasõitu alarm tuleb, et rongiga pääseda. Akasse plaanitsemined üldlaagris oli ka teada, et ma olen väljaandmisel eriti tüdrukud, said kõik kaastundeliseks ja aitasid, et tulla ja kõik plaanitsemist ja ta ütles, et sellega on aega kahed tõlkimines ja valvanda komisjonile, et ma olin siis juba nagu selle Valmanda komisjoni hoone on Nõukogude Liidu kodanik. Et see võtab aega Zdanovi hoole alla ja just just just just ma lihtsalt ei ole olnud ja ja läks aega ja siis siis ühel ühel ööl ikka läks, eriti kui siis tüdrukud kani sõbrad läksid juba mu koju, aga siis siis ikka sain ja siis isegi isegi üks Soome tüdruk andis oma ihad, niuksed, suisa püksid, need olid teljega terve Soome puusa läbi tegin ja saapaid ainult ei saanud ja ja üks sihuke vilets pass oli jäetud kaver sinna laua peal, vaata Soomes oli see suur probleem selle kuritegevuse ja üldse niiskuse distsipliini langumisega peale sõda, sellepärast et karjalased seal hulkusid ringi, sõjaveteranid, need seal jõid, rügeldas vangid, igat sorti olid pandud töödele metsatöödel, et sõjakahjutasusid maksta. Sellepärast oli seal põhja labi lään ja need olid keelatud ala, sinna ei tohtinudgi menna keegi teine kui, kui loaga eriloaga igal reisijate rongil oli politseipatrull peal igalühel isegi Angosoliga igalühel pidi olema õige pass käes, kui pass ei olnud, oli kohe tõmmati kõrvale, et isikut kindlaks teha. Ja siis teine asi, ta ütles kohe. Aga et hea küll ta rongiga välja, aga teil võib üks koht olema, kus te saate kaks nädalat vähemalt ennast varjata, kuskile ei liigu kuskil tee peal kuskil, et Icterver Soome pannakse farmi seisuga raadiost hüütakse järgi, et see on ka küllalt suur seal vaherahu tingimuste rikkumine, et kui sellest praegusest saanovi grupp teade siis varsti Pravdase saame, rikub vaherahu, tingimuse abistab isamaa reetureid põgenemisele nii edasi ja nii edasi ja siis ikka ühel õhtul ma hakkasin astuma sealt välja, isegi sellega head aega ütlema, kes oli Asama tagasi hüppadelmed, kus kaks nädalat peituda, kuidas saatus mängib rolli, nemad on hüpanud 1943 koma rindel, olime, me hakkasime Tutlus kuulutustele kirjutama, kõik kirjutasid, kui me seal kogulas olime ja suurem osa jäid ilma vastuseta, aga mina sain ja siis ma kohtasin ka päris mitu korda. Helsingi üliõpilane oli maalt pärit ja ja kõike isegi kutsuse kevadpühade ajaks omal, kui mul just puhkus ka. Ma sõitsin väljaga Momilasse, kus talu Lõin käega läksin Helsingisse tagasi. Natuke igav oli sõdurpoisile see. Nojah, aga ma mõtlesin, et see on ainuke koht, kus ma nüüd minna, aga siis, kui ma sellega kokku 143. aastal siis Helsingis jalutades ja ütles, et mul oleks imelik küsimus, et ma nüüd küsin selle ära, et et kas siis kes siis Soomest tõesti maalt pärit üliõpilastüdrukud panevad ajalehte kuulutused tutvust otsivad, et ikka et, et Eestis küll nad ei tee midagi teistmoodi ja ta hakkab naevalt slaidi tõtt, et see ei olnudki minu kuulutus ja nimelt tema töötas Helsingin Sanomate osalise ajal mingisuguse korrektorina. Ta sõbranna oli sensor ja neil oli korraldusel peamaja poolt, et ühtegi niukseid kirju, kus tutvus kuulutus rinde ja tundmatut isiku vahel nagu Kenda postinumbriga. Need tulevad hävitamisele, et need tuleb prügikasti visata, aga et seal minu sõbranna Tõnu kas su kirja läbi jooksis, tipp teeb minu juurde, et sa vastu talle ja sellessaaraid võttes ja siis see talu oli, kus, kus poodlemas sihtisin. Muidugi siis Hango jaamas õhtu oli väga vähe reisijaid, ma ütleksin üks või kaks reisivagunit, oligi paar tosinat inimest ja, ja võtsin kiirelt pileti ja läksin vagunisse. Ja siis ma ütlen siis natukese aja pärast henna ras, aita politsei tuleb sealt ja paatidega ühele pooleteise panna, seal see patrullpolitsei igal rongil kaasas minu kohal jääb seisma, jääb õla peale, ma lihtsalt, ma tundsin kohe füüsilist valu, ava õlas, et nüüd on see mäng läbi ja ei astu edasi. Kas. No ükskõiksus, tal oleks pidanud, see teadaolevad, seal on valvatud laager seal ja kahtlaste kahtlaste inimeste laager etega. Ja nii see jäi, muidugi ostsin mitmesse kohta piletid ja väikesed otsad, et mitte kohe keegi jaamast küsima ei saa minna, kostab ja. Ja siis olingi seal seal silus, alustalu oli kohapeal külma, siis kahetsesin, kui ma sinna läksin, kolm aastat hiljem, et ister läinud ja siis sinna kõige suurem õnnetus ka sinna talusse jõudsin, siis mõtlesin, et räägin tõtt, valetan kellelegi tõtt või valetab. Ja siis pererahva kokku ja ütlesin kohe, et ma sõja tunnen seda ilgat tütart seal. Ja ka tema ei olnudki üldse ei olnud kodus oli mingi praktika tööl ikka Helsingis ja ta nii lahkelt võeti vastu. Ei, nad kartnud Valbodei, neil pole siia asja, seal ma olin siis kaks nädalalt, vaata, oleksin jäänudki. Aga kas teil pass oli, dokumendid olid? Ei olnud. Mul oli see, mis oli jäetutes ilma pildita. Jaan tihiku kirjeldust, aga, aga selle kohta öeldi, et sellega see on viimane päästerõngas. Mul Angos öeldi, et see on küll midagit, aga ärge sellega veel mingi hetk, kui vagunis oleks, tõid, passi oleks lugenud oleks. Ja seda just hoiatati, et, et te olete väga kergesti kuritegeliku elemendi arengutes sattuda, sellepärast öeldi asja CD, kus te lähete vaata Kesk-Soomest imete idast ega läänest ühel pool valvatakse piiri, teiselt poolt salakaubavedajaid Jaka piiri. Teine asi, et, et mitte ööbida kuskil metsades ega niukse puudeaalnegi sedasi inimest näevad Janavad üles, varsti on seal politsei või kes järgi ikke korralik talu valida ja, ja niiviisi kõik niisugused asjad, nagu see hoiatus öeldi ka, et see, see aktiivse tagaotsimine lõpetatakse ära umbes nii, kahe nädala pärast umbes 10 päeva. Tõsis. Varjasid end kaks nädalat sellest sõbralikkusest. Joo töötasin seal kolm ilusat tütart, olid sealt kõik need külastada käisingi hiljem ja tõesti oli, töötasin talutööd oli ka, heinaaeg oli ja kohe paremat aega ei saagi ütelda, et kogu aeg mõtlen, et kõrvutada siis tuli mõõt edasi minna, siis ma mõtlesin, et ma käin need kohad läbi, kes kellega ma koos vangis kes just selle laia ja, aga siis samuti oli see, et kuidas edasi liikuda, kuni umbes nikeline öeldi, et see, et rongid on enam-vähem okei, rongid on inimesi täis ja valvet, kust otsast politsei tuleb liigutada, seda konduktor kaasa, nii et küllap siis saab kõrvale. Aga pärast seda juba tuleb, bussid on kindlamad, bussis ei olnud niisugust, seda viimasel minutil peale esimesena välja, et ei ole seda. Ja siis, kui selle juba Vennad põhja Sauni lähedal, et siis ei ole kumbki, siis võib veel kuskil nii veoautode peal ja lõpuaasa tuleb jalgsi minna täiesti nii kui tagaotsitava korras nagu Rovanemist üles.