21. detsembril täitub 85 aastat Scoutspataljoni loomisest. Algatajaks ja asutajaks oli laeva kapten Ameerikas ja Filipiinidel elanud Henry reissar. Väeosa formeeriaks Viljandis oli staabi kapten Friedrich Karl pinka. Viljandlase tulid neil päevil peaaegu meeleheitel, sest üksteise järel olid eesti linnad langenud punaste kätte. Maha jäeti tar. Põgenik jõudis juba Viljandisse. Samal ajal ilmus majaseintele üleskutseid, milles rõhutati ausaid, julgeid ja vahvaid eesti poegi astuma eesti skaut väeossa. Väeosa lubati varustada kõige paremate Inglise ja Ameerika relvadega. Viljandi noorsugu haaras üleskutsest kinni, kui viimasest õlekõrrest kirjutab tänavu ilmunud raamatus Scoutspataljon loomises taassünnini pataljoni formeerija ja lahingujuhi poeg Erik-Herbert pinka. Jõulu reedeks oligi koos üle 30 skaudi enamasti koolipoisid ja üliõpilased. Ja kui nüüd lisada, et raadiotöö on viinud kokku ühega neist, siis oli see rohkem kui õnnelik juhus. Viljandane Theodor Andresson. Minul oli Belgia naaber, Georg kütt, vasakul pool istus minust ja tema ütles, et jaa, et nüüd hakatakse formeerima formeerima Scout rügementi. Tema onu on ka üks nendest, leitnant Allik ütles, tema. Ja mina sain ja, ja seal seal mu pinginaaber saime nii kaunis vaimustatud sellest ja oli esimesed, kohe läksime kohe andsime end vabatahtlikult üles. Scout rügementi loomisel, kus kohal see oli Viljandis, praeguselt isandal uus Tombi plats, seal üks karskuse teemaja ja sinna olid esimesed nii-öelda narid tehtud siis ja seal oli siis üks, kes registreeris ka. Ja ma mäletan seda, et see oli koolikool, oli lahti, jõuluvaheaeg tuli ja siis läksime. Sinna panite nimed kirja, nimed kirja ja, ja siis kas te kodustele sellest rääkisite? Asi oli nii, et mina sõnagi ei rääkinud sellest. Ja siis jõululaupäeval, 24. detsembril, mina läksin kodust ära. Võtsin kaasa leidjad, mis mul olid ja läksin sinna kogumiskohta ei saa, ma mäletan täpselt. Ema oli trepi peal ja muidugi nuttis, aga ei, ei keelanud ning ka. Ja siis sellest ei oleks ka midagist abi olnud, sest ma olin nii kindel eneses, et aeg on nisu, kui, et peab minema ja tuli minna ja läksin. No ja siis see skautide organiseerimine käis edasi. Esimesel või teisel jõulupühal, esimesel pühal olid, olid aetud, õppust tehti, seal neid palju ei olnud, kümmekond meest oli teisel pühal tõime jaamast hobustega relvi, automaatpüsse, harilikke püssi, need olid vene Vene püssid, Inglismaal valmistatud ja ja siis need kergekuulipilduja Madsen ja lühis. Ja siis sain püssi. Järgmisel päeval käisin juba proovimas, tulin oma oma kodu, proovisin, kuidas, kuidas piss võtab, lasin märkesel Kösti järve peal vastaspool umbes 200 meetri peale panin väikse kuju, lai viis või 10 lasku. Mis sai edasi, edasi sai niimoodi, et vabatahtlike tuli juurde ja veeti ka sõjaväest õppust kuidagiviisi. Ja kuid nii hull palju vajadust ei olnud, sest neoon enne esimese maailmasõja ajal koolis korraldati niisugust eel brigatoveetiline kurssi, öeldi, kus võeti läbise sõduri algõpetussüsteem, taktika, EASi välisõppus, kõik need aheliku tegevus ja kuidas ennast varjata ja ja niisugune asi oli mulle selge ja see oli nüüd suureks tuluks ka. Siis organiseeriti edasi. Ja kolmandal jaanuaril tuli käsk frondile. Kes oli Scoutspataljonile ülemisel ajal? Pataljoniülem oli, oli siis, tol ajal oli ikka kapten teinud ka. Friedrich pind ka ja Hearvalt pind ka oli tema vend ja siis oli leitnant Paulmeister läitnud Allik, need nüüd ma mäletan, neli meest oli alguses ohvitsere ja rohkem ohvitser ei olnud. Meil oli vähemaid meil medali 28 meest, kui läksime rongile ja front, sest tol ajal oli nii, et enamlased olid juba väga kaugel Viljandi lähedal, siin õõnsus käidi juba ära Karksi-Nuia ja Taagepera ja Helme ja need olid juba ja lähenesid Tarvastuleja fant oli väga-väga kriitiline moment, oli, tuli üldine pealetung ja skaudid kautidel andis äriülesanne ja meie mäletan täitmisele väga edukalt. Mis ülesanne see oli? Kõigepealt pandi meid rongi peale ja viidi rongiga. Rong peatus Õisu mõisa all, seal võeti vaid maha ja uisupargis läksime üles lossi lossi peal, aga punased sees ei olnud, nad olid päeval käinud seal kaks ratsanikku ja lainud jälle jälle ära. Ja siis me, see oli õhtune aeg juba. Kuulsime seal lõuna pool Karksi pool kuulipildujalaskmiste üksikute püsside pauke. No ja seal ta algas siis meil edasiminek, esimene lahingu, kus me pidasime, see oli Karksi-Ell, Morna mõisas, Morna mõisa väljadel. Ja mina mäletan hästi, et mul ahelikus olles noh, see sai kõvasti lastud automaadi raudlaks tuliseks, palavaks ja siis eeskirjades oli öeldised Jaagusi vaos, lähevad et siis tuleb kohe vahetada ja mul oli ka lahingusse teine kaasa võetud ja mina hakkasin seal vahetama. Külmetanud, käed kohmetunud, kuidagi kriis, peenike töö ei tulnud sellest midagi välja. Ja seal see oli esimene aparsusele automaatpüssiga. Alas, kus seal oli püssivahetust, oli all, oli Karksi mõisa Karksi mõisas, selle tagajärjel kartsime. Punased, läksid välja, läksid Karksi-Nuia alevisse retsite tormijooksuga ära. Tormijooksu seal ei olnud midagi, lähivõistlust ja võitlust ei olnud nad lihtsalt nähesed, et ümberringi on varssasid, taganesid ise ära. Kas teie tulejõud oli tugevam kui vastastel? Vastaspoolt kuulipildujalaskmist ma ei mäleta, hästi, aga meie poolt meil oli kaks automaati, automaat, Matson püssi ja kaks lüüsi, muide meie iili meil oli väga äge, aga no meil ei tulnud need tarvitada, sest et midagi umbes, et ei tohtinud lasta. Laskemoon ei olnud raisata, selle kohta just ei öelnud, et hoidke kokku, seda seda just ei öelnud. Aga nüüd juba järgmisel päeval olime Karksi mõisa seal ja seal ei tulnud ka kaua olla. Nägime juba, et Karksi-Nuias läksid venelased ratsahobustega ja mooriga läksid välja. Meil oli käsk neid jälitada ja läksime einele. Taagepera alla. Nad taganes, Taageperra Taageperas olid nemad endid väheke kindlustanud. Näid pandi hobuste peal, ma mäletan, 16 hobust oli, igas oli neli meest peal. Nii kuidas oli, ja läksime sinna viidi meid Taagepera alla. Ja see lahing algas mõisaber enese pärast, see on iseenesest väga põnev ja, ja üks esimese nii-öelda tõsisemaid minul vabadussõjas lahingutest rääkige sellest täpsemalt, vaata Taagepera lossi ümber on park ja pargi ümber siia põhja poole on kivimüür, kiviaed nii-öelda. Ja see on võrdlemisi kõrge ja täpselt nööri mooda ja nemad kõik olid seal Nende kuulipilduja ja, ja nad olid kõik seal müüri taga ja siis sellest müürist sedasi metsa poole, kus meie olime, seal on lage plats üks viis, kuus on nii, nii palju ei ole üks-kaks-kolmsada meetrit on nuia sealt lagedalt üle minna, meil käsku ei antud, ei lubatud, Medulistasin vastamisi ja mina mäletan, kui palju mina lasin automaadis sinna torni. Seal nendel oli, tornis oli neil vaatluspoissi, aga sinna sinna mina lasin haruldaselt oma automaadi noaga tagajärg oli see, et torm ei ole aga mõisa turbera võtta. No siis tuli niimoodi Meelejuure tuliga, kuuenda polgu viies ja seitsmes Rood. Kuid tol korral oli niisugune olukord, et või sellel rooduülem ja sõdurid ei olnud kuidagi tee sõjameeleolus kuidagi ei, ei istunud nagu nendele see asi lihtsalt vastumeelt oli, nad ei, nad ei taha minna, nad ei julgenud ka minna või nii. Aga siis oli üks huvitav moment. Võrupataljon oli ka sinnapoole taganenud ja sealt pärastine üheksanda rügemendi üles tol ajal kapten Schmidt oli see mees, kes võttis need mehed kokku ja rääkis nendele, et meie andmetel vaenlasi ei olegi nii maaelu ja neid on, neid on nii paelu ja ütles niimoodi, et siitpealetung ei ole otstarbekas ja viis kõik need mehed, ava kõrtsi, uurisin kolm kilomeetrit lõuna pool sellest mõisast läbi metsatee ja alaga kõrtsi juures ja seal oli üks siis huvitav moment mulle, mis mul meeles. Kapten smed oli täitsa õige sõjamees ja tema juure toodius, kohalik. Oli ta rapsis, mets oli ratsahobust selles, ta võttis ratsapitsa ja pani sellele mehele kaks korda üle õla üle turja. Ütles kurat Tootsi ja meelel vene röövleid. Et mine oma naise ja laste juure ja ja saatis ta sealt ära. Aga üks, üks teine mees, kes sellel oleks, oleks muidugi lasknud selle mehe maha lasta, aga kapten mete oli selles mõttes küll õige sõjamees, et kellel relva vastu panna, ei ole selle vastu maksas relvaga kah minna. Ja pärast Me saame scaptis Metiga kokku andes oli sõja ajal. Ma isiklikult temaga vestlesin ja tema ütles, et jaa, skaudid olid ka seal, ütles, et pärast, kui tore oli skautidega võidelda. Ja siis see sant poolt see ala võrdselt pealetung arenes umbes järgmiselt. Kõik pandi ahelikku ja õhtune aeg oli juba. Läksime ahelikust Leice tee teed mööda läksid üksikud ohvitserid, läksime, läksime kuni mõisa alla juba mõisa viinaköögi juurde ja seal oli venelastel post välja panud. Huvitav oli see, et post ei olnud, venelane, oli üksteisest rahvusnägijat teised tulevad hurraa ja jooksis lasta see seal meie üks kautoli vani püssi, valge ja Vaughni sinna täid kukkus maha. Aga sellest oli küllalt. Me suurt lasta üldse ei saanud ülevalt mõisa oli sinna üks kilomeeter umbes või ei olnud nii paeluv mõisest need taganist, kõik läksid välja, nii et Taagepera võeti ära õieti Üksikute paukude barrel, mis me lasime Niukest suuremat võistlust ei ole ja see, see üks mees, kes seal oli, tuli pärast välja, et suurem osa väeosa on juba kõik ära läinud. Et see on veel nii tõkestuseks sinna välja pandud. Nii palju on Taagepera, sest lahingusse meelas. Te kuulsite Scoutspataljoni asutamisel 85 aastat tagasi esimeste hulgas väeossa astunud Theodor Andresson mälestusi. Vabadussõja aega tuleb saatesse otsida nüüd mõistagi Eesti raadio heliarhiivist. Üsna kaua on seal avaldamisjärge oodanud vabadussõjaaegne nooruk Läti piiri lähedalt Varstu valla talupidaja poeg Aleksander Pettai. Saime teate, et Varstu Varstlust on punased välja löödud, vastu on vabad, võib nüüd koju minna. Meie olime vanapapa pool niimoodi, et mul vend oma naisega tulevase naisega tal oli too siis veel pruuti-peigmeest. Need olid seal ja mina olin siis kate kaga õega. Ja säält vanapapa poolt, siis toodi sõna, et Varstust on punased välja löödud, et võib koju minna, aga Karulast varustusse võib kahte teed mööda, üks taeva Hargla kaudu ringi säältpoolt. Teine jälle lets metsad sooru kaudu Shawyra kaudu. Teine tee, ühepikkused teed mõlemad ja meie tulime. Koju tulevad sooru litsmetsa kaudu. Saviradi ülakohal tuli preester koolon meile vastu ja ütles, et varssa teie Lüdžišei saadet, seal käivad parajasti lahingut ja oli kuulda ka nii mustlasi sealsamas kohe all jõge mööda kandus üles kadul arv ja ja meil ei olnud õieti, et kuhu sa lähed, kahe hobusega. Kolm keste, minu vend oma pruudiga naaberkruntide esimest, nad olid läinud kuhugi Sangastes ära juba teise hobusega kus hoiti pinnas seal, mõtlesime, et kõrge palus hurda, talus on meil sugulane tuubikene, et läheme kõrgepalu, et seal siis neid, kus siis edasi minna, saab. Nägu üle, must jäi ära, läksime kõrgepalu mõisas kohale, üles jõudsime nii, Olit oli punase tärniga. Sõduri juures olimegi punaste kätte langenud. Mina ja mu kaks õde ja kaks hobust. Noh, ega kedagi vants. Viidi kõrgepalu mõisasse ja korteri nagu anti vain, kus neil peatuma hakkasime, oli sadulsepa juures, too sadulsepp oli lätlane ja need meie vangistajad, punaste rood oli läti rood. Olid ka lätlased, nii et nemad rääkisid omavahel läti keelt. Aga meie oleme ka Läti piiri võrdlemisi lähedal, mõne sõna saime aru, iko kadunud, aga too ei tähendanud. Ja meiega koos langes siis punaste kätega preester, koolon. Ristiku preester. Teoreetikuid kirik on Varstu-Mõniste-poolses otsas, väikene vene kirikuga puust kirik. Dolla, kiriku preester ka meiega koos. Ja algas siis tol korral vangipõlv. Ja aga kas tol päeval või järgmisel päeval lõuna ajal mul oli kaks hobust ja koorem ka ja ühe ühes koormas oli sadul ka muuseas väid. Nii kodune sadul, üks punaväelena tooli, venelane, too ei olnud lätlane, too oli nähtavasti partorg, vist olla läti rodu punaste ruudu partorg tooni, venelane kutsus minu kõrvale. Krabi mõisas sotsiaalasetseb praegu meil polguülem. Ja siis tema siis ütleb, aga samal ajal meie silma all meid viidi juurde preester, kolonniga lasti maha isa ja poeg. Viimati selgus, et ei ole ikka meid tol korral mõeldud. Ja siis ütles kurtsustu roodu partorg, venelane minu enese juurde. Et mina saan teie üle otsuse. Te annate mulle ühe hobuse ja sadula, et polguülem on krabi mõisas. Sõidan polguülema juurde ja. Istus ta selga sõitis minema. Või noh, igatahes need ei teadnud, õed olid seal sadulsepa juures ikka mina siis vahest hobuse juures tallis. Laupäeva hommikul. Muidu üks Tallinna omakaitse pärast ma kuulsin, ma siis ei teadubliki. Tallinnas pidi olema üks oma kaitselasterühm pois salkvaid kössis tundis sinna kõrgepalu mõisasse punastele peale vist nagu ida, vaid kirde poolt nei. Aga laupäeva hommikul, mina olin tallis, talli uks oli lahti, suur mõisa tall. Uks lahti ja kuulid käisid, mis need talinlal taset lassid mööda talli, uksest ega siuh-säuh mööda. Korraga hakkasid kuulist mulle jalgade alla tulema. No üks hobune olija tooli, Shoi mass saime juures Shoi ja mina põgenesin, kust see tarkus tuli või kes mind juhatas? Mina arvasin ja arvan, et jumala juhatas mind põgenema hobuse nina alla, sõime ente sisse ja ei läinud kuigi palju aega. Too. Me lahinguid ära nagu kasvas mingisugust hurraa, karjumist ka oli kuulda ja sissegi. Mina põgenesin jahe heitel sisse ja siis jooksis üks häälest juba, sain aru. Hallo hallo, hallo, maltšik, maltšik, maltšik. Otsis mind talli mööda, aga ma olin seinte all. Ise sealt tallist välja hüpanud lahing peale, aga kolmas Eesti soomusrong tegid Antslast dessandi müüa muidugi sellest midagi ei teadnud. Ja tuseltešant tuligi, selle hakkasid kuulid tulema uksest sisse, NL käisid mööda. Nojaa, too otsis matšikud, aga Maltsikutessaa nagu ise välja oli läinud, nii, sinna ukse kõrvale ta siis oli langenud. Neid oli punaseid viis, viis meest siis langenud seal pärast kodurahvas olid veel pidanud aitama matta. Ritsingu kiriku juurde. Nii ja varsti oli Shurratamist hästi kuulda ja eestikeelset juttu kõvasti. Kolmas soomusrongi oli Antslast teinud siis dessandi ja tormas kõrgemale mõisale pääle, lõi punased säält välja ja meie olimegi nagu vabamehed. Soomusrong lastega siis ühes Mul kästi olla ülejäänud hobusega punaste käest trofeena sinna jäänud supikatel. Tollel supikatla Antsla jaama Õed läksid java koos sõduritega vaid kolmanda soomusrongivõitlejatega. Soo, kas loomus, rondi, ülempüstoli, kolmanda soomusrongiülem oli kapten Luiga to make, päris kindel ei ole, aga mul kuigi on meelde jäänud. Nemad sõitsid siis. Mul õeõed kahekeste sõitsid, siis olid tantslas öösi, olime Antslas öösi. Pühapäeva hommikul sõitsid nemad siis soomusrongiga, muuseas Karulasse või palkade soomusrong Longlased niikuinii läksid. Sõitsid Karulasse, kus mul vanapapa jalas ja mina siis talle ülejäänud hobusega ratsa. Aga see, mitu korda põgenemine mul vend oli punaste käes olnud juba kahel korral ja peksa saanud punaste käest ja ja aga siiski nii imedel kuidagi mu Mareyenburgis vaja, Aluksnest olid nad vabaks saanud. Vend põgenenud ja mina sain ka ja siis läks punaste ka nagu jahib edasi-tagasi liikuv meile liigne olemine nii halvaks. Ja niimoodi sai teada, et Valgas on üks väeosa, Eesti väeosa, läksin Valka ja Anthony enese Eesti vabadussõjaalaseks üle vabatahtlikult vabatahtlikult ja loomulikult. No ma olin ju, mis ma kuue seitsmeteistkümne aastane poiscani sügise sain, seitse tuisk, siis olin õieti kuueteistkümned. Pooleaastane, mis väeosas oli? See oli kolmanda polgu sidekomando juht, ole vastu, võttis mind polgu adjutant leitnant Saaris, kui ma ei eksi. Apolgovi ülem ajel asetses Ramsi sillast paremad kättoniska sani nikkus, kõrgeperve taoline seal üks lossitaoline ehituspolguülem. Kapten, kas oli alamkapten kapten kruust? Tol korral hiljem oligi ta põru polgu ülem, kolmanda polgu ülem, hiljem Eesti diviisi kindral. Aga minu ajal tema alga sadam kaptenina. Ja ja tõid, võeti nii noorena vastu ei öeldud. Liiga noor. Ei mäletamishis, ei kuule enne mind oli vist juba üks olemas seal. Ja, ja siis algas mul sõduri elu kolmas polk, sidekomando komando ülemaks oli minu venna endine õpetaja leitnant Madisson, leitnant Madisson oli kunagi sooru ministeeriumikooli õpetaja. Ütlesin kuusk, polguülem oli üleval seal lossis ja sidekomando nisugune korter. Suur tuba oli sidekomando samas majas. Aga siis ratsaluurekomando oli seal natukene maad eemal ja kööki oli ka jälle seal kusagil. Seal, kui kaua ma olin? Vahepeal käisin siis nii nagu talgukäsk käsk jalana, näiteks. Pool oli nii palju, noh ütleme kaks meest oli roodus. Ja teine kaks meest jälle nagu kodus või vainu polgu seal staabis. Nii umbes rood oli, kas kuuske mees pani umbes 30, oli liiniba vist nii on meelde jäänud. Ja nii siis vahepeal vahetus saadeti ikka vahepeal käisin liinis, vahetasin. Vahetati ümber ja me ja mina esialgu siis olin seal ju üks ja kellegi rist Johansoni nimeline vanem mees, tooga kahekesti sessi küüdimees muidugi, kolmas. Nii käisime siis liinil. Siis oli Rootsi jõudnud meie rood, ma kuulusin siis 11 kümnendama roodu alla roodu ülemaks kuma. Valesti jälle ei mäleta, oli leitnant Eisen. Pikk, käisin kunsti lühem vend oli tooli pool roodu ülem, meie olime roodu peastaabiga, volime Veželovi kõrts, seal Riia Pihkva tee ääres suur pikk kõrts. Ja säält läksis Belbertlikulaarne tee kohe skooljeni külla ja seal oli teine pool roodu. Ja. Eestlasi Eesti läks, vastu, hakati vist esialgu sündis väikene taganemine vist oli nii, et lätlased, Läti, mingi pataljon, vaid rood või oli Kaheksanda ja kolmanda polgu vahel, nüüd on mul meelde jäänud. Oli sealt ära põgenenud vahepealt, laskis jalga ja laskis jalga ja, ja. Ja Eesti väeosad, nii kaheksas pataljon kui ka kolmanda polkultuur osa pidid taganema, sündis, ma ei tea, kas, kas mütteni umbes kubesioloogilist Rooden poisini on 10 kilomeetrit, siis sündis nii üheksa, kaheksa või vaid 10 kilomeetrit, nii taganemine. Tavaline rindemees. Ja nii siis kuni 23. juunini. Toimustu pea, lahing, isal Landeswehri, kes meid oli siis all, Aidma, see Landes veer koosnes omaaegsete balti mõisnike poegadest mingi väeosa moodustatud kuskil Kuramaal või kus nad väeosa oli moodustatud. Landes versis hakkas nii, meie Eesti meeste tugeval pääle survel hakkas taganema ja toimus siis taganeme nii sealt Vesheoloogi kõrtsi juurest kuni Riia lähedale May, kas mitte ei olnud rooni poisi mõisa, sealt käidi Riias ja, ja vist inglise vaherahutegija jõudis vist vahele või, või midagi nii? No ei mäleta enam, poisikene ka ikka ja ja ega kõigest sellest ju nii ülevaadet väga. Aga etlev. Ja seal siis olin, kuni kahegi olime kuni 25. augustini, uudishimu ka ikka. Me tahtsime ühe teise poisiga. Grünberg oli vist ta nimi? Räpina mees kah, kui ma ei eksi, oli, tahtsime Riiga minna, aga lasta Riiga, et inglased ei luba, vaiba reega igatahes ei saanud minna. Kuigi seal riiale ei ole, ma ei tea, 20 kilomeetrit ei ole vahet. No seal siis olime, kuni jäi too rinne seisma, seal olime siis kuni 20 minu suhtes kuni 25. augustini 25. augustil šai polguülem. Vabatahtlikult läinud ja ilma vanemate nõusolekuta. Mul vend oli õpetaja, selja panda köitnud asja. Ja nõuavad nüüd menu, kui avaealise Koju laskmist. Aga polgu ülem tol korral vist juba kolonel või või vähemalt kapten Kruus kutsus minu enese juurde, andis mulle sism, kodu, rahva tiria. Kiri oli mu venna kirjaga kirjutatud henna kirjutajad. Tundsid, vend oli mul ju õpetaja, ta oli 12 aastat minust vanem, andis kirja lugeda ja jah, ja, ja no ja ütles, et, et homme tuleb ja vastab, mis vanematele vastata. Nii et ta ei mõistnud otsekohe kohut ei sinna ega tänna. Mina homme läksin. Järgmisel päeval tähendab, läksin ja siis kostmult mõistlus vaid tarkus tuli, ütlesin, et olen nõus kodu minema, kui mind pannakse kooli. Enne ma olin olnud ainult vene kihelkonnakoolis Vene kihelkonna kreekakatoliku Apostlik-Õigeusu kihelkond, no mina olin ainult vene kihelkonnakooliharidusega kehva haridus muidugi ka ja. Ja siis kruus ütles selle peale. Kruus ütles, et vaat, on mõistlik otsus, mõtle järele ja homme tule, ütle ütle missisteet. Järgmisel päeval ja siis ma läksin ja ütlesin siis polgu ülemale, vat olen nõus kodu minema, kui mind pannakse kooli ja tolle ja tollele otsusele. Nagu ta ütles, et ma kirjutan kahe käega alla. See on tubli otsus. Väeosa ülem Jaan Kruus oli samuti talu peremehe poeg nagu jutustaja Aleksander pettaigi õppinud Soomes põllutöökoolis mobiliseeritud esimese maailmasõja algul kolmandasse Soome kütirügementi. Ta tegi kaasa selle väeosa lahingutee Poolas, Ida-Preisimaal, Karpaatides ja kaliitsias. Ta sai neli Georgi risti pühastani Slovi kolmanda ja teise järgu ordeni. Püha anna neljanda, kolmanda ja teise järgu ning püha Vladimiri neljanda järgu ordeni. Kapten Kruus tuli pataljoni ülemana esimesest maailmasõjast välja, kui kõige enam autasustatud eesti ohvitser tsaariarmees. Eesti vabadussõjas juhtis ta silmapaistvalt edukalt kolmandat jalaväepolku. Sõja lõpuni sai vahvusest vabadusristi ja Läti karutapja ordeni. Rügemendi ülemana algatas ta Võrus Taara kasarmute ehitamise ja Värska lõunalaagri rajamise. Jaan Kruus ülendati kindralmajoriks 24. veebruaril 1936. Sama aasta septembris määrati ta teise diviisi ülemaks. Tus. Esimese punaterroriaastal kaovad jäljed temast ühes teiste Eesti kindralitega teadmatusse Venemaal. Meie saate lõpetab Eesti kaitseväe orkester, kellelt kuuleme keelatud unustatud ja taasleitud marssi. Kindral Jaan Kruus.