Tere õhtust, Äradio seitse jätkab meie stuudios, on nüüd kitarrivirtuoos, Heiki mõtlik. Saatejuht on Ene Pilliroog. Kitarri on küll väga mõnus mängida, aga kodus ma arvan, et teil ei ole kodus pahandusi tulnud ei puhumise ega klaverimängu pärast sest kitarr teatavasti vist ei kõla eriti kõrgele ja kaugele, kui ka paneelmajas mängida. No ütleks, et kitarr nüüd ei kõlada tegelikult naabriteni. Kõlab küll, on isegi alla kuulda kui mängida nimelt meil on kolmekordses majas. Aga teisest küljest on ka olnud momente elus, kus naabrilt isegi leiavad, et see rahustab neid. On palutud harjutada? Ja üks niisugune moment oli meil kunagi Tiiule eraldi kallal kellega me tegime proovi ja sai mängitud villal hobuse, Brasiilia pahianat. Ja peale seda, kui proov oli lõppenud, tuli tema naaber ja küsis, et vabandage, mis heliteost see oli ja ja Tiiulevalt ütles, et see oli Brasiilia Bakijana ja Me harjutasime täna ja meil tuleb siia siis kontserti, ta ütles, aga millal teil seda veel harjutate, et see oli nii kaunis, et on ka vastupidiseid näiteid. Kuidas teie peres on need kitarrimängu lood, kes kõik mängivad peale isa? No peres on meil küll nii, et, et on kolm kitarristi, et peale minu on siis veel tütar Kerli, kes on praegu 16 ja sel aastal lõpetas viimse laste muusikakooli kitarri erialal. Ja üsna edukalt lõpetas viivalti kitarrikontserdiga. Poeg Kert on samuti kitarrist, siis tema muusikakooli lõpetamist oli on jäänud veel kaks aastat. Ja võiks öelda, et tema õpingud lähevad ka küllalt hästi. Et peres on kolm kitarri ja on juhust ka, et oleme triot mänginud ja tavaline on ka see, et igaüks harjutan vahest eri tubades. Ja siis käime kordamööda köis ette mängimas emale. Oled sa rõõmus, et lapsed on tulnud samale teele? No ühest küljest ma ei ütleks, et kas nad nüüd tulnud samale teele, sest üks on professionaalne kitarrimäng, mis ja elukutse, aga teine on, tee on, mis on selle kõrval nagu lookleb, on kitarr kui hobi ja ma leian, et kitarr kui hobi võiks olla ise igale ühele, kuna ta on pill tõesti mis rahustab. Mis annab inimesele võib-olla rohkem kui näiteks klarnetimäng või trompetimäng üksinda. Kas te olete arutanud perega omavahel, kui lastest juba räägime, kelleks nad tahavad saada? No praegu tütar Kelly on praegu väga aldis keeltele. On võimalused, mida praegu mitmeid keeli seal koolis, kus ta käib. Ja võib-olla seda otsustust momenti, nii nagu ma mäletan, endagi puhul ei ole vajagi vastne kiiresti tehasest elu karma või määrab ise ära, kelleks inimene saab. Ja poja puhul ei oskagi öelda, sest peale muusika on tal ka väga palju kalduvusi joonistamisele keemiakatsetele. Ja nagu ikka veel poisslapsel peab olema huvisid palju. Millega su naine tegeleb? Ta töötab ühes büroos ja hetkel ta puhkab. Kaunis suvine aeg, millal sina puhkad? No see oleneb suvest, kui on võimalust, siis me oleme puhanud kõik koos. Aga nüüd kah, et seda on väga harva, mulle hakkasin muusikat käinud järjepanu kurtmas, kuidas nad saavad väga vähe oma perega koos olla, sest tööd on nii palju. Ütle üks kui 10 aastat tagasi vaadata, siis oli see tõesti see moment. Selline, et ma mäletan, ühel suvel oli vist kolm vaba päeva. Aga nüüd, mida aastaid edasi? Ma olen aru saanud ka seda, et millega ka ei või üle forsseerida ka muusika tegemisega ka töö tegemisega. Et tuleb jätta igale eluvaldkonnale, siis oma osa. Ja balansseerida siis selle vahel, et siis ükski vaekauss ei, ei kalduks üle, et ei kannataks pered ei kannataks töö. Et ei kannataks enda õppimised enda pidev arendamine, mida üks pillimees peab pidevalt tegema, sest muidu ta lihtsalt mandub. Aga see on üks pidev raskustega ja vastuoludega võitlemine sest selge on see, et sinagi oled tunnetanud seda, et kui hakkad juba millegagi tegelema siis kõik see, mis sellega kaasa tuleb, need kontserdid ja need pakkumised, need võimalused ja sõbrad, jäis, inimeste sõidud, salvestused ja. Neid on nii lõputult ja sellel otsaine vaid seda rõõmu külvi. See on pidev ja sealt midagi loovutada või anda või ära jätta. See valik on raske. No see valik on raske, aga samas seda peab tegema. Ma olen õnneks sellest aru saanud, sest muidu see võib lõppeda lihtsalt fiaskoga, et märkmik on täis kirjutatud turmat terve nädala, siis ühest kohast teise ja nädala lõpus, kui sa teed kokkuvõte, mõtled, et mida sa ära tegid, et kas pakkus rahuldust? Kas pakub sulle huvi, kas see oli mingi looming või oli see puhtalt lihtsalt siis ütleme, haltuura tegemine või kuskil siin-seal. Et mis on nagu eesmärgiks? Sa jõudnud selgelt rahulikult sellele tasandile, et sa suudad rahulikult analüüsida oma tegemisi ja tegemata jätmisi ja sedapidi otsustada kained. No peab ütlema, et seda on küll raske teha, kuid ma arvan, et ma viimasel aastat olen vast jõudnud mingi selle sellisele arusaamisele et kui teha seda, mida väga tahab teha, ega tahad mängida, siis see pakub ka teistele midagi. Aga kui tegutseda mõtlematult ja, ja teha vaid seda, mis ette satub siis nagu elujõgi sulle ette toob, siis selle all kannatab kvaliteet selle all hiljem hakkab ka kvantiteet kannatama. Ja kui see ka ei paku endale enam midagi, siis kaugeltki mitte teistele ja kuulajatele või muusika melomaanidele või ja rääkimata sellest, et see on nagu tühja tööd, et sellest ei jää mingit jälgegi. On sul tulnud valida rasketel hetkedel oma pere ja muusika tegemise vahel. See on selline raske küsimus ja mul on tulnud valida. Ja. Võitjaks kannatajaks on olnud vahel üks pool, vahel teine pool, ütleme nii, sisemisi läbinane. Vast jah, on olnud momente, kus tõesti tagantjärgi mõtlen, et oleks toiminud teisiti. Aga missugustel hetkedel, missugustes olukordades, missugustel päevadel te olete alati kindlasti perega koos mingid pühad või tähtpäevad või, või on teil kujunenud pereelus mingisugune niisugune oma Rütt? Kus te tahate, kus te peate, kus te lihtsalt olete koos. Rütmast on suvine, rütm on selline, siis kui suvi võimaldab, on lastel pikk koolivaheaeg, oleme planeerinud puhkuse kõik koos, et vähemalt siis kolm nädalat kuu aega olla siis oma maakodus Iisakus kus on ka meie vanemad ja talvine vaheaeg siis jõuludest kuni uue aastani, mul on viimased kolm aastat võtnud ka aja maha ja, ja sõitnud ka sinna maakodusse, suusatanud, seal küpsetanud, pirukaid ahjus, tundnud ennast hästi esineda käsitel? Ei mina kahjuks ei küpse, näed, ehk kuigi ma võin öelda, et peale kes siis kaheksanda klassi lõpetamist tol ajal oli kaheksa klassi, muidugi planeerisin kondiitriks minna. Suurepärane. Aga kahjuks või õnneks jäi see valik katki. Aga sulle meeldib kodus midagi teha, kui sul aega on ja kui sa kodus oled. Ma ütleks, et kodutööd on kuskilt maalt sellised, mida pead ära jagama inimeste vahel, et ei saa ekspluateerida kedagi, niiet et et lõpmatuseni üks teiega ainult ja peab olema ikka kollektiivne, ütleme kolhoosi-sovhoosi niuke jagamise tunne, et, et igaüks ja siis on, see võimaldab ka igale ühele vaba aega ja jagamist ja me oleme püüdnud seda süsteemi nagu rakendada ja hoida. Muidugi arvestades seda, et kui kellelegi lammast kiirem kellegile on mingid eksamid ees kellelegi kontsert ees, siis suhtume sellesse nagu vastutulekut. Kui sul oli seal see periood, kui sa tahtsid kondiitriks saada, missugused retseptid, missugused koogid, missugused pirukad. Ma isegi ei jõudnud nii kaugele, et unistada teatud retseptidest mingite fantastiliste kaunistustega kitarriga. Vaid see oli lihtsalt selline aeg, kui peale kaheksanda klassi lõpetamist igale inimesele öeldi, et noh, nüüd tuleb kutse valik teha. Ja kusjuures ma ütleks, et tänapäeva noored võib-olla oskavad ja selgemalt seda valikut nüüd teha, kuna võimalusi on palju rohkem, aga tol ajal oli valida vaid kas kutsekooli või võib siis keskhariduse jätkamise vahele ja need spetsiaalkuule kus oleks saanud midagi väga erilist õppida, mida noor inimene tavaliselt tahab. Mõtlesin kosmonautide cool. Et neid küllalt vähe. Ent sellepärast oligi niuke lihtsalt ning esimene ettejuhtuv mõte. Aga Ma arvan ikkagi, et õnneks ma ei saanud teoks. Tuli muusika väga suurelt möllu sisse, mis oli olnud tegelikult juba kuskil päris noorelt. Väga aktiivselt tegelesin tegelikult muusikaga, laulsin-mängisin pasunakooris nagu tol ajal noored poisid ikka. Mängimine see on ka üks. Üks selline väga vajalik asi noorele inimesele, et kui ta kollektiivis mängib seal nii kasvatuslikust kui ka muusika kuulamise seisukohalt mida siis kooris mängisid, seal oli selline pasun nagu Theron Horn ehk tenor. Lihtsamalt öeldes. Kes on sinu vanemad? Kuidas nad sind suunasid? No ütleks, et mitte muusikut absoluutselt. Küll aga oli minu peres minu vanaonu siis vanaisa vend Eesti ajal kitarrimängija, kes siis tegeles kitarriga oma hobiks ja mul on veel fotoalbumi vahel üks väga uhke tema pilt, kus ta siis Eesti ratsaväemundris on poseerinud seal kitarri süles. Endaga ise valmistas kitarre. Tema pille on sul alles ka või on seal vähemalt teada, kus. Ma küll olen lapsepõlves näinud ühte tema pilli, aga, aga siis ma ei tegelenud kitarriga teps mitte ja, ja kui ma kitarriga hakkasin tegelema selle siis kuskil alles 13. 14. eluaastal siis loomulikult tuli iga poisi unistuseks dripill elektrikitarr ja ja esimesed aastat minu elust ma väga tõsiselt tegelesimegi siis bändi kokku ajamisega ja. Muusikat tegid loomulikult miilitsaid ja kriidnscrey. Ja väga palju sai kirjutatud ka oma omi kompositsioone tol ajal isegi üsna menukalt mängitud nimelt Tallinna reaalkooli all me tegutsesime ja Tallinna pidudel siis küllalt palju mängisime, siis selline periood kestis kuskil kuus aastat, peaaegu, et ma tegelesin siis bänditegemise elektrikitarriga. Aga ilmselt see vajadus klassikalise muusika järgi oli ikkagi pidevalt paralleelselt sellega kaasas. Ja kui ma mäletan, et tegelikult see mind hämmastas ka just klassikalise kitarri juures. Tegelikult on kitarri abil võimalik mängida terve orkestrifaktuur eramuideks, Beethoveni on öelnud, et kitarr on nagu väike orkester. Ja, ja see võlu, kui saada siis enda teadvusse ja endal kõrvades kuulda, siis meloodiat, passi ja saate hääli ja need kõik kõike korraga produtseerida. Ja pluss veel suhe kitarri, ma näen seda selliselt, et miks ta võlub inimesi, on tegelikult see, et, et tal on olemas kaks tema poolust, üks on siis tema harmooniline poolus ja nagu teada on, harmoonia annab inimesele siis emotsionaalse tunde just tänu akordidele, inimene tunnetab siis. Muusikat muusika emotsionaalset voolust ja teisalt on ka kitarr, meloodia pill ja väga laia värviskaalaga. Meloodia on inimesele mõtlemine, et annab siis võimaluse tunnetada ja mõelda. Ma arvan, et see on üks põhjuseid, miks ma seda pilli olen nagu väga armastama hakanud ja ja selle valiku teinud siis elusüst. Kui vana sa olid, kui sa valisid klassikalise kitarri? No ma võiks öelda, et ma olin juba klassikalise kitarri jaoks lootusetult vana. Et see oli siis Kuskil 16 seitsmeteistaastaselt, kui ma nüüd sa siis sat, kui sattus mulle kätte esimene klase, kellel kitarri õpik ja tähendab lootusetult vana. No sellepärast, et ma näen, et kitarri tuleks ikkagi mängima hakata maast madalast. Üles ehitada korralik mängutehnika ja mängumehhanism väga loomulikult ja looduspäraselt tööle saada. Selleks on ikkagi vaja alustada kuskilt vähemalt seitsme-kaheksa-aastaselt, kui organism areneb, näed ja ta areneb siis vastavalt nagu kasvab pilliga kokku, selliseid eksperimente teinud mul minu tööperioodist Viimsi laste muusikakoolis, näiteks ma tegin, võtsin kak lasteaiast kaks viieaastast ühe neiu ja ühe noormehe ja lihtsalt käisin lasteaiad nendega tundi tegemas kaks-kolm korda nädalas. Ja nüüd on küll see noormees on katkestanud, kahjuks. Aga see neiu Tiina on nüüd mängin siis kuus aastat ja ma ütleks, et tulemused on fantastilised. Muidugi praegu hoiame veel makal seda neiut, et ta ei kasvaks ja aga igal juhul see on väide sellest ja üleüldse selleks ei olegi vaja nüüd sellist näidet tuua, vaid meenutab, vaatame siin kas või sutsuke meetodit viiuliõpetuses või kuidagi meetodite üleüldse muusikaõpetuses on kinnitus, on ikkagi see, et, et nii nagu me õpime keeli väga noorelt, ütleme nelja, viie aastaselt on õige, kõige parem keele õppimise aeg. Nii on ka muusika õppimise aeg tegelikult, et ta kasvaks üdini inimese sisse, et inimene hakkaks tunnetama muusikat, selleks on ikka võimalikult vara alustada. Kas sa oma lastele õpetanud? Ja ma olen ise õpetaja olnud, seda on küll ääretult raske teha, sellepärast et esmaspäevane tund võib lükkuda. Kolmapäevani võib lükkuda reedeni ja lõpuks tuleb välja, et tund on pühapäeva õhtu. Ja kodune ja, ja kooliline elu lähevad segi kuskilt maagia. Aga nüüd lapsed mõlemad. Kas nad on ise sinu järgi soovinud kunagi hakata seda pilli mängima või oled sa ise kuidagi pehmelt delikaatselt neid suunanud? Ma ei ütleks, et need suunanud, vastupidi. Meie peres oli küsimuse all näiteks poja kirdi hoopis mingi teise pilli õppimine, viiuli pakkusime lausa suunasime sinna pillile. Ja tütre puhul samad tuli, tal on tegelikult vaba valik. Aga ilmselt see, et see muusika kõlab küllaltki igapäevaselt peres ja see on selline küllalt, rahustab ja ja see võib olla nende otsustamisel teinud mingisuguse lähtepunkti. Ja teisest küljest praegu on kitarr küllalt puhkpill noorte hulgas. Vaatame viiuldajaid, vei pianist, siis niisugune tava noorte musitseerimis vahendina on väga harva, ent et keegi nagu hobiks peab endale klaveri viiulimängu seal ikka tulnud nagu akadeemilise hariduse kaudu rohkem. Aga missugune kitarrimängupilt sulle rohkem silma hakkab, on see klassikaline kitarr või on see selline mäng, millega noh, peaaegu et ilmtingimata kaasnevad pikad lehvivad juuksed vabalt lendlevad ette taha ja Est lahtine särk ja väga eksalteeritud nõngomaneerija laad. No ma isegi ei ole tõmmanud piirimaid nüüd, mis on kitarrimäng, et on ta folk, kitarr, klassikaline kitarr, randa, jäts, kitarr? Minu jaoks on kitarr, on üks mänguinstrument, millel inimene või noor ütleme, saab väljendada omi mõtteid, omi tundeid, järelikult ta vajab selle väljendamiseks tehnikate. Seal on alustada sellest, et noor õpib käsitlema kitarri kui meloodiapilli natukene ja kui ka harmoonia pilli sõrmitseb. Ja sealt nüüd on lähtekoht edasi jälle, ta kasutab sedasama tehnikat nii folkitaris, nii skitaris ja klassikalised element klassikalises kitarri, seal needsamad tehnilised elemendid tegelikult nüüd, kui ta on mänginud juba 100 kolm-neli aastat ja ta tunneb vajadus selle järgi täiustada oma mängutehnikalt, vaat nüüd te peate tegema valiku. Et kas ta siis läheb klassikalise kullakultuuriga kaasa, kasvatab endale pikad küüned, ütleme, mis on klassikalisel kitarrimänguks vajalik ja vaagib tõsiselt siis oma oma kitarrimängutehnikat, et kas see on korras, kas tal on kehase ja balanss, kas tal ei ole kuskil mingeid lihaseid pinges. Et see ja siis juba tuleb ilmselt mingi õpetaja poole ja nii edasi, et enam sellest kitarrimängu ise õpiõpilast meetodist ei piisa, siis mingi kooli järgi. Ja teisest küljest jälle ma olen kohanud noormehi, kes on siis samal viisil jällegi sellest algtehnikast nagu astunud jäts kitarri poole ja ja tõepoolest, siis noh Need tehnikad kuskilt maalt kuskil kuskile maani õppimise staadiumis ei erine, väga palju, erinevus tuleb alles hiljem, et siis, kui see päris tõsiselt hakatakse ühte instrumenti omandama ja see kitarrimängutehnika omandamisel tsükkel, ma olen tähele pannud, on kuskil kümmekond aastat. Et ütleme seal nagu elukutse, õppimise aeg, et kitarristi seal, mis puudutab mängutehnikasse, räägisin musitseerimist, muusikalist küpsust, inimese mõtlemist ja kõikjal stiilitaju ja muid peensusi, mis käivad siis veel modifitseerimise juurde. Nii me siin raadio sõitsime tänases öös kitarrimuusikast kitarrimängudest koos Heiki Metlikuga, räägime klapp, väikene printsess Katarriga pala ja siis läheme kitarrimängude rääkimisega edasi. Heki Metlik kui mitu aastat sa nüüd siis kitarri oled mänginud juba? Õiget kitarrimängukasvatust ma hakkasin saama oma 75.-st aastast siis võiks öelda, et 19 aastat. Et ma jätaks välja need aastad, mis oli siis nagu huvialamäng lihtsalt sellepärast, et kui ma sattusin oma esimese tõelise õpetaja juurde, Leningradi pedagoog, Igruplemend, kohv siis esimene tund kestis kaks ja pool tundi ja ta ei öelnud midagi. Ta laseb lihtsalt kaks ja pool tundi mängida vaid niipalju ta ütles, et peale pooletunnist mängu ta kutsus oma kitarristist abikaasa, siis oma naise, Hispaania Ewerti Ireenabki vend koova ja ütles, et tule kuulajad selles poisis täitsa on midagi nagu meelde jäänud. Ja minu jaoks oli siis kõige raskem tund tähendab tulla tundi kokku esimesele kokkusaamisele sele tun, tundmata pedagoogi ja mängida siis koguma repertuaar, mis mul oli siis tol korral ette ja kuulmata, ei kiitust või laitust ja alles siis, kui kaks ja pool tundi oli mängitud, siis ta ütles Tabrovoga, et ma ootan. Ma võtan sind enda õpilaseks. Aga sul pidi olema siis väga palju muusikat mängida, kus kaks ja pool tundi vahetpidamata telemingist. No tolleks ajaks oli repertuaari kogunenud juba nimelt ma olin vahepeal jõudnud sõjaväes käia ja ajaviiteks ja org kuna ma sõjaväes sattusin Tallinnasse orkestrisse mängima siis oli seal võimalus lihtsalt tegelikult selle pilliga tõsisemalt ja, ja mul oli seal mõningaid kontakte siis mõnede muusikutega, kes Leningradist, sealt, kes olid naaberväeosas siis ja kes juhuslikult tuli ka kitarrist. Sealt tuli ka seda noodimaterjali ja mingit haridust juba kompamisi. Ja ma mäletan kogu oma sõjaväepuhkuse kaks nädalat, mis mul oli siis ma veetsin Kreutzwaldi raamatukogus ja kirjutasin ümber noote, siis mis, mida ma leidsin kitarrimuusika koha pealt seal. Kuidas nende kitarrimuusika nootidega? No siis oli lugu väga raske, et ma mäletan, et vist kaks või kolm originaalnooti oli ainult, mis oli siis kättesaadaval ülejäänud, kui oli käsitsi kirjutatud ja praegu hirmuga mõtlen nende ööde peale, mis läksid siis selle nahka? Ekstra huvi? Ei oska öelda, sest praegu on tänapäeval lihtne ja kui noor tahab mingit konspekt ja siis ta lihtsalt läheb ja paljundab selle ja ja teinekord isegi läbi lugemata. Aga tol korral nõudis tõesti vaeva. Ja tegelikult see on olnud ka mingiks selliseks kiindumuseks mulle aastaid olnud juba nii kaua 20, ligi 20 aastat, kui ma seal on klassikalise kitarriga tegelen, ma olen ka paralleelselt kogunud noote. Ja alguses ma muidugi tegin seda täiesti ilma mingi valikut, Ta ostsin või kõike, mis kätte juhtus. Tol ajal olid Jonodid odavad. Aga nüüd viimastel aastatel on pidanud ikka valikuid tegema ja muidugi eeskätt, et väljas liikudes, sest see rahakott on üsna kõhna ja ei hakka selle peale, mis maksavad, naudid näiteks Saksamaal või või kuskil Soomes, Rootsis. Aga mis laadi muusikat sa siis valid ja vaatad, sest tõepoolest kõike ei jõua füüsiliseltki kokku osta. Et lähtekohast, et vaadatakse erinevaid aktsioone, siis kelle redigeeritud on näiteks mingi Pafi süüt, seal kelle Sõrvestus on seal peal, milline artikulatsiooni ja vastavalt sellele, kas seda redigeerida, siis saab usaldada või isa või on ta teinud selle muusikaga siis täiesti omavolilise asju? Mis ei aita siis redaktsioon, ei ühtegi õpilast ja pedagoogi, seal tuleb lihtsalt kõik ära muuta, need loomulikult sellist, et ei ole mõtet osta. Ja see ilmselt ei ole ka, üksin minu arvamus, ma olen kuulnud ka paljud viiuldajad räägivad näiteks, et Moskvas on noote väga palju müüa, aga kopeeritakse ikkagi seda, kus on Nostra oma käega pannud siis artikulatsiooni peale või et see kinnitab seda väidet. Et tuleb ikkagi lugeda, kes on noodi nagu ette valmistanud, trükiks? Jaa, tuleb suhtuda respektiga võõrastesse nimedes sest see võib vastupidi, veeretada raskusi sellele teele, kui tahetakse lugu selgeks õppida. Aga milliseid stiilid sind köidavad? Mind köidab klassikaline targuma kitarrimängus, aga mis just puudutab erinevaid ajastuid selles kitarrimuusikas siis tegelikult see on olnud selline hoogude kaupa nagu töö ja sõltuvalt ka kaladest. Mõist meenutan siin, et üks kümmekond aastat tagasi mul oli väga tugev huvi, oli just barokkmuusika vastu ja renessanss kitarrimuusikalautomuusikat mängitakse kitarril selle vastu. Ja muidugi on õppeperioodil. Nii on, oli väga tugev kokkupuutumine klassikalise muusikaga ja, ja kuna ei olnud võimalust kätte saada 20. sajandi muusikat nii palju kui tänapäeval siis tänapäeval tuleb see 20. sajandi kitarrimuusika informatsioon, nagu, mis siis saamata jäi, see tuleb nagu väikse hilinemisega meile, Euroopast ja Põhjamaadest. Ja tänu võimalusele ringi liikuda on võib-olla isegi praegu nagu pilkupüüdva see kaasa ja muusikast. Kaasaegne muusika, mis seal sind köidab, sest kaasaegne muusika on väga suur ja lai mõiste. Ja üsna sageli me põgeneme selle mõiste eest. Selles mõttes, et me võibolla kohtume seal niisuguste helinditega, mis meid võivad ära väsitada näiteks. Või meile võõraks jääda. No ma kujutan ette, võib ta väsitada publikut, sest näiteks kui mängida asferile Ense Royal Winter Music Sis Kuniga talvemuusika, mis on kirjutatud siis üdini Todekofoonia ja ava kardismi maigulises siis noh, võib tõesti arvata, et kui esimeses pooles seda mängida, siis teises pooles on vähemalt pool kuubikut läinud. Aga samas see on küllalt huvitav töö ikkagi ühest sellisest teosest läbi kaevata ja avastada ja mõelda, miks ta on kirjutatud ja millise maailmatunnetuse või peegelduse seal loonud. Jutt olevast teosest on siis kirjutatud Shakespeari karakteritel seal ruumi hoia Žiguli ja, ja hotello ja kõik siis kujundid on seal kajastatud. Ja kui selleni jõuda tähendab ületada nagu see vahemaa siis selle kauni kõlalise ja, ja kuuliharmooniat põhinev muusika ja läbida impressionismi väljad, siis jõuda tõesti selleni välja selle kaasaja, kus on kasutatud siis selliseid väljendusvahendeid, siis tegelikult võib enda jaoks kui interpreedi jaoks olla see väga sügav äratundmine või see võib anda oluliselt palju, iseasi, et kas see läheb publiku maitsega kokku ja sest muusika on olnud alates ajast 30, circa 50 aastat ees, muusika on sellele kunst. Ehk sobiks siis kuulata midagi aastast 1631, mis arvad küll Rober mallaar kolm tantsu Pariisist aparatuurist? Stuudios on Heikki Metlik ja Ene Pilliroog. Raadio seitse jätkab. Rääkisime veidi aega tagasi Heiki Metliku kitarriõpingutest ja juba jõudsime ka lemmikmuusika juurde. Aga küllap on selle õppimisega vist niiviisi, et kuidas laulgi ütleb, et inimene õpib kogu elu. On üks selline laul, mille peale keegi kunagi väga solvus. No ma arvan, et muusika puhul ei tasu solvuda, muusika on selline kunst, mida tuleb õppida kogu elu ja kunagi üks helirežissöör mulle ütles, et et vaat, kui arvad juba, et enam ei ole tarvis õppida, siis on tegelikult kõik kadunud. Ja sellepärast ma olen püüdnud tõesti õppida pidevalt jätkata ja, ja siinkohal võikski öelda, et mind esimesed õpikuaastad olid mul tänu sellele, et mu esimene pedagoog oli iseõppinud Argentiina kitarristi Maria Luisa niidu juures. Jaa, jaa, prantsuse kitarristi Oleksandr Lagooja juures, siis ma arvan, et see esimene pedagoogi Igor pimenkov Leningradist, kes mul oli andis mulle just väga palju ja andis ka selles mõttes, et ta oli väga hea psühholoog. Ent kuna ma olen küllaltki Val närviline inimene, ma mäletan, kui mul esimene soolokontsert oli, mul nina otsast tilkus vesi kitarrikorpuse peale. Ta suutis ikkagi nende esimeste õpingute aastatega mind ravida sellest lava krambist kuskilt maalt terveks ja see on ka väga oluline. Ja edasi Moskva pedagoogid, kelle juures ma olin Oleksandr Tšehhovi ja Juri juudin Tänulik olema üldiselt küllaltki hea tehnika õpetamise eest tehnilisest tehniliste lähtekohtadega tehnil kat oluliselt mängutehnikat ei saa otseselt ülekande ja aga saab anda lihtsalt lähtekohad, sellepärast et iga inimene on erinev, füsioloogid on erinevad. Vaat kui suhtuda lihtsalt tehnika õpetamisse väga jäigalt, et ainult nii ja mitte teisiti, siis võib tulemus olla hoopis vastupidine. Ja tänu neile on ka olnud võimalus osaleda mitmetel sellistel meistriklassidel kus on siis õpetanud väga väljapaistvad kitarristid ja pedagoogid. Nimetaks siinkohal siis inglise Kuningliku Muusikaakadeemia. Pedagoogi David Rachelit või või Itaalia kuulsad kitarri professorid. Ja viimane on väga õnnestunud. Ma leian, õpin õppestipendium, mis oli mul võimalus saada Eesti Muusikaakadeemia kaudu. Viis mind siis eelmisel sügisel Madriidi, mis olid. Palju siis mida õppida. Ja ühesõnaga väga suured tagamaad veel. Ja kui palju muusikutest sõpru oled sa leidnud endale tänu nendele meistrikursustele ja nendele reisidele ja õpikutele nii ühel kui teisel maal. Ja, ja mida, see sõprus on sulle peale kogemuste ja isikliku niisuguse täienduse ja täiendamise võimaluse veel muud andnud. Kontaktid erinevates raamatukogudes, erinevatel kontserditel ja reisidel inimesed on nagu tutvunud ja sealt ongi arenenud niisugused sõprussuhted väga mitmel maal väga mitme kitaristiga. Ja ma ei nimetaks neid ainult sõprussuheteks, vaid need on ka nagu kollegi reaalselt suhted, nagu kolleegid, sõbrad. Et käib väga intensiivne materjali vahetus ka kolleegide sõprade vahel informatsioonivahetus ja summa summaarum, mis on ka üks väga suur tugipunkt, et kui ma ikka olen suures hädas mingi materjaliga ikka võin pöörduda kellegi poole, kasvõi kolleeg, sega ilus akadeemias karja hõikas või savijõgi. Või Rootsis fantastiline kitarrist piirs kaaren, kes on ka meil mitmeid kordi siin esinenud. Ja esmaettekandes kõlas tema poolt heitor Viloose kitarrikontsert. Siin möödunud aastal. Eks ole nii mõnedki kitarristid on tulnud siia tänu sinule. Ma ütleks, et et siin on ka suures osas Eesti kontserdi niuke väga soe suhtumine kitarri muusikasse ja eeskätt produtsendi Peeter Vähi ja ega Madis Kolgi ka koostöö. Sest selleks, et neid soliste siia kutsuda, pead ikkagi tõestama, et nad on head ja ja publik tuleb neid kuulama. Ja sellest niisugusest koostööst nendega on tõesti olnud õnnestumise, et saab nagu välja pakutud mõni interpreet ja Eesti Kontsert võtab selle oma aastaplaani ja kui tulemuseks on täis saal ja kriitika ja rahva rahulolu, siis ma leian, et, et see on niuke õnnestumise Eesmärk ja ja tulemus, ja nii oli ka näiteks viimati veebruaris kui Madriidis ma kohtasin sügisel fantastilist, nende kuuma nime, nagu öeldakse, margarita karpat ja kui ta veebruaris oli siin siis kui raekoda oli välja müüdud see teeb rõõmu nii kui kutsujale, kutsu jahile, kui ka publikule, kui ka solistele endale ja, ja see jääb nagu ütleme, kitarrist ikka eesti kitarristi ajalukku kui üks väga positiivne sündmus. Öeldakse, et Eesti pidi olema koorilaulu maa ja laulupeod ja nii edasi koorid ja koorikooris laulmine on meie jaoks seesama, tavaline on väga halva maiguga, aga me oleme harjunud seda liiki kauni muusikaga milles on koos sõna, sõnum ja muusika sõnum. Nüüd kuidas on lood kitarriga ja ma tahtsin öelda, et mujale roopas vaadatakse koorile kui millelegi eksootilisele ja koorile. Meie koorid on väga hea mainega ja, ja mujal Euroopas koorimuusika on midagi, et midagi niisugust, mis ei ole neile mitte päris omane. Ma ei räägi kiriku kooridest ja muust, nii, aga koorimuusika üldiselt on midagi teistlaadi kui Lääne-Euroopas. Nüüd kuidas kitarriga lugu on, kuidas sa oled tundnud, kuidas kitarr maailmas, milline paik tal on? No ma olen kitarrimuusika ajalugu uurinud natukene ja vaadanud, et tegelikult on, iga sajandi lõpul on mingi tohutu kitarrimuusikahuvi tõus olnud. Nii oli see 18. sajandil nii lõpus, nii on 19. sajandi lõpus ja, ja nüüd on siis kahekümnendada ongi lõpp käes, nii et ilmselt see huvi tõus algas juba kuskil kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel ja võtame siin selliseid juhtumeid, maantee ütleme väga rikkad maad. Ma mõtlen just muusikakultuuri poolest rikkad, nagu Euroopa, maatsin Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa, nimetama siia otsa ka Jaapani, USA ja Austraalia. Siis me näeme, et seal on kitarri. Niuke kitarri populaarsuse kasv ja tõus jõudmas ka nüüd neile me oleme küll hilinenud natukene näiteks kui soomlastel, meie naabritel avati juba Sibeliuse akadeemias kitarriklass 27 aastat tagasi siis meil on nüüd kitarriklass Eesti muusikaakadeemias neljas aasta. Et me oleme natukene natukene maha jäänud, aga teisest küljest jälle meil on see kogemus mis on juba Euroopas ja ja kaugematel maadel juba ära olnud. Me saame selle kogemuse ikkagi natukene kiiremini kätte ja see areng see mahajäämust taga tagasi teha, see ilmselt toimub meil nagu lühema ajaga. Kui kaua on kitarri õpitud näiteks Georg Otsa nimelises muusikakoolis, mis on oma õppeprogrammide poolest mu meelest niisugune edumeelne kool eestimaal? Georg Otsa muusikakoolis avati kitarriklass 1975. Et järgmisel aastal võib ka öelda siis, et 20 aastat on siis kitarri võimalik olnud, seal õppida. Ja küllap on siin õppima tulek tänaseks päevaks ka võrreldamatult erinev selle ajaga mis oli 75. No ja kindlasti kui me ütleme, et 75 ja kuni 80.-ni ei olnud niisugust märkimisväärset, et konkurssi siis ühele või kahele kohale eraldati seal kitarrile siis nüüd on see konkurents märgatavalt tihenenud ja mu kolleeg Tiit Peterson, minu endine õpilane, kes seal õpetab Kinnitab sedasama. Ja praegu on seal üsna mitmeid noormehi kes on siis väga heade eeldustega. Ma nimetaksin siinkohal kolme musketäri, siis Lauri Leht Rannal Nurmsalut saar ja Indrek Pajus kes alles eile õhtul vanalinna päevadel andsid siis oma kontserdi-teatri- ja muusikamuuseumi suveaias. Nii et see, et nad on endast juba märku andnud ja nad teevad kontserdi ja, ja arendavad mingit kammermuusiku tegevust, see on ka hea märk. Et juba selles õppekeskus staadiumas nii aktiivne olla. Ja mis puudutab nüüd Muusikaakadeemia kitarriklassi, mida ma ise vea on siis eeskätt muidugi tänu Venno Laulule peab ütlema, kes väga abivalmid suhtes üleüldse selle eriala avamisse tolleaegses Tallinna konservatooriumis. Ja nüüd Kelbyli osakonnas, kus me oleme, on ka väga soosiv suhtumine. Ja me oleme nagu omamoodi luubi allkirja. Et kuna ikkagi uus eriala ja see, kui oli just üleminek ainesüsteemile ja uute õppeprogrammide tegemine siis sai väga palju huvitavat sinna sisse võtta. Ja kanda, mis isegi neid ained, mis võib olla näiteks Sibeliuse akadeemias, on, on fakultatiivselt, mida võib õppida, ütleme, numbri passiõpetus ja ja eraldi mingi akord saade siis mis on siis järsu kallakuga, aga midagi ikkagi üks klassikalise kitarrimängija peaks kindlasti oskama ja teadma. Need on saanud siis, nagu neil akadeemias kohustuslikes aineteks kuuleksime, juurtega improvisatsioon, improvisatsioon on vaba, valikaines. Aga kui palju hetkel on akadeemias kitarri õppureid? No hetkel on need kuus. Ja kahjuks kaks neist on akadeemilisel praegu. Ma ei taha midagi Öelda, et kitarr nii raske pill, et peab jääma, aga siin on muud põhjused. Aga nüüd aasta pärast peaks lõpetama siis kaks noormeest, Kuldar Kudu ja Mait Martin. Kuldar Kudu on alustamas juba pedagoogitööd Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis. Saatus on viinud teda sinna ja Tartu muusikakoolis on väga soosiv suhtumine ja kitarri eriala suhtes. Esialgu läheb käima küll ette valmistada selline osa kond kas siis või ütleme, laboratoorium. Kus siis kitarrimängijaid saab ette valmistada selleks, et nad suudaksid sisseastumiseksamitele Landile nagu jõuda, alustada tõelise õpinguid. Aga mis tasand peaks olema, selge see, et kui akadeemias inimene tuleb, tal on selja taga juba keskastmepagas kisas keskastmetee. Aga kes nüüd muusikakooli tahab tulla? Mida ta peaks oskama? No need nõuded on muidugi erinevad ja kehtestada ka põhimõtteliselt tuleb ikkagi vallata kitarritehnika nagu põhielement. Terminid siis mida kasutatakse nende Mängutehnikas ja, ja heliredelid siis igas helistikus. Ja pluss siis polüfoonia mängimine teatud vanu tantse ja vanalautomuusikat, pluss veel mingi sonaadi klasid sonaadi mängimine või mingi suurvormi ja näidata ka, et on maitset. Jaa, jaa. Head stiilitaju, kujundavaks siis mingit karakter, palun. Nii palju nõudeid, see näitab seda, et inimesel peab olema selja taga laste muusikakool või midagi niisugust. Ta ei tuleb päris nii-öelda koduse koduse mänguga muusikakooli. No kahtlemata ka mõtlema ka seda, et, et see, kes läheb juba muusikamuusikuks õppima juba keskastmesse, tähendab, kui ta viis aastat õpib ära, siis ta tegelikult ei pruugi jätkata kõrgkoolis muusikaakadeemias, et tegelikult ta peaks olema juba sellel tasandil, et on valmis õpetama teisi. Et see ikkagi loob suured kohustused. Et viia ennast sellele tasandile, etati isa peale viie aastaseid õpinguid õpetada teisi, selleks peab ka see algtsükkel, millest alustatakse, esimene trip vihastas ja peab olema küllalt küllalt kõrge. Tugev ja meie ees laua peal on üks kassett, millel mängib Hikimetlik. Mida sa valiksid, mida me võiksime kuulatanud? Noh, võib-olla veel vanemast muusikast just vast esimesi kitarri kompositsiooni lööd üldse, mis on kirjutatud Hispaanias siis sellisele pillile nagu ela. Mis oli siis, võiks öelda kitarri, sugulus, pillovi, kitarri sõsar ja pakuks kuulamiseks 1546 Luismilaanide pulatuuris Jõelale kahte Taani ja fantaasia mis on küllalt niukse filosoofilise sisuga ja sobiks tänasesse öösse. Raadio seitse jätkab kell näitab peaaegu, et seda tundi juba stuudios on Heikki mõtlik ja Ene Pilliroog ja me räägime kitarrimuusikast kitarrimängija-ist ja räägime ka eesti kitarri sissist. Kui vana eesti kitarriselts? No eesti kitarriselts on nüüd tõesti uus nähtus ja me tulime kokku septembris siis kõik vabariigi kitarriõpetajad. Ja seal tuli siis mõte luua kitarriselts, millele kõik tõstsid, käed olid selle poolt. Ja ametlikult me saime siis fikseeritud kultuuri ja haridusministeeriumi juures jaanuaris. Peast ei mäleta küll kuupäeva kohe öelda, aga no kas on seal tähtsus skeemi täpses kuupäevas, on tähtis on see, et me eksisteerime. Me suhtleme kitarri seltsi kuulub praegu siis kuskil 35 isikut, need on siis kitarri õpetajad üle vabariigi muusikaakadeemia kitarri õppurid ja ka otsa kitarri. Õpilased Georg Otsa muusikakooli. Ja teisest küljest, mis on väga positiivne, et see tegevus on küllalt aktiivne. Ja mõningaid näiteid võiksin tuua, et pool aastat alates jaanuarist kestis meil teatri- ja muusikamuuseumis selline sari, kus olid nimetasime need kitarri debüütkontserdid, kus esinesid siis noored kitarristid oma sooloõhtutega. Või siis kahasse. Seal on muusikaakadeemia kitarriklassi õpilased Kuldar Kudu, Mait Martin. Georg Otsa muusikakooli kitarriklass andis oma kontserdi ja oli ka külaliste püüdsis Helsingi konservatooriumist. Seal õpetab pikemat aega juba siis 12 aastat hispaanlane Juan Antonio Mura, kellega meil on ka väga tihe koostöö. Nii et see oli üks väga tore üritus, mis andis väga palju siis nii esinejatele kui ka kuulajatele. Jaa. Teisalt oli meil ka omalaadne ettevõtmine, siis väiksematele õpilastele, kevadel, märtsis oli Nõmme laste muusikakoolis selline viietunnine kitarrimuusikamaratonkontsert, kus siis astusid üle üle vabariigi kõik paremad kitarri õppurid siis eri muusikakoolidest, kus on kitarriklass. Ja see kontsert oli eriti noh, niuke südantsoojendav, see näitas, et kitarri mängitakse üle vabariigi ja tooksin ära mõned koolid siin, kus seda tõesti tehakse väga suure innuga nädalaks Jõhvi Muusikakool. Õpetajat tuli loogilinov Piret Laidla, Haapsalu muusikakool, Otepää muusikakool, Kehra kunstidekool, Valga muusikakool ja muidugi ka Tallinna muusikakoolid, siis Nõmme laste muusikakool ja Tallinna muusikakool, kus on siis õpetad siidikelder ja ja tulevast sügisest ka aednikli siis Muusikaakadeemia teise kursuse üliõpilane õpetamas kuidas pillidega? Ütleme, tehniline varustus on muidugi väga raske küsimus igal pillil alal olnud nii viiulit ja flööti ja miks ta peaks ka kitarri alal parem olema. Aga samal ajal me oleme väga tihedat koostööd teinud siin ka Soome kitarriseltsiga ja Soome kitarri Õpetajate Liiduga. Ja sellised abipalved ja pöördumisi on võetud kuulda ja seal on alati algatatud juba sellist kampaaniat kitarrikeelte kolimiseks, näiteks, mis on meil väga, et kui suur defitsiit ja see on ka küllalt kallis lõbu ühele kitarristi ja kui me ütleme, need komplekt keeli maksab kuskil 120 krooni, 100 120 krooni teljest niukseid, korralikke ja tegelikult üks usina harjutaja, siis muusikaakadeemia õppur või võhi otsa muusikakooli õppur mängib nüüd läbi juba kuskil kuu ajaga. Nii et selles mõttes kitarr natuke eriline instrument viiulile keeled sobivad vast aasta-poolteist. Ja aga kui kitarrist edasi rääkida, siis millistes sirmade pillid on head? No kui soovitada nüüd asjaarmastajale kitarristi lett, kes tahab mängima õppida ja siis võin nimetada selliseid nimesid nagu resonaator, Saksa endine Ida-Saksa firmal end Pille liigub ikka. Või ka Bulgaaria pillid, võlglase firma siin ei olegi tähtis. Aga kui nüüd vaadata meil nüüd müügil olevaid müügile tulevaid pille, siis kauplused pakuvad siin firmade yamaha ja ja Landola vist on ka tegemas oma sissekäiku siia, et pakkuda siis asjahuvilistele kitarrientusiastidele oma toodangut aga paar klassi kõrgemale, jällegi siis, kui muusikaõppuritest juba rääkida, üliõpilastest rääkida, siis muidugi peaks vaatama juba kas siis Hispaania töö kodus valmistatud Pille. Või ka väga head koostööd ja on nõus meiega tegema Soome kitarrimeister kauka liikanen kellega meil on väga hea kontakt ja tema, Pille juba on tulemas siiapoole, suvel saab partii valmis. Nii et, et see on siis see klass, millega Pille, millega tegeleb siis üks muusika õppul juba, kes õpib professionaalset ametit endale. Ja muidugi kontsertpill on, on üks väga kallis. On pillid olnud, kallid, on siis viiulid? Kitarrid muidugi ei ole niivõrd kallid, kui on viiulit, kitarriiga on ka lühem, öeldakse kitarriga on kuskil 25 aastat ainult kahjuks. Et siis pillivedrud, mis on pilli sees nagu asetatudpäikesekiirekujuliselt need väsivad ja need on vaja vahetada, aga selleks kitarri lahti teha, see on tegelikult nagu uue pilli tegemine, sest kitarr on väga suurde pingesse painutatud, see kaheksa kuju. Ja kuigi seal nagu ega naiselik kujuse kaheksa kujuja kitarri loetakse, nagu ta on vist prantsuse keeles isegi naissoost sõna. Ja vene keeles ka kitarr. Aga samal ajal see pinge, mis on selles ja isegi see keelte pinge kuus ja pool kilo keskeltläbi on. Et see on küllalt suur pinge on ikkagi pannud sellesse pilli ja, ja väga paljutki imestunud. Isegi seda niisugust füüsilist omadust kitarrile, et kui võetakse üks noot tõesti kanduda saalis väga suurtes saalides või ka heade pilliga väga kaugele tegelikult ja ja ma võin ka seda öelda, et mis puudutab ka kitarri mängimist ja võimendust, nende kooslust siis oma elus ma olen võimelisust kasutanud ainult orkestrite mängimisel ja ja siis tõmmata ja tõesti, ilma akustikat ta saalide puhul, kus absoluutselt on võimatu mängida, kus heli ei kanna, siis ühegi pilli heli ei kanna nagu saal edasi. Kas sa mängisid Peeter Vähi kitarrikontserti kasutasid sa siis midagi lisaks? Ja no see on võib-olla valdkond, millest peaks eraldi ka täna paari sõnaga mainima, nimelt üleüldse Eestis kirjutatud kitarrimuusika ja kitarrile kirjutatud muusika Eesti heliloojate poolt. Siis võin rõõmsa tõdemusega nentida asjaolu, et viimastel aastatel heliloojaid on aina aktiivsemalt aktiivsemalt. Ma mäletan, kui kümmekond aastat tagasi mõis veel heliloojate liidu koosolekul käia palvega et kirjutage midagigi Darryl kitarri demonstreerida seal siis need teosed olid üsna vähe ja sealt sellest perioodist mäletan ainult Alo Põldmäe. Diilises Half flöödi-le kitarrile aga. Mida aasta-aastalt edasi, seda enam on ärganud huvi kitarri vastu ja tooksin siin esile kõigepealt meie grand old lady Ester Mägi, kes on niivõrd palju pöördunud kitarri poole ja ja isegi oma teose, mis tahan kirja nagu pannud juba lubanud siis transkriptsioon neist teha, nii ma tooksin siinkohal ka mägi haikud mis oli meil ka nüüd kitarri kooslusel variant, samamoodi tema põllul laulmised või siis tema originaalpalad viiulile, kitarrile, kantuse protsessus ja. Ning viimase, kõige värskema teosena Erkki-Sven Tüür siis väga palju kaamerata Tallina õhutusel kirjutama asunud ja kirjutanud muusikat ja me oleme neile väga tänulikud, nad on selle vaeva ära näinud, kirjutada siis sellisele kahtrale koosseisule kuskilt maalt ja, ja küllalt spetsi sellisele. Ma mõtlen just komposiit, komponeerimise mõtte, spetsiifilisele, instrumentidele, kitarrile, muusikat, sest tuletan siinkohal meelde, et juba Dorberlioosises instrumentide traktaadi eelmisel sajandil oli öeldud, et et väga raske on kirjutada kitarrile tundma seda spetsiifikat. Teravad tulemus võib olla helilooja arvates, kes kirjutab küll väga jalustrabav, aga samas ta kitarri peal võib kuuluda hoopis emi mingi efektite. Et see kirjutamine on küllalt omapärane. Kas nad on konsulteerinud sinuga või ansambliga või no ma mõtlen konkreetselt sinuga, kui kitarrimuusikat. No me oleme ikka koostööd teinud ja ja on heliloojad muidugi, kes tunnevad ise kitarri suurepäraselt. Tooksin siin Peeter Vähi. Ja, ja ka Ester Mägi kitarr kodus Anti Marguste, kes kirjutas ka omal ajal kitarripalu, ütles, et oli haigevoodis ja ei saanud klaveri juurde ja siis ta võttis kitarriga Hubeleja. Kas ester nägi, oskab kitarri mängida? Nõnda oma komponeerimise tarbes kasutab seda pilli. Ja viimane koostöö mis tänasel päeval veel kell pool viis, oli seal Jaan Räätsa, kellel on valmimas siis uus kompositsioon viiulile ja kitarrile. Ja kindlasti üks helilooja, kes on vast kõige rohkem ka kirjutanud kitarrile või ütleme, kõige grandioosse mad teose on ka Kuldar Sink, kellega me oleme aastaid teinud koostööd. See tihti nägi isegi nii välja, et, et olin kuskilt maalt nagu kohapeal kirjutatud. Et tema, siis pakkus muusika välja ja, ja vastavalt sellele sai leitud siis sobiv kitarrifaktuur. Ja tulemuseks oli muidugi fantastiline tsükkel, mis köitis meie muusikaavalikkuse tähelepanu väga pikki aastaid. Algus siis kontsertettekande, selline Estonia teatris, need olid Kuldar singi sünni ja surma laulud. Jaa, Lely Tammeli, fantastiline töö, selle tsükliga, kui kaugele ta viis selle küpsusastme ja seda sai ka rahvusvahelisel tasandil üsna mitmes riigis mängida. Tegelikult sa äratas ka rahvusvahelist tähelepanu ja mul on väga kahju, et see ei ole veel jõudnud tervikuna plaadi varianti ja ilmselt oleks viimane aeg veel koputada siis plaadi mänedžeride südamele tele ja, ja see idee välja käia. Et ikkagi leidub siis ettevõtlik ärimees, kes finantseeriks sellist projekti kahtlemata rahvusvaheliselt lööks. Väga tugevalt läbi, siis tervikuna see tsükkel salvestada suitsiidile. Kuidas sulle köintegredile mõjus teatud mõttes teatraalne aspekt nende Kuldar singi sünni surmalaulude juures sest üks asi on mängida kammerkontserdil, teine asi mängida koos sümfooniaorkestriga. Ja hoopis kolmas on mängida teatrilaval. Koos liikumise ja lauluga. No selle teose puhul sünni ja surma laulud muidugi esmane variant Kots kontsertette Cannes paelus väga tugevalt, me tegime selle jaoks väga palju töödiaga, nagu kujundasime oma kontseptsiooni välja, kui nii võib öelda. Ja hiljem, kui sellele lisandus, siis ballett, balleti, tantsimine, koreograafia ja siis see on muidugi väga paljuski muutis mõnes mõttes muusikat, et ma mõtlen just muusikalise muusika pulsi suhtes muusika tempode suhtes. Ja kuskilt maalt tulid nagu kompromissi teha nii balletile, mis oli muidugi nende jaoks raske jaa, kuskilt maalt tuli ka muusikas kompromisse teha. Eraldi selle balleti jaoks kirjutati laul malangu Heinja, mis lõpetab selle balleti. Ja ma leian, et, et kuna seal instrumentaalmuusika osakaal oli selles laulus kõige suurem, et see oli vast kõige suurem ka õnnestumise protsent selles sünteesis Me oleme nüüd tänases öös rääkinud Eesti muusikast, mis on kirjutatud kitarrile, meil on võimalus valida, mida me ikkagi tänases saates sellest muusikast ka ette mängime. Aga enne, kui me muusikat kuulame, ma hüppaksin veidi tagasi nende pillide juurde. Kui mitmes kitarr sinul on. Sa rääkisid, et on kitarril oma iga ja ja kui kiiresti ta läbi mängitakse ja ja mingisugune Tartus ühel või teisel pillil on, nii et kui mitmes pill Pean ausalt tunnistama, et tegelikult on mul arvepidamine sassis. Et sest ma ei ole fikseerinud nüüd et kas see on neljas, viies või koguni kuues pill. Aga küll on see pillide vahetamine, toimub talati progress kvaliteedi progresseerumise tasandil, siis tähendab, et iga järgnev pill on tegelikult eelmisest jälle millegi võrra parem. See muidugi on siis kahest aspektist. Ühest küljest me kasvame nagu pildist välja. Ei kasvandusest näited ammendama lihtsalt need võimalused, mis sellest pildist tuleb ja on vaja paremat pill, et sa vastaks meile, et see ja teisest küljest muidugi nagu, nagu ma ütlesin, pillid on väga kallid, et meil ei ole võimalus osta seal mingi austraalia meistri pilli, kelle seal pillimaksumus on seal kuskil 7000 Lääne-Saksa marka ja nii edasi. See seab ka omad piirid küll, aga praegu ma võin öelda, et ma mängin Granada meistri siis Belliido pillil ja miskipärast ma. Pean vist hispaania pillidest, kuigi väga populaarsed on ka jaapani meistrite pillid, Kono ja aga Hispaania pill on minu jaoks. Ta on nagu jõudu rohkem ja kuna ma tegelen väga palju kammermuusika mängimisega, siis siis kammermuusikas aitab mind just Hispaania meistrit fil ilmselt rohkem. Mitmekeelne see piljon See on kuuekeelne, kuigi praegu väga palju mängitakse maailmas ka nõndanimetatud Altkitarrile, kümnekeelsel kitarril. Ja põhjus on selles, et väga palju mängitakse lautomuusikat ja just barokklautomuusikat ja siis 10 keelt annab võimaluse siis neid basse siis erinevalt häälestada ja vastavalt siis mängida näiteks Bachi lauto süütegi, neil diambachil nendes helistikus, nii nagu need kirjutatud on vastavalt ja tavaliselt lautomuusikat on palju mullidega helistikes kitarrile jälle vastupidi, on teretulnud teesidega helistikud. Näiteks viimase neli teesi, siis on üks kõige kitarri likum helistik kõige rohkem ja ja rõõmu ja mullidega helistikitarlise sunnib väga palju ennast kokku võtma ja sõrmi väänama. Nii, aga tead, ma mõtlesin, et kuna me seda eesti muusika juttu alustasime Peter vähist ja sellest, kas sa mängid seal võimendusega või võimelised siis võib-olla kuuleksime ka Peeter Vähi kitarri kontserdist. Hea meelega ja ma usun, et sobib siia öösse, kuna ta on selles kontserdis. On mingi omapärane ala toonus. Eksootikat on ju teada, Peter Väi orientalismi huvi. Aga enne veel, kui see lint peale läheb, ma ütleks, et eelmine aasta oli üleüldse väga õnnelik aasta. Kuna Eestis valmis kolm kitarrikontserti. Ja need olid siis Peeter Vähi, Jaan Räätsa ja Raimo Kangro topeltkontsert tšellole kitarrile. Ja teisalt see, et eelmisel aastal oli kas 100 aastat väga kuulsa hispaania kitarristi Andresse koogia sünnist mille puhul siis Eesti Kontsert korraldas väga omapärase ürituse, nimelt ühel õhtul kanti ette neli kitarrikontserti Eestis, siis esiettekandes Soome helilooja Herman rehverki kitarrikontsert. Nimetatud südamed ukse. Jaan Räätsa kitarrikontsert Itaalia helilooja loovutades topeltkontsert kahele kitarrile ja siis Peeter Vähi kitarrikontsert ehk valge kontsert mis nüüd kuuldub siis tänases öös Kuulsime Peeter Vähi kitarrikontserti. Heki Metlik, sa oled mänginud koos väga paljude muusikutega. Kui hakata tänases öös meenutama täpsemalt, kellega, milliste ansamblitega. Olen kindel, et sa kellelegi välja mustad. Aga proovida võiks. No ma olen täiesti kindel, et ma ei suuda neid kokku lugeda kõiki Iideebeete ei, vast võiks mainida nad oma Eesti kolleege, kellega mul on nagu pikem koostöö olnud, kellega on mingid programmid olnud. Sest muusika on tegelikult see, mis viib inimesed kokku ja, ja tihti peitub see ühe, kahe programmiga. Mõnel puhul, kelle on vastupidi, et see jääb, avastatakse koostöö. Ja esmalt muidugi vokaal valkuga konnast vaadata, sest väga palju muusikat, häälele, kitarrile ja väga ilusat muusikat siis ma nimetaksin siin Tiiu löövad, et kellega ma olin, oli fantastiline Veeberi šopääni, Juliani kava ägedas kaasnes ja see tõesti see kava sobis. Ja Tarmo Sild, kellega me tegime väga põnevad töö, nimelt me leidsime Kreutzwaldi raamatukogu arhiividest siis baltisaksa helilooja Johan Friedrich Landroobe laulud ja need said Aranseeritud siis kitarrile, kuna truubele Schuberti suur sõber, aga teadagi kirjutas ka oma omi laule mõningaid kitarriga ja nii on, Zuccotti laulud on küllalt palju kitarrifaktuuri sees ja nendes Ladruga lauludes on sama ja ma ei olnud selle peale. Teps mitte üllatunud, kui leiduski. Alles mõned nädalad tagasi Avo Hirvesoo tõi ühe kingituse, kus leiduski siis üks laul, love laul, mis oli siis originaalis kitarriga. Et see näitab, et kitarrifaktuur on ikkagi äratuntav ja, ja heliloojat romantismiperioodil väga armastasid kitarri ja vokaalmuusikast varasem koostöö oli meil ka üks esimesi huvitavaid kavu lilled, millal ta on raske, aga see oli siis kuninganna Elizabethi muusika. Mida tol ajal, kui me seda tegime. Leidis küll siis kultuuri niukses poliitikas küllaltki negatiivse nagu suhtumise, sest see oli kuskil 70.-te lõpus 80.-te algus tehtud, nii et me pidime sinna juurde võtma, kas siis on mingit muud muusikat, et saada nagu kava tasakaalu. Nüüd õnneks neid probleeme ei ole. Ja väga palju koostööd on ka instrumentalistidega olnud. Siis erinevate pillidega siin, Tallinna keelpillikvartetiga. Sellist iga Allar Kaasik fantastilise flöödimängija ja kolleegina kadunud Samuel Saulus. Ja muidugi selle Riho lõpetuseks tooksin nüüd oma kõige stabiilsema ansambli, kellega ma kõige rohkem koostööd olen teinud. On siis kaamerata Tallinn kelle koosseisus on siis ja nõul. Võiks öelda, kellega kammermuusikutee algas. 78. aastal ja pikki aastaid mängis Kremerata Tallinnas Mati Kärmas. Ja nüüd on siis oblika Kristjan, meil juba viies aastakoosseisus ja see on vast niuke monoliitne ansambel. Monoliit nii mitmes mõttes, nii muusika mõttes kui ka ideede mõttes kui ka tehnilise ikke täiendamise mõttes juba küljelt vana. 15 aastat seal mõtle. 15 aastat, aga teisest küljest jälle on, on väga palju just viimastel aastatel loodud sellised püsiv väärtusi. Ma mõtlen siinkohal just heliteoseid mis on tõesti äratanud tähelepanu ja, ja milles on. Mingi sõnum olemas, mis on teosed, mis kindlasti mängitakse ka veel peale meid, kui me oleme juba oma interpreedi teel, õpetajal on, ma ei taha, sellega on nüüd öelda, et me hakkaks kohe lõpetama, sest vastupidi, tundub, et et nüüd on mingi tehniline küpsus, on, on olemas ja tehniline tehnilised raskused nagu taanduvad tegelikult aasta-aastalt. Ja, ja sinna kõrvale tuleb laguneda muusikaline terve mõtlemine mis, mis aitab nagu muusikat luua ja näha õigemas faasis õigemas valguses. Selle Riho lõpetuseks on ka mitmeid interpreet ja siis väljaspool, kellega me koostööd oleme teinud, nimetame siin kas või Bild aer Soomes või. Belgias või Rootsis või kellega ma koostööd oleme teinud? Seal ring on küllalt lai ja teisest küljest on väga tänuväärne, et see ring on lai konna tegelikult see selline koostöö, see annab paljunud, annab kogemusi, ta annab. Mõtlemisainet ja kui neid kogemusi ei oleks ja peakski piirduma vaid niukse akadeemilise haridusega siis me võib-olla ei oleks need, kes me oleme. Et tegelikult see kollegiaalsus ja koostegemise kammermuusika ainult rikastab inimese interpreet Kas sa tahaksid midagi avada sellest salamaailmast mis seondub kavade valmimisega? Sinu repertuaari valikuga? Eelkõige kavade vanimine, tegelikult see hakkab peale Mil olemasolevast leib, leitust või muusikast see, mis me oleme kuskilt leidnud, mis me oleme oma koju toonud, ütleme, see on nagu mingi aare teenivat leiab täiesti juhuslikult mingi fantastilise loo. Paari kuu pärast või aasta pärast leiad sinna kõrvale täpselt samasuguse, kardan, et mis sobib ja haakub sellega ja lõpptulemuseks on koos mingi neli või viis või kuus sellist lugu ja siis juba pakud seda oma kolleegidele või instabriettidele. Kes siis tulevad siis selle projektiga kaasa? Vast nii nad sünnivadki. No siinkohal tahaks tuua näite kas või selle kohta oma viimasest selline nagu selle hooaja õnnestumisest soli kavast, kitarri, klaveriga, kus me tegime koostööd, sest Tarmo Eesperega ja tõuke sellele andis võib-olla viimane sügisel viimsel sügisel külaskäik Sibeliuse akadeemia raamatukokku, kus ma leidsin siis näiteks Beethoveni variatsioonid siis Fernando rulli poolt seatuna kitarrile klaverile ja liitsime sinna juurde veel karma liiabonveri, fantastilised võttis mendi ja, ja veel mõningad moorudjoriaale niuksed virtuoos, tükked ja nii segava sündiski. Ja teisest küljest on, on ka juba nii pikki aastaid töödates on täiesti ülevaade olemas, mis on väärtuslik muusika ja millisele koosseisule ja mis on siis muusika, mida võib mängida võib-olla salongides. Nii et see juba, kui tuleb kokku juba kaks või kolm kolleegi või et siis on juba tegelikult kuskilt maalt juba teada, et millised on need muusikapalad või, või milline on see muusika, mida ma siis võib selle koosseisuga mängida? Sul on väga rikas elu, väga tihe, väga tempokas. Rikas elu mu meelest kogu aeg. Ma ei ütleks, ei moderaator presta, vaadates aega ja seda kõike, mida sa jõuad teha. Sa oled jõudnud teha ka palju raadiosaateid. Kitarrid läbi ajaloo. Ma usun, et küll laps ei, sa oled väga targaks saanud neid saateid tehes. No kas ma ütlen nüüd, et väga targaks enam ma ei oska öelda, aga targemaks kindlasti. Ja siin ma olen tänulik estraadile, et on selline võimalus olnud kolm hooaega, teha selliseid saateid, nende pealkiri kitarrimuusikast mängijast ja kukkus ainult 80 saadet ja algus tõesti tundus piirdume 10-ga ja sellest aitab. Aga seda materjali, mida sai siis kokku otsitud ja kitarri ajalooga. Ma olen tegelenud tegelikult kõike, et 20 aastat, mis ma kitarriga olen tegelenud. Et seda materjali sai väga palju kokku ja see andis ka võimaluse, et see selline arm saateid luua. Ja teisest küljest see muutus juba nagu mingis hasardiks veel sügavamale kaevuda, nagu nendes ajaloos kitarri ajaloos, kitarri, heliloojate elulugudes, interpreetide elu. Ja kahtlemata see on üks väga kindel baas, millele võib aina toetada ka oma pedagoogiametis. Ja see on ikka midagi reaalset millest ammendab põhjendusi ja, ja, ja seletusi. Tavaliselt öeldakse, et muusika on väga udune. Ala õpetada ja kuidas seda õpetada, aga, aga tegelikult on ikkagi väga välja kujunenud seaduspärasused, mida tuleb arvestada. On on väga väljakujunenud. Repertuaari vastavalt et siis tõlgitsused ja kui teada ka, miks üks või teine pala on kirjutatud ja mis puhul ja mis aastal ja, ja mis on selle ajendiks olnud. Toon siinkohal näiteks kasvõi näiteks Joaquin Rodrigo ühe kitarrikontserdi parauna kaarte, mis oli kirjutatud, sest tegelikult üheks sünnipäevaks näiteks Ameerika miljonär Oli tütar, kellel oli sünnipäev tulemas ja juhuslikud tütar armastas kitarrimuusikat ja tema kitarrist Lemmy, kitarrist oli siis Hispaania kitarrist Pepe Romero ja siis isa otsustas oma tütre sünnipäevaks tellides kuulsalt Hispaania heliloojalt kontserdi, mida mängiksid tütre lemmikkitarrist. Et see oli siis niuke, fantastiline kink. Eks ma ei ole sellest kontserdist näidet küll, aga noh, see on vähemalt üks niuke fakt, et tegelikult on iga muusikapala ja, ja iga iga kompositsiooni taga midagi muud kui lihtsalt soov või seda kirjutada. Tegelikult on mingi põhjus olemas. Me ei teadnudki nagu eesmärgiks, et me jõuaksime kahes tunnis tuua ka kõige kaunid vajalike näid, mis oleks muidugi väga huvitav. Aga ma olen alati imetlenud ka sinu p, täpset ja tundlikku keelevaistu. Ja kui sa tegeled kitarri ajalooga ja nende probleemidega pliste keeltega, sa oled kokku puutunud kust sama materjali ammutad. No eeskätt muidugi inglise, saksa prantsuse, hispaania, soome, tegelikult loetlen need keeled üles selles, et sellest nendest keeltest olen lihtsalt pidanud sõnaraamatuga töötama. Enda kiiledel muidugi inglise keel ja ja muidugi vene ja, ja vast ka soomekeelsest. Soomes on väga palju tulnud õpetada ja meistrikursusi pidada loenguid. Aga ma ise loen, et et kõige tähtsam keel on muusikaline keel minu jaoks. Et tegelikult see on selline keel, mida mõistavad kõik ja kui rääkida selles keeles tõde, kui mitte valetada siis minu meelest see Ongi inimestele vajalik ja ma olen püüdnud ka õpetamises muusikat oma üliõpilastele või õpilastele alati jälgida seda reeglit. Et kui mängida, siis tuleb mängida tõde. Tuleb mängida seda, mis kostab kõrvus, mis kostab hinges. Ei saa mängida seda, mida kopeeritud kuskilt mõne lindi pealt mõne uhke maestro esitust maha. Ei saa mängida seda mida ei taha mängida, tuleb mängida seda, mida tahad, mängida, ja kontserdil tuleb mängida seda, mida väga tahad mängida. Niuksed kuldsed reeglid, mis on minu esimese pedagoogi poolt mulle õpetatud. Ja. Ma olen väga tänulik sulle selle eest, et tema saatesse tulid. Aeg on nii märkamatult otsa saamas. Sa rääkisid, et kontserdil tuleb mängida nii, et väga tahad mängida. Ma usun, et kuna see aeg, mil nii märkamatult on läinud siis saab väga tahtsid tulla tasatesse. Montana on sund selle kutse eest et seal tuli üsna meeldiv sellist saadet teha ja rääkida natuke natuke sellest ajaloost, sest ega päevad on tegelikult nii kiigreid, et kui palju on neid päevi, millal me vaatame tagasi. Ja võib-olla see ei olnud, oli tänane niuke päev, et rahulikult õhtu vaikses stuudios istuda, oli võimalus ka vaadata tagasi ja see, kui me inimesed vaatavad tagasi see terendab meie pilku ka selleks, et vaadata edasi selgema pilguga. Kas sa ise oma tavalises elus oled, kuidas öelda õhtu või hommikuinimene? Ses mõttes, et kas sa ise kuulad sageli raadioid. Ma pean ausalt tunnistama, siis ma väga harva kuulan raadiot, harva vaatan televiisorit. Üks film minu jaoks nädalasse on suur lava. Ja hommikuti ärkad vara üles. Hommikuti ma armastan vara ärgata väga mitmel põhjusel, kõigepealt see, et, et kui on väga palju kirjatööd näiteks siis seda on kõige parem teha hommikuse värskusega esmalt, sest mõte jookseb artikkel kirjutada või minagi tõlkida kusagilt. Teiseks see, et mul on ikkagi hommikuinimene minema jaoks hommikul tõusta ja kell üheksa kontserti mängida, see ei ole raske. Aga samas on muidugi aastaid õpetanud ka seda, et tegelikult, et kõik lindistused ja plaadistused toimuvad öösiti, et aastad on õpetanud ka seda lihtsalt mobiliseerida ennast. Tahtsingi küsida Survas, tore, et sa pead ennast väga tugevasti ilmsesti ületama. Oma tavapärast rütmi. Kuskilt maalt ma olen mõelnud ka nii, et, et tegelikult inimesed inimeses salati fantastilised energiavarud ja need vallanduvad siis, kui me nendega vajame, kui meil on vaja tegelikult mingid väga suured pingutused teha, noh praktiliselt kolm müüd näiteks seeriast plaadistada, seal tegelikult on väga suur pingutus seal. Ma ei mõtle füüsilist pingutust väärt eelkõige närvi, pingutust ja, ja samamoodi ka kontsertreis mingi teha, kus on näiteks 12 kontserti järjest. On sellelaadne kogemus olemas, oli 91 aastal Austraalias, kus me tegime 14 kontserti või esimese hooga siis päevast päevas, siis oli 12 kontserti järjest. Et see on ka küllalt suure pingutuse ja siis tuleb lihtsalt leida need jõuvarud alateadvusest, võid olla päästa. Seal on omamoodi mehhanismid ja neid ei saa nagu sundida sealt välja tulla, et et aga kahtlemata, kui me kutsume neid sealt välja, siis nad vast tulevad. Ja muidugi öine aeg on selleks eriti soodus, et et inimesed on avali, rohkem inimesed on emotsionaalsemad, inimesed võtavad vastu muusikat ka teistmoodi ja, ja inimesed, kes saalis on, kuulavad eriti, olen jälginud niukseid, õhtuseid, kontserte. Nad vallandavad oma energiat ka ja annavad seda integreedile kergemini ja jäin ja hakkab toimima see imering siis kuulajate ja mängija vahel. Ma usun sellesse sellesse imeringi, sest muidu ei sünniks muusikasimesi. Ma ütlen sulle veelkord raadio seitsme kuulajate poolt palju tänu. Tänase ei sa saad teist. Ja selle saate, viimane küsimus on. Mis sinu jaoks sellel aastal on olnud kõige? Ost üks õnnelik moment on see, millega ma nagu saate alguses juba rääkisin. Et mul tütar Kelly on lõpetanud muusikakooli ja ja nagu saanud juba selles kaunis kunstis kitarrimängukunstis mingi esimese stuudiumi käte ja pinud mingi repertuaari, millega tegelikult meil on nagu võimalus juba esineda ja ja olemegi seda teinud, kaasa arvatud eelmisel suvel kirikus, kontserte ja nüüd sellel suvel vanalinna päevadel ja et see on, kui sinu kõrval on sinu järglane ja ta on juba tema tiivad kannavad juba sedavõrd palju. Ta suudab sinuga duetis olla, see on ka üks suur rõõm, et näha, et nagu. Et midagi on ka sinu isiklikus elus on toimunud ja kuskilt maalt on isiklik elu ja muusika kokku kasvanud. Ja teisest küljest on ka suur rõõm on see, et kitarriasjad on kuskilt maalt Eestimaal hästi minema, siis ma ütlen, et need hästi lähvad, sest me oleme veel antud situatsioonis noored meil ei ole nii palju kogemusi, aga samal ajal on entusiaste on usku sellesse On fanaatikuid Jegi, kes teevad nagu tänaselgi külmal ilmal, meil vanalinna päevadel mängisime teatri- ja muusikamuuseumi õues kontserte, esitati siis suubelt kitarrikvartett. Mihkel pääske, Arne Pilliroog ja Margarita installi, Kuldar Kudu mängisid selle siis, mis kõlas viimati 10 aastat tagasi ja Peter prints mängis väga virtuoosse mooru Juliani sonaadi Eroika. Et, et see on ka mingi näitaja, et, et ikkagi kitarr pidevalt kuulajate kuuldekauguses ja. Annaks jumal, et, et inimesed armastaks kitarri. Hoiaks kitarri. Ja nii viisime siis tänase sääs kitarriga lõpetamegi. Stuudios olid Heiki Mätlik ja Ene Pilliroog ja raadio seitse on lõpetamas.