Kristi salve, kui te vaatate eestlaste jõuluaja kombeid vanasti ja seda, mida nüüd tehakse ja võrdlete neid teiste läänemeresoomerahvastega, mis silma hakkab. Silma hakkab mitmeid asju sõltuvalt nüüd sellest, kas me mõtleme rohkem minevikku või olevikku peale. Eks minevikku koha pealt võiks seda öelda, et liivlased ja Peep, lätlased ja eestlased samuti. Me oleme ju kõik läänemeresoome rahvad elanud kaunis ühesugustes looduslikes tingimustes jälle erinevustega. Liivlased on siiski näiteks liivi talv, on mere Järs rahva talv, kliima on just seal pehme, märksa kui tükk maad sisemaale jäävatel vepslast. Aga igal juhul need on olnud kesktalvised pühad ja sellest juba tulenevad niisugusse küsijooned. Hoolimata sellest, et näiteks usu tunnistuselt on vepslased olnud algusest peale ortodoksid. Aga muidugi liivlased, läänepoolsete läänemeresoomlastele on läbi teinud needsamad arengud, mis eestlased alguses kuulusid roomakatoliku kiriku mõjuvalda. Pärast reformatsiooni on olnud luterlased ja viimase 100 aasta või rohkem kui 100 aasta vältel on seal levinud näiteks vaba kiriklikud liikumised, aga samuti juba 19. sajandil Läks osa õigeusku. Et, et need on niisugused erinevused ja need on olnud põhjused. Seks. Kas sellele, et liivlaste juures on jõulud olnud palju rohkem rõõmsad, tatud kui ortodokssed Peparlastel ja eestlased, no eestlased ikkagi kuuluvad samasse kultuuriruumi kui, kui liivlased soomlassebki, aga noh, eestlaste liivlaste erinevus jälle johtub sellest, et liivlased on olnud väga väike rahvas sellest ajast peale, kui nende kohta midagi on konkreetseid kirja pandud, nende kombed ja muu pärimuse kohta sellel ajal nad olid väga väike rahvas, juba nende asustusala oli nii ahtake seal Kuramaa rannal, et siis kui me nüüd vaatame neid kirjapanekuid ja, ja lindistusi siis näib, et need on väga ühtlased. Aga Eesti on ju väga suur maa suhteliselt ja kui me vaatame, siis eesti jõulukombeti võitsid väga erinevad olla Võrumaal ja Saaremaal näiteks. Saaremaal näiteks käis jõuluHani jõuluteisest, pühast võis külas käia ja Läänemaal mida, mida seal Kagu-Eestis ei tuntud. Ei kindlasti mitte, aga selle eest näiteks minagi veel mäletan Võrumaa rahvas oma oma välitöödelt, kus vanad inimesed ikkagi ütlesid, et jaa, et nüüd kõneldas Külliks jõulu ja jõulumyy haigu, oli talviste püsid ja settaliste püha või tantsi pühi. See on vana läänemeresoome põlisnimetus. Nende pühade kohta jääb see muide, vastab just täpselt liivikeelsele jõulunimetusele ja see on tall, pivad talvepühad. Muide ka lätlastel on täpselt sama nimetus, nii et siin hoiavad juba nimetuste poolest lõunaeestlased liivlased lätlased omavahel kokku ja vastanduvad siis näiteks põhjaeestlased Telia soomlastele kellel on skandinaavia laenuline jõulu- või joulu nimetus. No kui me vaatame nüüd tänapäeva jõulutähistamist osad meist jälgivad kristlikku kalendrit ja käivad jõulupühadel ka kindlasti kirikus. Suurema osa, ma arvan, on lihtsalt kodus, istub teleka ees või külastab sõpru. Nojah, meil on blue realistlik ühiskond nagunii jõuliselt seda pähe tambitakse. Lõpuks. Ma mõtlen ise ka, et noh, olgu siis realistlik ühiskond. Eestis on praegu väga erinevad jõulud, loomulikult. On kristlaste jõulud ja on nende inimeste jõulud, keda on õige palju ja kelle kohta statistikas öeldakse, et suhtuvad kirikusse pooldavalt. Ja, ja siis on võib-olla lihtsalt niisukest toimekate ja võib-olla siis ka natuke reklaami tundlikumad inimeste jõulud, kes tõesti rahmeldavad Ennast väsinuks juba enne pühi. Ja see käib ka kooskõlas selle meedia poolt pähe tambitud jõulustressi jutuga. Lõpuks peab see jõulustress olema, kui kogu aeg öeldakse, et kõigil peab olema noh ja nemad, eks nad siis esimese püha hommikul hingavad oma vaeva, et nagu öeldakse, no ega siis midagi. Ma arvan, et see olukord on siiski minu jaoks küll, meeleb pärasem kui see nõukogude aegne olukord, kus näiteks jõulu esimene püha oli tööpäev ja jõululaupäeval ja, ja esimesel pühal ikkagi jälgid tõepoolest et kõik oleksid tööl. No muidugi, eks iga ülemus vastavalt oma südametunnistusele ka. Kristi salve, millised on need toredad kombed, millest teil on eriti kahju, et need unarusse jäänud on, kui me mõtleme just jõulude pidamise peale? Kui nüüd vaadata kas või nende liivlaste jõulegi või ka eesti jõule läbi aegade, nad on nagunii muud tulnud ja minu meelest, mida maa ainult küll sooviksin mitte ainult jõulude, vaid ka muude pühade kohta ja, ja ka muude asjade kohta on see, et need muudatused ei tuleks nii suure jõuga ja nii nii kiiresti üksteise otsa, et inimesed ei jõua neid oma meeles läbi lasta läbi töötada. Et kõik tuleb toorkujul nagu Vändrast saelaudu, see ei saa veel omaks saada, kui uus tuleb peale ja tõepoolest see võtab hinge kinni. Ütelge, mis siis, kui nii kujundlikult öelda, et lapselapsed võisid vana Sa tee vanaemade tavade juurde võisid naasta pärast seda nõukogude võimu kadumist, aga et nüüd hakkas tulema nii palju uut hoogu peale, et need lapselapsed ei jõudnud veel nagu õieti õieti omaks võtta ja harjuda selle selle vanaisad, vanaemad jõulupidamisega? See ei puuduta ju ainult jõule. Eesti rahvakalendris on ju tulnud hulgaliselt täiesti uusi tähtpäevi ja noh, võtame kas või need valentinipäevad ja muud. Ja need on kiiresti mõne aastaga, nad on nii-öelda omaks tehtud. Aga jah, ma arvan küll, et nii nagu keelgi eesti keel on ju laenanud läbi sajanditel läbi aastatuhandete tihti keeltest sõnu. Aga kui hakkab jälle väga palju teisi keeli, pealetung muutub nagu totaalseks siis hakkab jälle tervesse keelesüsteem kõikuma. Nii et ma arvan jah, et mõõdukust. Millised on need vanaisade ja vanaemade kombed, mida täna võiks siiski meelde tuletada ja neist kinni pidada? Näiteks minu vanaisade vanaemade kommete juurde kuulus juba jõulukuusk. Toas jõululaulude ühine laulmine kuulus juba sellest ajast, kui mina hakkan mäletama ilmselt ka minu peale mõeldes just jõuluvana ja kuulus teatud niisugune hingamise tunne. Tõepoolest, nad olid vaiksemad ja rahulikumad kui igapäevane rähkeldamine, mis kuulus ikka tööinimese ellu. Aga mu meelest polnud ka midagi halba, siis kui oli vanasti kombeks külaskäigud juba esimesest pühast hakati külaski, sugulasi käis külas üksteisel ja no minu meelest pole ka midagi katki selles, kui juba laupäeval käitaks jõululaupäeval külas sideme hoidmine tõesti, see kuulus täpselt samuti nagu perega koosolek, see kuulus nende vanadki jõulude juurde. Et ja see side muidugi ei ulatanud ainult need elavate sugulaste, vaid see oli ka eelmist põlvkondade sideme pidamine, meelespidamine, see surnuaial käimine, kellel see on võimalik. See on ju väga kena, aga samuti võib ju mõelda nende peale ka ise kuuse juures istudes ja, ja ka mõttes selle küünla süüdata. Minu meelest pole jälle mingit mõtet näiteks võtta ette mitmekümnekilomeetrilist autosõitu ekstra selleks, et see asi tehtud on. Ja minu meelest siiski, et midagi ei pea ette võtma, sellepärast et seda seda justkui peaks. Jõulud ongi ju selleks, et me endale teadvustaksime, et niisugused asjad ei ole ju lõpuks tähtsad, mida võib-olla võib arvata niisugune virgem ja tublim naaber jõulud on see päev, et me teame, et me oleme paljudest asjadest nagu vabaks saanud, et mida ma võiksin üldiselt soovitada, et ärge tehke seda, mida teile pähe määritakse, vaid mõtelge, mida te tahate. Mida teil ei vaja. Aitäh teile, Kristi salve. Ja soovime rahulikku jõuluaega.