Meie tänases tõlkijate saates on huvitav külaline ja just sellepärast huvitav, et tema eesti keel ei ole tema emakeel ega ka koolikeel vaid ta on selle ise, nagu ma arvan, suure vaevaga ära õppinud. Tema nimi on Anna Verschik ja ma palungi anna. Jutustage nüüd smuutide eesti keelt õppisite. Ja, ja natuke tutvustage ennast, palun. Mina olen sündinud Peterburis juudiperet konnas, minu perekond oli küllaltki assimileerumist, mis oli tüüpiline ja mis on tüüpiline paljudele vene juutidele. Aga mees suvitasime Narva-Jõesuus. Ja see oli niisugune paik, kus huvitasid väga paljud juudid Peterburist ja Moskvast. Ja kuigi seal Narva-Jõesuus ja narvaski ei olnud eesti keelt eriti kuulda ainult nime poolest, see oli Eestimaa. Mul oli alati tunne, et see on minu maa ja ma teadsin alati, et sonisti, et kui ma kasvan suureks. Ma tahan seal elada. Ja et ma tahan eesti keelt rääkida. Ja et see on kõik mulle väga omane. Aga Eesti keelt hakkasin õppima 80. aastal. Kui ma esimest korda Tallinna tulin, siis ma sain aru, et keelt tuleb õppida. Et see ei ole niisugune asi nagu ütlema matemaatika või füüsika, mida inimene taipab suurest peast, nagu ma varem mõtlesin olid küll viletsad õpikud, aga ma hakkasin õppima ja hakkasin ostma lasteraamatuid, esialgu. Ja Narva-Jõesuuturul leidsin endale vanu eestlasi, kellega sa eesti keelt rääkida ja praktiseerida, tekkis kirjavahetus. Ja ma hakkasin pidama päevikut eesti keeles ja mõtlema eesti keeles ja siis ma otsustasin, et ma lähen õppima eesti filoloogiat. Aitasin oma vanematele kuuendas klassis, et minust saab eesti filoloog või mitte, keegi ei saa minust. Vastasel juhul, kui ma isa, eesti filoloog, yks ja vanemad mõtlesid, et kuna Peterburi ülikoolis filoloogiateaduskonnas on olemas ka soome-ugri keelteosakond, et võib-olla prooviks sinna, sest kunagise oli üsna auväärne Ülikool, ma ei tahtnud, ma tahtsin kohe Tartusse sõita, aga see on omaette lugu. Ja muidugi oma rahvuse pärast, ma ei saanud sisse, kuigi mul oli juba ühe soome-ugri keeleoskus, tähendab eesti keele ja pisut soome keele oskus ka olemas. Ja üks tõlge soome keelest vene keelde oli ka ilmunud, aga see ei lugenud ja mind ei võetud vastu. Tähendab, kust ei võetud vastu Peterburi Ülikooli IT proovisite jama? Proovisin ikka, kuigi ma ei tahtnud, aga mõtlesin hea küll, kui niisugune osakond on olemas, miks ma ei prooviks? Ja noh, see on omamoodi huvitav lugu, aga lõppude lõpuks mind võeti vastu Tartu Ülikooli ilma eksamiteta, mind toodi üle, ma olin kaugõppes Venemaal, õppisin seal vene filoloogiat, mida ma ei tahtnud õppida, see ei huvitanud mind, aga et olla kuskil nimekirjas ja paistab, et see oli õige arvestus, et siis mind sai üle tuua lihtsalt Tartusse, nii et ma olen eesti filoloog. Aga kui palju te siis juba sel ajal, kui te Tartusse tulite, oskasite eesti keelt ja ma oskasin, võib-olla hääldamine ei olnud kõige parem. Aga see on arusaadav, sest mul ei olnud ju keskkonda. Aga Ma lugesin juba tol ajal ilukirjandust ja tõlkisin eesti keelest vene keelde, nii et noh, keele oskus mul olid ja ma sain suhelda. Mingit kultuurišokki või niisugust keeleprobleemi mul ei olnud. Mitu aastat, see oli siis aega võtnud, see õppimine selleks ajaks just selleks ajaks, kui ma hakkasin kaheteistaastaselt õppima, siis kaheksateistaastaselt astusin juba Tartu ülikooli, siis kuus aastat. Teil oli ikka väga hea tahe, eks ole ju ja ma tahtsin, ma tahtsin väga, mul oli see tunne, et ma tahan Eestis elada olgu see hea või halb väliselt või noh, olude poolest, aga et see on minu maa. Ja mul oli tunne, et Venemaa ei ole minu oma mitte sellepärast, et son antisemiitlik või halb või vaene, see on kõik teine küsimus, lihtsalt ei ole minu maa, mul ei ole seal midagi teha, mentaliteet on võõras. Aga nüüd on niisugune asi, et minu ees laual on raamat, mille te olete tõlkinud Jišist eesti keelde. See on Solemale ishemi Marjendad. Tähendab, te olete tõlkinud ühest ära õpitud keelest teise keelde milledega, õppisite ise oma käe peal ära, kuidas jidiši õppimine teil käis? No ma ei tea, 15 saaks öelda iidisi kohta õppimine, sest see olukord ei olnud niisugune nagu eesti keelega. Eesti keel oli mul alguses täiesti võõras, puudus igasugune keskkond, aga mul siiski vanavanemad, vanem põlvkond, kui nad elasid, nad rääkisid omavahel jidišit, sest see oli nende lapsepõlve teie vanemad, vanemad mitte, sest noh, seal on palju põhjusi, aga igatahes vanematele seda keelt ei õpetatud. Minu vanematele ema saab aru võib-olla paaris sõnastada, no ja siis ta ei oska lugeda ja isegi paljud inimesed, kes oskavad enam-vähem rääkida, nad ei tunne tähti. Sest juudi tähestikku, no teistsugune heebrea tähestikus on hoopis teistsugune. Ja ma kuulsin, kuidas vanaema rääkis, kuulsin, jakk kuulasin. Ja ma teadsin, et Samiidiši keeled, see ei ole seesama, mis on vene keel. Ja väga palju mulle jäi, lihtsalt jäi külge, kuigi minuga ei räägitud. Ja mingil määral ma olin võimeline rääkima. Aga noh, meie kodus räägiti seda Valgevene Leedu murret, mida räägitakse ka Eestis. Kirjakeelt räägitakse ju väga vähe. Kirjakeel, noor, kirjakeele norm on omaette küsimus. Aga hiljem Tartus olles ma vaatasin, et ei ole mingit probleemi. Et kui sa oled juut, võid sa ütled seda valjusti, ma olen juutma, tahan jidiši keelt rääkida Venemaal. No mitte et ütleme, kaheksakümnendatel aastatel oleks olnud mingi suur pahandus, kui sa seda ütled, aga ikkagi niisugune suhtumine vaadatakse viltu, et et noh, et see ei ole see, et see ei ole ikka päris meie oma ja mispärast on niisugune huvi ja kui algas häbiväärne võitlus sionismi vastu, nagu meie kõikides ajalehtedes hakati kirjutamast sionism, on seesama, mis fašism täiesti häbiväärne asi ja mõistetamatu. Siis tohtinud edvistada niisuguse asjaga ja näiteks Peterburis olis sünagoogi kõrval valve vaadati aha, et üks tudeng ülikoolist ja järgmine päev seda tudengid ei olnud enam. Üliõpilaste nimekiri oli tavaline asi, aga Eestis seda ei olnud. Ma nägin juhte, kes rääkisid jidiši keelt, ei häbenenud seda, aga demonstratiivselt muidugi normaalselt, nii nagu inimesed räägivad oma emakeelt. Ja muidugi oli Paul Ariste suur jidišientusiast ja kuna ma olin eesti filoloog, ma õppisin natuke ka tema juures kahjuks väga vähe juba meie ajal ta oli professor-konsultant, ainult tuli vana juba ja, ja, ja tema sai teada. Ma olen eesti filoloog, ta küsis, totot. Tüdruk, kuidas sa niisuguse perekonnanimega niisuguse näoga eesti filoloog trikki tegi nalja. Siis me hakkasime vestlema temaga Iidišis, tema oskas väga hästi jidiši keelt rääkis kirjakeelt ja murret ja oskas kirjutada. Ja siis ma vaatasin Tartu Ülikooli raamatukogus. Võib laenata jidiši raamatuid. Tähendab need raamatut, mis oli seal. Teist maailmasõda enam-vähem on ülevaade olemas sellest, mis oli jidiši kirjanduses ja ma hakkasin ja aga ma ei tundnud tähestikku. Aga minu mees üürnos kukla, kes oskab heebrea keelt. Ta õpetas mulle tähestikku, meil oli vana testament, paralleeltekstiga üks lehekülg olidki siis ja teine oli heebrea keeles. Kulad tähestik on samasugune. Ma õppisin väga ruttu, sest ma sain aru, mida ma loen. Ei olnud täiesti tundmatud sõnad, siis ma hakkasin raamatut laenama. Ülikooli raamatukogus hakkasin neid lugema. Hakkasin mõne kohaliku inimesega juba jidišit rääkima ja hakkasin seda asja uurima. Ja siis ma avastasin, et kui loed seda Swifti, noh, üks päev, kaks päeva, kui järjepidevalt niimoodi loed, siis saavutad vilumuse ja saad väga kiiresti lugeda. Noh, ei ole probleemid harjumatu Shiftis Ma hakkasin tõlkima, mõtlesin, et miks mitte. Ma võin ka hitist eesti keelde tõlkida. Seni ma olen tõlkinud kas eesti keelest või soome keelest vene keelde või vene keelest eesti keelde. Hakkasin tõlkima tihist, see tundus mulle huvitav. Tähendab jidiši son elemente germaani keeltest, Slaavi, eestlaste, heebrea keelest ja, ja, ja, ja son, germaani keel. Tekke aeg, ütleme see on keskaeg. Saksamaal ja grammatika ja põhisõnavara, ütleme 70 protsenti sõnavarast on germaani sõnavara. Kas see ei tähenda seda, et täpselt nii nagu saksa keeles keskkonna ja seal täpselt see on keskalamsaksa keel Nooni erinevusi grammatikas k ja hääldamises. Ja siis on muidugi hulk heebrea sõnu, sest usk ja need asjad olid kogu aeg kaasas, mis oli usuga ja pühakeelega seotud. Ja paratamatult osa sõnu sattusid isi keelde näiteks mõistet paljud juriidilised mõisteid või usundi mõisted, kaubandusmõisted, terminoloogia. Sul on väga palju heebrea keelt. Ja hiljem, kui juudid hakkasid elama Poola territooriumil kui Poola kuningas Sobjeski, kui ma õigesti hääldan, andis juutidele loa asuda nende poole kuningriiki, siis tuli paratamatult slaavi element. Ja siis teatud protsent sõnu on ka Poola, Ukraina. Hiidis tekkis nagu te kirjutate siin ühes artiklis tulimullas, et 15. ja 16. sajandil jah, aga siis ta ei olnud veel kirjakeel? Ei, ta ei olnud kirjakeel. Sellepärast et juudi koguduse sees alati igast koguduses oli selline olukord. Kirjutada tohtis ainult Heebrea keeles on kõrgekeel, see on kõrgstiil, aga jidiši keel on žargoon, son köögikeel, niisugune oli suhtumine alguses. Ja seda nimetatakse tik lossijaks, kui ühele keelele antakse mingi kõrgem staatus, lihtsalt otsustatakse, et see on õige keel milles peab kirjutama. Aga see teine keel on köögikeel ja Igapäevase suhtlemise keel. Niimoodi oli aga muidugi reaalselt ütleme 18. sajandi seisukohalt reaalselt Ida-Euroopa juutide keeleks oliiv jidiši, keel kõnekeeleks. Seni jidiši keeles oli ainult naistekirjandust, naistel ei olnud heebrea keele oskus kohustuslik, sellepärast nende jaoks tõlgiti ja kommenteeriti osa, siis nad köögis rääkisidki köögis rääkisid naised lugesid ka igasugust titaktilist kirjandust, jidiši, keelest ja näiteks toorauli tõlgitud. See on väga-väga huvitav tõlge tegelikult jidiši keelde naiste kommentaaridega, seal oli kõik jidiši keeles, et oleks arusaadav. Aga muidugi. Oli tegelikult jidiši kirjakeele rajajaks, tema otsustust hakkab kirjutama ilukirjandust jidiši keeles, muide väga paljud jidiši autorid alustasid heebrea keeles, proovisid kirjutada ilukirjandust heebrea keeles aga tol ajal ei olnud ju veel heebrea keelt taaselustatud kõnekeelena. See on omaette küsimus, seonisti tahtsid, et tõesti ja selleks endale kordeid, et heebrea keel oleks jälle elav keel. Kas see on nüüd see uusheebrea keeles, mida Iisraeli ja, ja kui palju Iisraelis räägitakse, jidišit, kas üldse ei räägi, aitäh? No kindlasti räägitakse, aga sellel ei ole ju mingit staatust, selles ongi probleem, et see ei ole kusagil riitil, kusagil ei ole ametlik keel ja räägitakse Ida-Euroopa juudid, kes lapsepõlves rääkisid jidišit või ütleme, seal on ultra-ortodokssed, kes arvavad, et tõesti rääkida heebrea keelt ei ole sünnis lihtsalt jumala keel siis nad räägivad jidišit või mingit muud keelt. Ungari ortodokse tütre, Ungari keeld Iisraelis elades ma arvan, Ungari päritoluga. Ja Ameerikas räägitakse jidišit ja Kanadas mingil määral. Uued keskused on praegu ütleme Israel siiski, sest seal on kirjanikke, kes kirjutab jidiši keeles ja Ameerika ja Kanada ja mingil määral Ladina-Ameerika Euroopas on siiski noh, mul ei ole ülevaadet, aga see ei ole enam see, mis oli kunagi. Noh, vene jutus on täiesti assimileerumist, seal on inglise keele oskajaid väga vähe. Ja üldiselt kui räägitakse niidisid, siis räägitakse mingit murret ja ja see on põnev asi. Tegelikult igas kultuuris on kirjakeele ja murrete vahekord erinev. Näiteks Eestis ei ole niisugune nagu Saksamaal ja see omakorda ei ole niisugune nagu Venemaal. Meil Eestis on olemas muidugi murdeline kirjandus, see on omaette nähtus. Kusjuures kirjakeelse teksti keskel võib olla päris pikk lõik, nagu magistraat kirjutab, ja just nimelt ma just mõtlesin, et puud olid, puud olid hellad velled seda materjalide aga tihti siis on teinekord kirjakeel ortograafia niisugusel kujul, nagu see praegu on, see on ju väga noor. Ja tegelikult kuigi kirjanikud kirjutasid kirjakeeles rääkisid ikka murdekeelt ja kuidas kirjeldada seda olukorda, piltlikult võib öelda, et kirjutame nuga ja ütleme, väits see oli kirjakeelne kirjaviis niimoodi, et Poola ja Leedu juut, nende murrakud on väga erinevad. Saaksid aru. Aga kuidas oletamaid poola juut hakkab seda valjusti lugema ja liidu juht hakkab seda teksti valjusti lugema ja siis ei ole, üldse ei ole üks ja see sama. Muidugi On morfoloogilised erinevused ka, mitte foneetilised, aga noh, praegu tegelikult on niimoodi, et ülikoolides, seal, kus jidišit õpitakse ja uuritakse, seal räägitakse kirjakeelt. Ja aga meie murraks meie ütleme, Baltikumi ja Valgevene juutide murrakut kirjakeelele väga lähedane. See on nii siin kui Valgevenes on ühesugune ja muidugi muidugi on et igasuguseid eri erimõjusid ja igasuguseid muid sugemeid, aga üldiselt üldiselt see on ida murretes nagu seal PõhjaEestis, see on olemas valgevene, seal Valgevene, Leedu Murg, siis on Poola, mis on omaette ja Ukraina. Aga Odessa juudid, ega nad ometi nii räägi nagu selles Marjendadis on sind? Eks, Odessa kelder ja vene keelega pooleks. Odessa on tegelikult, see on omaette linn, ma ei tea, mis seda asja, seda Odessa keelt ei ole uuritud, seal isegi ütleme Odessa, vene keelel on väga suured jidiši mõjud. Ja näiteks nagu Paabeli Sakk paabel kirjutas vene keeles, see on ju kujumalt, oskan jidišit, ma loen ja ma naeran, sest see on otseselt jidiši keelest tõlgitud vene keelde. See on, temal on muidugi meelega niimoodi teinud ja tegelikult rääkisid väga paljud vanad juudid venekeelsest vene keel oli õpitudki umbes noh, mitte nii karikaturset, võib-olla, aga ütleme sarnaselt rääkis minu vanaema aktsendiga ja Iidichipäraselt ja vene sõnadega jidiši keelt. Aga udesse solid, palju erinevaid juute olid ortodoksid, kes ei tahtnud midagi muud teada ja olid näiteks niisugused, kes tahtsid assimileerida ja püüdsid oma lapsed vene kooli panna ja nõnda edasi ja olid niisugused niisugused isehakanud härrade ja niisugused tolgused ja, ja nagu see meer Mariantšikes tegelikult räägib, moonutatud vene keelt. No ei tohiks pidada seda Odessa higiseks mingil määral ja nimetab ennast mõrk, ta pidulik ja, ja venepäraselt ikka isa nimi ja mittemeer, vait, mark, mark kõlab neuroopalikumalt. Muidugi, Meerunud selgelt juudi nimi. Me olemegi nüüd jälle tagasi selle Solomoni semi juures. Aga võib-olla ta enne räägite ka veel nendest artiklitest, mida te olete tõlkinud Te, ütlesite korra siin varemete esimene tõlge, eestikeelne, mis ilmus, oli Vikerkaares artikkel protski protsessis. Ahaa, no see oli vene keeles, see oli omamoodi huvitav lugu. Asi on selles, et minu vanemad teadsid natuke protskit, nad elasid umbes samas linnajaos ja tollal oli niimoodi, et inimesed, kes vähegi midagi lugesid ja keda midagi huvitas väljastpoolt igapäevast elu. Et leidsid 11 ja noh, see ei ole ime, et nad teadsid mingil määral. Ja kui see protski protsess toimus siis vist minu isa käis isegi kuulamas seda. Ja kui Friido Victorova koostatud see protokoll, see, mida praegu tuntakse protski protsessi nime all. Kui see levitati salaja masinakirjas, siis minu vanemad said ka. Ja omal ajal, kui me mehega sõitsime Peterburgi vanemate juurde, minu isa näitas minu mehele. Ma tõlkisin niimoodi lihtsalt lehelt lugedes kohe tõlkisin eesti keelde ja siis me mõtlesime, et võib-olla mõni venekeelne välja on, Eestimaal tahaks välja anda. Aga noh, see ei läinud niimoodi, sest Venemaal oli juba välja antud vene keeles. Sest ma hakkasin mõtlema, miks mitte proovida tõlkida eesti keelde siis tõlkisin eesti keelde, see oli esimene tõlge eesti keelde, silmus Vikerkaares. Jah, kui ei teaks, et see oli tõsielust, siis võiks arvata, et mõni väga hea kirjanik kirjutanud satiirilise näidendi, see oli tõesti huvitav. Aga see oli tõsielu ja see oli tõsielu. No milliste võiksite õel praegu rääkida? Artiklite tõlgetest veel, kes on samuti vene keelest eesti keelde ester, markishi mälestused, kuidas neid tapeti? Kunagi see artikkel avaldati ühes venekeelses Iisraeli ajakile, Sester, markis tuntud istishi luuletajaid, peeretas markisi lesk, ta elab juba kaua aega Iisraelis. Ta kirjutab, kuidas hävitati juudi jidiši kultuur Nõukogude maal mingil määral soli, see oli lubatud. Pärast revolutsiooni oli ametlikult kõik. Kõik rahvad olid võrdsed ja nii-öelda ametlikku antisemitismi ei olnud. Aga vaikselt see muidugi hakkas, hakkas tekkima, 32. aastal olid juba passid Nõukogude liidus, kus oli rahvustähendab etniline kuuluvus sisulised. Ja pärast sõda siis Stalin otsustas ilmselt juhtidega kõik asjad ühele poole saada ja lihtsalt hävitas juudi kultuuri ja siis ma arvasin, et see oleks eesti lugejatele huvitav sest see, mis oli võitlust kosmopolitismi vastu Venemaal Eestis, oli hoopis teisiti, see oli vist võitlus kodanliku natsionalismi vastu ja seal see suund. Ja võtta, et nad olid hoopis teistsugused, aga Venemaal ju selle kosmopolitismi all mõisteti, et et need, kellel ei ole kodumaad ja rändavad siia-sinna ja meie nõukogude inimesele on see võõras. Ja selle nime all see oli viisakas nimetus selle nime all, siis hävitati täiesti juudikeelne kultuur Nõukogude liidus. Ja ma arvan, et see võiks olla huvitav. Sellepärast ma tõlkisin sel kirjanikest, te olete ka naisakesingerid tõlkinud ja paar aastat tagasi ilmus Loomingus Singeri jutt tulekahju. See on tüüpiline Singer. Kuidas inimene kavatseb midagi mõtleb ja tegelikult see kõik läheb täide ilma tema osavõtuta. Ja siis ta mõistetud, kas tõesti tema vihast süttis venna elamu või see oli jumala karistus või mis see oli? See on tüüpiline Singer kus mängus on võib-olla mingid teispoolsed jõud ja me ei tea, me teeme mõistatama, lugejale jääb küsimärk ja, ja nii tahabki ja Dani tahabki. Ja omal ajal teised kirjanikud Singeri kaasmaalased ja tema kaaslased, juudi kirjanikud heitsid talle ette missa, kirjutati mingisugustest, vaimudest ja deemonitest ja keskajast. See lasevad, kirjutad antisemitismi, sotsiaalsetest probleemidest nõnda edasi, aga tema neid ei kuulanud ja nüüd on tulemus. Tema teadis, mida ta tegi. Tema on kuulus kirjanik, rohkem kuulus võib-olla kui nemad, teised soovitajad ja nõuandjad. Nojah, ja väga kuulus muidugi olen, ma leidsin. Ja kahtlemata niisugune raamat, ma ei mäleta, et ma oleksin nii lõbusalt teost lugedes, et kogu turtsub naerda. Ja. Aga kas see on Marjendad, on ebatüüpiline teos minu seisukohalt muidugi kõik, enam-vähem kõik teosed on naljakad, aga natuke teistmoodi naljakad. Tavaliselt kirjeldab Stetlik väikest ljudi linn, kus kõik tunnevad teineteist, siin on ka muidugi mingist tekli elemendi olemas, et need levila ja poole, aga siin on siiski midagi muud, see ei ole vaenesteeterson ikka Varssavisse, Euroopa pealinn ja sõidetakse morjenbadi ja siis pärast osta endasse ja kuhu veel. Arvestamine on siin ka huvitav ja, ja ma ei tea, mis kursi järgi. Naised nõuavad, et mehed saadaksid raha järele. Kirjade vormis ja üks kiri on kirjutatud, siis on siia märkused tõlge heebrea keeles, kas see on nüüd Solemale esimene tõlge heebrea keeles iidishisse või teie tõlge heebrea keelest eesti keelde? Ei, seal romaanis olid kõik kirjed jidiši keeles, see oli jidiši keeles ainult Allehhemil oli alguses sulgudes lisatud, et seon tõlge heebrea keeles tähendab autor või kas kõik tegelased ise tõlkisid enne seda, kui meie saime lugeda, no see oli tõlkinud ja müstifikatsiooni ja, ja, aga nii peabki olema. Et tegelikult, kui lugeda seda kõrgstiili ja natuke mõtelda, siis selle taga ei ole ju mitte midagi. See on siin nagu vaht, nagu kõrgstiil, paroodia ja, ja nii ongi talle mõeldud. Teie olete ka osa võtnud rahvusvahelistest konverentsidest, mis on pühendatud jidiši levikule või, või millele äsja, selle aasta augustikuus ma käisin Kopenhaagenis, seal oli ju ta ikka rahvusvaheline, ju ta ikka kongress Euroopa judo assotsatsiooni kongresse ei tähenda, et just jidišit, vaid kõik seal on Hidis, seal on heebrea keel, mitte ainult keeleteadus, seal on ka ajalugu, arhiivindus, raamatukogunduse, kõik, mis puudutab juute ja kõiki nende elu aspekte. Ja mina esinesin seal ettekandega jidiši rahvalaulust Eestis. No see oli täielik uudisest, nad üldse ei teadnud, et Eestis on Iidišile jäid või et on olemas mingi kirjanduse tõlkimine isegi kirjastus savi ja, ja ma näitasin selle kirjastuse raamatuid. Ja näiteks Taani kuningliku raamatukogu esindaja, kes oli meie kongressi president, tema tahtis paar eksemplari isegi saada oma raamatukokku, sest nendel on väga rikkalik ju ta ikka osakond ja väga uhked selle üle tõesti väga vanad, illustreeritud manus, skriptid, käsikirjad, noh ja muidugi kõik, mis on maailmas välja antud iidis v prügilas. Kui tihti neid konverentse korraldatakse? Üks kord viie aasta tagant teostatud ja aga on olemas veel Skandinaavia ju ta ikka assotsiatsioon. Ja nendel on oma ajakiri, kuhu ma püüan artikleid kirjutada. Ja nendel on niisugused kokku kokkutulekud või kokkusaamised sagedamini üks kord kahe aasta tagant ja jätkatega tõlkimist eesti keelde ja, ja mul on praegu üks Singeri pikem jutt. Käsil. Jentuv Jeshiba poiss, kui keegi on jälginud näiteks Soome televisiooni, kunagi oli Soome kolmandas programmis Ameerika film. Kas oli peaosas Barbara Streisand ja selle filmi nimi oli Jentuv ja see pidi olema selle jutustuse järgi tehtud. Aga minu meelest sellel ei olnud mingit pistmist selle jutustuse, kus oli väga vähe, ainult väline külg võetud ja seal oli väga palju muusikat ja laulu ja niisugune tüüpiline ameerikalik film halvas mõttes, aga Singeril on see lugu palju, palju sügavam. Asi on selles, et üks tüdruk tahtis pidatuurat, see oli tollal ainult meeste asi, naised sellega ei tegelenud. Ja sellepärast ta pidi seda saladuses hoidma, keda pani selga meeste riided ja läks rändama ja mis sellest kõigest välja tuli. See on väga kurb lugu. Tegelikult. Et inimene teab, et ta toimib valesti, aga ta ikkagi teeb seda. Ja mis kõik sest välja tuli, sest ta ei olnud seal üksinda. Paratamatult suhtles teiste inimestega ja kiskus need kaasa. Näiteks esines mehena sedapidi abielluma ka ühe tüdrukuga ja seal olid väga tõesti väga kummalised asjad, aga mulle meeldis. Kuidas Inger neid kirjeldas, et see oli tõesti sünge ja mingi inimesel lõhestatus on väga, ilusti piiritletud ja edasi antud. Seda filmis ei olnud. Kahtlemata.