Meie tänase saate esineja on tulnud Eestisse üsna kaugelt. Bulgaariast, täpsemalt Plavdilist. Kui kaua te Maren saaniva seal juba olete elanud? Mina õppisin Bulgaarias viis aastat Sofia ülikoolis ja pärast seda siis ma olen veel elanud seal kuus aastat, nii et kokku üks, 11 aastat. Ja vahepeal elasite siin vahepeal elasime siin ja siis seal ja neid jälle siin. Niimoodi me rändame edasi-tagasi ja pere on juba kasvanud viieliikmeliseks jah, jah, laps nüüd juba kolm. Kas lapsed on kakskeelsed? Lapsed on kakskeelsed ja sellel on omad plussid ja omad miinused. Nii nagu kõigil kakskeelsetel lastel, mis plussid? Nad räägivad korralikult kahte dieet eestiku, bulgaaria keelt, aga võib-olla ma ei tea, mida nad sisimas tunnevad. Mis rahvaga nad on ühtsed. Kas nad tunnevad ennast bulgaarlased tänavu eestlastena, eks võib-olla see eneseleidmine, see seisab meil veel ees. Aga mis tunne teil oli seal muidugi triviaalne küsimus, et kui te nüüd tulite siia suvepuhkusele. Et kas te tulete külla või, või tulite koju, mina tulin ikka koju, aga ma ei olnud käinud kooliaastat Eestis ja siis oli täiesti üllatav. Muutused on muidugi vahepeal suured suured olnud. Jah, ja ma ei olnud isegi krooni näinud, nii et rahagi oli uus ja reform oli 92. aastal, jah, jah, linnapildis on väga palju. Nii et nagu koju, aga nagu ka välismaale teen, rääkisite, et käisite ajakirjandusmajas, et tunnete ka, et seal on kõik nagu teisiti. Jah, ma kunagi töötasin ajakirjandusmajas, aga need on, need lehed on nii teist nägu tehnikat täis ja see on muidugi põnev. Aga millest see tuli, et te lõpetasite seitsmenda keskkooli ja oleks olnud loogiline, et lähete Tartu Ülikooli inglise keelt õppima, te läksite vene keelt, ütleme mul oli üldsegi Te huvi ja ma tegelikult, ega ma vene keelt ei armastanud vähem kui inglise keelt. Aga ma läksin tookord mulle õppejõudude pärast, siis oli tugev, Lotmani koolkond oli Tartus just tema pärast, ma nagu läksin, ega ma seda ei kahetse küll. Sest et noh, Lotman oli selline haruldane inimene ja haruldane õppejõud ja ta jääb ikka eluks ajaks. Olen talle väga tänulik. Kas Bulgaarias ei olnud niisugust õppejõudu? Bulgaarias ei olnud kahjuks ei, nii, nii tugevate nii silmapaistvat isiksust ei õnnestunud mul koha. Tähendab, teil tekkis võimalus juba minna pärast teise kursuse lõpetamist või millal? Jah, no tol ajal saadeti, tol ajal saadeti Vene kateedrist saadeti üliõpilasi siis teisi slaavi keeli õppima. Enne mind saadeti Tšehhi ja Poolasse, siis minule langes Bulgaaria. No muidugi ma läksin hea meelega, see oli üks võimalus välja pääseda ja midagi uut jälle õppida ja näha. Tol ajal oli see reisimise võimalused olid ju ka nii väikesed ja eks ma hüppasin pea ees vette, ma ei teadnud Bulgaariast midagi peale selle, et seal kasvavad roosid ja on tomat. Ja ma tegelikult meelega ma isegi vaadanud ühtki sõna. Ühtegi vulgaarne sõna ma ei teadnud või see, kuidas on tere või head aega, ma just tahtsin proovida, et kui kiiresti ma selle keele siis kätte saad, kui too oleks siis aega. Meid õpetati, siis õpetati kuu aega nagu eraldi keelekoolis välismaalt õpilaste keelekoolis. Ja siis pärast seda kuud aega, siis, siis ma sattusin sinna malevasse üliõpilasmalevasse, pidin siis oma bulgaaria keelega hakkama saama. Kaunis raske oli küll, jah. Palju aitab vene keele oskamine, vene keel aitab kõvasti, aga vene keele oskamine tegelikult ka segab, segab hiljem. Sest algul hakkad bulgaaria keelest aru saama tänu vene keelele väga kiiresti tähendab sõnatüvedest saad kärulõpud on juba siis erinevad? Jah, jah, seda küll, aga peale selle on palju sarnaseid sõnu just, et neil on. Tähendab, preesikside sufikseid vahel on veidi erinevad ja just, et see hakkab siis hiljem segamini minema. Et nüüd võib-olla mul on vene keel, on ikka natukene ära unustatud, vene keel on tänu bulgaaria keele oskusele kehvem nüüd. Aga, ega teil Bulgaarias vist vene keelt eriti tarvis ei ole? Praegu eriti ei ole, jah, Bulgaarias on samamoodi, et seal oli ka väga tugev vene filoloogide koolkond, aga nüüd on nii, et vene keel ei ole ka seal eriti populaarne. Hakkab inglise keel peale tungima inglise keel ja prantsuse keel ja nii nagu see meilgi läheb. Nii et te näete viimaste aastate arengus ka küllalt sarnaseid jooni, kui te võrdlete kas või seda kirjanduselu siin ja, ja seal jah, ja kirjanike positsiooni. Jah, jah, kõik pilt on enam-vähem samasugune, siis tegelikult me ju alustasime samast punktist vulgaarlastega. Seal olid suured suured muutused Venemaad, nüüd ehitavad ka uut ühiskonda. Kirjanikel on probleeme oma koha leidmisega selles uues ühiskonnas ja nad on ka natukene, paistab, et peata sattusid äkki turumajandusse nagu Aksel Tom, ütlesin saates jah, jah, varem on siiski hea elu. Võisid kirjutada ja oli kindel, et sind avaldati. Tuleb aga väga tuttav ikka jah, ja maksti raha ja siis olid seal komandeeringuid, kutsuti kongressidele ja au ja kuulsust õpiti koolis. Need on isegi kirjandusteadusega, on veidi segased lood. Kirjandusteadlased peavad kõik kirjanikud uuesti paika panema. Aga seda ei saa kiiresti, tehase tähendab tegelikult aeg tegema. Ja kust need uued kirjandusteadlased võetakse, sest Nad on ennast ka mingil määral kompromiteerinud läinud? Nojah, vanadeks, eks kirjandusteadust teevad ikka need vanad kirjandusteadlased, aga eks nad siis muutuvad. Teisiti, jah, nad püüavad, püüavad muutuda, nagu kõik noorkaader on veel peale kasvamata, muidugi see võtab aega, et need muudatused tulid nagu järsku? Jah, jah, paljud kirjanikud hakkasid tegema poliitikat suure hooga, alguses kohe nagu Eestiski. Nad tundsid, et nende koht on just just seal, et nad peavad seda uut korda nüüd üles ehitada ja peavad oma sõna sekka ütlema. On nad olnud edukad poliitikud? Eriti edukad ei ole, tähendab, Bulgaarias on nüüd nii, et et see esimene revolutsioonid tegijat, põlvkond on tegelikult eemaldunud ja kõik need aatemehed ja idealistid, et nemad on nagu poliitikas nüüd kõrvale jäänud. Nüüd on sealse teine ešelon realistid jah, ja realistid ja ja nagu näiteks isegi eesti lugejale on ka võib-olla tuttavaid nimesid nagu Jordan raditško. Üks kirjanik, keda siin on tõlgitud, siis on Ivailop Petrov. Selle näidendeid on mängitud nukuteatris, nemad võtsid osa Bulgaaria parlamendist, esimesest parlamendist, aga tulid sealt kiiresti ära ja kõigepealt siis nüüd nad hakkasid jälle kirjutama. Aga paljud-paljud, teised kirjanikud veel mõtlevad, kirjutad sahtlisse, võib olla. Draamakirjanikega on nagu teistmoodi, neil on. Auditoorium on suurem, tähendab, teater on nüüd populaarne. Inimesed käivad väga palju teatris ja siis on neil draamakirjanikel on ka tõesti tõesti tööd ja on ka otsene kontakt publikuga, jah, jah, vot see on tähtis. Esiteks kirjanik, eks neid ikka takistavad nüüd need uued avaldamisolud ei ole ju enam praktiliselt väga vähe on riiklike kirjastusi. Raamatute kirjastamine on need väga kallis ja kõik allub ühele turumajanduse seadustele. Ja. Bulgaarlased della näiteks on, neil on riiklik raamatukeskus mis siis toetab 100 bulgaaria kirjaniku raamatu ilmumist. Aga noh, see 100, see on ikka päris tihe sõel. Bulgaaria on suurem maa, ajakirjandus on ka suurem. Aga teised kirjanikud jah, peavad ise vaatama, kuidas need endale kirjastuse leiavad, eks nad peavad ennast nüüd vastavalt massimaid sellega ümber häälestama. Hakkavad kriminaalromaani kirjutama? Jah, jah, mõned on hakanud kriminaalromaane kirjutama. Mõned püüavad ka selliseid magusaid armastusromaane vist kirjutada, ka need eriti ei lähe või see nõuab ka teatud oskust, professionaalsust. Aga need raamatukauplustes on pilt siis, nagu ma aru saan, peaaegu samasugune nagu meil. Jah, raamatukauplustes müüakse väga palju angloameerika kirjandust, eriti ameerika kirjandust. Ja ilm on muidugi väga palju kollast kirjandust, igasuguseid seebioopereida nagu siingi lihtsalt marjasid. Jah, jah. See Python sama peale selle muidugi ilmub ka väga head teatmekirjandust ja häid lasteraamatuid ja innuka raamatuid. Meliit lugejale näiteks majandusteadusest, filosoofiast ja need raamatud on muidugi väga kallid, ma ei kujuta ette, kuidas need kirjastajad neid välja annavad. Aga võib-olla need on ka teinud enne rahasid Nende odavate väljaannetega. Nii et on tekkinud ka siis üks kiht, kellel on juba hästi palju raha ja kes kes võiks ka osta niisuguseid raamatuid. Või, või see rikas kiht ei loegi eriti, kuidas teile tundub? Mulle tundub, et see kõige rikkam kiht loedus, selliseid magusaid, magusaid imo, Hale'i draama, armastusromaane. Aga nende tõsiste raamatute lugejaid võib-olla ei olegi nii rikkada, kalad lihtsalt ohverdavad midagi muud ei osta midagi muud, jäänud püüavad endiselt raamatuid osta, kuigi muidugi mitte sellises koguses nagu varem. Te kindlasti tunnete ka neid inimesi Bulgaarias, kes eesti kirjandust on tõlkinud aastaid? Jah, Bulgaarias on kaks eesti keele tõlki, et praegu on kaks daami, Lillivelitš Kohjendora, Jaaneva Tõlkisid kunagi Kulad alustasid, nad tõlkisid väga aktiivselt nemad on tõlkinud just ütleme Eesti keskmise põlvkonna kirjanike jutustusi, et on tõlgitud. Et emad ja Mati Unti Reinsalu rit siis Lillivellitško on tõlkinud ka Lennart Mere Hõbevalge. Eno rauda on tõlgitud muuseas Doora Jaaneva tõlgitud Eno Raual naksitrallid osutus Bulgaarias väga populaarseks. Naksitrallid on isegi teise klassi koolilugemiku sees, tähendab katkend sellest raamatust. Aga Eno Rõude olete bulgaaria keelde tõlkinud ka teie kassid ja hiired? Jah, ühesõnaga ja meie hakkasime kahasse tõlkima, elame, tõlkisime perioodikale. Eesti kirjastus perioodikale. Tõlkisime lasteraamatuid. Jah, et kasside hiired läksid väga hästi, Bulgaarias meeldisid ja need on ilusate piltidega ja muidugi tekst on väga vahva. Nii et võib ütelda, et Eno raud oma lasteraamatutega on nagu rahvuse piirid ületanud? Jah, jah. Et kõik lapsed saavad aru ja loevad Eno rauast saavad tõesti kõik lapsed aru. Siis on teil veel Kreutzwaldi tark mees taskus. Tähendamiste bulgaaria keelde olete tõlkinud ja siis Juhan Kunderi, Juhan Kunderi võlupeegel on sära ja ma püüdsin selle selle pealkirjasid bulgaaria keeles lugeda, aga ei õnnestunud aru saada. Hääldus on ka omapärane ja peale selle tõlkisime ära, olen suure eesti muinasjuttude kogumikku, mis kahjuks jäi ilmumata kust ta pidi ilmuma siin ta pidi ilmuma siine siis Fineid, perioodika tegin nagu Bulgaaria kirjastusega kahasse. Aga siis vahepeal ajad muutusid ja et see raamat seisab kuskil teadmata usk. Aga ega te ei oska öelda, kuidas, kuidas üldiselt on eesti kirjandust mõtlen täiskasvanutele mõeldud kirjandust vastu võetud. On teil mingisuguseid muljeid selle kohta? No ma arvan, et eesti kirjandus mingis furoori ja kui ei ole tekitanud ka Et ei ole ükski autor nagu esile kerkinud, eriti jah peale Eino Raua andis, on tõesti, et kui sa ikka enamiku juba satud, see tähendab, et siis siis on täiesti sind omaks võetud, aga huvitav, ültseme juba varem teiega rääkisime, et näiteks mis jääb bulgaaria keeles järele Hando Runneli luulest näiteks? Nojah, seda me natuke arutasime, et üldse on väga raske tõlkida, tähendab selliseid väga maalähedasi ühele rahvale väga omaseid autoreid, kus iga rida ütleb kohe midagi jah, niisugune taga maas ja taga ma siis kaob ära. Tagamaa kaob ära, jah. Et mina Hando Runneli näiteks ei julgeks tõlkida, lihtsalt, ma ise teda väga armastan, aga ma kardan, et bulgaarlased lihtsalt ei saaks aru minu armastusest tema vastu. Miks Kaplinski jälle võiks tõlkida, aga noh, ma kahjuks ei tõlgi luuletit. Aga tema oleks arusaadav, filosoofilisem luule jah, näiteks Lutsu kevade on ilmunud, eks ole, bulgaaria keeles Lutsu kevades Ta ilmus Jahndora Jaaneva tõlkes. Aga ma ei ole kuulnud sellele raamatule erilisi vastukajasid, et ma ei tea, mulle tundub, et ta ei leidnud ka sellist vastuvõttu nagu Eestis või nagu see raamat väärt oleks. Huvitav jah, ikka on autorid, kelle juures olustik mängib, nii palju ka see, et et lood nagu ise juba osaliselt selle teose, see olustik, kõik need pisidetailid on just armsad sellele rahvale, kes on kasvanud selle olustiku keskel. Ja aga teine asi on see, et kui tõlkida ilukirjandust võõrkeelde, no nüüd me ei saa vist enam ütelda bulgaaria keeldile, võõrkeel on, aga see ei ole ka teie emakeel. On see ikka sajaprotsendiliselt võimalik? Et ikka on lihtsam tõlkida võimalik tõlkida siiski oma emakeelde. Kui hästi sega võõrkeelt oskaks, ikka on mõni väike nüanss, mis sul jääb kahe silma vahele ja, ja vahel isegi aitad lihtsam, mitte filoloogi ülevaatamine. Ta võib leida midagi, mis, mis sulle kahe silma vahele jääb. No teil on selles mõttes ideaalne võimalus, et et tõlgiti abikaasaga koos, jah, no tema on ka filoloog, vene filoloog on ka ise ise ta luuletab, räni on hea, hea konsultant ja abiline. Jah, aga kas praegu neid võimalusi enam tõlkida siis on kui olukord on niivõrd muutunud, et kas tunneb keegi enam huvi eriti eesti kirjanduse vastu Bulgaarias? Sealsed Bulgaaria tõlki annad, kurdavad küll, et keegi neid ei taha avaldada, aga mina nüüd proovin siin jälle uuesti hakata tõlkima Bulgaaria kirjandust. Ja ma arvan, et ma leian külmale kirjastaja. No praegu on, võib-olla, võib-olla sobiks rohkem avaldada populaarteaduslikku kirjandust ja siis üldinimlik, noh, mitte ilukirjandust, aga tervise raamatuid ja võib-olla nende raamatute aeg praegu, et need uuesti alustada, nagu nende nende kaudu siis teise maa tutvustamist. Jah, aga nendest raamatutest, mida teie olete Bulgaaria kirjandusest eesti keelde tõlkinud? Kõigepealt paistab muidugi silma nende klassik Helin Berlin tema lühilood pealkirjaga kloostri viinapuu all. Mina ei ole Bulgaarias käinud, aga kui ma neid lugusid lugesin, siis mul oli ka niisugune tunne, et ma nagu seal olen kuskil vana kloostri juures või? Igatahes mul tekkis nagu kohaloleku tunne. Et võib-olla klassika selles mõttes ikka ongi tugev. Niivõrd Su viib sinnapaika ja sellesse mõttemaailma. Elin muss oli mu kolmas raamat, ta oli kõige huvitavam ja kõige raskem tõlkida. Just sellel kirjanikul on keel, on tal väga huvitav ja oli vaja leida arhaism meie kuidagi niimoodi sobitada. Kõike seda eesti keelde. Bulgaarias on ta muidugi väga klaarkaares on ta väga populaarne ja ja tema on olnud au sees, jääb tema suhtes, ei teki mingit ümberhindamist, nüüd nemad teemad on ka üldinimlikud. Ikka käsitleb armastust see ja elu ja elu mõtteprobleemi. Ja kui näiteks niimoodi lugeda, et ei vaataks üldse, kes on autor ja millele on kirjutatud, siis võib ka nii olla, et need võiksid olla kirjutatud näiteks 18. sajandil üks teil ei ole niisugust tunnet? Jah, võib-olla sellepärast, et see tegevus ka kogu jutuajamine toimub seal kloostris, Bulgaaria kloostrid on tegelikult tõesti sellised paigad, et et need on püsinud peaaegu muutumatuna ikka. Tänan teid, et kui praegu ka minna kloostrisse, siis tekib sul samuti tunne, et sa oled paar sajandit tagasi läinud jah. Andnud ka niimoodi roosipõõsastest ümbritsetud? Jah, on roosipõõsastest ja peale selle kasvab seal üldse väga huvitavaid taie, mida mujal üldse ei kasvagi, see on selline omaette mikrokliima. Ja kõik need mungad või nunnad siis on, on ka samasugused, nagu nad võisid olla sajandeid tagasi. Ja siin oli huvitav, eks vana munk, kes kasvatas roose ja nende valgete rooside kohta on öeldud, et et kõnelt õitsema puhkesid, siis oli nagu ahe tuli valgeid ingleid täis, eks ole, jah, see on väga ilus. Ja need on väga armsad lood. Aga paljud eesti keelde on tõlgitud, on rohkem kavi klienti Lynni minu arust ei ole, ei, kahju küll. Aga muidugi võiks, võib-olla võikski nüüd ka meie lugejale just klassikat tõlkida, ütleme niisuguseid autoreid jah, nagu leiab kirjastuse, kes seda avaldaks, sest jälle ei tea, kuidas rahvas ostab klassikat, kuidas on suhtumine. Suurt tähelepanu äratas meil Paavel Veežinovi pikem jutustus barjäär. Mille põhjal siis Arvo Altoni libreto järgi egi ooperi Eino Tamberg ja ooperi pealkiri oli lend lendamisel kujundasin, läbib tervitada. Ma lugesin seda tükk aega tagasi, ta ilmus 80. aastal ja nüüd lugesin uuesti ja huvitav asi, et ta ei ole midagi kaotanud. Värskusest õudsusest ma lugesin nagu uut asja jälle, mul oli see neljas, kuna ma olen ka ooperietendust näinud. Seutron on juba surnud ja Tal on juba surnud ja teie lugesite raamat uuesti. Mõtlesin isegi, et ma peaksin ise ka uuesti lugema, kuigi tõlkijana alati see hirm, et ta leiab mõne oma vea. Avatuse veel v sinna, temal on. Hiline, igavene kirjanik, tema teemad on igavesed ja ta siis suudab meid lahti mõtestada niimoodi et jääb alati päevakajalised jutt lendamisest, inimvõimetest, julgusest ületada barjääri. Jah, jah, see probleem jääb inimesed igavesti. See ei ole neid poliitikast ja ühiskondlikust korrast turumajandusest, see on iga inimese isiklik probleem. Aga oli ta niisugune autor, kes, kes ei läinud üldse kaasa nende niinimetatud sotsialismi ideedega? Ei tea, bulgaarlased kõik mingil määral läksid kaasa või nad nagu toetasid seda sotsialismi nagu jõulupõhjust teda mitte toeta. Tol ajal läks, tal on selliseid, selliseid motiive on muidugi, uskusid uskusid, et, et võimalik ehitada paremat ühiskondlikku korda hoidma. Kirjanikud olid väga, paljud neist olid ausad. Kõik lootsid, kõik lootsid ja sellest on ka film tehtud ja jah, varjääristanuga film ja Bulgaaria film, aga selles mängis smoktonovski, mängis seda peaosa. Ja siis on üks traagilise saatusega kirjanik. Rosen doosev, jah, Rosen, posseviltan, novellid ilmunud Eestis Loomingu raamatukogus ka novellikogumik pealkirjaga taevane maja. Kahjuks masele kirjanikuga ei jõudnudki tuttavaks saada ja pärast, et siis, kui ma Bulgaariasse läksin, siis selgus, et ta oli oma elu traagiliselt lõpetanud aknast alla hüpanud tekki, seda enne muudatuste all, kust need huvitavad jutustused. Ja need on ka nagu ülerahvuse piiride inimlike teemadega. Ja. Aga Kirill, Topaalovit te tunnete, kirjeldab Paala, oli minut ülikooli õppejõud, ehkki luges meile Bulgaaria kirjandust ja tema matma tõlkisin, ole sa õnnistatud. See on selline naisteromaan, võib olla probleem emadusest ja üksindusest, mahajätmisest, meeste, naiste keerukatest, suhetest ja naise ja lapse suhetes. Aga Nendel on, on tõesti need emade ja lastemajad või on nagu siin on, see ei ole välja mõeldud või see ei ole välja mõelda, et vallasemalt lihtsalt lähevad põgenevad nagu ühiskonnast neil on minna enne lapse sündimist ja nad võivad seal oma lapse sünnitada ja lapsi siis sinna jätta või kaasa võtta või kaasa võtta. Ja ühest küljest on see hea tähendab naisele mõttes, et ta on nagu natukenegi kaitstud on koht, kuhu minna, järele mõelda, see on siis lühidalt nendest raamatutest, mida te olete tõlkinud. Aga kui nüüd mõelda, Te olete üsna palju õppinud nii Tartu Ülikoolis kui ka Sofia ülikoolis ja teie erialaks sai bulgaaria keel. Te lähete siit tagasi Bulgaariasse, kus kõik inimesed räägivad seda keelt ja ütleme, kui suur vajadus on nüüd veel Bulgaarias niisuguse inimese järele kelle erialaks on. Bulgaarias mu oma erialaga endale elatist teenida ei saa. Sellepärast et diplomi järgi võiksin mina õpetada seal tõepoolest bulgaaria keelt ja kirjandust bulgaaria lastele aga selle lõpetada taastamisel, et seal on selline väike nüanss, et moos, mass, sisimas tunnen, et ma ei ole õige inimene seda tegema, kuigi nad võib-olla isegi võtaksid tööle, sest et õpetajaid on vaja igas riigis. Ja seal on ka õpetajate puuduse probleem. Aga just väga raske on siiski õpetada ja minul on bulgaaria keeles siiski, kuigi ta olnu ütleme, et pere on ju nagu pool bulgaaria peret, kodune keel on seal Bulgaaria kiired. Siiski on ta mulle natukene võõras. Ja ma ei suudaks õpetada Bulgaaria kirjandust. Ja armastada seda kirjandust nii jäägitult, tähendab, ma ei andesta vulgaarlastele koere kirjanikele nende väikseid vigu ja ma jään alati seda kirjandust vaatlema kõrval. Tõlkija pilguga. Aga Bulgaaria lastele seda niimoodi õpetada ei saa. Nemad teavad vähemalt Bulgaariat ja bulgaaria kirjandust armastama jäägitult, see on nende tugielus. Ja Bulgaaria on neile kõige tähtsam, nii nagu on eestlastele Eestimaa ja eesti kirjandus on kõige tähtsam, nii nagu kõik Eesti lapsed peavad armastama. Liivia peavad armastama Koidulatia Ennot, no mis sellest, et nad ei ole, ütleme maailmakirjanikud need on eestlastele annad kõige tähtsamad kirjanikud. Ja täpselt samuti peavad bulgaarlased armastama Kristo Booterit ja nende Nende klassikuid. Sellepärast peab Bulgaaria kirjandust õpetama siiski bulgaarlasel neile. Aga siis teie. Aga mina jään nüüd siia ja mina tahaksin hea meelega teha midagi Bulgaaria heaks, siiski. Et mul on selline plaan, et võiks teha kõigi nende instituutide kõrvale, mis meil nüüd on Taani ja Saksa ja prantsuse instituudid võiks teha ka Bulgaaria või laiemalt Balkani instituudi. Et tutvustada seda maad nende teiste Balkanimaade kul tuur ja kirjandust ja ma arvan, et et maad on seda väärt. Et ei ole olemas väikseid maid, väikseid kultuure, nagu on targemad inimesed enne mind öelnud. Ja eestlaste luulemata kauguses tuleks siiski midagi võtta, vulgaarlastelt juba kasvõi rohkem tunda, neid tundma õppida. Jah, jah, seda muidugi lihtsalt siis prooviks vahendada ka kultuurikuidagi võib-olla siis mitte tegeleda mitte ainult kirjandusega vaid tööd organiseerida ka muud kultuurivahetust. Ja see on selline plaan, et igatahes noh, tasub ette võtta ja proovida ja üritada jah, ja oleks hea, kui niisugused raamatud nagu see kloostri viina pool ei jääks, lihtsalt ühte väiksesse köitesse võid. Seda võiks uuesti kasvõi välja anda, see on ju niivõrd hea. Ma arvan, et väga paljud, võib-olla ei ole seda lugenud, ei ole nagu tähtsaks pidanud, aga tuleks tähelepanu juhtida ka, eks ole, niisugustele headele asjadele. Ja seda on kindlasti Bulgaaria kilens. Veel palju rohkem. Jah, muidugi on Bulgaaria headusest on, on veel mida tõlkida. Kuigi seda nüüd peale minu teinud siin Eestimaal väga mitmed inimesed, näiteks helgasiibak, Katrin Kurmiste veel Reet kääni, Ur tõlki oli Aleksander Kurtna, tema alustas Bulgaaria kirjanduse tõlkimist. Aga sellest hoolimata on seal on palju palju tööd, on veel nii, et lootust on midagi teha. Ja lootust on alati.